Meie Elu = Our life, January 21, 1977

              lö; REEDEL, 21, JAANUARI^ v . ft^y; JANÜÄRY 21 Meie Elu" nr. 3;
' \ j i i n m mc xamsma.
Võitluses raske haigusega lahkus meilt igavikku
armastatud isa ja vanaisa
sünd. 29.1 1908. a.
surn. 29. XII 1976. a. Sao Paulos
„Kui süda väsis> kustus silm,
öo tuli, pimenes maailm, siis
valud vaevad maha jäid,
Sa võõrsilt Isa juure said.".
kahekordses leinas
poeg OLEV, SOLANGE ja
pojapoeg FABIO-HEINO;
Lahkus suurte kannatuste järele meilt armastatud vend
29. dets. 1976. a. Sao Paulos
•leinavad kurbuses
õde ALIDE ja
vend VALENTIN-perekonnaga
~:-./^Mtäote:'-Ažy>:y:: /', • : . • • :.;;;>!I
„Sa laksid meilt ära-,, töö jätsid pooleli
Su.rõõmsat silmasära veel vaimus näeme,"
Raske haiguse järele manalasse varisenud perekonna
tuttavat
suihüd 16. jaan. 1977 Torontos
•'mälestavad
0. TACCHELLA New Jersey
perekond FEHER Kalifornias
perekond KALKIS Torontos
perekond LUUD Torontos
perekond MÜLLER Saksamaal
perekond OLKOVSKI New Jersey
perekond REINAS Torontos
perekond ;V;REINSALU Torontos :
perekond V, R REINSALU Torontos ;
I; TACCHELLA New Jersey
Aastavahetus ja jõulukuu kujunesid New YorRii eestlaskonnas elava osavõ
tuga rohkete seltskondlike ürituste ja koosviibimistemarjaks. Üle piföi aja
oli New Yorgi Eesti Majas esmakordselt aastavahetuse pidu, mille tehn:>
lise korralduse teostasid akadeemilised organisatsioonid. Piltidel ülev;
vasemalt Haridusseltsi abiesimees Vold. Vaher, juhatusliige Ülo Lepik, pr.
Virve Vaher, Eesti Spordiliidu abiesimehi Jaan Künnapuu abikaasaga. AU
— ühe koosviibimise lauas klaverikunstnik pr. Pehme, Haridusseltsi naisJ
osak. esinaine Helmi Vahi, kujur Karl Pehme, helilooja ja orelikunstnik
Helen Tobias-Duesberg ja ta õde — end. tantsüar Beatrice Tobias.
" , : Foto — Meie Elu"
UMETOR
qasfavahefyse
^; Jõulukuu 12.' -päeval /pärast juma­lateenistust
ütles Eesti Seltsi esi­mees
Arnold Ältösaar- kirikulistele
t ere tulemast. perekondlikule jõulu-koosviibimisele
all saalis,'kus kohvi­laud
juba ootas ja jõulupuu säras.
Eesti noorpere on' St.1 jCatharines'is
küll väga väikeseks jäänud, kuid ik­ka
leidub, mõni rJikemaks sirgunu,
kes leiab tee oma rahva hulka. Nii lu­ges'me
alaline abiline Pia-Leena Voo­land
jõuiuluulet ja Karen Täht rõõ­mus
tas meid jõulumuusikaga klave-ril.
Hendrik Eichenbäumi jõulujutt
sundis kõiki mõtlema jõulu. tõsise­male:
sisule. Vanu, tuttavaid jõulu-
1 aul e lauldes tekkis tore soo j us süda­messe
ja-kui siis veel tibatillukestele
maiuspakid kätte anti, oli kõigil tun­ne,
et jõulud on siiski.
9. jaanuaril külastas St. Gathari-nesi
Eesti Seltsi prof. Jaan Timusk
" Toronto ülikoolist ettekandega, mis
käsitas. akuutset probleemi energia
materjalide efektiivsest [ kasutami­sest,
puudutades: 1. energia ja ma­terjalide
tagavarade mõju maailma
ja Kanada tulevikule, 2. tehnilisi või­malusi
olukorra mõjutamiseks ja 3.
mida -saame teha majade soojuse
energia säilitamiseks. Ettekannet sel­gitasid
valguspildid. • :
' Dr. Timusk väitis, eUenergia taga­varade
kokkukuivamisel tuleb tõši-
. selt asuda kokkuhoiule, näiteks ole-'
masolevate majade parem isoleeri­mine
ja uute ehitustejüures tugeva;
mate. isolatsioonide -kasutamine,
praktilisem akende paigutamine jne.
