1977-04-05-01 |
Previous | 1 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
ilational Library
Gen«ilc qui s i t ions
KlA 0N4
• . r, p • •;• . /.
Seeofid class mail regis-ttsüsm
number —
• i l l i n i 11 ^iru,
Nr. 2€ (l»73) XXVI aastakSik
S T i
Tdsiiraeiral, 5. apriim 1977 1^«sday, AprU 5,1917 ükisiknambri liiBä 18
Kcdiab laas kevade daiilissfc ja ergaks sasmd ,
lindude M i s t . . . pärani Jahti on kuädxie värav me eos:
Hiilgus p n x i ^ v ikürgab (kevade Ikauxiist teroomst — õhus
Tiliseb eluikeiaade hõbedast
Sääd ta tuleb värsilsste tuuite tojall,
EohuiUble^ ita feäsul itõstavad irmuM
•Kfeavad pungad ja lehed kui hiirbe ikõrvad, okste käM
Hiaiaravad kevade õhulist diüd.
SA ja ysA-s
MOSKVA — Ühendriikide ÄismMWS^i Cyrus Vance diplomaatiline reis Moskvasse s
tuumareEvade kokkulepete sõlmimisekf ei andamd loodetud tulemusi, kuna venelased lükkasid tog^i
ühendriikide valitsuse ettepanekud ni»!? ei esitamud ©m^ poolt uusi ettepanekuid. Brezhnev i t o i^ l i -
birääkiisüstel aiaiflt ava^solekuie, kias ta võrdlemisi teWas sõnastuses kritiseeris Ühendriikide^ prs^
sideadi Carteri seisukohti inimõlgflStoÄndaÄ
le. ÜhendrüM^ eksperdid
sidendi ja valitsuse hoiakut.
•uue
Parast läbirääkimisi aadis N.
Liidu välisminister' ja poliitbüroo
liige Grpmõko ajakirjanikele jutuajamise
milles ta võttis terava
kriitika alla Ühendriikide ettepanekud
ning tema toonist võis järelda-et
Kissingeri ajastu mesiiäda-lad
Ühendriikide—N. Uidu vahekordades
on möödunud.
Grpmõko mainis, et Ühendriikide
etitepaEekud strateegiliste tuumarelvade
vähendamiseks baseeruvad
valedele alustele ning on ebarealistlikud,
kusjuures >ameerikla-ged
taotlevad endile ühekülgseid
soodustusi. \ „
Gromõko kUmitas, et N. Liit ei
aktsepteeri ühendriikide ettepane-,
kut kontinendivaheliste rakettide
moderniseerimise keelustamiseks.
Samuti ütles Grbmõko, et Moskva
suurendab oma nõudmisi ühendriikide
baasid^ suhtes
ja nõuab tulevikus, et ameerik*
lased likvideeriksid oma etteiu-hutatud
baasid Euroopas ja teis^
. tes
la tuleb, liMJkad kannavad löMe,
Lillede naerajtus tervitab tulija teed. Päikene pillutab
Kulda ta ette ja taha, värvidest kiirgavad
Jääkattest vabanend vesd.
Heäiseb taevas ja maa vägevat hümni - - kõlab looduse
Lauiiku lüjürait kevade müüt: äratab rtalvisedmagajad
Võimuga päikeseppjast ~ hõõgumfet^^^
Virgub unine sööti
Hõiskab süda ja na/sel kevade laiüuga kaa^...
u t j a k s elukellade tilin kuldJöhus, taeva sügav sinises
Sinas ja õitesse puhkevas mullas — vaatab rõõmuga kavade
Võau valgussa siratev hing...
