Vaba Eestlane, February 24, 1968

              0
Vabaduspäev Eesti Vabariigi
aastapiev on Eesti rahvuse püha-ple- v
Ta on llhtepunktiks millelt
eestlane vaatleb maailma nende
tegurite kogusumma mis moodus-tab
vaba ja iseseisva Eesti olemu-se
ning mis kujundavad eestluse
püüdluste tulemuse muistsetest
aegadest üle tinase tulevikku Ja
naga iga inimene oma pühapäeval
vaatleb ja mõtiskleb tagasi möödu-nud
argipäevade töödele murede-le
askeldustele ja rõõmudele —
nii ka eestlane oma rahvuslikul
pühapäeval vaatab tagasi oma rah-va
ja rahvuse minevikule saavu-tustele
muredele ja kannatustele
rõõmule ja õnnele võitudele ja
kaotustele Aga pühapäev on ka
edasiraatamlne — uutele tuleva-tele
tööpäevadele mõtlemine ja
plaanide tegemine uuteks töödeks
ja ülesanneteks mis ootavad meid
ees Mineviku taustal vaatab eest-lane
ka oma 50-d- al Vabaduspäeval
tulet ikku püüdes näh? mis ootab
me rahvust ja kavandades seda
mida igaüks meist ise on kohusta-tud
ja seatud tegema selleks et
me maa rahvas ja rahvus ei kaoks
maailma suurtes tormides Sellel
rahvuslikul pühapäeval kõneleb
meis jälle see igavene ja ürgne
eestluse verehääl mis seob meie
teadvust lahutamatult ja teeb
meid kõiki ühiselt eestlasteks
Eesti Vabariigi loomise ja tema
praeguse iseseisvuse katkestamise
sisuline mõte on lahutamatult seo-ses
kommunismivastane võitluse-ga
Võitluses ja võidus kommunis-mi
tastu sai teoks Eesti Vabariik
ja tema praeguse iseseisvuse kat-kestamise
sooritas jällegi seesama
Vene revolutsioonist tõusnud kom-munism
mis Juba 50 aastat on
orjastanud Venemaa enese rah-ai- d
aga ka tohutult edasi marssi-nu- d
oma agressioonis teiste rah-vaste
vastu seesuguselt et juba
pool aastasada on rippunud kogu
maailma kohal Vene kommunistil- -
ENDEL KUIK
ku imperialismi terrori rahvaste
orjastamise ja hävitamise vari Ja
need on need põhilised tõed mis
olgu meile selged Vabaduspäeva
Eesti Rahvusliku Pühapäeva kün-nisel
Vaadates juubeli Vabaduspäeva
lävelt maailma näeme ka seda et
needsamad suurriigid kes toetasid
Eesti Vabariigi loomist Vabadus-sõja- s
needsamad suurriigid leid-sid
võimaluse liidus olla Nõukogu-de
Venega ja olla osalisteks tehin-gui- s
mis Eesti pool Euroopat ja
suure osa kogu maailmast müüs
maha kommunismile Selle eksitu-se
ja ajalooraamatusse kantud hä-bi
eest on makstud valusat vere-hind- a
Berliinis Kreeka partisani-sõjas
Koreas Hiinas ja Vietna-mis
Aga need on olnud vaid kait-selahing-ud kus võit ei leitud lu-batud
olevat ja kus maid ja rah-vai- d edasiselt jagati ja poolitati
Samaaegselt on kommunism puge-nud
aga veelgi intensiivsemalt va-ba
maailma sisemusse ja tagalas-se
sest ta on leidnud et maailma-vaateline
segamine ja psühholoo-giline
sõda võib võidetav olla ker-gemini
kui relvastatud kokkupõr-ked
Võitlus kommunismiga on
muutunud totaalseks rahvaid
