Vaba eestlane , July 7, 1981

              National' Li .rary 50 253
Qcn. Acquisitions Scction
Nr. 50 (2782) XXX aastakäik
/
ILMUB
IQAL nSKIPlKVAL
JA NEUAPAETAL
i T L A J Ä
Teisipäeval, 7. juulü 1981 - l^esday, M y 7, 1981 Üksiknombri Und 91 tvaä
TÄHISTAMINE SEEDRIORUL
@sci¥0tj€i ymber Seedrioru syvepidustusel
5 Seedrioru Suvihari '81 pidustus toimus vihmapilvede all ja vahepealse sajuhoöga, aga nagu alati, oli ka
sõekwd õhtuse võimlemislavastuse „Rõõm liikumises" puhul jälle vihmasadu lõppenud ja kava 'võis toi-
Miuda, kuigi märjal murul; Vihmane am näis põhjustavat mõneti publiku tagasihoidlikkust, kuigi telgita-mis-
parkimisplats oli autosid täis ja korraldajad arvestasid kiUaliste ja tegelaste üldarvu tõusvat 1400 l i -
aupatrooniks oli Eesti Vabariigi aupeakonsul I. Heinsoo.
Tallinn Festival '81 esimesel päeval oli elevust tekitavaks sündmuseks Miss Tallinn '81 valimine; kus zhü-rüliikneiks
olii peale tuntud eestlaste ka kaks tuntud torontolast. Pildil vasakult valimise korraldaja Kadi
Kaljuste, Eesti Vabariigi aupeakonsul Ilmar Heinsoo, Toronto päevalehe „Sun" ajakirjanik, Miss TaUinn
Metropolitan Toronto'linnapea Paul .Godfrey Ja teadustaja Reet Marten-Sehr.
; I Foto: Vaba Sestlarie
PEKING — Hiina Kommunisük Partei deklareeris 30. juunil, et endine pairteijÄ^ oM
rohkem kangelane kui lurjus, aga süüdistas teda, et ta viis oma juhtimisega ja Hiina Kultuurirevolutsioo-
Mga Hiina halba boliitilisse kaosesse ja pöörasena viis oma isikukultuse äärmusse.
Kauaoodatud ametliku ajaloolise
hinnangu anjdmine Maole toimus
äsjasel p ^ e i koosolekul ja voeti
iiksmeelselt Hiina Kommimistliku
Partei Keskkomitee poolt vastu.
Sellega anti ka ideoloogiline alus
Mao järglase Hua Guofengi eemal­damiseks
ja tema asemele määrati
Hu Yaobang; i
Avaldatud ja heaks kiidetud do-kumendii,
nimi 1 on Resolutsioon
teatud küsimustele meie partei
ajaloos pärast Hiina Rahvavabarii­gi
.rajamist 1949". Selles on öeldud,
et Hua eemaldati, kuna ta keeldus
Mao-eksimusi eitamast.
Dokumendis on antud hinnang
Maole,! ^ öeldes et tema teened
Hiina revolutsioonile kaaluvad
kaugelt üle iema eksimused. Te­ma
teened on primaarsed, eksi­mused
se^undaa^sedo
Lääneriikide vaktlejad näevad
selles dokumendis kompromissi
Deng Xiaopingi uuenduslaste ja
Maole lojaalsete parteiliikmete
vahel, kes tahavad säilitada rah­vuslikku
respekti oma endise esi­mehe
vastu, keda kord jumaldati
pool-jumalana.
Dokumendis! öeldakse, et on lu­bamatu
üle vaadata või puhtaks-pesta
eksimusi, mis võivad anda
ruumi uutele ja veelgi halvemaile
eksimustele. -'Sellest on siiski ära
jäetud karmimad sõnad kultuurire­volutsioonile
196S^197^i poliitiliste
tagakiusamiste dekaadile, kus tu­handed
hiinlased kaotasid oma elu
ja paljud langesid põlu alla.
