1987-11-10-01 |
Previous | 1 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
National Li
Gcn. AoqulSJ
OTTAlA.^ Ont.
Seconddass. matil -
registration niunber
Nr. 83 (3375) XXXVI aastakäik
•a ••
E E E S T L A S T E H Ä Ä L E K A N D JA
Teisipäeval, 10. novembril 1987 — Tuesday, November 10, 1987
JA NELJAPÄEVAL
Üksiknumbri hind75 centi
Neli kirjanikku Eestist
Esmaspäeval ger
ruumides Stockholmis eesti
Kross, ta abikaasa Ellen Niit, Jaan Kaplinski ja Mati Unt.
Nad tulid Oslost, kus nad sõlmisid suhteid riorra kirjanikega.
Kirjanikekülaskäigu taga seisab kirjastus ,,Fripress'-v^
avaldanud Rootsis eesti kirjanike teoseid. Kirjanike avaliku
esinemise korraldajaks oli Metrooo
Arvukas publik täitis saali. Kir- ringkäigu jälgimine eriti tähtsal
MeeSeavalduselt TaHSnna Hirvepargis 23. augustil. Keskel demo juht Tiit Madisson," temast
vasaku! Jüri Mikk, kes 1. sept. näljastreiki alustaso
Janik^Enn Nõu tervitas külalisi
ning avas esinemisõhtu.
Luuletaja Kalju Lepik andis
\ ühikese ülevaate esinevatest
poeetidest. Ta rõhutas Jaan Krossi
luule suurt tähendust omaaegsel
„sula'' perioodil, mil eesti kirjandus
pääses stalinistlikust tarretusest.
Jaan Kross avaldas sel
ajal neli luulekogu, siirdudes siis
kirjutama eepilisi teoseid.
Ellen Niidu produktsioon pole juv esitus. Jaan Kross on kir-kuigi
suur, aga oma naiselikus jutanud vägeva ,,ajaloolise raa-soojuses,
loodusesse sulamises ja matukogu'V eestlastest, kes on
kohal. I Nendest suhetest sugenevad
tõdemised, mis haaravad
meie elu kõiki avaldusi ja viivad
meid tagasi elujüurte juurde.
Kirjanik Raimond Kolk tutvustas
prosaiste. Ta meenutas
Jaan Krossi esimest proosakatken-dit
noorsooajakirjas, kus juba esinesid
Krossi kirjanikuolemusele
iseloomulikud jooned* kerge
huumor, heä kirjeldamisand, su-
:, • Selle pealkirja all saadeti: meie lehe toimetusele mõningad pildid, .mis on originaalid
Hirvepargi demonstratsioonilt, ja allpool ära toodud artikkel, mis olevat „samisdati" või
,Jsetrükkimise'- teeLpayundatud. Kuna kardetak^^^^^^
võivad; KGB mehed kasutatud masina ä^^
ning nad elavad ebaloomulikult
hästi. Siit moraal: neid tuleb
rohkerii pigistada jä neilt rohkem
Fosforiidi-probleemön endiselt
üli-aktuaalne. Ehkki on antud
ametijküd kinnitused, et kaevandamine
lukltub edasi 21 .sajan-:
dissev ei usu seda keegi.
Fosforiidi kaevandamise uurimisele
on seni 1990 aastani
eraldatud 26 miljonit rubla. 93%
sellest on| määratud mitte-eesti,
see tähendab, üleliidulistele uuri-
Misl andmeid neilt võib
Asju halvendab kindlasti äärmiselt
märg suvt — vilja osas võib
niiskuse tõttu arvestada ainult
poolt n ormaal se st saagist.
Põldudel mädaneb kartul.
