Vaba eestlane , March 31, 1977

              (^eiL, Ac (jui s i t ions
Seeond cl&ss mall regi»
ö-atten number -r 1189.
T 1
Nr. 25 <SS72) XXVI aastakäik Neljapäeval, 31. märtsU 197? - , March 31, üksiknumbri hind 3S c^f^
nlmolqmf^ küsimys
MOSKVA — ühendrüMcie vIlismMister C^ms yance'il alg^^ Moskvas N. EiMu juhtonnaga
Jäbaräakimisi tuipnarelvade leviku piiramiseks, kusjuures selgus, et N. Liidu ja Ühendriikide ett^
panekute ja seisukohtade vahel esinevad erinevused. Kohtumisel N. Liidu kommunistliku parte!,
.tol^omitee peasefcretäri Brezlmeviga pidas peasetaetär vajalikuks Ühendriike hoiatada, ei
e4 sekkuks inimõigust© küsimuste esile tõstmisega N. Liidu sisemistesse asjadesse.
Brezhnev kriipsutas Vance'iLe
^iila, 8t ühendriigid peavad kizmi
pidama põliiiis^ seisukohast,
vältides N. Liidu sisemistesse as­jadesse
seiskumise. K u i ühendrii­gid
loobuvad n e n d ^ . printsiipi­dest,
'&m ei ole ll^he riigi vahed
võimailik rajada konstruktiivset
kno^ööd.
Brcshnevi hoiatused andis ava^
likolt edasi ka N. L i i du teadete­büroo
Tass.
Diplotnaatilistsst ringkondadest
mainStaikse, et Brezhnevi sõnavõtt
oli llmsselt suunatud Ühendriikide
presidendi Carteri . vastu kuigi
peasetoetär Garterit ei nimeta.-
nud. Väl^minister Vance mainis
p ä r ^ kohtumist Brezhneviga, et
rrüM on „õhk puhastatud" ning
inimõ^uste -küsimus ei tule tõe-iiäoiiseät
konverentsil enam päe­vakorda.
I^irääkimistel N. Liidu välis-minlstjer
GrbmõkOga esitas
Vanoe Ühendrüliide ettepanekud
tuuitmreflvade püramisel?s. .
ühe ettepaneku kohaselt tuleks
tunduvalt vähendada kaugra-kettide
ja poriunilennuMte ar­vu,
mis määrati Vladivostokis
1971. aastal toimunud kokku­leppe
alusel 2400-le.
Venelased on jäänud oma seniste
ettepanekute juurde, muie koha­selt
strateegiliste relvade arvu
piir ipeaks jääma 24004e ning sin-na
sisse peaksid kuuiluma ka
Ühendriikide n. n. emise" rake-tid,
mis on praegu viimistiemiseL
Kuhu MdmBrezhmvl
MOSKVA - • Üliendriikide vä­lisminister
Cynis Vsjice mainis
Moskvas ' ajakirjanikele, et
ühendriigid ja N". Liit on saavu­tanud
oma nõupidamistel kokku­leppe
mitme töögrupi moodusta­miseks,
kellede ülesandeks on lä­hemate
nädaHate ja Iqiude kestel
diskuteerida tuuanarelvade kont­rolli
ja teisi Ictisimusi. Ameerik­laste
suureks üllatuseks võttis
teisipäeval toimunud läbirääki-
WÄSHINGTON — Ühendriikide E^dajat€koJas presidemt
Köinedy ja Martin Luther Kingi mõrvamiste uurimiseks moo-di^
iatud erikomisjoni istungil esines miistiline tunnistaja, kes
vaäös, et Kennedy mõrvar Lee Harvey Oswald ja Oswaldi mõr-t
vaf Ja^k Ruby tundsid üksteist enne Keniedy mõrvamist.
Presidendi mõrvamist. uurinud
Waireni komisjoni asus teaitavas-li
seisukohail, et Oswald tegutses
T>r€Äendi mõrvamisel üksi ning
•a ei tundnud Jack Ruby't.
Komisjon ei avalda uue tun-
Blsfcaja nime, kuid tema seletu^
sc kohaselt oli Jack Ruby teda
saaae president Kennedy mõr-v^
ništ 1963. aasta novembris
tatvustanud Lee Harvey Oswal-däe.
V a i m i on mitmel puhul rõhuta-
%uä, €ft Ruby ei mõrvanud Õswal-cli
'ka;tt9niaksiiks presidendi m a -
haäflitoiiss eest, vaid et ta kartis
iiogu vandenõu paljastamist Os­waldi
poolt. ,
Komitee liükmed mainivad, et
nea on 'ka teisi uusi niite, m ^
selgitavad Lee Harvey Oswaldi te­gevust
ning samuti on selgitami­sel,-
' . : • • .
kas James E a r l R a y sai 100.000
dollarit selle eest, et ta mõi-vas
Martin Luther Kin^.
