1986-07-24-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
^ of Ca^c^ö^
395 I^Gll;
MUSTA LINDI PÄEV-23. AUGUST 19B6.
Näitame, et meie ei ole unustanud
oma ikestatud kaasmaalasi.
Second Class Mail Regislralion No. i^<4
Nr. 30 (1898) 1986 NELJAPÄEVAL, 24. JUULIL - THURSDAY, JULY 24 XXXVII aastakäik
Deschenes'i komisjon
oskva rännak
vastii
Eestlaste Kesknõukogu. Kanadas
andis selgitavat informatsiooni
Eestist saabunud teadetel on
sealsed noorte suvelaagrid ja suvekodud
kõik ukraina lapsi täis, kes
toodud (või evakueeritud) aatomi-
^^ürgust kannatanud ümbrusest.
Tulemuseks on aga, et eesti oma
lastelei ole suveks kuhugi minna ja
peavad istuma kodus.
Ameerika"»Vene
Riias
President Reagani ja Vene kommunistliku
partei peasekretäri
Gorbatshbvi kohtumisel möödunud
sügisel sõlmitud kultuurivahetuse
kokkuleppe alusel toimub septembri
kuul Riias nn. Chautauqua
kokkutulek poliitilisteks diskussioonideks
ja ameerika kultuuriliste
jõudude esinemisteks. Riia Amee-
— Andsime advokaadi vahendusel
Deschenes'i komisjonile kirjaliku
informatsiooni olukorra kohta
sõja ajal Eestis seoses ühe eestlase
ülekuulamisega, ütles Eestlaste
Kesknõukogu Kanadas esimees
Laas Leivat „Meie Elule Teatavasti
kuulati üle Torontos elunev
eestlane, kes IT-aastasena 1941.a.
suvel kuulus Omakaitsesse.
Aluseks oli N . Liidu Ottawa saatkonna
poolt a: sta tagasi antud nimistu,
kus veel neli eestlast, kelle nimed
pole teada ja kes tõenäolikult on
surnud või ei ela Kanadas.
Kuigi venelaste poolt oli esitatud
otseseid süüdistusi, oli kutse ülekuulamisele
vormilist kui tunnistajale.
Nelja tunni kestel enamik küsimusi
oli Kaitseliidu ja Omakaitse tegevuse
kohta.
EKN ABISTAS
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
andis juriidilist abi eesti advokaadi
kaudu, kes viibis istungil ja koostas
dokumenteeritud kirjaliku informatsiooni
lisaks möödunud aastal Balti
Liidu poolt komisjonile tehtud esildi-rika-
Vene kokkutuleku käendajaks sele. EKN esimees ütles, et vajali-
Wm
ameeriklaste poolt on Chautauqua
k^titutsioön, kes New Yorgi osariigis
korraldab kutluurilisi suvelaagreid
etenduste ja diskussioonide-
•gs. .
3v.Estienne võimlejad esinemas Expo^86 „PIaza of Nations" välfakul. Vasakult - Wendy Ogaki, Liisa het^seÄ aTkorr°a1L^tud^^^^^^
Bayko, Ilona BuschvGlare Hymam, Miehelle Gold, Janet Davis, Sirje Järvel, Heli Oder ja Särina ügg iseloomuga üritus toimub Riia
Westerblom. Foto - V. Johanson supelrannas, on Ühendriikides ka
' üäti ühiskonna juhtivaid isikuid
kutsutud sellest kokkutulekust osa
yštma. Kuuldavasti on selles küsi-nuses
Ühendriikides balti ring-bndades
tekkinud eriarvamisi,
kiina lätlased olevat nõus Riiga mi-lema,
teiste balti rahvaste esindajad
aga suhtuvad küsimusse poliiti-
Sstel põhjustel kriitiliselt.
ku informatsiooni kogumine toimus
mitmest allikast vastavate asjatundjate
kaasabil. Esialgu ei ole teada
teisi eestlasi, kes oleks saanud kutse
Deschenes'i komisjoni poolt, kuid
EKN on alati valmis andma vajalikku
informatsiooni ja juriidilist abi.
Teadaolevalt on komisjonile antud
ka juutide poqlt nimistu. Kuuldavasti
käis Wiesenthali keskuse esindaja
Sol Littman ka Tallinnas süüdistusmaterjali
kogunlas. Senini ei ole andmeid,
et selle nimistu alusel eestlasi
oleks ülekuulamisele kutsutud.