Ülikool csvasinätestystcshvii surma läbn
e^hkunud professor rmälesfsiseks
Veebruari lõpul toimus Gmelphls eriline tseremoonia, ksss avati
mälestustahvel eelmisel aastal suma läbi lahkunud professor
Sass (Aleksander) Peeprele. Tseremoonia toimus ülikooli suusar
mäel, mis nüüd nimetati ümber Peei?re mäeks, kes oli keliaHse
kasvatuse professoriks .17 aastat kuni ta surmami eelmise aasta
jaamiaris.
Lääne-Saksamaal pagulaspõlve algnäses ilmunud eesti ajaielies
^Eesti Post" ilmus kolmkümmend aastat tagasi ülestõusmispühadeks
F. K. nimetähtede all lühike juhtkiri ^Ülestõusmine",
miis — nii kummaline kui see ka on — sobib täpselt tänapäeva
Miljöösse ja koputab meie rahva südametunnistusele. JuhtMri
m järgmine:
Kevad kõneleb! Põhjala rahvale. On's meie osa ainult ootamine?
ütieb ta rohkem kui teistele. Kes
meäsfe kogu olemusega pole elanud
kaasa kevadpäeviie, mü eiu
võiiBfiad tuksed kergitavad tardu-muse
kivid, et pürgida üles —
vasto vabadusele! Kevad — suur
mumaga aeg looduses ja Eolme-äis;
aeg tulvil lootusi, uute Ideede,
võlmalaste ja võitude sdgdd; aeg
tulvil t^:usid. Ja > eks enamik
meist nüüdki kevadpühade ajal
vübi s^es kevades, mis kord
;Oli... ,
Ent praegu seal pole enam sää-r
a ^ kevadet Loodus küll läheb
nüüdki oma riad^ ^ vaevu ini-mesed
südame soojusega saavad
elada kaasa looduse uuestisünni-lOr
sBst mure-must muljab maja
Ja Idrm seirab inimhiis^ kevad-
Mefe iBhvas saamnub kaamatisse
t®8d. Okaskrooiii surutakse kõve-mioi
ta pähe ja üha värskeid
veesmeSd lüüakse ta ihho. Paljud
essti vabadussümbolid on mantlid
kodumaa mulda ja suuri kive
veeretatud nende kalmule...
üga rabvas kodumaalgi ootab
üe^dosmist... Nüüd kevadel
kiiKil&si enam kui muudel a l a del.
Nad loodavad meile võibolla
roSikon, kui seda teeninud oleme.
Sest tõti öelda — oleme meiegi
söa vald oodanud.
Ittösasgi meist põgeniku .elu esimesel
Jaigul võttis olukorda lüalt
kerget. Kodmnaal ooda^ viimse
stea^lguni Ime^d ja võõrsügi
arivti, et tarvitseb vaid oodata:
kSflap sündmusi ise amievad
meile soovitad suunas. Nad cd
areoeoad nti kiiresti. Aga ajama-rea
tEÜnds^d m^e laabale uui^
kortse ja, baQe juukseid n^eme
loSifcem ne^e jpeas, kellega saa-tüidflai
septembri päevadest saa.
dik i&giuiie võõrast peavarja.
Näid on meie palg tõännmd jia
Imesid sunnib maailmas vähe
ja iseenesest ei arene miski. Ka
kõige soojem päikene ei suudaks
paitada puhkele pungi, kui juba
varem poleks teadlikult talletatud
varusid ja valminud kõik ülestõin-suks.
Kes aina üksi ootab, see
kannab enesel unustuse pitserit
ja tema jaoks ei leidu kunagi
ki andnud orienteenmiisjooksus
|a maibkaatiises, samuti, kui mees,
kes murdmaa suusatamisele väga
palju kaasa aitas. Samuti aitas
ta kaasa võrkpailii edutamisele 'kuni
see vtõeti vastu keskkoooiide
^•s«di jkawa. Temal on teeneid
ve^ mitmel alal 'kuna ta juhiosr
kused sportlikul alal olid,parimad
Kanadas. ' : /
N. Liidu välisminister oli eriti vihane
ameeriklastele, et nad tegid
avalikuks oma. tuumarelvade
piii^amise plaanid, mSed^t juba
ette oli teada, et need on N. Ludule
vastuvõtmatud. See aimab võimaluse
ameeriklastel näidata kogu/
maailmale, et Washington on huvitatud
tuumarelvade piiramisest,
kuna Mosk\^a on sellele vastu. Gro-.
mõko väidete kohaselt taotlevad
ameeriklased oma ettepanekutega
N. Liidu rakettide vähendamist 50
protsendi ulatuses, kuna need raketid
ei meeldi Washingtonile.
