1980-01-10-01 |
Previous | 1 of 7 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Ottawa. ^ r° 89ct
IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIM™
a
15
a
UXIXD
Šecohd Cläss Mail RegistrationNo. 1854,
B m " " " '-"'""TiixnT
Mr, 2 (1560) 1980 NELJAPÄEVAL, 10. JAANUARIL — THURSDAY, JANÜARY 10 XXXI aastakäik s
s
'ES
„Kanada valitsus ei saada oma ametlikku esindust 1980. a. olümpiaadi korras Tallinna regatile
arusaamises, et Eesti on okupeeritud maa." Seda väljendas Kanada välisminister Flora MaeDonald etniliste
keskorganisatsioonide esindajate ja etnilise pressi toimetajate uksel kokkusaamisel esmaspäeval,
7. skp. RoyalyYorki ruumes. Välisministri sõnadest selgus ka, et valitsus on võinud revideert-unisele
Kanada vahekorrad Nõukogude Liiduga nii poliitilises, majandüslikus kui kä kultuurilise läbikäimise
osas. . \ '." '
Välisminister ütles: ,>Kuigi valimised on ukse ees> siis ometi on praegüAäe valitsus ametis ja täiema
NEW YORK — N. Liit tühistas 113-
dai korda oma vetoga UNO julgeolekunõukogu
enamuse otsuse. Seekord
oli tema vastu tõstetud süüdistus Afganistani
okupeerimise pärast Ainult
Ida-Saksa ühines Moskva veto-
•ga. ; .
Küsimus läheb müüd UNO täiskogusse,
kus venelastel pole vetoõigust.
Vene raketid Afganistani pealinnas Kabulis.
I TAGA!
IDU VÄGEDE
ST AFGANISTANIST
USA president J. Carter pidas vallutamine ja ta katkestas kõik .-{§
Euroopa allutatud rahvaste Kanada
esinduse nimel tervitas välisministrit
dr. L. Lukss ^omplimenteeri-des
teda heade sõnade eest UN'i täis- ^
kogus inimõiguste nimel. Ajal, mil
paljudele küsitava väärtusega hea-tahte
deklaratsioonidele ei järgne vajalikke
tegusid. Näiteks olid N.' Liidul
teistsugused kavad plaanis, kui
ta alla kirjutas Helsingi leppele
1975. aastal.
Dr. Lukss märkis edasi: ,,Allutatud
rahvaste Kanada esindus teeb ettepaneku,
et Kanada ase(idab oma ,-vaik-
,se diplomaatia" taktika otsese lähenemisega
kokkupuuteis nõukogude
diplomaatidega. Sest labidat tuleb
kutsuda labidaks. Afganistani sündmuste
taustal on praegu õige aeg
Helsingi leppe 8. põhimõtte rakendamiseks,
mis tegeleb rahvaste võrdsuse
ja endamääramise õigusega.
Antud olukorris, pole ühtegi põhjust,
miks välisministeerium ei saa
administratiivses korras lisandada
Balti riikide aukonsuleid diplomaatilisele
nimistule. Tegelikult meie soovitame,
et seda tehakse. Dr. Lukss esi-tas
ministrile memorandumi, milles
peale muu olid puudutatud järgmised
küsimused: Perekonnaliikmete
külastused ja ühendamised on saavutanud
vähe tulemusi. Paljud Ida-Eu-roopa
maade inimesed on otsinud põgenike
staatust siiri. Sellest on siin
keeldutud ja neid on isegi deportee:
ritud. Kas leiavad eristandardid rakendamist
eri maailmaosade kohta?
Nõukogude Liidu kodakondsuse seadus
heidutab siiri meie inimesi. Valitseb
ühekülgsus Helsingi leppe raken-
(Järg.lhk.3)
Indira Garidhi tuleb ülekaaluka valimisvõiduga
taas India peaministriks.