VIIN — Rumeenia valitsus tegi
ametlikult teatavaks, et 4. märtsil
Bukaresti tabanud maavärisemise
ohvriks langes 1570 inimest, kuna
haavatute arvu arvestatakse
11.300-le. Maavärisemine hävitas
32.900 maja ning 35.000 perekonda
jäid peavarjuta.
TOKONTO EESTI RAHVATANTSIJATE RÜHM „KÜNGLA"
laupäeval, 14. mail 1977. a, kell S õhtpl
Harbour Caštie Hilton Hotel, Harbour Ballroom
Bay Street, Ferry Docks, Ontario järve kaldal
TANTS ® lESSCÄVÄ ® SÄÄR
Laudade etteteUinime alates esmasp., 11. apriUist
Vüvi SiUart, tel. 483-1955
Neljapäeval, 7. aprillU 1977 kell 20.09
Lawrence Park CoUegiate*is, 125 Chatsworth Drive, Toronto
Korraldaja TORONTON SUOMALAINEN EDISTYSLIITTO
PäJäsmed $4.— saadaval Toronto Soome ühispangast, ~
191 Eghnton Ave. E. TeL 486-1533
mistest N. Liidu peaesindajana
osa välisminister Gromiõko, ikuna
Brezhnev ei saa<bunüd iköhale.
Brezhnev võttis osa ainult es­maspäeval
toimunud avakoosole-
;kust. kus ta noomis ameeriklasi
N. Liidu ,^isemistess8 asjadesse
seikkumise pärast" ning ei tulnud
enam järgmisel päeval toimunud
koosolekuitöle, >kus pidi arutusele
tulema nõupidamiste kõige olu­lisem
küsimus — strateegiliste
tuumarelvade piiramise kofekule-pe..-
Osa Toronto Eesti Ühispanga peakoosolekust osavõtjaid Toronto Eesti Maja sunires saalis.
.Foto: J . Kreilis
SANTA CRUZ DE TENERIFE
— Nüüd on selgunud, et Tenerife
saarel aset leidnud lennuõnnetu­sel,
ikus lenauvälja stardirajal
kokku põrkasid ühendriikide ja
Hollandi lomiuliinidele kuuluvad
suured jumbo-jetid, sai kogusum-m-
as surma 575 inimest. Teata­vasti
sõitis ootamatitt startinud
hollandi K L M lennuühingule kuu­luv
lennuk suure kiirusega otsa
stardirajale rulleenmud ameerika
Pan American lennuühingu lennu­kile.
Mõlemad lennukid purune­sid
ja süttisid põlema. Hollandi
lennukis said kõik 249 inimest
surma, kuna ühendriikide lennu­kis
okiud 398-st inimesest said
surma 330. Ellujäänute hulgas,
on paljud saanud raskeid tulehaa-m
ning 11-ne haavaitu olukorda
peetakse kriitiliseks.
' Seni ei ole selgunud, millest
oli tingitud saatuslik maailma
suurim ja phvriterikkam lennu-õnnetus,
mis nagu saatuse iroo­niana
juhtus maapinnal, õnnetu­se
põhjustas hollandi lennuki
startimine momendil, .mil ühend­riikide
lennuk sõitis üle stardira­ja
ning uurimine peab selgitama,
kas hollandi lennuk sai loa starti­miseks,
õnnetuse ajal valitses
lennuväljal võrdlemisi tihe udu.
Uurimiskomisjoni esialgsed
andmed ikinnitavad, et õnnetuses
oli süüdi KLM-i lennuki kapten,
kes startis oma.lennukiga, mil­leks
tai ei olnud kontroUitoi list
luba.
NEW DELHI - India uus valit­sus
mainis oma esimeses deklarat­sioonis,
et ta kavatseb eemalduda
endise peaministri Indira Gandhi
poolt rakendatud autoritaarsest
süsteemist ning kehtestada uuesti
demokraatlikud printsiibid. Dekla­ratsioonis
kriipsutatakse eriti alla
isikuvabaduste rakendamist ning
kritiseeritakse karmide sõnadega
Indira Gand|ii autoritaarset rezhii-mi.
Poliitilised vaatlejad kalkulee­rivad,
et India eemaldub nüüd vä^
lispoliitijiselt N. Lüdu orbiidist
ning hakkab lähemat koostööd ot­sima
Ühendriikidega ja teiste lää­neriikidega.
Toronto Eesti Ühispanga peakoosolek otsustas möödimud teisipäeval juhatuse ettepanekM^
põhikirja muuta laenude piiride SEurendamiseks. Otsuse kohaselt suurendatakse laenaja isiklifca
allkirja vastu antud laenusummat semselt 1000-lt dollarilt 3000 dollarile ning personaallaenu ülem­määra
tõsteti seniselt 5000-lt dollarilt 10.000 dollariie. Panga peakoosolek Toronto Eesti Maja
suures saalis möödus üksmeelses meeleolus.'