ühendriikide välispohitilised eksperdid
arvavad, et läbirÄäkimiste
ebaõnnestumine Moskvas on üks
suuremaid tagasüööke N. Liidu, ja
ühendriikide suhetes viimase viie
aasta jooksul.
toimus
barligi saatkonna juhtimises vahetus.
Senine chargä dWaires JO'
seph Ka jeckas astus oma anietko-bait
tsrvisükiö põhjusil tagasi arvata
1. jaanuarist ja tema asemele
tuli samast kuupäevast senine
saatkornianõumk dr. Stasys Bacfcis.
USA yalitsis aiktsepteeris vahet^i-
Dr. Baekis oli Leedus Lozoraiüse
välisministriks oleku ajal välisministeeriumi
sekretäriks. Määrati a.
1938 saaffckannanõuniikuks Pariisi.,
kust (ta viiekümnendatel aastat;ei
üle v i i ^ saatfconnanõunikuks Wa>
hingtoaii.
Pktoni orden klriki
STOKHOLM (BPL) - Eesiti
Õig. kiriku sinodi koosolekul andis
esimees Nikolai Suursööt üle Dar
vid Papile orixKiokskiriku Platoni
o r d ^ kohnanda järgu kauaaegsete
teenete eest kirikus, mh. kiriku
ajakirja Usk ja Elu toimetajana,
ärhüvi korraldajana ja Kidtuurfoi]^-
di esimehena; David Papp on eriti
kogunud kiriku ajalugu puutuvaid
materjale. Ta töötab p r a ^ Oskar
shahfjrii linna kultuuri-intenden-diiaa.
V: •
neid, kes aitaksid veeretada Mvi
haualt.
Ka kõige ilusamad vabaduse
deklaratsioonid on vaid kirjad
võitluslippudel. Inimene peab
neid kandma. Ta on kannud Ja
kannab tänapäevalgi. Eks kuala>
kem seUe võitluse kõma! Nagu
kevadveed tunglevad rahvad
ülestõusmisele — vabadusele! 3&
kus iial vabadus tuleb oma õmiis-tusrikkusega,
seal on rahvad s®i-le
nütmekordselt ära teeninud.
Ülestõusmine ön sihSkiridla Ja
vankumatu tahte vili.
Meie kindlasi pole m i i ^ erand.
Kui mõtleksime ainult sellele,
kuidas siirduda kaugetele randib-dele
ja seal unustada kõik, mis on
ohiuiil, süs me pole palju väärt ja
maailma südametunnistuselegi oa
õigus meil unustada. Või kui me
mugavuse pärast ja väikesegi
ohvri kartusel loobume oma rahva
ürgse õiguste taotlemjsist, poleks
me teeninud oma vabaduse
uuestisündi, sest küürude spaleer
vlib ikka ainult orjade rükii
Kuulakem kevade juttu! Eesti
tuleviku tee ülestõusmisele ootab
meUt igalt ühelt tahteterast ja tegu.
Nagu veepiisad kevadel kogunedes
ja lütudes sageli rajavad
omale koguni uusi teid, nii meiegi
— Maarjamaa püsakesed võõral
pinnal — suudame palja, kai me
vaid ei lange ootuse ükskõiksusse.
Ülestõusmine on meis enestes.