Kultuurirevolutsioon oli põhju­seks,
miks järgnesid tõsised ta­gasilöögid
ja rasked kaotused
partei, riigi ja rahva elus pärast
Hiina Rahvavabariigi loomist.
Lisatakse, et! seda tegevust juhtis
seltsimees Mao Tse-tung. .
On siiski öeldud, et Mao hoidis
riigi, vaatamata rahutustele, koos
ja valmistas ette teed Nelja Gängi
väljaheitmiseks, keda juhtis Mao
lesk. Gängl süüdistatakse, et ta ka­sutas
seltsimees Mao Tse-tungi ek­simusi
ja viis kulturirevolutsiooni
äärmuseni. Dokumendi üheks ees­märgiks
on soov näidata Hua eksi­must,
kes olij vastu kulturirevolut­siooni
kuritegudega tehtud eksitus­te
parandamiseks ja kelle juhtimi­se
all oli võimatu teha parandusi
partei sisemisel liinü. Hua Guofeng
alandati abiesimehe kohale.
Hua Yaobangi valimine partei
peasekretäri kohale näitab parte!
keskmise, mõõduka tiiva võitu, mi­da
juhib Deng Xiaoping, kes on
praeguse Hiina tegelik juht. Deng
on poliitilise malemängijana edu-tanud
viimase kolme aasta jooksul
oma soosikuid partei ja valitsuse
tipp-positsioonidele.
Pidustuse esimeses osas oleva rahvas saaks teadlUcuks, et ka rah- võitlusvaimu kodumaal ja võimalu-aktuse
avas Seedrioru juhatuse lii- vas võiks üheskoos liücüda. Kui ta si töÖ aktiviseerimiseks. (Avaldame
ge ja Eesti Võitlejate ühingute aga seda ei mõista, jääb ta üksi- selle kõne kokkuvõtlikult meie aja-
Liidu esimees A. Jurs, öeldes kõi-kuks. Ta tõi näite Iisraeli rahvast, ,lehe järgmises numbris),
giie tere tulemast. Ta märkis, et kes Egii^tusest põgenes ja kes oma J Kirjaliku tervituse oli Seedrioru-tänavusel
pidustusel on eriline tä-koclumaa vabastamiseks võitlusi le saatnud T.E. Meeskoor. Lühike-hendus,
kuna 25 aastat tagasi toi- pidas, kes selleks võitluses suutis se-tervituse ütles Ontario Kultuuri-;
mus esimene sellelaadüine aktus palveväega võita. Kui nende juhi ministeeriumi esindaja Mrs.
ja õhtul esmesid praeguse Kalev palvekäed väsisid, hoidsid teised jBrandt.
Estienne eelsed võimlejad oma ka- neid üleval niikaua kuni võit saa- Lähemas kontserdiosas laulis
vaga. Kahekümneviie aasta jooksul vutati. Ka Eestis on uus vaim; see sopran Lüna Purje P. t^dna „Ma
on Seedrioru pakkunud mitmesu- ei usu, et väljastpoolt tuleks keegi lapsena jäin koduta" ja M . Saare
gust meelelahutust ja tegevust, neid vabastama,' ka mitte pagulas- „Ju valgus tõstab tübu", bariton
See on eestlaste maa-alä, üles ehi- te seast, vaid nende eneste hulgast Andres Raudsepp C. Kreegi „Lau-tõusevad
mehed, kes tahavad ini- liku omaksed" ja H. Meri „Kalu-mesed
olla ja inimese väärikust rite laulu", klaveril saatis HUlar
omada. Nad ootavad palvekäsi, mis Liitoja. Kaks soUstilaiüsid^^^^^^^^
teevad kord imet, sest rahvast, kes l a k i duetina eesti ral^^
on Jumalaga käinud on võitja saa- kosüane".
