Vaba eestlane , June 15, 1978

              tiona]. Li'
Geü.Acq-uisitions
brary 56253.
Second dass mäll regis-
Jration nomber — logs.
Nr. 45 (2488) XXVn aastakäik Neljapäeval, 15. juunil 1978 ^ Ärsday^ June 15, 1918
i katedraalis
Möödunud teisipäeva Situl toimus Torontos Balti Liidu korraldusel balti rahvaste igakeva­dist
kurba sündmust meenutav oikumeeniline küücHtamiste mäSestus-jumalateenistus, mis see­kord
oU eestlaste organiseerida. St. PauK avaras kirikus oli üle HOO mälestusteenistusele kaasaelaja
Maleste-jiimalateenistus algas
pratsessi(X)niga, kus kanti sisse
Kanada ja kolme balti rahva, neru
de vteaniülim
gaidide lijyud, anille' järel saimmi-sid
icoline raliva piiskopid ja tei­sed
vaimulikud. Leedu ülmdatud
koor laulis V j . Dambranskase
, M v e kodumaa eest", i järgnes
pühakirja lugemine j ä T . Mees­koor
laiulis H. Toi juhatuseni.' A.
Hermani/R: Toi. „Isamaa mäles-
" t l i S ^ :/ iy • r
Vaimuliku jutlu^^^^ pidas .eesti
luteriusu piiskop K. feaudsepp,
kes võttis oma jutluse aluseks
salmi Matteuse eväiigeeliiimist:
,,Qndsad on neeld, M nälg ja,'
janu cm õiguse järele, sest nemad
rahoiMataikse*'. Piiskop sidus seda
kaimatava rahva nõudega oma
põhiliste õiguste saamiseks. Kuigi
paljudel on südamed $elles vaba­duse
püüdes murdunud, teaVad
teised, set need hõudöd kord täi­tuvad.
.;.
Leedu koor laulis ,,Palve k?üü-ditaitud
leedulaste eest" j ^ siis
süütasid kolm balti naist, eestlan­na
Heniiy Aruja, Ötläima Maija
Sukse ja leedulanna Neris Zhulys
kolm küünalt kolmelt maalt küü­ditatute
mälestuseks: T. E. iMees-koor
laulis S. Brenneri „Täevaš
Jäi^;mevalt leedu katoliku kiri­ku
püskop Brizgys pidas
palvuse öeldes, et meie lapsed
ja lapselapsed peavad tegjemzi
palveräimakuid nende õnnetute
Juurde oma südameis ja mäles-
Peaane seda -ülekohut maailmale
kuulutama, sest maaüma juht­konnas
on suur osa veel polütüi-selt
väga näüvsed. Meil tuleb
palvetada nende eest, kes wel
võitlefvad- oma vabaduse eest, et
Jumal neid kaitseks. Pärast ühist
,:Mieie isa" palvet õnnistas läti
luteri kiriku piiskop A. Lusis rah­vast.
Baiti Ludu esimees L. Leivat
tutvustas järgneva aktusokõne pi­dajat
Olaf Tammarki. Ta ütles,
et Jcogu maailma teadvusse on
jäädvustarfiud nimed, mis on seo­tud
saksa kontsentratsioonilaag­ritega,
kuid N. Lüdu orjalaagreist
ei taheta rääkida. Kuid tänane
kõneleja O. Taimmark, kes on
sündinud Tartus, on ise elav tun­nistaja
neist sürmalaagreist.
Oles • venelaste; töise okupatsi­ooni
ajal metsavend, tabati ta
1945 ja mõisteti kümneks aas­taks
vangilaagrisse.
Sellest kogemusest on ta 1958.
aastast peale pidevalt Ameerika
rahvale kõnelenud ja hoiaitanud
N. Liidu maaümavallutamise
plaanide eesfc.
O.: Tammark alustas oma kõnet
mimõiguste puudutamisega, mü-les
viimiastel aastatel on palju
räägitud :ja mis on siinsel mandr
rii garanteeritud, kuid eitatud N.
Liidus ja teistes sotsialismimaa­des.
Kuid me nõuame inimõigusi
aegadest aegadeni. See on krist­lik
nõue rahvusvahelistes sühe-
.tes. ^ •
•Need kõnelejad peavad olema
aialieidetud maadest, kes suu­davad
avada maailma silm! ja
tunnistada tõde.
Inimõigustest rääkimine e! vabaiS-ta
vange ahelaist, vaid. tuleb rää­kida
nende ' rahvusite ikannatus-test.-.-
-V
^ Ameeriklased on viimasel ajal
näinud kahte filmi, mida peetak­se
ajaloolisteks, kuna iisuitakse,
et kurjus ei eksisteeri enam selli­sena.