Peakoosolelcu avas tervitusega
liikmeMe esimees V. Emesaks,
kes ühtlasi konstateeris, et vaa­tamata
majanduslikult segastele
aegadele on Eesti Panga tegevus
olnud stabiilne hing pank on te­gutsenud
tei-vetd ja kindlafbel
a^\<;tiel. Esimees mainis, et anöö-dmud
tegevusaasta jooksul õn
suma läbi lalikunud panga kaua­aegne
juhatuse esimees ja To­ronto
Eesti Ühispanga üks ener-gllisi
i-ajajaid Artur Ekbaum ja
46 panga liiget.
V.. Ernesaks ütles, et Artur • Ek-.
baumi surmaga ei lahkunud
meie hidgast mitte ainult ühis­panga
juhatuse esimees vaid ka
Eesti suuremaid Ja teeneka­maid
ühistegelasi.
Kõiki lahkunuid mälest€iiti leina^
seisakuga.
Esimjöes tervitas k a koosoleku­le
saabunud ühistegeliku kindlus­tusseltsi
CUNA esindajat Torn
Sextonl, .kes on olnud Toronto
Eesti Ühispangale, suureks sõb­raks.
Torn Sexton oma sõnavõtus
kriipsutas alla tihedajt koostööd
Eesti ühispangaga ning tõstis esi­le
sunna läbi lahkimud esimehe
A. Ekbaumi kui suurte võimetega
juhi. Kõneleja kinkis panga raa­matukogule
A. Ekbaumi nihes­tuseks
väärtusliku teose.
CUNA esindaja Tom Sexton annab Eesti Ühispanga juhatuse esi­mehele
V. Ernesaksale (paremal) kingiks üle raamatu.
Potö: J . Kreilis
.i.S. LASTEAIA
Toronto Eesti Majos 3. aprillil kdl2.3@p
KOHVILAUD PÄÄSMED $ 3 -
w i i i i i i " ' i ' ^ ' " " " " " ° "
1976. aasta tegevuse ^ ^ a ^ ^
kandis pikemalt ette 'panga asjar-ajaja
direktor J . Küimapuu, k ^
konstateeris,
et möödmiud aasta iÖpuks tõu­sis
ühispanga äriseis 14.576.M
dollarile eelmise aasta iõ|ni
12.729.000 dollari vastu.
Tõus oli seega 1,8 miljonit doilia-rit,
mis on üks suuremaid tõusu-summasid
ühispanga .tege>vuš^.
P a n ^ liikmete arvi oli aasfta lõ­pul
4685 liiget.
Panka-saabus möödunud aasta
jooksul, erakordselt röhkelit
hoiuspmmasid mille tulemusena
hoiuarvefte seis tõusis detsembri
lõpuks 1976 13.939.000 dollarile,-
Laenutatmistegevus seevastu oli
tagasihoidlikum. Kiiinisvaralae-hude
osas ei olnud tagasilööke, .
kuid personaallaenud vähenesid
aasta j ooksul 153.000' dollari võr­ra
seisule 802.000 doillarit aasta
lõpuks.
Kõneleja peatus pikemalt ka
hoiuste ja laenude intresside
juures, kinnitades, et Ühispank
hoiab kindlalt kinni oma põM-mõttest,
mille kohaselt hoius­telt
maksetakse suuremaid int­resse
kiii teistes rahaasutustes,
kuna laenusid antakse väljft
madalama intressiga.
J . Künnapuu selgitas ka paiiga
uute ruumide investeerimist, mai­nides,
et pank on ruumide val­misehitamiseks
;kuilutanud| 61.952
dollarit, mis tuleb amortiseerick
s. o. kuludeks Idrjuitada.
Krediidikomitee aruande esitas;
komitee esimees H. Urm, kes
mainis, et möödunud aasta oli
laenutamistegeyuses . vonJlernisi
raske, kuna kinnisvarahinnad |a
laenuinto^essid olid kõrged. Vaa-tamaitaseMe
arendas siiski >p0ik
s e lM alal oma tegevust rahuldia-
TOilt, eriti kinnisvaralaenude osas.
Meil oh nüüd peale kasvanud
uus generatsioon, kes ostab
maju ning on huvitatud kinnis-
; varalaenudest. • /
Kõneleja väitis, et Eesti Ühispank
peaks .tulevikus nii kaugele jõud­ma,
€ft ita hakkab välja andma
suuremaid iläenusirt ärilistaks
otstarveteks. :
iievisjonilcomisjoni aruande
kandis eitte komisjoni esimees H.
Kütt, kes rõhutas et komisjon on
töötoud valitsuse eeskirjade kõ-hSiSeltnmg
kinnitas, et laanud on
tagasi maksetud korralikult hing
pangal ei ole vaja olnud teha DMU
haikirjutusi. Vähsw^^ aru­ande
esitas yälisrevideiit G. Mitt-
Kõik aruanded kinnitati.
(Jai^ lk. 5)