nud. Lõpusõnas See^rioini Šihtasi^^
VaimulUiule talitusele järgnes abiesimees H. Toomsalu avaldas
võinud toimuda vabal maa, mistõt- Eesti vabaduse eest võidelnute mä- tänu kaasaaitajaile, esinejaile ja
tu alustatakse järgnevat aktust Ka- lestamine pärgade ja lülede pane- ütles,
nada hümniga, mille laulis A.kuga. Monumendile asetasid pärja
Raudsepp. Hamiltoni ja. Toronto Võitlejate
A. Jurs tutvustas teadustajat, Ühingute liikmed Lembit Ploom ja
keUeks oli hiljuti Tallinn Festivalil Paul Kunstimees. Seedrioru noor-
Miss Tallinnaks valitud Riina Kau- te poolt asetasid oma nurmede lüli
nismaa. Toomas Laurimaa ja Tiia Ploom. Seedrioru teeb pingutusi, et seal
A. Jurs juhatas sisse ka võidutule Samal ajal asetasid võitluskaasla- võiks kosta eesti laste naer ja laul.
süütamise osa, millega Seedrioru sed lilli kolonelide Rebase ja R i i - Aktus lõppes Eesti hümniga,
tähistab.Võidupüha. A. Jurs mee- palu monumendüe. Pärast vaheaega ja „vihmapü-imtas
võidupüha teket landesveeri,
aga ka punaarmee võitmisega, mi-tatudoma
ühistööga..
•Seem meie ühiskodu, kus sõb- •
rad kohtuvad, noored tutvuvad,
meenutatakse vanu mälestusi Ja
Siia räägitakse eesti keelt. See on
et Suviharja pidustus ©n lastfe
suvekodu majanduslikuks toeta­miseks,
mis kaheksa päeva pä­rast
avatakse.
(1 a4ähistatakse täna tule süütami-
Pärgade panekul üttes A. Jurs, et «ai o^k i m ^ ^
meie rahval on oIn«a palju ^!m.^^^^. ""^X^^f"^'
n«r.: i« ,vu„„^:;i ^^s^ i lahkusid, toiHius oMul vabaohu-iMSi
ja suuri ohvreiu, meie kohus v , , .
on neid mälestadia ^ etendusena Kalve Estienne voini-
Toronto ja Hamiltoni.Eesti Võit- • * lejate ja J . BilHngsi tantsijate ühl
lejate Ühmgud tõid tõrviku kohale, Lillede asetamise järel deklamee- ne kava v^Rõõm lükumises". Kesk-
V. Kana raporteeris E.V. aupear ris Merike Koger Marie Underi Ööl' koguneti tavakohaselt monu-konsulüe
I. Heinsoole, kes siis mä- luuletuse „Mälestus ja tõotus". mendi juurde, kus vaimse mõtte-lestustule
süütas. Aupeakonsul L' Aktusekõne pidas E K N esimees sUla ehitas piiskop K. Raudsepp,
Laas Leivat, käsitledes mitmeid mille lõpul lauldi Eesti hümni pal-probleeme
meie rahvuslikus elusy vesalmi. ;/
Heinsoo ütles,
M A N I LA Filipiine, tabas
käesoleva aasta hävitavaim torm.
Tjoopiline torm Kelly läbis ICesk-
Filipiinid orkaanüise jõuga ja vih­maga,
mis tekitas uputusi ja maali-bisemisi
Albay provintsis. Uputuse,
ja müdalibisemise tõttu, on surma
saanud il29 inimest
oo
piirirajoonides
•• . V A ^ :—. N.- Liidu välisminister An«GmM5kö/kolataa§
möödunud nädalall^oola kõrgema valitsuse Ja partei juhtkonnaga. Sa­mal
ajallükosid maailmas kuuldused, et N . Liit on kutsunud sisse re­servväelasi
võimalikiiksmobiMsatsiooiiiks Poola piiri lähedal N . LMdliis
Ikaitseks.
BEIRUT — Parempoolsed krist­liku
partei liikmed ütlesid, et Süü­ria
on viinud ära enamuse oma
õhutprjerakettidest, mis toodi Lii­banoni
Iisraeli lennurünnakute tõr­jeks,
pärast kui viimased tulistasid
alla kaks Liibanoni helikopterit.