Moskva süüdistustes on juutisid eriti
nimetatud ja need hõlmavad
augustikuud 1941.a., mil oli kahe
võimu vahetus.
MIKS KAITSELIIT?
Moskva rünnak on sihitud eriti
Omakaitse vastu. Deschenes'i komisjon
on aga huvitatud ka Kaitseliidust,
selle ülesannetest ja struktuurist.
Miks? Kui Balti Liit oma avalduses
juhtis tähelepanu N. Liidu sõja-roimadele,
väideti et Deschenes'i
komisjonile on antud ülesanne uurida
vaid nn. natsi - sõjakurjategijaid.
Nähtavasti ei piirdu komisjoni mandaat
ainult sõja ajaga, vaid hõlmab
kogu Hitleri võimuloleku aega, alates
1933. • .<
BATUN taotleb
VANCOUVER („M^ie Elu" kaas- oli Briti paviljoni eriline päev, siis esinesid Kalev-Estienne võimle-
— Expö'l oli 11. juulil olid Vancouveris ka peaminister
Ontario Päev, kus esinesid ka eestlased
Kalev-Estienne võimlejate
koosseisus. Kuna järgmisel päeval
Margaret Thatcher ja printsess
Margaret, kelle ametlik ringkäik Ontario Päev algas varahommikul
meediakeskuses, kus pakuti ajakirjanikele
Ontario saadustestvalmista-tud
küpsiseid ja purgike Niagara-on-the-
Lake marjadest valmistatud moosi.
Sageli demonstreeritakse pressile
ka huvitavamaid- esinejaid, kes päeva
jooksul kusagil Expo-1 esinevad.
Ontario Päeva puhul demonstreeris
teiste hulgas ka Kalev-Estienne sob-lovõimleja
Marta Bobo. '
Peatseremoonia algas Plaza of
MÄDÄLAKROONIKA
VARSSAVI - Poola- kehtestas
suurima amnestia oma kommunistliku
korra ajaloos. Vabastatakse
20.000 kriminaalvangi; kuid mitte
poliitvange ega töölisliikumise juhte.
; ••
OTTAWA - Peaminister Brian
Mulroney oli parlamendis oposit-
Nations platsil kell 10 ajaviitemuusi- siooni rünnakute tules suurte reisi-kaga
Humber College'] „Dixiland" ja kulude pärast külaskäigul Prantsu-
„Iazz" orkestritelt. Ka esines„Folk maale, kus hotellitoad maksid
Ballet Theatre" tantsutrupp. Vähe S4.754 ööpäeva eest. Nüüd aga sel-enne
kella 11 marssis sisse Ontario gus, et öökorteri muretses ja mak-provintsipolitsei
puhkpillide orkes- §is oma külaliste eest Prantsuse
ter, kellele järgnesjd tähtsad külali- riik. Välisministeerium oli selle
sed — Expo ambassador Patrick unustanud.
Reid, B.C. ja Ontario peaministrid "~
William R. Bennett ja David R. Peter- lirie. Finaaliks oli galaesinemine Ka-son,
Ontario paviljoni komisjonär lev-Estienne võimlejatelt, kes kõige
J.M.CallenjaExpo-86esindajaKeith viimase . numbri esitasid, pikkade
MitcheHabikaasadega. Lipud heisati paeltega, milledele oli trükitud „0n-ja
Kanada hümni laulis 68-liikmeline. tario". Samal ajal langesid lae aita
Toronto lastekoor. punased pallid rahva hulka.
Pärast lühikeste sõnavõttude Pat- Ontario paviljonis kestis kava eda-rick
Read'ilt ja peaministritelt esitas si, peamiselt küll õhtul. Seal esinesid
Paul Wildbaum laval „Mime, magic. Sudbury ukraina laulukoor ja tantsu-and
mask" klaunimise, mis küll kui- rühm nägusates rahvarõivastes, Pi-dagi
„kultuuri" mõõtu välja ei and - kema kavaga esines whitby segakoor
nud. Talle järgnesid „Black Sea Cos- ja hiljem esines klauni Wildbaum
saeks" Sudburyst kasakate laulu ja vaheldumisi Kalev-Estienne võimle-tantsuga,
mis vaimustas publikut, jatega kahel korral kuni jõudis aeg
Ilmselt andis see hoogu ka Kalev- ilutuledeks, mis seekord korraldati
Estienne võimlejatele, kelle esinemi- Ontario kulul. ($5000,- ohtu!)
