Vaba eestlane , December 6, 1979

              lätional-Lil^rary 56255 •
GeiipAcquišitions Se©tion
Ottawa <jOnt«i.
tlk OK^
osatiCBaaKMt,
Second class ma!8 re^is-tratiosj
nnmber * 1089.
RAHVUS­VAHELINE
LASTE AASTA
Nr. 9112630) XXVIIJE aastakäik Neljapäeval, 6. detsembril 1979 "i^hwrsday, December 6,1979 üksiknumbri hind 46 c^M
mure
Põhjuseks oli tema
1959 mõisteti ta 1® aastaks sim^
mtööle Rootsi toimetatud 15
amatööipildi eest, mida
,,nõukogudevastase
ŠTOKHOIiM (EPL) — Eestist. õpetajaks inglise, prantsuse ja
saataoJid t e ^ MMd-jsalksa^^k^ aladel. Kdht cüi taiHe
timtüd eastifbefe ja Bai- ainijlkesökis tööviõimialliisaks, fcima
ti apelU allälkirjutaja Miart N :tale tenm erialla zwk^ogtraaroiiü-on
13. novembril oma a m Ä o M t j töloogina;^ alal ta oli üli-
Tart^^ 1 ^ ^ vöqiteeeüte ikiirsuMe • I M
õppejõima -mnandatucj. Ilfmsalt f totöi saanud, tööd ei võimaidÄ-cm;
see o i t i e n d i ^ , Äsioohidega> tud tavalistes (kioölidi^
mis juba Leediis Wk^^
Balti apelH. aUsikirji^taijate vaena-
Vormilisali • o l i vallsindaJQikš
kursuste direto venelanim
Beatrice TÄövži, 31, kes Ilmselt
KGB ikorraldusel on pikemat a/š-ga
oma aUüvaile rasikusi teinud,
mji. vähendades tema töötunde
ja palka poole peale (200-lt hiiib-lalt
1004e); T^evus, nsulle v ä ^
^NÜdus asj atult otsis ametivõimu­de
kaitset mitmete' avaldustega,
protestida Ilanova, käsikkirjade
vastu, feus teda aiusekiilt süüdis­tati
>,oimavo(litseimi6es ja õppetöö
desorgaalseerimijses**'. lei­dis
nmdes avaldustes, e(t direikfcor
ise detsinfoimeerib, tairvitab amie-tiseisundit
kurjasti j a pealegi ajab
sõbramehe poliitikat omai tuttavsr
tele tema tööd edasi andes, üla-nova
o n vene ohvitseri ibÄasa.
• Miart Niilus tilli keelteikod^
kuigi pildid olid aubehtsed ja näi­tasid
tegelikkust. NiMiis istus S i ­beris
Gulagi-laagris oma kariisitu-se
ära (sellest jutuä>ab^^ te
läände pääsenud kaasvang Anato-h
oma raamajtüs
„Minu tunnistus-' ~ rootsikeelses
versioonis ,Mitt vittnesbörd" ~
kus fta laagris nr, 3 aastal 1965 te^
da l?x)htas).
Pärast fearisitusaija äiraištumist
naalsis NiMus a. 1966 Tartu vane^
mate jiiurde, saamata aga tx>öd
kui ,,eesti rahvuslane". Ta elatab
end juhuslikest tundidest ja vika-reerimisest.
30. septemibiil 1976,
dori, kus ootasid militsionäärid,
Ikes teda läbi otsida tehtsid.
Kiuna militsionääridel puudus ISr
bi^tsjmisliüba, mis seaduses on et-tQ(
nähtud, tossadus 'NikluiS läbiot-sikifee
lubamisest j a 1 kooiist
väi^jaj ©fc iprojkurajtuuris profe^fcse-rida.