SASS.PEEPRE
Sündmusele olid 'kaasaelaijaifcs
lahkunu lesk Leida Peepre, kierge-jõüstiku
<jsakomm jtihaitaja prof.
B. Mitoheill, administratsiooni
abipresident G. Perguson ja dr.
Evelyn Bird, kes /täidab pvoi.
Sass P ^ r e koihta ülikooli juures.
IProf. W. MiteheU oma kõnes
andis ülevaate Sass Peepre
elust ja tööst.
Ta ütlesj et 'lahkunu'oli ibema töökaaslaseks
ligemaile "VJeerand sa-jandit
ktd ta tuli Guelphi, ot itöör
tada „Y" jumies juhaitajaija. Juba
varsti iselgus tafc aniliine suur
töömees oli eestlane, >kui süuir cli
ta organiseeriniiseivõjme ja entusiasm
nmg energia spordi sM.
Kõige suurema panuse on ta siis-
Tema, ülkeks saavutuseks
ülikooH oma suusamäe
ne, mis nüüd kannab „Mount
Peepre" nime ja mis sai kohe
omaseks selle kasutajaile.
Osavõtjad lugesid koos Taaveti
23-da laulu, mis oli Peepre vaimsusele
tüüpiline.
Järgnes tahvli avamine, mis on
kinnitatud ehituse juures leitud
suure maakivi külge. Samal õhtui
pakuti kõigile suuj^jaie Maas
kuuma õunamahla ja kõigil dii
võimalus sel õhtul tasua kasutada
Peepre Hiili või MouBt Peep-re't.
Prof. Golin Kelly võttis õhtu
meeleoilu kdcku sõnadega: «Hüvasti
sõber, head teed mima."
ST. CATHARINESl EESTI SELTSI
Folk Aris Multicultural Ceatre, 185 Bunting Rd.
laup., 16. aprillil kell 7.30 õ.
Kavas: Miss Estonia kroonimine, esineb
Tantsuks mängib „Kaja" orkester
Suupisted laudadel, kohvi ja joogid saadaval
EESTI PENSIONÄRIDE KLUBI TORONTOS korralda^b
väärtuslike võitudega pühapäeval, 17. aprilMI
Eesti Maja suures saalis algusega kell 12 p.
kola vibud ®
Kõik
I B T I R A H V Ü S T E Ä T IE
Laupäeval, 16. apr. kcU 7.30> pühapäeval, 17. apr. keü 3J» f .1.
Möiarch Park Secosidary SchooPi
1 Han«>B St. (p^^orth €oxweIl)
P. AiRÄHAMI OPEREW 3. voQfMse
Pääsmed eebnüügü £. Abistamiskomitees ja POKO äris (Mt. Pleasant) aega enne
etenduse algust teafajmaj^
Ryfak® esItelliiDisteg^
Luksus väljaanne kõige ajakohasemas trüMtehnilises teostuses.
18(Kne tot-valge ja värvifoto kõigüt üritusMi^
.Ulatuslik teksti osa eesti ja inglise kedes.
Hind $15.—-f. 60 0 sa.atekuli. - -
Jfyri Kork, 117 Julian a., Greenbelt, Md. 20770. või
Mecfta Liiv, 3200 Westfield Ave., Baltimore, Md. 21214
TÄHELEPANU: t ^ M d ^ ESTO '76-e aimele.
HAMILTONI EESTI SELTSI SEGAKOORII
HAMILTONI HELLETAJATE
nniHiiiHi J
aupäeval, 20. aprilMl 1977, alga^ga kell 7.30
... Moyal Connaught Eotel BaSüsaalis
112 King St. E . Hamillon, Onfc-
Taats B. RUENO
Laudade ettele^ine: V3ilv« Tall
V
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , April 5, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-04-05 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770405 |
Description
| Title | 1977-04-05-01 |
| OCR text |
ilational Library
Gen«ilc qui s i t ions
KlA 0N4
• . r, p • •;• . /.