Ta kaotas valimistel 1977. a. pärast
autoritaarset valitsemisperioodi, Indira
Gandhi on tuntud oma N. Vene
sõbraliku välispoliitika poolest.
vf Presidendi kandidaat Ted Kennedy
kritiseeris J. Carterit väga teravas
sõnastuses. Ta oli eriti vastu teravil-jamüügi
keelule N. Liitu ja ütles, et
et see kahjustab kõige rohkem USA
talunikke.
USA Olümpiakomitee suhtus kriitiliselt
president J. Cärteri arvamisele
boikoteerida olümpiaadi. Nad märkisid,
et president segab-" poliitika
olümpiamängudesse.
0 •
Ikestatud rahvaste esindajad selgitamas välisminister Flora MacDonaldile oma seisukohti. Vasakult:
EKN abiesimees L. Leivat, EKN esimees U. Petersoo eestlaste seisukohti esitamas, Ikestatud Euroopa
Rahvaste Kanada komitee esimees dr. Lukss,.välisminister Flora MaeDonald ja väliskaubanduse
minister Michael Wilson. • : Foto — O. Haamer
Mitutuhat inimest ja kõrgeid riigitegelasi
võttis osa Chapaisi linna aastavahetuse
pidustusel põlevasse peokõnesse
jäänud 44 ohvri matustest.
Ulakas süütas peohõone sissekäigu
kaunistamiseks punutud seedriöksad
ja tuli levis nii imekiiresti, et osa
peolisi põles majja sisse.
möödunud reede õhtul oma kõi-ge
rangema kõne TV kaamerate -
ees USA rahvale ja kogu maailmale.
President õli näost kaame
ja näis väsinuna, kui ta oma kõnes
märkis, et Moskva sõjajõudude
sissetung Afganistani, selle
maa presidendi mõrvamine ja
maa okupeerimine on tõsiseks
ähvarduseks maailma rahule.
See oh jäme Liitunud Rahvaste
Organisatsiooni põhikirja rikkumine;
Strateegiliselt on Afganistan
meile ja meie liitlastele väga
tähtis.
President ütles, et USA paneb
seisma teravilja müügi N. Liidule.
Lõpetatakse tehniliste instrumentide
saatmine N. Liitu ja ka
Kanada on lubanud, et tema ei
asenda omalt poolt lisa nisusaa-detisi,
mis USA poolt 'jääb müümata;
Lõpetatakse soodustused
N. Liidu kalalaevadele USA vetes
püügiks ja on võimalik, et
USA olümpiameeskond ei lähe
eeloleval suvel Moskvasse.
President arvas, et teravilja
Saadetiste peatamine peaks end
• kõige rohkem andma-tunda, sest
N. Liidus oli ikaldus ja neil puudub
50 miljoni tonni nisu. USA
jätab saatmata 17 miljoni tonni,
N. Liidu pooit Afganistani okupeerimine
ohustab otseselt Pakistani,
kuhu on voolanud juba
vähemalt pool miljonit põgenikku.
Teiseks on sattunud otsesesse
ohtu ka Iraan. Moskva ees-'
märgiks ön eelmärgitud kahe
riigi territooriumi kaudu jõuda
väi j a India ookeanini j a vallutada
Pärsia lahe piirkonna õlialli-
. kad. , v'
J. Carter märkis, et ÜSA ei ole
üksi, vaid 50 maailmariiki on juba
koondunud selleks, et nõuda
Liitunud Rahvaste Organisatsioonis
N. Liidu vägede väljatõmbamist
Afganistanis.
KANADA TOETAB
Kanada peaminister J. Clark
märkis, et N. Liidu ootamatu sissetung
oma sõjajõududega Afganistani
on ühe suveräänse riigi
töölepingud Afganistaniga.