Kristlastelt saadud andmete kohta
ütles Iisraeli peaminister Begin, et
need andmed pole õiged, kuna re­porterid,
kes tegid ringsõidu Liiba­nonis
märkasid veel viit kuuest pa,r
tareist olevat-kohal.
et äsja süüdatud tuleleek kannab
edasi Eesti Vabarügi väärikat
traditsiooni, mis algas 23. juunil
1919, kui tuled süüdati Eesti kiin-gastel
Ja nurmedel.
Kui ka vahest küsitakse, kas on
põhjust seda enam edasi pühitseda,
süs eestlaste vastus on, et on küll.
Tänane kaotus on homne võit.
Kandku see edasi meie rahva tõ­sist
veendumust, et eesti rahval on
õigus elada omal maal vabadena.
See on k a võitlustuli meie rahva
paremaks tulevikuks ja vabadu­seks.
Vaimuliku talituse pidas EELK
piiskop K. Raudsepp.' Ta viis kuu­lajate
mõtted kodumaiste jaani-päevaaegsete
voogavate rukkipõl­dude
juurde, kus kõrred olid juba
tugevaks saanud ja liikusid koos
üksteisega. RukMpõld on näide, et
landi ei iiooii euro-rakettidest
NATO-riikides valitseb ebaselgus kaitse­küsimustes
AMSTERDAM — Äsjaste Hollandi parlamendivalimiste järel näib
eriti ebatõenäoline, et Hollandi maa-alale võidakse asetada enro-raket-te.
Lääne strateegiliste kavandajate vaatenurgast vaadates oleks see
kõva löök Põhja-Atlandi kaitselüdule NATO-le.
Moskvast saadud piirialade koh­ta
käivad teated ütlevad, et töölir
sed Transkarpaatia provintsis N .
Liidu läänepoplseis piirialades olid
kutsutud r tööstustest ja kolhoosi­dest
kaheks päevaks sõjaväering-,
kondade staapide juurde instrukt­sioonide
saamiseks. Samad reserv­väelased
olid mobiliseeritud ka
möödunud aasta augustis Poola
streigi ajal.
Gromõko külaskäiku Poolasse
peetakse eelsamm^uks otsustavale
Poola Kommunistliku Partei
kongressile, •
Ikus partei paneval maksma resi
. kangelemlatovaM ; • refoirmej,' mSs
•polevat ; kooskõlas nõokognnde
kommumstlik!3 doktriiniga.;
Gromõkol oli mitu pikemat nõu­pidamist
Poola kompartei juhi
Stanislavsr Kaniaga, ühest võttis
osa ka peaminister kindral Wo-/
jeich Jaruszelski. N . Liidu välismi­nister
kohtus ka Poola Kommu­nistliku
partei poliitbürooga ja
partei sekretariaadiga.
Poola teadeteagentuuri teate ko­haselt
piid arutlusel üldised huvid.
Poola sündmtBste vaatlejad ei
pea Gromõko külaskäiku nii­võrd
surve avaldamiseks kmi li
. taktide kidmiselkSo
Endine Juudi
Maailmakongressi
president toetab
palestiinlasi
B O N N - — Endihe-Juudi Maa­ilmakongressi
president ütles, et
palestiinlased.peaksid saama õigur
se ise oma tuleviku määramiseks,
Nahum Goldmann ütles siin pee­tud
raadiointervjuus, et palestiin-lastel
on sama palju õigust oma
riigile kui juutidd. Goldmann üt­les,
et ta on öelnud Iisraeli peami^
nistrile Menachem Beginile, et ta
on valmis kohtuma Palestiina V a ­bastamise
Organisatsiooni juhi
kestab
Kanada postistreik on kestnud
juba üle nädala ja kumbki pool
pole^ teinud katset katkenud läbi­rääkimiste
jätkamiseks ega prob­leemi
lahendamiseks. Streigi tõttu
on töölt ära saadetud 24.000 kir­jakandjat,
aga ka paljude teiste et­tevõtete
töötajadj kus posti teel
äri .aetakse. Streigi lõpetamine
seadlusandluse teel on kõne all ol­nud,
kuid valitsus on selle võima­luse
tagasi lükanud öeldes^ et tu­leb
läbirääkimiste teel kokkulep­pele
jõuda. Esimese postinädala lõ­pul
ennustatakse pikaajalist streiki
ja meenutatakse, et 1975. a. see
kestis üle 3 nädala.