Ta jätkas: „Kuid olen olnud
vangis N. Ludus ja olen näinud
kuidas inimesed surid nälga, kui­das
nad surid sunnitöö rasikuste
ja ravimite puuduse tõttu. Need
arvud tõusevad nüljonitesse. Olen
koostanud pika nimekirja vangi­de
nimedest, (kes kannatavad
praegu ,N; Lüdu vangüaagreis.
Suurem osa läänemaaüma ei tun­ne
seda ja ei tea, et seal puudu­vad
inimestel nende põhilised õi­gused.
Me peame rääkima kõigile neist
väärtegudest ja leidma efektiiv­sema
viisi, võitlemiseks. •
Ei ole raamajtud ega füme, mis
kirjeldaksid balti ralivaste kan-natuiStesty
pünamistest ja mõrva-mistest,
et tänapäevaselt teiste
rahvaste tead\aisse j õuda."
•Tä ütles edasi, et 1980. a. toi­muvad
Moskva olümpiamängud.
Kuid need kes sinna lähevad,
neil peaks olema õigus minna ka
neisse kohtadesse, mis on tun­tuks
saanud karmide karistus^
laagrite asukolitadena. Aga seda ei
võimaldata mitte kellegüe.
Täna mõtleme Imrbuses esime­sele
küüditamisele 1941. -Kuid
nüüd teame, et juba 14 kuud en­ne
itehti Moskvas sellelcs juba
valmis.
Küüditamisel lahutati perekon­nad
ja saadeti vangilaagreisse,
kus üks kolmandik suri juba
esimesel MveL;.;
Kui need rongid loomavagunitega
suvekuumuses jaamades seisid,
siis süütud inimesed. sirutasid
välja oma käed väikestest trelli­tatud
akendest ja karjusid janus-tena
vee järele.
See pole kauge ajalooline pilt,
vaid juhtus meie eluajjal. Kolmest
riigist !kiüiiidita4;i 120.000. M e i va:
badel balitiastbel tuleb ikogu moa-üniale
rä^da nende kannatus
test ja -nieie otsusest edasi Või­delda.:.,
:
OUes vangiaagris 1949. a/aprü-lis
j a amis, jäid itavaliselt vangi-
.dele saadetud toidupaikid saabu­mata.
Teadmatus valitses ootaja­te
hulgas, arvaiti ©t midagi on
juhtunud postiga. Äga süs sai
üks noor eesti poiss palki oma
emalt,, kuid see oli saadetud Sibe­rist.
Pajkis oli toitu, mida kodu­maalt
oli veel küüditamisel kaa­sa
võetud. See avas ka teiste van­gide
silmad. See oli teine mass-küüditaniine,
kus 320.000 inimest
Balti riikidest küüdiitaiti.
Küüditamiste, mälestus-Jumalateenjstusel süütasid eestlanna
HennyÄruja (vasakult esimene), lätlanna Maija Sukse ja leedu-lanna;
NerSs: Shulys küünlad Müdlftamiste otovrite mälestuseks.
•.: ; .Foto: X:Ks?8ilis:
1 (Järg lk. 4)
Balti rahvus
WASHINGTON (Vaba Eestlase kirjasaatjalt telefoni teel)
- Möödunud teisipäeval, 13. juunile said tJhendriiMde Balti
rahvusgruppide esindajad Valges Majas kokku Ühendriikide
president Jiminy Carteriga ja presidendi asetäitja Walter
Mondale-iga. Eesti rahvusgruppi esindas sellel kokkusaami­sel-
Ühendatud Balti Ameerika Komitee eshnees Washingto­nis
Mäido Kari. Balti rahvusgruppide eshidajatel oli ligemale
timniajalhie keskustelu presidendi asetäitja Walter Mondale-iga,
itiUle kestel käsitati Balti riikide, kuid laiemas ulatuses ka
ühendriikide sise- ja väUspöliitilisi probleeme. Koldrasaamise
kestel saabus koosolekuruumi tel president^ kes viibis
rahvusgrappide esindajate seltskomiias lühemat aega.