ne järgnes ja nad said samuti tugeva Kalev-Estienne esinemisi oli küll
aplausi püstitõusnud publiku: poolt.. ette nähtud palju vähem, kuid Evelyn
Värvirikkad kostüümid, pallid, rõn- Koop oli leidlik esinemiste örgani-gad,
lindid ja hoogsalt liikuvad ja seerimisel ja tänu temale, said Expo
hüplevad nägusad neiud, võlusid külastajad näha huvitavat võimle-
Expo masse. Võimlejatele järgnes mist, mitmel kellaajal,
lastekoor, mis oli väga kõrgetaseme- V.J.
amist Lääne--Euroopas
25 kaebust inimõiguste rikkumise pärast ÜRO-leo
- Balti riikide küsimus tõsteti neli korda.
NEW YORK — Laupäeval, 28. Ühingu liikmete saatkondades ja ain-juunil
peeti Balti ApellURO'le,ing- so rõhutas vajadust neid suhteid tu-liskeelse
akronüünii BATUN all levikus rohkem arendada,
tuntud organisatsiooni aastakoos- Eriti õnnestunuks osutuks BA-olek,
mis leidis aset BATUN-i bü- TUN-i neljaliikmelise delegatsiooni
rooruumides New Yorgi Bronx'i nädalapikkune, tegevus veebruari-linnaosas.
kuus Genfis seoses ÜRO Inimõiguste
Aastakoosolekul esitati organi- Komisjoni iga-aastase istungjärguga,
satsiooni presidendi, laekuri ja re- Delegatsiooni liikmed Heino Ainso,
visjonikomisjoni aruanded, võeti Sirje Okas-Ainso, Imants Gross ja
Vastu käesoleva tegevusaasta ee- . Narcizas Prielaida kohtusid seal 27-
larve ja arutati tulevikuprojekte, me Inimõiguste Komisjoni liikmes-
Samuti tehti teatavaks kirjateel lä- riigi esindajatega, kuue vaatlejariigi
biviidud BATUN-i juhatuse valimiste
tulemused.
Eestlaste poolt valiti juhatusse dr.
Heino Ainso, Sirje Okas-Ainso ja
Andres Jüriado, asemikeks Lilian
Bein, Paul Endel Luedig ning Peeter
Teedla. Juhatus jagas hiljem omavahel
ametikohad, jättes enam-vähem
samaks eelnenud tegevusaastal (s.t.,
1. aprilli 1985 kuni 31. märts 1986)
tegutsenud koosseisu: president dr.
Heino Ainso, asepresident noor leedulanna
Ginte Damusis, laekur lätlane
Janis Riekstins, sekretär Andres
Jüriado, ÜRO küsimuste koordineerija
lätlane Margers Pinnis ja bülletääni
„BATUN' News'i" toimetaja
leedulanna Ina Navazelskis. -Lisaks
neile lisati veel kaks ametinimetust:
rahalise'toetuse hankimise koordineerija
Peeter Teedla ja uute liikmete
värbaja leedulanna Jane Sirusas. .
TEGEVUS
Dr. Ainso oma presidendi aruandes
andis ülevaate BATUN'i tegevuse
tähtsamatest aspektidest möödunud
tegevusaastal. Ta nimetas kohtumisi
ÜRO liikmesriikide New Yor^
gis\asuvate saatkondade esindajatega,
öeldes küll, et mitmesuguste
ametikandjatega ja kahe mitteriikliku
organisatsiooni esindajatega.
Peale selle toimus kohtumisi mitmete
kohalviibinud ajakirjanikega. Ainso
hinnangul oli see aktsioon igati
õnnestunud.
ÜRO Majanduslike ja Sotsiaalkü-simusie
Nõukogu poolt vastuvõetud
resolutsioon number 1503 on kindlaks
määranud ,,Protseduuri tegelemaks
kommunikatsioonidega inimõiguste
ja põhiliste vabaduste rikkumistest".
See protseduur määrit-leb
kindlaid reegleid kaebuste esitamiseks
ÜRO'le ja on seadnud ametisse
ekspertide komisjoni kes vaatab
läbi kaebustes esinevad süüdistused.
Liikmesriigilt, keda ori süüdistatud
kaebaja poolt inimõiguste rikkumi-ses,
küsitakse seletust. See asjaajamine
on kinnine ja ilma avaliku publit-siteedita.
Möödunud tegevusaastal
esitas BATUN 25-e isiku erijuhtumi
ametlikult resolutsioon number
1503 poolt ettenähtud protseduuri
alusel — 7 leedulast, 5 lätlast ja 13
eestlast.