Seeofid class mail regis-ttsüsm
number —
• i l l i n i 11 ^iru,
Nr. 2€ (l»73) XXVI aastakSik
S T i
Tdsiiraeiral, 5. apriim 1977 1^«sday, AprU 5,1917 ükisiknambri liiBä 18
Kcdiab laas kevade daiilissfc ja ergaks sasmd ,
lindude M i s t . . . pärani Jahti on kuädxie värav me eos:
Hiilgus p n x i ^ v ikürgab (kevade Ikauxiist teroomst — õhus
Tiliseb eluikeiaade hõbedast
Sääd ta tuleb värsilsste tuuite tojall,
EohuiUble^ ita feäsul itõstavad irmuM
•Kfeavad pungad ja lehed kui hiirbe ikõrvad, okste käM
Hiaiaravad kevade õhulist diüd.
SA ja ysA-s
MOSKVA — Ühendriikide ÄismMWS^i Cyrus Vance diplomaatiline reis Moskvasse s
tuumareEvade kokkulepete sõlmimisekf ei andamd loodetud tulemusi, kuna venelased lükkasid tog^i
ühendriikide valitsuse ettepanekud ni»!? ei esitamud ©m^ poolt uusi ettepanekuid. Brezhnev i t o i^ l i -
birääkiisüstel aiaiflt ava^solekuie, kias ta võrdlemisi teWas sõnastuses kritiseeris Ühendriikide^ prs^
sideadi Carteri seisukohti inimõlgflStoÄndaÄ
le. ÜhendrüM^ eksperdid
sidendi ja valitsuse hoiakut.
•uue
Parast läbirääkimisi aadis N.
Liidu välisminister' ja poliitbüroo
liige Grpmõko ajakirjanikele jutuajamise
milles ta võttis terava
kriitika alla Ühendriikide ettepanekud
ning tema toonist võis järelda-et
Kissingeri ajastu mesiiäda-lad
Ühendriikide—N. Uidu vahekordades
on möödunud.
Grpmõko mainis, et Ühendriikide
etitepaEekud strateegiliste tuumarelvade
vähendamiseks baseeruvad
valedele alustele ning on ebarealistlikud,
kusjuures >ameerikla-ged
taotlevad endile ühekülgseid
soodustusi. \ „
Gromõko kUmitas, et N. Liit ei
aktsepteeri ühendriikide ettepane-,
kut kontinendivaheliste rakettide
moderniseerimise keelustamiseks.
Samuti ütles Grbmõko, et Moskva
suurendab oma nõudmisi ühendriikide
baasid^ suhtes
ja nõuab tulevikus, et ameerik*
lased likvideeriksid oma etteiu-hutatud
baasid Euroopas ja teis^
. tes
la tuleb, liMJkad kannavad löMe,
Lillede naerajtus tervitab tulija teed. Päikene pillutab
Kulda ta ette ja taha, värvidest kiirgavad
Jääkattest vabanend vesd.
Heäiseb taevas ja maa vägevat hümni - - kõlab looduse
Lauiiku lüjürait kevade müüt: äratab rtalvisedmagajad
Võimuga päikeseppjast ~ hõõgumfet^^^
Virgub unine sööti
Hõiskab süda ja na/sel kevade laiüuga kaa^...
u t j a k s elukellade tilin kuldJöhus, taeva sügav sinises
Sinas ja õitesse puhkevas mullas — vaatab rõõmuga kavade
Võau valgussa siratev hing...
Ülikool csvasinätestystcshvii surma läbn
e^hkunud professor rmälesfsiseks
Veebruari lõpul toimus Gmelphls eriline tseremoonia, ksss avati
mälestustahvel eelmisel aastal suma läbi lahkunud professor
Sass (Aleksander) Peeprele. Tseremoonia toimus ülikooli suusar
mäel, mis nüüd nimetati ümber Peei?re mäeks, kes oli keliaHse
kasvatuse professoriks .17 aastat kuni ta surmami eelmise aasta
jaamiaris.