Üheks 'suuremaks kokkuhoiu ettepa­nekuks
oli Jadude, tööstuste elektri-jõujaamade
jä ka elamute maa alla
: viimine. Elamute 'mudeleid näidates
•seletas div Timusk, et maa-alustesse
elamutesse pääseks nnV siseõue kau­du;
kustkaudu; saaks ka valgust. Eri-ii
head võimalust ladusid ja tööstusi
mäeseina sisse ehitada maapinna'
kõrgusel' pakub St. Catharinesi' ja
• Hamiltoni vaheline kõrgustik. Sar­naste
maapinna alla viidud hoonete
chituskulu on palju odavam ja küt­tekulu
kümme korda qdavarn. . " :
lauditavas e^sti keeles ja.ülihuvi-;
Koosviibimised jõulude tähistami­seks
ja uue-aasta vastuvõtuks härg-nesid
Miami kaasrahvuslaste peres
väljakujunenud rutiinis. Eriti haara­va
jõulu-jumalateenistuse pidas taas
õpetaja Rudolf Kiviranna Miami kir­deosas
asetsevas luteriusu kirikus,
mis juba aastakümneid eestlaste usu­liseks
kokkutuleku paigaks. Jõuluõh­tu
ise leidis aset Miami Eesti Majas
jõulupuu all küünlate säras. Esitati
lavapõimik „Jõulud Petlemas" Em-ma
Meistri ^avastuses ja tema poolt
meisterdatud miljöökohastes .kos­tüümides.
Kohale ilmus jõuluvana,
kes siis jagas kinke nii noortele, kui
ka täiskasvanuile. Järgnes jõuluei-ne,
kus aukohal: verivorstid, mis seda
hinnatuimad, et nende hankimine
Miami oludes pole sugugi lihtne.
Väsinud aasta ärasaatmine ja uue
tervitamine, kulges hoogsalt taas
Eesti Majas. Markantsemaks tegela­seks
seekord osutus külalisena ko­halviibiv
Raimond Tralla, kes pidas
hoogsa ja sisuka kõne hing baritoni
ülesannetes laulis meeleoluküllaseid
laule. Talle sekundeeris köitva laulu
soologa Inga Koppel. Uue aasta saa­bumise
momendil lauldi ühiselt
hümni „Mu isamaa, mu õnn ja
rõõm".
Toimunud loterii.realiseeriti üsna
pea. Peavõitudeks siin olid kuue õie­ga
orhidee-taim Ämalie Milikilt ja
puuvilja-korv veiniga Emma 'Meist­rilt.
Meeleoluküllane koosviibimine,
kus kaugemaid külalisi oli, muidugi
Kanadast/aga ka Kaliforniast, kestis
lillis tundideni. Paljud vanad" sobrad
'said kokku üle aastakümnete ja,siis
oli mälestusi eietada ^ jutte vesta
ülikülluses.-.
Järgmiste^ üritustena on Miami
Eesti Majas ettevalmistamisel ..tali­harja
pidu" 30-dal" jaanuaril ja Eest
Demokraatliku Vabariigi aastapäeva
tähistamine 26-dal veebruaril.. '
on lopsakas talispordi öis, millest
paljud kaasmaalased- palju kuulnud
ei ole.
Ta on üks Rootsimaa kuninga —
Vasa — järeltulijaid; Kõikidel Lop-pet'itel
on juures vähem või rohkem
kuninglikku ambrat, elegantsi ja
suursugusust. Miks muidu. Vasa
Loppefist võtab osa 10 000 suusata-;
jat ja/pealegi kuningamaa laste kõr­val
iga rahvuse poegasid lisaks.