Tämaival aga -tiommati te
mMtspautoss^ j a vahistatij kus­juures
kodus töSmetaiti läbiotsd-mjnei/
v
Tema ametlikus ,yiseloomu^-
ses",milleile 1978 aUä kirjutasid
keeltelkuirsuse ja partei ailorg-ide
esindSijad, mäirgitafcs©:
^Ajavahemikul 8.
leuni 3. deitsembrini 1076 viibds
õppetööst eemai, ta
tatud uurimisofgaaiiaite poolt ja
h i l jÄ Ä -
•/Niidus on' lipbllsis ja täpne, val­mistab
Õppetumiid ette koiprali-kult,
seisab
iilesanneite
Nü siis (tunnistati ta töö laitmar
tuks möödunud aastal. -Käesole­val
aastal äikki ta enam ei fcplvar
nud. Moskvas öli a l a ikirjütatud
Balti vabadusnõude apell
kutsuti ta. TaituseitsQTiienda güm­naasiumi
Massitunhist välja^kod.-
Wiiralti festivaM elavamalt kiilastat Wiiralti graafiliste tööde näitus, mille avajaks
oliiToronto päevalehe The Globe aridMaU" kurn James Purdie. PUdü moment avamisest,
paremalt J ; Purdie, E E K Juh^ Keirson ja.
y Foto: Vaba Eestlane
(EFL/K).
ANKARA — Vastupidi paavst' John Paul n triuBjifisõiMe Äsaee-
Fska ÜheHdriikiäes, Türgi valitsus tühistas kavas Olnud autode rong­käigu
korraldamise ja pani maksma eriti rangeid julgeoleku kor­raldusi,
kui'paavst jõudis peamiselt, mühamediusu^^ maale 28.
'movembril. •: • ,
Kui publik andis kõrgele külali­sele
sooja vastuvõtu, siis kuu aega
võimul olmid peaminister Sulei-man
Demineli valitsus oli eriti et-
•tevaalik,' et vähendada paavsti kü­laskäigu
religioosset tähendust, ku-
. na islami fanaaitikud^ on olnud ak­tiivsed
Iraanis; Pakistaiis ja Šau-di-
Araabias. "
Ettenähtud autoliikluse asemele
. oli võetud helikopter. Ära j ^ i Izmi-ri
külastamine, kus' tojmus äsja
Ameerika vastane demonstrat­sioon.
Paavst lendas Aegeah ran­nal
asuvasse Ephesos^ varenaete-linna,
mis on ^ • ^
'^iiks.--:;-•
.. Paavsti eesmärk Türgi külasta­misel
on teha katset ühendada ka­toliiklikku
ja ortodokslikku kiri­kut,
mis eraldusid aastal 1054. Mõ­te
nende ühendamisele pandi juba
1964. aastal Jeruusalemmas^ selle­aegse
paavsti Paul VI ja patriarh
Athenagorase poolt. Paavstil on'
Istanbulis olnud kohtumine Kree-'
ka-örtddokskiriku juhi patriarh s
Dimitrös I-ga, kellega koos palve-1
tasid kiištluse uue aastatuhande
eesit.^',
•/Paavst: John .Paul - IIvMes,-
kristluse kolmanda aastatuhan
WATERLOO - Iraani
sed Kitchener-Waterloo piirkonnas
on ootamas ,,aiiiiiltüht sõna ajä-toUah
Khomeinilb' kodumaale
pöördumiseks,, ©t kaista oma
maad võimaliku Ameerika ü&end-riikide
ataki puhul, ütles 23-aasta-ne
Hassan Zadeh, Iraani üliõpilas­te
Ühingu luge. Ta lisas, et kiana-dalased
näivad olevat ameerik­laste
kinnipidamise pärast roiikem
mures ja vihased, kui ameerika
kodänikiad ise. Ta arvas et põhju­seks
on asjaolu, et Kanada on vä­ga
lähedal ja peaaegu USA osa.
Zadeh oli oma sugulastelt kodu­maal
saanud telefonikõne, kus oli
öeldud, et Iraan valmistub sõjaks.
nimetas s h ^ h h l l i iM
TEHERAN — Olukord Iraanis kinnipeetava Ameerika säaltkonna personaliga pole muutunud.
Nõndanimetatud üliõpUased ei anna oma nõudmistes järele, vaid vabastavad pantvangid aJles siis,
kui shahh on Iraani diktaatorile «avalikuks hukkamiseks" üle amtud.