Lääne-Saksamaal pagulaspõlve algnäses ilmunud eesti ajaielies
^Eesti Post" ilmus kolmkümmend aastat tagasi ülestõusmispühadeks
F. K. nimetähtede all lühike juhtkiri ^Ülestõusmine",
miis — nii kummaline kui see ka on — sobib täpselt tänapäeva
Miljöösse ja koputab meie rahva südametunnistusele. JuhtMri
m järgmine:
Kevad kõneleb! Põhjala rahvale. On's meie osa ainult ootamine?
ütieb ta rohkem kui teistele. Kes
meäsfe kogu olemusega pole elanud
kaasa kevadpäeviie, mü eiu
võiiBfiad tuksed kergitavad tardu-muse
kivid, et pürgida üles —
vasto vabadusele! Kevad — suur
mumaga aeg looduses ja Eolme-äis;
aeg tulvil lootusi, uute Ideede,
võlmalaste ja võitude sdgdd; aeg
tulvil t^:usid. Ja > eks enamik
meist nüüdki kevadpühade ajal
vübi s^es kevades, mis kord
;Oli... ,
Ent praegu seal pole enam sää-r
a ^ kevadet Loodus küll läheb
nüüdki oma riad^ ^ vaevu ini-mesed
südame soojusega saavad
elada kaasa looduse uuestisünni-lOr
sBst mure-must muljab maja
Ja Idrm seirab inimhiis^ kevad-
Mefe iBhvas saamnub kaamatisse
t®8d. Okaskrooiii surutakse kõve-mioi
ta pähe ja üha värskeid
veesmeSd lüüakse ta ihho. Paljud
essti vabadussümbolid on mantlid
kodumaa mulda ja suuri kive
veeretatud nende kalmule...
üga rabvas kodumaalgi ootab
üe^dosmist... Nüüd kevadel
kiiKil&si enam kui muudel a l a del.
Nad loodavad meile võibolla
roSikon, kui seda teeninud oleme.
Sest tõti öelda — oleme meiegi
söa vald oodanud.
Ittösasgi meist põgeniku .elu esimesel
Jaigul võttis olukorda lüalt
kerget. Kodmnaal ooda^ viimse
stea^lguni Ime^d ja võõrsügi
arivti, et tarvitseb vaid oodata:
kSflap sündmusi ise amievad
meile soovitad suunas. Nad cd
areoeoad nti kiiresti. Aga ajama-rea
tEÜnds^d m^e laabale uui^
kortse ja, baQe juukseid n^eme
loSifcem ne^e jpeas, kellega saa-tüidflai
septembri päevadest saa.
dik i&giuiie võõrast peavarja.
Näid on meie palg tõännmd jia
Imesid sunnib maailmas vähe
ja iseenesest ei arene miski. Ka
kõige soojem päikene ei suudaks
paitada puhkele pungi, kui juba
varem poleks teadlikult talletatud
varusid ja valminud kõik ülestõin-suks.
Kes aina üksi ootab, see
kannab enesel unustuse pitserit
ja tema jaoks ei leidu kunagi
ki andnud orienteenmiisjooksus
|a maibkaatiises, samuti, kui mees,
kes murdmaa suusatamisele väga
palju kaasa aitas. Samuti aitas
ta kaasa võrkpailii edutamisele 'kuni
see vtõeti vastu keskkoooiide
^•s«di jkawa. Temal on teeneid
ve^ mitmel alal 'kuna ta juhiosr
kused sportlikul alal olid,parimad
Kanadas. ' : /
N. Liidu välisminister oli eriti vihane
ameeriklastele, et nad tegid
avalikuks oma. tuumarelvade
piii^amise plaanid, mSed^t juba
ette oli teada, et need on N. Ludule
vastuvõtmatud. See aimab võimaluse
ameeriklastel näidata kogu/
maailmale, et Washington on huvitatud
tuumarelvade piiramisest,
kuna Mosk\^a on sellele vastu. Gro-.
mõko väidete kohaselt taotlevad
ameeriklased oma ettepanekutega
N. Liidu rakettide vähendamist 50
protsendi ulatuses, kuna need raketid
ei meeldi Washingtonile.