Ontarios on praegu vähemalt 200
suusaklübi:. Kalev, Jack Rabbit, Pio-ner,
Buffalo Bill, Cromolven, Võima,
Viking jne. Keegi, ei tea, missuguses­se
küllagi nad geograafiliselt kuulu­vad,
ammugi mitte, millise vapra
rahva pojad-tütred nad on. Seejuu­res
on Eesti Suusaklübi (Estonian
Ski Club) arvamatult palju kordi ja
massiivselt — Estonian, Est. — nime
maailma talispordilitertuüri jääd­vustanud.
Näit., maailma suurema
levikuga, talispordi ajakiri U.S. Ski
Review,'• toob ära pidevalt Mus koka
oppetist osavõtja iga nime, tagajär­je
ja klubi. Seal on juhtunud, et Mus-'
coka Loppetil on esimeseks (1) tui-,
nu nime taga: Est.. ning varemalt iga
kord*oa 50 korda Est.,Nüüd on Esi
nimetus trastiliselt vähenenud ja
selle asemele asunud Kalev. Hea
seegi. Kuid maailmas teab ainult
mus ja pool miljonit, kes see.Kalev
on, kuid Estoniat kuussada miljonit
kuituurinimest. Seega ei oleks paha,
kui suusaklubide'juhid tulevikus tun­neks
pisut ka' ,,etnograafilist suusa­tamist".
Juhtkond (staap), kes .korraldab
sarnase haarava suurürituse nagu
Muskoka Loppet,/ koosneb rohkem
kui sajast, fanaatikust, kusjuures
patrooni ja pealt vaatajate palged
õhetavad heldimusest sarnast lume-'
lahingut nähes. -
Pole vist kellelgi selle vastu, kui
tegijaid ja suuskadel vehkijaid õn­nitleda
ja neile samas vaimus astu­mist
soovida.
.Lembit Kõva
tavat ettekannet jälgis 60-ne kuula
jaskqnd, kes omakorda võttis elaval
sõna järgnevas mõttevahetuses, ,
Prof. Jaan Timuskile avaldab tänu
St. Catharines'i: Eesti Selts.
Te näol on Põhjala kaljud,
• maa, selle. — lõpp ja. algus.
Te käsud on õiged ja valjud,
ka kui kustub vinnade valgus.
Ja Sina, Hoppede Toomas
— kui lugeda päevade loost —
oled kodu Igi^põhja loomas ;•
kaas'aga\ indiaanide soost.
Ole si; < kindel oma usus!
kes tt 'b,. kas homme või millal,
kord Sinugi tuletukkide rusus
leiad paiga „Mu isamaa" paesel =•'
pinnal.
Kivioj T,'jaanuar 1977
Lehola vanem
obertVe
NA?
•fc Reedel, 21. jaan. prof. Tõnu Par-nüng'u
loeng ;,,Intiimsus, armastus
ja sugupoolte rollid eesti kultuuris''
algusega kl. 7.30 õ. Tartu Collegels.
Laup., 22. jaan. «Estonia" orkestri
20. aastapäeva kontsert-pidu alguse­ga
kl. 7 õ. Eesti Majas.
Pühap., 23. jaanuaril Peetri kogu-duse
naisringi kõne- ja filmi õhtu ai-gusega
kl. 5 õ.
TŽr Pühap., 23. jaan. Nora-Mall Ker-soni
klaverikontsert Tartu Cöllegels
algusega M. & õ.
Kolmap., 26. jaanuaril dr. Jaan
Roosi loeng „Tervishoid — miks ja
kuidas" algusega kl. 7.30 Eesti Majas.
^ Laup., 29. jaan. Eesti Majandiis^
klubi aastapäeva-ball King Edward
Hotelli Sheraton ruumis algusega kl,
18.30. ":•' .'
Laup., 29. jaanuaril Seedriorui
„Lumepäll 1977".
Laup., 29. jaanuaril.Toronto Eesti
Võitlejate Ühingu 24. aastapäevani,
du algusega kl. 7 õ. Eesti Majas./
•fc Pühap., 30. jaanuaril Eesti Gaide
rite Kogu „Talihari 1977" Eesti Ma-jas
algusega kl. 2 p.L;
TIT Laup., 5. veebr, saarlaste „küünla.
päev" algusega kl. 6.30 õ. Eesti Ma*
jas.; '*
see viimane lumetorm oli
1 ikka, vast möll! Kogu maailm oli
l kui valges vahus, tuli ülevalt ja
l alt, eest ja tagant ja külje pealt
š ka veel, kui tuul lumespifaalidele
l parajad tuurid .peale oli saanud.