nende mõtteviise ja mandreid haa-ravaks
ja mitte enam rindejoont
pidavaks Ja sellepärast me näe-me
rahumarssijaid"
kõrvalehoidjaid" ja nen-de
legalisrerijaid enesesüüdista-jai- d
patriotismi halvustajaid sa-mal
ajal kui sõdur võitleb vabadu-se
ja enesemääramise õiguste eest
— mis just ja ainuüksi on ka või-maldanud
seesuguste protestijate'
eksistentsi Näeme et sõdur saa-detakse
talle ebavõrdsesse lahin-gusse
kus vaenlast säilitatakse
inimlikkuse4 nimel — aga keegi
ei Uha küsida kas on inimlikud
Siberi orjalaagrid piinamised
mõrvamised rahvaste orjutaml-se- d
ja hävitamised On alganud de
" j_
-- 1
VABA £estlane
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
RAHVUSLIKU USU PÜHAPÄEVAL
sõjaväetee-nistusest
ü
finitsioonide laostumised ja mo-raalsed
murenemised ja ka see on
pilt maailmast Eesti 50-d-al Vaba-duspäeval
Nähted mida kogeme maailmas
ei ole ka meid endid jätnud puu-dutamata
Ka eestlaskonna hulka
on ilmunud rahvusliku ideoloogi-lise
ja moraalse laialivalgumise
ning ebakindluse nähteid Oleme
kuulnud kui hirmus olevat sõda ja
tema vabaduse kindlustamise ees-märki
ei mainita kui kole vaenla-se
pommitamine kes just esimese-na
vabadust ründas kui head
kultuuritööd" tehtavat Eestis
mis avalduda saab ainult Nõuko-gude
templile eelneva põhjaliku
uurimisega ja kuidas meil sellega
olevat vaja „ühist sidet pidada"
ja kuidas Nõukogude võimudega
asjaajamine olevat „aja käsk"
Peame vaatama eneste ümber sel-lel
meie suurel rahvuslikul püha-päeval
ja küsima kas meie ei ole
vahel laostamas just seda usaldust
ja kindlust mida oleme ehitanud
aastaid oma organisatsioonide
kaudu ja eneste hulgas võitluse
nimel Eesti vabaduse taastamise
eest?
Ometi on meie maa ja rahvas
ka täna meiega ja meie nendega
Keegi ei ole nimetanud kõiki ko-dumaal
viibivaid eestlasi kommu-nistideks
nagu seda vahel vihjata
on püütud aga meie ei saa ka kõi-ke
mis sealt serveeritakse Vene
pitsati all vastu võtta ja samas-tada
vabaduses loodavata On eba-loogiline
kui mainime aktusekõ-nesid
pilkava vihjega — aktuse-kõned
on rahvuslikud usutunnis-tuse- d
mis igal rahval ja rahvu-sel
olemas nendes püstitatakse
põhilisi eesmärke ilma milleta
ükski mõtleja ja teadlik inimene
ei saa eksisteerida — nii nagu
kristlane ei saa elada ilma oma
usulisi tõekspidamisi kordamata ja
nende järele kõndimata Ja meie
f Järg lk 5
iwm
m W§ Ll—I
9ftamfeft
fõtgüe (Sešfimaa ral)U)aötele
Ctt lita fi ata piilal lKoal lJi ifc(aili H"! CM1 H
ri Ixrci tfkaal al im trtal l M('iajii
pti-t-afl lt'aa 1 tllt' tltwill Ml
rltlatrk Uit { j la ru II I
rl- - iW "I llili IM Mokana' Il
( litt tl' lti hat U'rf tina jaii"
H M Ura Slrtl'ltt lli)al Vilal a Bail rttji tlt'taal iliai li" nn
totul hla (annil lipil II laita lit-o
U tarrlaaillt lliM-- l W ira lil tiitli 1JI ritotfi tn ( TVw n{l fitrta