Moskvast tuleb pidevalt uusi
nõudeid,^riti lihasaaduste produt-oqdäta
ja keOe huvides, ori veel seerimise alal. Alles hiljuti tuli
lahtine. • :^
Arnold Rüütli esinemisel haritlaste
ees väideti, et 1986. aastal
J tuii Eestisše sisse 79.000 inimest
ning lahkus 71.000 inim
sigu raskuselt kasvatada 90 kg-ni,
nüüd nõutakse juba 140 kg-seid
sigu. Kuid nende jaoks ei jätku
sööta — samal ajal on aga söödis
ja võssa kasvanud ligi pool mil-
Niisiis,,positiivne''saldo, rahvas joh hektarit küüditatud talunike
kasvab 8000 inimese võrra. maid.
Eesti varustamine toiduainetega Hüsteeriline kampaania 23.
ja tööstuskaupadega on 1987. augusti meeleavaldajate maha
aastal märgatavalt halvenenud, tegemiseks jätkub. Sellest osavõt-
Siin väljenduvat Gorbatshovi jäte arv ja seal avalikult esitatud
hoiak Eesti suhtes, mis kujunes nõudmised olid võimudele
peale tema visiiti aasta algul, suureks vapustuseks. Paistab, et
Eestlased on liiga iseteadvad, ar- neid on tabatud kõige hellemasse
vavad et nemad avastasid„pere- kohta. Oma reaktsiooniga pal-stroika"
a|nmu enne Moskvat jastab süsteem ennast — ametlike
S
V
\ 1 nr.TTrifc.TA }
artiklite terav toon erineb järsult
„glasnosti" harilikult mahedast
stiilist. Süsteemi : kaitseks on
organiseeritud niihästi vanad
stalinistlikud tuusad kui ka noored
kirjanduslikud karjeristid. Samal
ajal pole arvukaid lugejakirju
üldse avaldatud. Ning vöiks
lisada, et suhtumine reisiyatesse
eestlastesse on Sise-Venemaal
selgelt vaenulik.
27. augustil toimus veel üks
rahvusiik meeleavaldus, sedapuK-ku
spordi vallas. Kalevi spordihallis
Tallinnas kohtusid rahvusvahelise
võrkpall i-turniiri raa-
Liit. Hall oli
sügavale suubuvas sümboolikas
on ta väga oluline eesti lüürikas.
Kalju Lepik luges katkeid Ellen
Niidu ,,Paekiviiaulust".
Jaan Kaplinski kuulub nooremasse
nn. kassetigeneratsiooni,
milline debüteeris kuuekümnendate
aastate alguses (Rummo,
Vetemaa, Runnel jt). Kaplinski
luules on inimese püsiv side
loodusega ja looduse igavese
suutnud omale positsioone
saavutada — tihti konfliktis oma
lähema ümbrusega.
Mati Unt on teistlaadne kirjanik.
Ta pole lai eepiline kujutaja,
vaid haarab ja mõtestab teatud
konfliktisituatsioone. Kirjandusse
tuli ta juba koolipoisina teosega
,,Hüvasti, kollane kass".
Ellen Niit mainis oma esituse
Kaotartüd 25 kilo 55 päeva
„ Vaba Eestlase'' 3^ novembri numbris
ümber.*- Toome allpobl ära
Päevalehe"
irjaga,,Näljastreik pakti
Stockholmis ilmuva ^^Eeisti
võitlusest; Hitleri«
Valli Martim nimelise EESTrNAITEKUNSTIFONDI
Eesti värviline helifilm
Augu^st Kitzbergi näidendi LIBAHUNDI ainetel.
Lavastus: ]Edmund Martin. Originaalmuusika: Taavo Virkhaus
puupüsti rahvast täisi meeleolu
äärmiselt erutatud. Publik oli üksmeelselt
ameeriklaste poolel.
Venelased said üksnes vahel
aplausi ja sedagi ainult siis, kui
eestlasest varumees Jaanus
Lillepuu platsile toodi. Vene
treener olevat avalikult öelnud, et
ta paneb Lillepuu mängima siis,
kui on vaja publiku toetust saada.
Kui aga venelane servima asus,
kõlas kõrvulukustav vilekoor.