? Ei olnud .vist küll ühtki. hinge-.
| list, kes sellist tormi kirunud ei-
1 oleks —; vähemalt pole ma selli-
| sega veel. kokku juhtunud. Lume-l
rookimine, muidugi! Seda tegid
| automehed ja kirusid. Ja'.'yähe'.;sei-
= ; lest! Ega nad seda rookimistööd
i üksi ei teinud, vaid naised-lapsed
1 käsutati ka välja ja sellest see ül-
| dine ja üleüldine rahutus ning pa-
= hameel tulidki. Kui mõnel ehk aü-
•a '/
i tot ei olnudki, siis majauksest tä-
| navani ja köögiuksest sopatünni-
| ni tuli rookimistööd ikkagi teha.
!' 'Minuga aga juhtus, et see lume-
I torm tegi mu ärarääkimata õnne-
T likuks. Esialgu vähemalt.
| '• Kas te olete kunagi tuisu ajal
I maal oinud? Proovige! Aga ainult
? siis, kui aega küllalt on. Kujutage
| ette: istute soojas toas, väljas asa
i käib selline märul, et kuuleb ai-
I nult tuule oigeid ja ulumist. Han-
!? aed tõusevad akendeni ja mõned
| neist matab lumi hoopis kui val-
I ge kardinaga kinni./; :
| . Välja ei pääse ja; ilma igasugu-/
sesüdamepiinatä loete ja loete,
| teete kõike tühja-tähja, mida am-
™ mugi käsile võtta oleks, tahtnud,
; • eo
Põrgusse kõik mehed, ja ahvat-1
levad lumetormid!1 Pole paslik |.
vaielda, ikui valelt tabatakse. I
Nõnda algas siis vastavalt abik- ?
haa-aasa käsklusele tonni järgne |
tegevus. Maä-inimesed on sõbrali-. I
kud.; ei jorise ega porise ja lige- |
mfsele appi nad tulevad kohe, eri-1
ti kui tegemist on nõdra naiste: |
rahvaga, kes pealegi naabrinaine |,
juhtub olema. |
Bill rookis uksetaguse raja ga-1
raazhini nii puhtaks, nagu tuleks' |
sealt siidilfingas läbi kõndida, kui-1
gi teab, et mul' saarikud ulatuvad |
üle põlve. Lumesahk lükkas tee |
lahti ja gara"azhimees tuli üsna |
kärmesti kohale. ' f
„Ei plõks vist' abi vaja olnudki, |
auto läks; käima hagu võtme sisse 1
sain," viskas parandaja mulle põ- |
gusa kõryalprTgu ja õpetas edasi: |
,,Nüüd nagu väravate vahelt väi- ?
ja saate, nii keerake aga kõva |
svingiga, et lumme kinni ei jääks |
:• ja otsejutis edasi! Pole viga, vara-1
vad panen ise kinni, sõitke teie |
sedamaid peatumatult edasi!" |
':;--:;Nõndä.'ma:.:siis tegingi: igavese I
hooga õnnelikult väravate vahelt §
läbi ja -see väike müks väravapos-1
tile ei; loe, sest auto osas pidas |
kaitseraud vapralt vastu. |
Kõik need külavahe teed ja |
poolümmistanud maanteed sõit-1
sin nagu õpetatud oli tõesti ilma |
| aga aega pole olnud; Vahelduseks peatamata ja svingiga läbi, ise |
I ;.tipite. mõne kirja või muidu luge- • laulsin kõva häälega sinna juurde I;
^ mise, teete kohvipausi jä loete
I jällegi, sest väljas midagi ette võt- ':
ID
| ta ju ei saa. - •
| Ühe se]lise õnneliku tuisupäeva
i". heaolu,. rikkus ainult üks väike
~i vinrendus: Olin lubanud küllami-
| nekuks linna sõita. Üldiselt oli-
| teada, et pole olukorda, millega
1 õrn naiseaju hakkama ei saaks.