Liitunud Rahvaste julgeolekunõukogu
pidas kinnise istungi,
kus on Moskval veto õigus. Kuid
siis tuleb Afganistani küsimus
arutusele LRO üldkogus, kus pole
Moskval veto õigust,
USA otsib sõjalisi baase Omani,
Keenia ja Mosambiiki territooriumil
, kuna Saudi-Araabia ei
luba USA sõjajõule oma territooriumile.
Kuid Egiptus ja Is-rael
pakkusid Oma territooriumil
USA-le sõjalisi baase. Pakistan
on Hiina liitlane ja Afganistani
vabadusvõitlejad saavad Pakistanist
relvi ja varustust. J. Carter
lubas Pakistanile sõjalist ja
muud abi. USA kaitseminister fi.
Brown viibib Hiinas, et pidada
läbirääkimisi,'
Moskva liitlane Vietnam avaldab
survet Taile ja India ja
Moskva liitlase Bangladeshi piiridel
käivad võitlused.
. NÕRK VASTUPANU
Ajakirjanikud märgivad, et Afganistani
vabadusvõitlejad ja
nende juurde üleläinud Afganis-tani
...š^ja^äe.,j^sused.. avaldavad
N. Liidu vägedele ainult nõrka
vastupanu, sest Moskva on saatnud
Afganistani vähemalt
10Ö,00ö-se hästirelvastatud armee.
Tankid patruleerivad maanteedel
ja helikopteritega tungitakse
mägedesse, põletatakse
maju ja külasid.
Arvatakse, et kolmanda maailmasõja
äärjooned hakkavad võtma
ilmet. Praegu on N. Liidu
vastases leeris kaks maailma
suuremat rahvast. 950 miljoniline
Hiina rahvas ja 550-ne miljoniline
India rahvas. Kuid äsjased
valimised, Indira Gandhi võimu-]
letulek võib. muuta olukorda.
Ajakirjanikud märgivad, et N.
Liidu üksused valmistuvad alaliselt
Afganistani jäämiseks.
LRO peasekretär K. Waldheim
pääses vaevu kaanist välja eluga,
ilma, et oleks saanud kokku
Khomeiniga. Ei ole väljavaateid
pantvangide küsimuse lahenda-
. miseks. . . . • .'
2
IsiiiiiiiiigiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiH
,, 19. jaanuaril 1980 kell ?]õ. Eesti Majas.
I, 20. jaanuaril, 1980, kell 4.00 p.l.
:: KAASTEGEVAD: . REET, ROSEMARIE JA ELLEN LINDAU
ELO. ^MAIMETS, HANNO BOHL (kandieil rahvaviise)
NAISKOOR, KAMMERKOOR ja SEGAKOOR '
- ; ... juhatab^^
.. Könsenratooriumi kontsertsaalis, 273 Bloor Street West
Piletid saadaval Eesti Abistamiskomitee kaupluses koori liikmeilt ja uksel.
$5.00, §4.00 (pens.), $3.00 (õp.)
Eesti
kontset
büroo '
Torontost saadeti abi hiljuti Assoori
saartel toimunud maavärisemise
läbi kannatanutele. Saadeti riideid ja
toitaineid. Uueaasta päeval asetleidnud
maavärisemisel sai surma 65
inimest ja 20,000 inimest jäi ilma peavarjuta.
Ettekanded Estonia orkestrilt Uno Kooki juhtimisel.
Vanat&nh # BQW Eirae/nwcä ü L@t®rU iz Tanh
Pääsmed saadaval orkestri liikmeilt ja kohapeal.
Laudade ettetellimine tel. 2444750
eo
10 B O'
26. jaanuaril 1980 algusega .kell• 7J
Toronto Eesti Maja suures saalis.
Avasõna H. Kivi. Kuldmärkide väljaandmine. G. Iltali orkester.
Wekanded .-••Loterii: Tanh W Einelaua
Pääsmed ^7.00. Laudade ettetellimine A. Kala tel. 487-2955; U. Tamre tel 4917998
päeval, 2.'veebruaril 1980 Toronto Eesti Majas algusega kell 6.30 õhtul.