(Järg lk. 3)
maret maiste
maalide näitus
J MARI: OUDI KALM MARGUS: TARVO KASS
- " ja üle sajapealine tegelaskond. ...
^ Filmil on ingliskeelne all-tekst — dialoogide ingliskeelne tõlge.
I Ettendused: Laupäeval, 21. novembril OISE kinoteatris 252 Bloor West
I Algused: kell 6 ja 8.30 õhtul. Toetuspääsmed: $10.- noored (alla 12) $6.-
laupäeval, 21, nov. 2—8
pühapäeval, 22. nov. 10—2
rahvatantsijad lilled saunalised
25. oktoobril võttis Stockholmi
Eesti Lähiraadio juhataja Alex
Milits telefoniühenduse Tallinnas
näljastreikiva Jüri Mikuga: Jüri
Mikk on nüüd streikinud 55 päeva
ja kaalus alla läinud 82-lt kilolt
57-ni.
Jüri Mikk nõuab Hitleri-Stalini
pakti avalikustamist. Hiljuti demonstreeris
ta Moskvas Punasel
Väljakul, kust miilits ta ära viis ja
Eestisse tagasi toimetas.
Jüri Mikk lamab kodus, kus ta
joob teed ja mineraalvett. Mõni
üksik kord teeb ta mõne lühikese
jalutuskäigu. Siis jälgivad teda
kogu aeg suured mustad autod.
Muidu pole Tallinnas arreteerimisi
olnud. Seevastu aga läbiotsimisi.
KGB otsib eriti videolinte
ülesvõtetega 23. augusti demonstratsioonilt.
Demonstratsiooni organisaatorite
laimamine jätkub. Jüri Miku
näljastreik ongi selle laimamise
vastu suunatud. Eriti laimatakse
..VABA EESTLANi"
on valvel eestlaskonna
üldhuvide eest!
nüüd Jüri Mikku ennast, sealjuures
esile tõstes, et ta on mitmes
töökohas töötanud s.t. sageli
töökohti vahetanud. Varjatakse,
et Jüri Mikk on kuus aastat
töötanud oma viimasel töökohal
ühes ehitusprojektis ja koguni
saanud riikliku aukirja selle eest.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 10, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-11-10 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e871110 |
Description
| Title | 1987-11-10-01 |
| OCR text | National Li Gcn. AoqulSJ OTTAlA.^ Ont. Seconddass. matil - registration niunber Nr. 83 (3375) XXXVI aastakäik •a •• E E E S T L A S T E H Ä Ä L E K A N D JA Teisipäeval, 10. novembril 1987 — Tuesday, November 10, 1987 JA NELJAPÄEVAL Üksiknumbri hind75 centi Neli kirjanikku Eestist Esmaspäeval ger ruumides Stockholmis eesti Kross, ta abikaasa Ellen Niit, Jaan Kaplinski ja Mati Unt. Nad tulid Oslost, kus nad sõlmisid suhteid riorra kirjanikega. Kirjanikekülaskäigu taga seisab kirjastus ,,Fripress'-v^ avaldanud Rootsis eesti kirjanike teoseid. Kirjanike avaliku esinemise korraldajaks oli Metrooo Arvukas publik täitis saali. Kir- ringkäigu jälgimine eriti tähtsal MeeSeavalduselt TaHSnna Hirvepargis 23. augustil. Keskel demo juht Tiit Madisson," temast vasaku! Jüri Mikk, kes 1. sept. näljastreiki alustaso Janik^Enn Nõu tervitas külalisi ning avas esinemisõhtu. Luuletaja Kalju Lepik andis \ ühikese ülevaate esinevatest poeetidest. Ta rõhutas Jaan Krossi luule suurt tähendust omaaegsel „sula'' perioodil, mil eesti kirjandus pääses stalinistlikust tarretusest. Jaan Kross avaldas sel ajal neli luulekogu, siirdudes siis kirjutama eepilisi teoseid. Ellen Niidu produktsioon pole juv esitus. Jaan