»Vaba Eestlane". jätkab ilmu­mist
käesoleval nädalal tavakohase
kahe numbriga. Talitus on seadnud
ajalehed postirajoonide järgi ja ja­gab
neid välja, kui tellijad lehele
järere tulevad. Mõnes osas on Ees­ti
Abistamiskomitee nõustunud va­hendajaks,
kui tellijad lasevad oma
lehe sinna sajata.
Sõjaliselt see tähendaks suurt
tühimikku lääneriikide poolt plaa­nitsetavasse
„aatomkilpi". Eriti
murettekitav on, et NATO vaevaga
saavutatud üksmeelsus N.. Liidu
võimaliku hädaohu vastu on haka­nud
purunema.
Nü hollandi poliitilised vaatlejad
kui ka lääne diplomaadid arvesta­vad
HoUondi vastuoluliste valimis­tulemuste
analüüsimisel sama
tulemusega: täielikku kindlust veel
ei ole, aga juhitavaid euro^rakette
vaevalt Hollandis heaks kiidetakse.
Peaminister Andries van Agti
kesk-parempoolne koalitsioon kao­tas
parlamendis enamuse, kuigi
van Agti kristlik-demokraatidest
tuli parlamendi suurim partei.
Keegi ei oska ütelda, kellest saab
järgmine valitsuse juht, aga näib
olevat selge, et mitte ükski valit.
sus praegustes võimusuhetes ei
ole võimeline koguma toetust uu­te
keskmise lennukaugusega ju­hitavate
tuumalaenguga raketti­de
vastuvõtmiseks,
mUleks on parlamendis vaja 76
häält.
Van Agti omas parteis on vähe­malt
pool tosinat rahvaesindajat,
kes mingu juhul ei nõustuks hää­letama
uute rakettide poolt. Just
nende tõttu van Agti lahkuv valit­sus
ei suutnud asjf lahendada.
Parlamendi teise suurema par­tei,
töölispartei juh|ataja Joop Den
Uyl on öelnud, et tema keeldub osa
võtmast sellisest valitsusest, mis
oleks valmiS; heaks kiitpa rakette.
Inglismaa, Lääne-Saflcsamaa ]i
Itaalia on juba nõustunud uusi ra­kette
vastu võtma, aga nad on ain­sad.
Taani ja Norra on nõustunud
nendega põhimõtteliselt.
Nad on siiski algusest peale kin­ni
pidanud nende põhimõtteli­sest
poliitikast, mille kohaselt
nende maa-alale ei asetata tun*
marelvi.
Belgia arutleb praegu seda küsi­must
ja Hollandi sündmused arva­tavasti
mõjutavad ka nende otsuse
tegemist.
Inglise ja Lääne-Saksamaa poolt
ei ole olukord veel küllaltki detaü-selt
selgunud. Inglise töölispariei
on uutele rakettidele vastu, ja kui
nad võidaksid uued valimFsed Ing--
lismaal, siis võib ka Inglise osa
selles küsimuses muutucjia.
Siis jääks Lääne-Saksamaa Eu­roopa
põhjapoolsemas osas ain­saks
rakettide paigutuskohaks ja
liidukantsler Helmut Schmidt on
alati öelnud, et ka tema ei kü-daks
heaks sellist olukorda.
Bonni valitsuse esindaja on süski
kinnitanud, et Schmidt ei ole vas­tu
rakettide asetamisele „nü kaua
kui ka ükski teme riüci need vastu
võtab". Bonni valitsus oh tõrjunud
ka N. Liidu krütika, kus rünnati
Schmidtij et ta pooldab NATO uu­si
tuumarakettide paigutamisi
Lääne-Saksamaale. Bonni esinda­ja
nimetas neid süüdistusi täiesti
alusetuks.