Tantsuks V. Gustavsoni orkester ja ,,Küla pillimehed"«
Sissepääs.'$6.00.::Laudade ettetellimiseks helistada A. Kapp teil. 421-1416 või A. Käärid tel..225-5595
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, January 10, 1980 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1980-01-10 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E800110 |
Description
| Title | 1980-01-10-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | Ottawa. ^ r° 89ct IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIM™ a 15 a UXIXD Šecohd Cläss Mail RegistrationNo. 1854, B m " " " '-"'""TiixnT Mr, 2 (1560) 1980 NELJAPÄEVAL, 10. JAANUARIL — THURSDAY, JANÜARY 10 XXXI aastakäik s s 'ES „Kanada valitsus ei saada oma ametlikku esindust 1980. a. olümpiaadi korras Tallinna regatile arusaamises, et Eesti on okupeeritud maa." Seda väljendas Kanada välisminister Flora MaeDonald etniliste keskorganisatsioonide esindajate ja etnilise pressi toimetajate uksel kokkusaamisel esmaspäeval, 7. skp. RoyalyYorki ruumes. Välisministri sõnadest selgus ka, et valitsus on võinud revideert-unisele Kanada vahekorrad Nõukogude Liiduga nii poliitilises, majandüslikus kui kä kultuurilise läbikäimise osas. . \ '." ' Välisminister ütles: ,>Kuigi valimised on ukse ees> siis ometi on praegüAäe valitsus ametis ja täiema NEW YORK — N. Liit tühistas 113- dai korda oma vetoga UNO julgeolekunõukogu enamuse otsuse. Seekord oli tema vastu tõstetud süüdistus Afganistani okupeerimise pärast Ainult Ida-Saksa ühines Moskva veto- •ga. ; . Küsimus läheb müüd UNO täiskogusse, kus venelastel pole vetoõigust. Vene raketid Afganistani pealinnas Kabulis. I TAGA! IDU VÄGEDE ST AFGANISTANIST USA president J. Carter pidas vallutamine ja ta katkestas kõik .-{§ Euroopa allutatud rahvaste Kanada esinduse nimel tervitas välisministrit dr. L. Lukss ^omplimenteeri-des teda heade sõnade eest UN'i täis- ^ kogus inimõiguste nimel. Ajal, mil paljudele küsitava väärtusega hea-tahte deklaratsioonidele ei järgne vajalikke tegusid. Näiteks olid N.' Liidul teistsugused kavad plaanis, kui ta alla kirjutas Helsingi leppele 1975. aastal. Dr. Lukss märkis edasi: ,,Allutatud rahvaste Kanada esindus teeb ettepaneku, et Kanada ase(idab oma ,-vaik- ,se diplomaatia" taktika otsese lähenemisega kokkupuuteis nõukogude diplomaatidega. Sest labidat tuleb kutsuda labidaks. Afganistani sündmuste taustal on praegu õige aeg Helsingi leppe 8. põhimõtte rakendamiseks, mis tegeleb rahvaste võrdsuse ja endamääramise õigusega. Antud olukorris, pole ühtegi põhjust, miks välisministeerium ei saa administratiivses korras lisandada Balti riikide aukonsuleid diplomaatilisele nimistule. Tegelikult meie soovitame, et seda tehakse. Dr. Lukss esi-tas ministrile memorandumi, milles peale muu olid puudutatud järgmised küsimused: Perekonnaliikmete külastused ja ühendamised on saavutanud vähe tulemusi. Paljud Ida-Eu-roopa maade inimesed on otsinud põgenike staatust siiri. Sellest on siin keeldutud ja neid on isegi deportee: ritud. Kas leiavad eristandardid rakendamist eri maailmaosade