Kross on kir-kuigi suur, aga oma naiselikus jutanud vägeva ,,ajaloolise raa-soojuses, loodusesse sulamises ja matukogu'V eestlastest, kes on kohal. I Nendest suhetest sugenevad tõdemised, mis haaravad meie elu kõiki avaldusi ja viivad meid tagasi elujüurte juurde. Kirjanik Raimond Kolk tutvustas prosaiste. Ta meenutas Jaan Krossi esimest proosakatken-dit noorsooajakirjas, kus juba esinesid Krossi kirjanikuolemusele iseloomulikud jooned* kerge huumor, heä kirjeldamisand, su- :, • Selle pealkirja all saadeti: meie lehe toimetusele mõningad pildid, .mis on originaalid Hirvepargi demonstratsioonilt, ja allpool ära toodud artikkel, mis olevat „samisdati" või ,Jsetrükkimise'- teeLpayundatud. Kuna kardetak^^^^^^ võivad; KGB mehed kasutatud masina ä^^ ning nad elavad ebaloomulikult hästi. Siit moraal: neid tuleb rohkerii pigistada jä neilt rohkem Fosforiidi-probleemön endiselt üli-aktuaalne. Ehkki on antud ametijküd kinnitused, et kaevandamine lukltub edasi 21 .sajan-: dissev ei usu seda keegi. Fosforiidi kaevandamise uurimisele on seni 1990 aastani eraldatud 26 miljonit rubla. 93% sellest on| määratud mitte-eesti, see tähendab, üleliidulistele uuri- Misl andmeid neilt võib Asju halvendab kindlasti äärmiselt märg suvt — vilja osas võib niiskuse tõttu arvestada ainult poolt n ormaal se st saagist. Põldudel mädaneb kartul. Moskvast tuleb pidevalt uusi nõudeid,^riti lihasaaduste produt-oqdäta ja keOe huvides, ori veel seerimise alal. Alles hiljuti tuli lahtine. • :^ Arnold Rüütli esinemisel haritlaste ees väideti, et 1986. aastal J tuii Eestisše sisse 79.000 inimest ning lahkus 71.000 inim sigu raskuselt kasvatada 90 kg-ni, nüüd nõutakse juba 140 kg-seid sigu. Kuid nende jaoks ei jätku sööta — samal ajal on aga söödis ja võssa kasvanud ligi pool mil- Niisiis,,positiivne''saldo, rahvas joh hektarit küüditatud talunike kasvab 8000 inimese võrra. maid. Eesti varustamine toiduainetega Hüsteeriline kampaania 23. ja tööstuskaupadega on 1987. augusti meeleavaldajate maha aastal märgatavalt halvenenud, tegemiseks jätkub. Sellest osavõt- Siin väljenduvat Gorbatshovi jäte arv ja seal avalikult esitatud hoiak Eesti suhtes, mis kujunes nõudmised olid võimudele peale tema visiiti aasta algul, suureks vapustuseks. Paistab, et Eestlased on liiga iseteadvad, ar- neid on tabatud kõige hellemasse vavad et nemad avastasid„pere- kohta. Oma reaktsiooniga pal-stroika" a|nmu enne Moskvat jastab süsteem ennast — ametlike S V \ 1 nr.TTrifc.TA } artiklite terav toon erineb järsult „glasnosti" harilikult mahedast stiilist. Süsteemi : kaitseks on organiseeritud niihästi vanad stalinistlikud tuusad kui ka noored kirjanduslikud karjeristid. Samal ajal pole arvukaid lugejakirju üldse avaldatud. Ning vöiks lisada, et suhtumine reisiyatesse eestlastesse on Sise-Venemaal selgelt vaenulik. 