ühendriikide välispohitilised eksperdid
arvavad, et läbirÄäkimiste
ebaõnnestumine Moskvas on üks
suuremaid tagasüööke N. Liidu, ja
ühendriikide suhetes viimase viie
aasta jooksul.
toimus
barligi saatkonna juhtimises vahetus.
Senine chargä dWaires JO'
seph Ka jeckas astus oma anietko-bait
tsrvisükiö põhjusil tagasi arvata
1. jaanuarist ja tema asemele
tuli samast kuupäevast senine
saatkornianõumk dr. Stasys Bacfcis.
USA yalitsis aiktsepteeris vahet^i-
Dr. Baekis oli Leedus Lozoraiüse
välisministriks oleku ajal välisministeeriumi
sekretäriks. Määrati a.
1938 saaffckannanõuniikuks Pariisi.,
kust (ta viiekümnendatel aastat;ei
üle v i i ^ saatfconnanõunikuks Wa>
hingtoaii.
Pktoni orden klriki
STOKHOLM (BPL) - Eesiti
Õig. kiriku sinodi koosolekul andis
esimees Nikolai Suursööt üle Dar
vid Papile orixKiokskiriku Platoni
o r d ^ kohnanda järgu kauaaegsete
teenete eest kirikus, mh. kiriku
ajakirja Usk ja Elu toimetajana,
ärhüvi korraldajana ja Kidtuurfoi]^-
di esimehena; David Papp on eriti
kogunud kiriku ajalugu puutuvaid
materjale. Ta töötab p r a ^ Oskar
shahfjrii linna kultuuri-intenden-diiaa.
V: •
neid, kes aitaksid veeretada Mvi
haualt.
Ka kõige ilusamad vabaduse
deklaratsioonid on vaid kirjad
võitluslippudel. Inimene peab
neid kandma. Ta on kannud Ja
kannab tänapäevalgi. Eks kuala>
kem seUe võitluse kõma! Nagu
kevadveed tunglevad rahvad
ülestõusmisele — vabadusele! 3&
kus iial vabadus tuleb oma õmiis-tusrikkusega,
seal on rahvad s®i-le
nütmekordselt ära teeninud.
Ülestõusmine ön sihSkiridla Ja
vankumatu tahte vili.
Meie kindlasi pole m i i ^ erand.
Kui mõtleksime ainult sellele,
kuidas siirduda kaugetele randib-dele
ja seal unustada kõik, mis on
ohiuiil, süs me pole palju väärt ja
maailma südametunnistuselegi oa
õigus meil unustada. Või kui me
mugavuse pärast ja väikesegi
ohvri kartusel loobume oma rahva
ürgse õiguste taotlemjsist, poleks
me teeninud oma vabaduse
uuestisündi, sest küürude spaleer
vlib ikka ainult orjade rükii
Kuulakem kevade juttu! Eesti
tuleviku tee ülestõusmisele ootab
meUt igalt ühelt tahteterast ja tegu.
Nagu veepiisad kevadel kogunedes
ja lütudes sageli rajavad
omale koguni uusi teid, nii meiegi
— Maarjamaa püsakesed võõral
pinnal — suudame palja, kai me
vaid ei lange ootuse ükskõiksusse.
Ülestõusmine on meis enestes.
SASS.PEEPRE
Sündmusele olid 'kaasaelaijaifcs
lahkunu lesk Leida Peepre, kierge-jõüstiku
|
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-04-05-01