Olukorda Oli katsunud lahenda- j 15-liikmeaine LR(> julgeoleku Sh^ihi j ä t m i n e Texasesse on
da ilva Lütmud Rahvaste Orgaiii-; nõukog^^^ lahenda- seal kohapealsete omaivalitsuste
satsioon (LRO ehk UN), olles jnüd Iraani Imisi. Eiarükide dele- juures pahameelt tekitanud, kuna
vütiitv vastu hukkamõistva gaadid arutavad „taktüisi ja. tehr 1 seüega on seosesr asuivaibe
üljeks ristiusu
• Relvastatud üksused _
muhameedi äärmuslast, kes põ­genes
Istanbuli tugevaima val­vega
vanglast ja oM ähvardanud
•paavsti s r a i n a t a . ; : : ' ^ . /.
CINCINNATI Rahutuks
de koidu ajal kirik võiks tõusta muutunud kaiitserdiae. soovijad,
jälle oma täielikku ühtsusse jia' esines inglise grupp ,,The
Dimitrös I soovis, et teOloogüi- Who'';, jõid ja võtsid drooge e(nne>
sed raskused võidakse ületada. ; <ku.i nad alustasid riiiiniaikut i^^^
Türgi dn valinud paavsti vastu- nxile juures t a l a t i surnuks 11
sukdfiti ja apelleerinud Iraani re­volutsioonilise
valitsuse poole;
Kuid kõik on olnud asjatu. Iraa?-
«ni revolutsiooniline nõukogu, kes
on. valitsuse ülesannetes, on öel­nud,
et kogu saatkonna ülevõtmi­ne
ja pantvangide' atotsioion või­nuks
olematu ölla,- aga, nad ei saia
midagi teha, ikuna üliõpilased ei
nõustr:- nende soovidega.' Muidu­gi
aj atollah Khomeini ka ei' nõus-iraanlased
on korduvalt luba­nud
ameeriklasi anda kohtu alla
.^spioneerimise" pärast. Nüüd on­gi
50-st pantV:angist kaheksa väl­ja
vaJitud, keda võidakse süücHs-tama_
hakata spioneerimises, üt-les/
üks lüliõpilane, kes seletas veel,
öt Just need kaheksa on süüdi
saatkormast iraanlaste kätte
sattunud salajaste dokumentide
võtul mitte khikujuhi, vaid Vati­kani
riigipea rolli, • et sellega ei
häiriks muhameedlasi.
ja vigastaiti arvukalt. Surmasaa-niuist
olid seitse meest ja n e l
naist..
El
1^
V:-//
Kavas: L. Ävessoni jõulukantaat „Üks roosike", Ch. Eipperi
„Gloria", katkend G. F. Händeli oratooriumist „Judas Mac=
cabeus*^ M. Müdo, H. Tobias-DuesbCT^
Kaastegevad:^ Cantate Domino^ juhatab Charles Kipper; noorte^
koor Lootus, juhatab Rosemai^Lind^; solist Irene Loos-berg,
duett Elna Libe ja Olaf Härm, tertsett õed Lindaud.
IVIusica Viva kainmerorkester, orelil Inga Korjus. -
Meditatsioon praost Oskar Puhm,
I , ^ WASHINGTON - : President
; CJarber tegi Valges Majas peetud
I •tseremoonial teatavaks, et ta.kan-i
dideerib USA demoikraatliku paar-
I tei 'ridades teistkordselt Ameeri-
II ka presidendi kohale, ta. ütk
I oma esimese perioodi kohta, ©t ta
I • õn teinud mõningaid eksitusi -ja
vigu, kuid ta on ^niendeslt õppinud.
Üliõpilased ähvia.rdavad, et pant­vangid
pannakse kohtu alla, kui
shahhi välja ei lanta või saadetak­se
mõnele teisele maale. Lubatud
kõhus toimuvat ,yk6mpe(ntentse-te"
islami ikohtunike poolt.
"deklaratsioonide keelelisi
väljandusi, imiillega iraanlased
võiiksid arvestada. Kõik on mõist­nud
Iraani sammu hukka, isegi
venelased, kuna selliste sammu­dega
olöks tulevikus hävitatud
riikide vaheline diplomaatlik süs­teem:
Iraani diktaator ajatallah
Khomeini on seni isellle nõukogu
arvamusi, seisukohti ja nõudeid
täielikult ignoreerinud. .