27. augustil toimus veel üks rahvusiik meeleavaldus, sedapuK-ku spordi vallas. Kalevi spordihallis Tallinnas kohtusid rahvusvahelise võrkpall i-turniiri raa- Liit. Hall oli sügavale suubuvas sümboolikas on ta väga oluline eesti lüürikas. Kalju Lepik luges katkeid Ellen Niidu ,,Paekiviiaulust". Jaan Kaplinski kuulub nooremasse nn. kassetigeneratsiooni, milline debüteeris kuuekümnendate aastate alguses (Rummo, Vetemaa, Runnel jt). Kaplinski luules on inimese püsiv side loodusega ja looduse igavese suutnud omale positsioone saavutada — tihti konfliktis oma lähema ümbrusega. Mati Unt on teistlaadne kirjanik. Ta pole lai eepiline kujutaja, vaid haarab ja mõtestab teatud konfliktisituatsioone. Kirjandusse tuli ta juba koolipoisina teosega ,,Hüvasti, kollane kass". Ellen Niit mainis oma esituse Kaotartüd 25 kilo 55 päeva „ Vaba Eestlase'' 3^ novembri numbris ümber.*- Toome allpobl ära Päevalehe" irjaga,,Näljastreik pakti Stockholmis ilmuva ^^Eeisti võitlusest; Hitleri« Valli Martim nimelise EESTrNAITEKUNSTIFONDI Eesti värviline helifilm Augu^st Kitzbergi näidendi LIBAHUNDI ainetel. Lavastus: ]Edmund Martin. Originaalmuusika: Taavo Virkhaus puupüsti rahvast täisi meeleolu äärmiselt erutatud. Publik oli üksmeelselt ameeriklaste poolel. Venelased said üksnes vahel aplausi ja sedagi ainult siis, kui eestlasest varumees Jaanus Lillepuu platsile toodi. Vene treener olevat avalikult öelnud, et ta paneb Lillepuu mängima siis, kui on vaja publiku toetust saada. Kui aga venelane servima asus, kõlas kõrvulukustav vilekoor. (Järg lk. 3) maret maiste maalide näitus J MARI: OUDI KALM MARGUS: TARVO KASS - " ja üle sajapealine tegelaskond. ... ^ Filmil on ingliskeelne all-tekst — dialoogide ingliskeelne tõlge. I Ettendused: Laupäeval, 21. novembril OISE kinoteatris 252 Bloor West I Algused: kell 6 ja 8.30 õhtul. Toetuspääsmed: $10.- noored (alla 12) $6.- laupäeval, 21, nov. 2—8 pühapäeval, 22. nov. 10—2 rahvatantsijad lilled saunalised 25. oktoobril võttis Stockholmi Eesti Lähiraadio juhataja Alex Milits telefoniühenduse Tallinnas näljastreikiva Jüri Mikuga: Jüri Mikk on nüüd streikinud 55 päeva ja kaalus alla läinud 82-lt kilolt 57-ni. Jüri Mikk nõuab Hitleri-Stalini pakti avalikustamist. Hiljuti demonstreeris ta Moskvas Punasel Väljakul, kust miilits ta ära viis ja Eestisse tagasi toimetas. Jüri Mikk lamab kodus, kus ta joob teed ja mineraalvett. Mõni üksik kord teeb ta mõne lühikese jalutuskäigu. Siis jälgivad teda kogu aeg suured mustad autod. Muidu pole Tallinnas arreteerimisi olnud. Seevastu aga läbiotsimisi. KGB otsib eriti videolinte ülesvõtetega 23. augusti demonstratsioonilt. Demonstratsiooni organisaatorite laimamine jätkub. Jüri Miku näljastreik ongi selle laimamise vastu suunatud. Eriti laimatakse ..VABA EESTLANi" on valvel eestlaskonna üldhuvide eest! nüüd Jüri Mikku ennast, sealjuures esile tõstes, et ta on mitmes töökohas töötanud s.t. sageli töökohti vahetanud. Varjatakse, et Jüri Mikk on kuus aastat töötanud oma viimasel töökohal ühes ehitusprojektis ja koguni saanud riikliku aukirja selle eest. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-11-10-01