kohta? Nõukogude Liidu kodakondsuse seadus heidutab siiri meie inimesi. Valitseb ühekülgsus Helsingi leppe raken- (Järg.lhk.3) Indira Garidhi tuleb ülekaaluka valimisvõiduga taas India peaministriks. Ta kaotas valimistel 1977. a. pärast autoritaarset valitsemisperioodi, Indira Gandhi on tuntud oma N. Vene sõbraliku välispoliitika poolest. vf Presidendi kandidaat Ted Kennedy kritiseeris J. Carterit väga teravas sõnastuses. Ta oli eriti vastu teravil-jamüügi keelule N. Liitu ja ütles, et et see kahjustab kõige rohkem USA talunikke. USA Olümpiakomitee suhtus kriitiliselt president J. Cärteri arvamisele boikoteerida olümpiaadi. Nad märkisid, et president segab-" poliitika olümpiamängudesse. 0 • Ikestatud rahvaste esindajad selgitamas välisminister Flora MacDonaldile oma seisukohti. Vasakult: EKN abiesimees L. Leivat, EKN esimees U. Petersoo eestlaste seisukohti esitamas, Ikestatud Euroopa Rahvaste Kanada komitee esimees dr. Lukss,.välisminister Flora MaeDonald ja väliskaubanduse minister Michael Wilson. • : Foto — O. Haamer Mitutuhat inimest ja kõrgeid riigitegelasi võttis osa Chapaisi linna aastavahetuse pidustusel põlevasse peokõnesse jäänud 44 ohvri matustest. Ulakas süütas peohõone sissekäigu kaunistamiseks punutud seedriöksad ja tuli levis nii imekiiresti, et osa peolisi põles majja sisse. möödunud reede õhtul oma kõi-ge rangema kõne TV kaamerate - ees USA rahvale ja kogu maailmale. President õli näost kaame ja näis väsinuna, kui ta oma kõnes märkis, et Moskva sõjajõudude sissetung Afganistani, selle maa presidendi mõrvamine ja maa okupeerimine on tõsiseks ähvarduseks maailma rahule. See oh jäme Liitunud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja rikkumine; Strateegiliselt on Afganistan meile ja meie liitlastele väga tähtis. President ütles, et USA paneb seisma teravilja müügi N. Liidule. Lõpetatakse tehniliste instrumentide saatmine N. Liitu ja ka Kanada on lubanud, et tema ei asenda omalt poolt lisa nisusaa-detisi, mis USA poolt 'jääb müümata; Lõpetatakse soodustused N. Liidu kalalaevadele USA vetes püügiks ja on võimalik, et USA olümpiameeskond ei lähe eeloleval suvel Moskvasse. President arvas, et teravilja Saadetiste peatamine peaks end • kõige rohkem andma-tunda, sest N. Liidus oli ikaldus ja neil puudub 50 miljoni tonni nisu. USA jätab saatmata 17 miljoni tonni, N. Liidu pooit Afganistani okupeerimine ohustab otseselt Pakistani, kuhu on voolanud juba vähemalt pool miljonit põgenikku. Teiseks on sattunud otsesesse ohtu ka Iraan. Moskva ees-' märgiks ön eelmärgitud kahe riigi territooriumi kaudu jõuda väi j a India ookeanini j a vallutada Pärsia lahe piirkonna õlialli- . kad. , v' J. Carter märkis, et ÜSA ei ole üksi, vaid 50 maailmariiki on juba koondunud selleks, et nõuda Liitunud Rahvaste Organisatsioonis N. Liidu vägede väljatõmbamist Afganistanis. KANADA TOETAB Kanada peaminister J. Clark märkis, et N. Liidu ootamatu sissetung oma sõjajõududega Afganistani on ühe suveräänse riigi töölepingud Afganistaniga. Liitunud Rahvaste julgeolekunõukogu pidas