I Toetudes siis sellele samale tõiga-l
le, tegin hääle haledaks, helistasin
| Aadamale ]a ütlesin:
1 , „Ei saa tulla! Mine üksi ja va-
| banda, et maadam on kui Okas-
I foosike vangis ja hoopis lume all!
| Auto ei lähe käima, tee garaazhist
I maanteeni on täis tuisanud ja ust
I ei saa üleüldse lahti, saad aru, ei
I jõua lükata, sest hang selle taga
| on katuseräästam ..,"
I Aga Aadam ei lasnud lõpetada-
I „See on üks luiskamise jutt, vähe-
I mait see lõpuosa," ütles ta. Vaat,
= temal on selline nina- või silm, et
1 läbi telefoni ka võtab kinni', kui
eo
| udu hakkad ajama. Nõnda ta siis
t jätkas:' "/.:;./.
I „Tuled linna! See on selaeN Itiu-
| le, et ust lahti ei saa, sest välisuks
| käib lahti sissepoole,, lükata pole
„Indiaanlase armuhüüdu'', ikka"
„uuu-uhu-uuu, uuu-uh!" Auto vin-1,
gerdas ühest teeservast, teise, aga §
kõik vastutulevad ja tagantmine-1.
jad tQgicl samuti, nii et see käis |
õieti asja juurde jä oli teada, et-1
varsti tuleb voorovann, ehk numb-1
ritega 401, kus on päris priima §
sõita. - . •' |
Oligi. Vähemalt'esialgu. Aga kui |
j siis tuuleiilid hakkasid lund tui- i
suga üle tee keerutama ja enam §V
midagi ei näinud, leidsin end äkit- |
selt teeservalt' lumehangest. Vaju-1
tasin siis ikka gaasi ja lasin rä-1
lastel nõnda kaua ringi käia, kuni |
kummihais 'liiga tegema hakkas. §
Selle, järele ootasin, seisin auto 11
kõrvale ja näitasin pöidlaga, aga |
kõik gentlemanid sõitsid tuisupil-1
ves mööda ja politseid ka ei tui- |
• nud. . § '
Just siis, kui lootus päriselt ka- 1
duma hakkas, ilmus kui maa alt i :
kõhnake teismeline poiss oma va- |
na autoloksuga välja ja sõnas lõ- J
- busalt: Z
„Näen, et: sa oled hädas, tädi. =
Pole viga, vaja ainult; veidi lükata, ?
küll sa välja pääsed!' Pane pikka-
' Murdmaasuusatamise võistlushoo-aeg
Lõuna-Ontarios algas 2. jaanua-i"
il- Midlandis., Teine võistlus toimus
8. jaan. Gra\'enhurstis ja kolmas pü­hapäeval
Muskoka "Lõppe tina Hunts1
ville'is.
Suusatamise tase on viimase paari
aastaga, tohutult tõusnud. Võistlus
igas klassis on väga tihe./Eesti noor­test
on võistlema jäänud ainult ven­nad
Vellendid ja Kalle Leppik, ,kes
käib Ottawas ülikoolis. ; ; .
Midlandis tuli noorte, meeste klas­sis
5. km-s võitjaks Robert Vellend
ajaga 21.04. Teiseks tulnud Ken
Hawthorn'i- aeg oli 21.29, kolmanda
köha aeg 21.33 jne. Martin Vellend
tuli 23.18-ga viiendaks,/Kalle Leppik
24.10-ga kaheksandaks .
Joselin Cup'i võistlustel 8. jaan.
jäi Robert. kolm minutit starti hil­jaks,
aga tuli; siiski kolmandale ko­hale
ajaga 16.03. Võitja aeg oli 14.30,
Martin jäi' ajaga 16.20 jälle viien­daks.
. ; • ''•'..,
' 30 km Muskoka Loppetil tuli Ro­bert
1100 osavõtja hulgas 14-ndaks.
•Ta püsis 11. kohal 28 km, aga viima­se
kahe km peal läksid kolm meest
temast ette. Võitjaks tuli soomlane
Reijo. Puiras Südburyst,. teiseks
mööd; aasta võitja Juhani Lassila
Thunder Bayst ja kolmandaks eski­mo;
Ernie Lehnie Nort Bayst, kõik
Kanada rahvusmeeskonna mehed.