Põhja-Ontarios sai möödunud
esmaspäeval Timiskamingi järvel
õnneitult surma 12 kooliõpilast ja
üks õpetaja, kes olid siirdunud
kanuumaibkale. õpilasi tabas järsk
tomiihoog, mille tagajärjel suu­red
lained paiökasid ümber ühe
kanuu. Teised kanuud tõttasid
õnnetusohvritele appi, kuid lai­ned
lõid kä need lümbery õpüased
olid varustaitud päästevöödega,
kuid järve vesi oli mivõrd külm,
et noored ei pidaiiud sellele vastu
ja kangestusid. - Kõik õnneitüse
ohvrid olid Toronto lähedal
Claremonfis asuva St John'si
erakooli õpilased.
järgede
Eestlaste Kesknõukogu Kana-da5
X koosseisu valimised^Iõippe-sid
esmaspäeval, 12. juunil. Kuna
esmaspäev, 12. juuni oli veel v i i.
mane hääletamise püev, on E KN ,
Valimiskorra järgi kehtivad ka
hääletamiškirjad, mis kannavad
järgmise päeva, 13. juuni posti­templit.
^
Yalimiskirjad hääletussedelite­ga
saadeti valijate poolt Valimis­te
Peakomitee aadressil ühte To­ronto
postkontori, 'kus saabuniud
valimiskirj ad hoitakse kuni käes­oleva
nädala lõpuni, riiüläl toi­mub
valimistagajärgede kontrolli­mine.
Valimistagajärgede konit-roUimine
ja valimistest osavõtnu­te
arvu kindlaksitegemine toimub
lauopäieval, 17.. juunü algusega kell
10 homm. Eesti Maja yäik^
saalis ja €<n a v Ä . Kontrollimist
te(^itavad Valimiste' PeaJkoanit^
liikmed ja kutsutud abistajad.
Laiupäevai otsustab Valimisite
peaikamit©e ka kuidas jteostaital^
häältelug^ine ja selle kontroll.
• BONN--- ühend]^
U. S. News and World Report tea­tab,
et Läane-Euroopas kasvab
seoses dissidentiide ja inimõiguste
nõudjate tagakiusamisega N. Lii­du
venevastane meeleolu. Maini­takse
isegi, et selle hoiaku taus­tal
võib drastiliselt päevakorrale
kerkida Moskvas 1Ö80. aastal ioh
muvate olümpiamämgudl©.
teerimine.. .
Rootsi Ri
STOKHOLM - Rootsi Riigipäev
kiitis heaks moderaätsete rügipäe-valiikmete
Ingrid Dieseni ja Mar-garetha
af Ugglase ettepaneku
baltikeelsete raadio- ja TV-saadete
võimaldamiseks, üks selle mõtte
ja oli Eesti Parempoolsete
kes sellekohase ettepaneku
esitas kcos Läti parempoolsete
ühinguga möödunud veebruaris.
Riigipä^a. ikuJtuürikomisjon/ aru­tades
Rootsi raadio ümberorgani-seerimist,
asus selle ettepaneku
suhtes pooldavale kohale. Kuidas
pooldavalt seisukohalt edasi jõu­takse,
pole veel selgunud.
NOORTE-AASTA pidustuste sarjas toob külakosti
POIITLÄMDiiiSTI NOORTE: A
„ K Ä J Ä "
Vaade arvukale osavõtjaskonnale St. Pauli katedraalis. Foto: J. Kreüis
1978kell7:S.T9röiite
l@ syyres sdcilis
Pääse $4.—, noortele 12—18-ne aastani $2.--, alla 12 a. tasuta.
Pääsmed eelmüügil: E. Abistamiskomitees, POKO^s ärides —
319 Danforth Ave. jä 767 Mt. Pleasant Rd.,T. Eesti Seltsi juha­tuse
liikmete käest ja kohapeal 1 tnnd enne kontserdi algust
Pärast kontserti serveerib T.E. Selts tasuta kohvi kookidega.
/ Samas tots noortele pärast kontsert!.
Toronto Eesti Selts e MKajä" reisi korraldav toimkoad
LAUPÄEVAL 1. JUULIL
Kell 9 õhtul vabaõhuteatris: Kava: Palvuspiiskop KARL-RAUDSEPP;.
V Kõne — EKN esisnees UBOPETERSM
VÕIDUTULE SÜÜTAMINE — atipeakonsul ILMAR
Laulu-Ja tantsupõimik ENE REBASE layastösd
Kaastegevad: HEINZ RIIVALD/TAMARA NORffi
(juh/Uno Kook), ZODIÄCiTANTSUANSAIV^
^ õhtid totsuks: GEORG^M
EÄMLTONl EEST!SELTSI SEGAKOOR |a„HELLETAJÄ®"„ Y
Ke^õöl: ,,Mõttdehnul kodumaale. — L E^