; LRO delegaadid arutietad nüüd
Nigeeria poolt ette pandud resio-lutsioonikavandit,
kus .nõutakse,
et Iraan vabastaks -pantvangid
koheselt, et pesekretär katsuks
saata spetsiaalse delegatsiooni
Iraani küsimust lahendama,
et saadakse kinnitus, et UŠÄ ei
sekkuks teise riigi siseasjusse,
mis tähendab, et ei läheks sõ­jalise
jõuga pantvange vabas-
• \tama.'. , \'^
Ja viimaseks, et LRÖ uuriks Iraa­ni
süüdistusi kukutatud
kuritegudes.
iraani üliõpilaste deaiionstratsioo-nid
ja võimailikud rahutused.
USA on seni üksmeelselt nõustu^
nud shahhile antud ravimiseks
vajaliku elamisllpa andmisega,
kuid liüüd uus presidendikandi­daat
Edward Keainedy' süüdistas
shahhi, kui riigipead, kes „juhtis'
türannlikumat irezhiimi inimkon-
•na;-ajj^aloos". •• |- i
Iraan on oma rahultustega läm-maitanud
j a varjutajiud riigis ole­vaid
tõsiseid puudusi j a raskub,
suurt tööpuudust ja viletsust.
Ameerika saatkonna ümber
karjuvail pole nagunü midagi
muud teha, mõned isegi ms^a-vad
sealiimbruskonnas. |
Iraan on ähvardanud omai õlirel-vaga.
Kuna õlieksport on kriisi
ajal tugevasti vähenenud, siis l u ­batakse
peatselt.õlüiinda tõsta ja
tulevikus ei müüda õli enam
shahhi 1 USA dollarite, vaid Euroopa va­luutade
vastu.
: i i
•š
I Pääsmeks ku-ikukorjandus. KUTSUTUD!
m
AVATUD KUNI JÕULUNI
. LAUPÄEVITI 9.30 - 2
: PÜHAPÄEVITI 12 — 5
EESTI MAJAS,: TUBA 203
OTTAWA — Kanada valitsus on
eitanud sissetulekuloa • andmisest
Nõukogud^ Liidu Rahunõukogu
kõnelejale „julgeoleku põhjusel".
Cai Best, abiministri assistent üt­les,
et ta ei saa anda rohkem i n -
formatsioo^ni, miks Spartak Bege-
Ipvile ei antud sissesõiduviisat,
kuid sellega jon seotud rahvuslik I
NEW YORK (VES) — Lõng
Islandi eestlaste pere kaotas len­nuõnnetuse
läbi 37-aastase elukut­selise
lenduri Karl Neostuse, kes
sügisel 1944- oli kaheaastase lapse­na
koos oma vanemate Arnold ja
Eve Neostusega asunud põgene­misteele,
õnnetus juhtus West
Virginia mägedes ilmselt halva i l ­ma
tõttu. Lennuk põrkus vastu
mäekülge ja ikustufas tõenäoliselt
silmapilkselt vüuiiud piloodi elu.
Karl Neostus oli toomas: uut
! lennukit Colorado osariigist Long
laste poolt. Tal o l i k a palju sõp>-
ru Long Islandi eestlaste ja seal­sete
eesti noorte keskel. .
Karl Neostus sündis. 2. mail
1942 • Tartus. Perekondsaabus
USA-sse 1950. a. sügisel Geisltn-geni
laagrist. Aasta hiljem asus
Arnold Neostus oma abikaasa
Eve (tl972) ja poja K a r l i jaltüt-re
Enega (abielus ameerika ars-rti
dr. Douglas Harbeniga) elama
Oceanside.
Traagiliselt hukkunud noore
lenduri peahuviks lennuasjandu-se
kõrval oli matemaatika, müli-julgeolek.
t a ütles siiski, et Bege- i Islandi MacArthuri leoinujaama. sel alaa ta ä. 1973 saavutas Hpfstra
loy oli ainus neljast Rahunõuko- j Ta töötas siin pikemat^aega len-gu
liikmesit, kelMe keelati sisse-'durina ja lennu-instruktorina, o l -
pääs tulemaks kõnelema Carleto- les hinnatud julge ja asjatundliku
ni ülikooli. ' . i lendurina oma kaastööliste ja. õpi-ülikoolis
BA kraadi. 15. novemb­ril
ta asus tagasilennule Oolora-dost
ja jäi kadunuks. Ta leiti pu­runenud
lennukiga 20. novembril;
'Ameerika miiüke Tellimisknpong lk. 3
}