Võitja aeg 1 1 53 min. 55 sek. Rober­ti
aeg 2 t. 7 min. 16 sek.;
Esimese . kümne hulgas oli viis
soomlast, üks eskimo, üks shveitsla-ne
üks prantslane' ja kaks, anglosak-
Nende kolme võistluse põhjal moo­dustati.
Lõuna-Ontario meeskond On­tario
tali mängudeks, mis, toimuvad
12—13. veebr. North Bays. Sinna
määrati ka Robert Vellend. ; :
.Muskoka Loppetist võttis osa terve
rida: eestlasi ja Eesti Suusaklübi
liikmeid. Nende tagajärjed (teeme
teatavaks niipea kui. võimalik. ;
Pühap., 6. veebr. EKN kõnekoos­olek
algusega kl. 4 p.l. Eesti Majas.
^Reedel, 18. veebr., Eesti Rahvus­teater
Kanadas esitusel Gert Helbe­mäe
näidend „Üleliigne inimene" Se- j
neea College'i teatris (1750 Finch!
Ave. East) algusega kl. 8 .õ. 1
| vaja/vajub ise- lahti/ kui; väljas-; misi gaasi, ma tõukan, ja kui juba |
I poolt press peal om Kaugekõne, liigub, siis ära enam -taha vaata 1
|.;ajavõitmise/mõttes võta pliiats ja ega seisma jäta, vaid otsejuliga |
= pane; paberile, mida teha tuleb:; edasi!". |
I helista esiteks piimamehepoisite, . Panigi:'poiss õla tagakülje alla 1
| lükaku ta lumesahaga. tee lahti, ja auto nihkus tee keskele tagasi. |
l teiseks /naabrimees Bill kaevaku.: „Õnnistägu Taevas teismelisi ja |
? uksetagune puhtaks ja kolman-
| daks kutsu bensiinjaamast paran-i
daja,, kes auto käima paneb! Ja
= ära' hakka mulle keerutama, et ei
| saa / kutsuda, küna sul nii palju
| raha kaasas ei õle, maksan ise hil-
| jem ära. Selge, eks olef Mõtle šel-
| lele, kui midagi elektriga juh-
1 tub.,."'
I Ja ma mõtlesin. Tõepoolest, kui
1 mõni traat kuskilt maha tuleb jä
| elekter katkeb, siis ei tule kraa-
| nist vett, kaob toasoojus; ja val-
| gus, ei saa pliidil keeta kohvigi,
| kellast, raadiost,; elektritekist ja
- muust Justist kõnelemata.
kui keegi nende kohta midagi hai-ba:
ütleb, sii^ tõstan hirmsat pro-1
testikisa," mõtlesin tasumatajää-1
nud heateole, ja keelust hoolima-1
ta. vaatasin peeglist tahapoole. |
Seal ta seisis, kõhn ja kulunud, f
ent — uskuge või mitte — tai olid f
tiivad seljas; Te ei usu? f
. Kas te oleksite kunagi uskunud, |
et väljas on paarkümmend kraadi 1
külma, sajab lunf ja samal ajal!
lööb välku ja müristab? Aga nii |
see ju ometi oli jä miks ei või-1
nud ma siis heategijal tiibu nä-1
ha? Ma nägin, tuisupilves, teevee-1.
res, kuni ta kadus... =
l»l»lini»lliHr!>C!^|IBliffl!?riBnDMD!IBMI!IBU
JAANUARI VÄLJAMÜÜK
Tulge ja tutvuge meile hiljuti Skandinaaviast sae*
bunud mööbli ja teiste kaubaartiRtit^ näit,
MAGAMISTOAD, alates $399.50, SOFA grupeeringud, ala-tes
$33^.50,SÖÖGITOAD, KIRJUTUS^UAÖ, LAUAD,
VAIBAD, ijyfflBlii) j.n.e. .
(HWY 401. 2 bl. lõunasse)
Äri avatud — esmaspäevast kuni reedeni kl. 10—
9 õ. ja laupäeval kl. 10 kuni 6;õ.
TIIBKLAVERID — PIANIINOD
Petrdf, Bluthner, Forster. j.t.
Uued ja renoveeritud.
• • ..... ( ..' i
Kitarrid, akordionid ja teised
MUUSIKARIISTAD
- Üürimine.
house of music Ltd.
Queen St. W., Toronto 133, -Oi»*.
Tel. 363-1966