aaaxt IMM tW U- - 61 liral mm Wlil It Vim atianttVk Miil )
(Vatt t It-- f tM li TkKI ami Hliftll
mu id atra
Ori hajMttal tallil M Cittt ÜHNn
lal mu X tttaal tWlaalik aSttli '
tl' ha liaara tikamllHk Haki rla4t
Cn'J laliWJad atrftwti i ai'ijntlaalaf
linun taftajtatf Mrlria äjta
larmCata rWUlttlt aVVi iik aifiaat M'1'' "'Utjata aja
(u atra Qrttimaa
Itmä tftlMialtU U MfttUII " Mrtkl fMIMtlUn' NMrtU tt
IfrftllMtf MllKltüftU
maliariigih
SHrttM t aMtrlll ltilttMi lielA
1 tMlltrtt UIM 5tltvt O ru ty% 9artM tltM It Kl aatVatliiMtA Xuati Vtfavtt Bttl'Mi l Ztrtf
uu ln tali rrr tt'i — t —
It Vatatmal '! Im eriti tiiva
kart alt fMik faiMi TTtMrtT r-fl- f rt'l'irlltil'llulUaratatriUViav ttit"U'mt a &♦ m
W-4- 1 M lil ataiiw !! UlPtil
('ktoaatlit aUtttlVt H rtaaala ni Il lit-iWto- li ai-tsut- t ! Vm- -
tt'IUlatil IKttiaaltKitta CitllPIl
1 a4rtw It til-- ! Dttll It--t
C' Xtiil IlalMi ttTitn tntt
Vkl pu X ImKI '!' I ♦"
r- -l liaattfn Ml lati! rlUrl li H-- Ui
ftarMarVMI tMfiUIW
CMI' i)tl1 milrHmit ''-m- '
'! w la-i- a fii il laHtVla l"il 11't-i-yi ' T mtrttt ttt MVJi fIrlalttl Iklnlialttll)niRliiitit It WtV
K w-- - Util #fntttli! M
Authoriird aa arrond clasa
mail by the Post Office Ir-partme- nt Ottawa and for
pav ment of põetage In cah
llr'rl'vf!lHt141'aIt'ati Mva'litfalIH 1ta4!l'llrw:ttr-et- l Vll'ltt tJ {- -' '7t:aai
It StSi Illil IkSI S-i- Ii 1iI ' fftflliW Itf
'l mt kvalr lliftilalt liVlalltll m tati U vt
I tUl (ll atlvUll ItMlUaa
a filiaali l ralilKlV lIM!t pmt
II kMl llfl4! I:icl nt hilatu a litili
I Valtr-N- ] lOtiltl f'IM4 tlil'l BivtaaHli la"t-aVnlM- c
UJW iMlalaM)'! taitlrlf II u'lj tlilitililttli tntr titttilWI'l
Uimal ltVt
Uta ItattfiaMttlatik ) hlK ilas ItattlHatf- - OliaU tt Ma
tl rrlm— UtafcV ttltai lm ( Itkt) ftIWrtrumttUatimatmat tiPtttlnatlM)laiiMCltilalJft tl0a-til
vtjnfta aliMtMU a uai)
Uttnt 1 irti(ft tMlllak afthall kltwilrlt
(Halt ttMMhlal M ImW llta
faW :nila litW taMUiiil
taltsa Mintt illil liu
5 tltt-- It) alawt i MUatt%
BtitttaW Hala ItHtJUk ttJtlll MbT
t-va-mil
laltttMM MM ITtVatM t CtUBtittlik tl kil--m itfiH
ltt ttlrl tl lutt attV'! ♦
liV ftak Ittate fm W ltnast
wlilittli irttrSttSM UttatJt K IMtt
J 1-tt'V- te aflhMl tftvUtli Btv
titt wr— aai-trlt- t mKyt U
Hllt 'trail]irritKjaatHIMtaaIbItMliItDtJMal t?IMItOtBa
ttittkit Itaatital ktaitni ItM alttM tutil a V t lnnra lalnjitt
rf lt W t-a-U It IkfttMI mm tasa
rfcl rUfiU (i fiVtaXI Vi ittia itkt litt Im liti H Hl tttlktraa tl llt laV
11 litlvititKtl'tiitiri lt!itfikraiItftM)aaljn lMilitItm Htat iMatii ilu- - rkM Utti SVat nii nt Hl l tfl ti kW at ait atMiaV lal ft r trlin ttttjrt
axl rk & Ct li 3ait vaata
--24 lfitlitrwrat!4aaKtiatlt
Va litt MatiMt !) iffWtka) tff (
iMVirii:
VIm tkMlt rata!
Cfftt vRi?iMUao!fuQ&rMt
CtJ iMMltTHI MaVtlML Ntbi Uil a-TalllB-kai
JallaUid p!ar
1
i
4
V
a