kinnise istungi, kus on Moskval veto õigus. Kuid siis tuleb Afganistani küsimus arutusele LRO üldkogus, kus pole Moskval veto õigust, USA otsib sõjalisi baase Omani, Keenia ja Mosambiiki territooriumil , kuna Saudi-Araabia ei luba USA sõjajõule oma territooriumile. Kuid Egiptus ja Is-rael pakkusid Oma territooriumil USA-le sõjalisi baase. Pakistan on Hiina liitlane ja Afganistani vabadusvõitlejad saavad Pakistanist relvi ja varustust. J. Carter lubas Pakistanile sõjalist ja muud abi. USA kaitseminister fi. Brown viibib Hiinas, et pidada läbirääkimisi,' Moskva liitlane Vietnam avaldab survet Taile ja India ja Moskva liitlase Bangladeshi piiridel käivad võitlused. . NÕRK VASTUPANU Ajakirjanikud märgivad, et Afganistani vabadusvõitlejad ja nende juurde üleläinud Afganis-tani ...š^ja^äe.,j^sused.. avaldavad N. Liidu vägedele ainult nõrka vastupanu, sest Moskva on saatnud Afganistani vähemalt 10Ö,00ö-se hästirelvastatud armee. Tankid patruleerivad maanteedel ja helikopteritega tungitakse mägedesse, põletatakse maju ja külasid. Arvatakse, et kolmanda maailmasõja äärjooned hakkavad võtma ilmet. Praegu on N. Liidu vastases leeris kaks maailma suuremat rahvast. 950 miljoniline Hiina rahvas ja 550-ne miljoniline India rahvas. Kuid äsjased valimised, Indira Gandhi võimu-] letulek võib. muuta olukorda. Ajakirjanikud märgivad, et N. Liidu üksused valmistuvad alaliselt Afganistani jäämiseks. LRO peasekretär K. Waldheim pääses vaevu kaanist välja eluga, ilma, et oleks saanud kokku Khomeiniga. Ei ole väljavaateid pantvangide küsimuse lahenda- . miseks. . . . • .' 2 IsiiiiiiiiigiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiH ,, 19. jaanuaril 1980 kell ?]õ. Eesti Majas. I, 20. jaanuaril, 1980, kell 4.00 p.l. :: KAASTEGEVAD: . REET, ROSEMARIE JA ELLEN LINDAU ELO. ^MAIMETS, HANNO BOHL (kandieil rahvaviise) NAISKOOR, KAMMERKOOR ja SEGAKOOR ' - ; ... juhatab^^ .. Könsenratooriumi kontsertsaalis, 273 Bloor Street West Piletid saadaval Eesti Abistamiskomitee kaupluses koori liikmeilt ja uksel. $5.00, §4.00 (pens.), $3.00 (õp.) Eesti kontset büroo ' Torontost saadeti abi hiljuti Assoori saartel toimunud maavärisemise läbi kannatanutele. Saadeti riideid ja toitaineid. Uueaasta päeval asetleidnud maavärisemisel sai surma 65 inimest ja 20,000 inimest jäi ilma peavarjuta. Ettekanded Estonia orkestrilt Uno Kooki juhtimisel. Vanat&nh # BQW Eirae/nwcä ü L@t®rU iz Tanh Pääsmed saadaval orkestri liikmeilt ja kohapeal. Laudade ettetellimine tel. 2444750 eo 10 B O' 26. jaanuaril 1980 algusega .kell• 7J Toronto Eesti Maja suures saalis. Avasõna H. Kivi. Kuldmärkide väljaandmine. G. Iltali orkester. Wekanded .-••Loterii: Tanh W Einelaua Pääsmed ^7.00. Laudade ettetellimine A. Kala tel. 487-2955; U. Tamre tel 4917998 päeval, 2.'veebruaril 1980 Toronto Eesti Majas algusega kell 6.30 õhtul. Tantsuks V. Gustavsoni orkester ja ,,Küla pillimehed"« Sissepääs.'$6.00.::Laudade ettetellimiseks helistada A. Kapp teil. 421-1416 või A. Käärid tel..225-5595 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-01-10-01