UUS KAVA
Muude küsimuste seas oli
BATUN4 presidendi aruandes pike-.
mait juttu organisatsiooni nn. Euro-
Oiitano Päeva finaaliks oli Kalev-Estienine võimlejate esinemine
lintidega milledele trükiteid ,,Ontario". All —. õhtune esinemine
Ontario paviljonis.
TARTLASTE SELTSI
11
Foto — V. Johanson vastukaja Ida-Kariibimere Riikide
põhjustel toimus neid möödunud projektist. BATUN-i esindaja, lätla-aastal
vähemal arvul kui varem, sest noorema põlvkonna advokaat
Ühendriikide delegatsioon nimetas Imants Gross Stokholmistjätkas osa-selle
perioodi jooksul Balti rükide ajalist tegevust, külastades Lääne-enesemääramise
küsimust ja seal toi- Euroopa riikide välisministeerium-muvat
venestamist neljal eri korral eid. Euroopa Parlamendi liikmeid ja
ÜRO foorumitelning Austraalia ühel Balti organisatsioone Lääne-Euroo-korral.
Kontaktide võtmisel leidsid pas. Täisajaliseks tegevuseks puu-
BATUN-i esindajad eriliselt sooja dus küllaldane majanduslik toetus
järg Ihk. 6]
T.E.iy,s. jOEicÄÄiy E i i i i LASTE SUVEKODU
JOEKÄÄBy StÄÄDiORSiL 26. JUULlU986 ALGUSEGA KELL 8.30 ÕHTUL SrSSEPÄÄS $6.00
A
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, July 24, 1986 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1986-07-24 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E860724 |
Description
| Title | 1986-07-24-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | ^ of Ca^c^ö^ 395 I^Gll; MUSTA LINDI PÄEV-23. AUGUST 19B6. Näitame, et meie ei ole unustanud oma ikestatud kaasmaalasi. Second Class Mail Regislralion No. i^<4 Nr. 30 (1898) 1986 NELJAPÄEVAL, 24. JUULIL - THURSDAY, JULY 24 XXXVII aastakäik Deschenes'i komisjon oskva rännak vastii Eestlaste Kesknõukogu. Kanadas andis selgitavat informatsiooni Eestist saabunud teadetel on sealsed noorte suvelaagrid ja suvekodud kõik ukraina lapsi täis, kes toodud (või evakueeritud) aatomi- ^^ürgust kannatanud ümbrusest. Tulemuseks on aga, et eesti oma lastelei ole suveks kuhugi minna ja peavad istuma kodus. Ameerika"»Vene Riias President Reagani ja Vene kommunistliku partei peasekretäri Gorbatshbvi kohtumisel möödunud sügisel sõlmitud kultuurivahetuse kokkuleppe alusel toimub septembri kuul Riias nn. Chautauqua kokkutulek poliitilisteks diskussioonideks ja ameerika kultuuriliste jõudude esinemisteks. Riia Amee- — Andsime advokaadi vahendusel Deschenes'i komisjonile kirjaliku informatsiooni olukorra kohta sõja ajal Eestis seoses ühe eestlase ülekuulamisega, ütles Eestlaste Kesknõukogu Kanadas esimees Laas Leivat „Meie Elule Teatavasti kuulati üle Torontos elunev eestlane, kes IT-aastasena 1941.a. suvel kuulus Omakaitsesse. Aluseks oli N . Liidu Ottawa saatkonna poolt a: sta tagasi antud nimistu, kus veel neli eestlast, kelle nimed pole teada ja kes tõenäolikult on surnud või ei ela Kanadas. Kuigi venelaste poolt oli esitatud otseseid süüdistusi, oli kutse ülekuulamisele vormilist kui tunnistajale. Nelja tunni kestel enamik küsimusi oli Kaitseliidu ja Omakaitse tegevuse kohta. EKN ABISTAS Eestlaste Kesknõukogu Kanadas andis juriidilist abi eesti advokaadi kaudu, kes viibis istungil ja koostas dokumenteeritud kirjaliku informatsiooni lisaks möödunud aastal Balti Liidu poolt komisjonile tehtud esildi-rika- Vene kokkutuleku käendajaks sele. EKN esimees ütles, et vajali- Wm ameeriklaste poolt on Chautauqua k^titutsioön, kes New Yorgi osariigis korraldab kutluurilisi suvelaagreid etenduste ja diskussioonide- •gs. . 3v.Estienne võimlejad esinemas Expo^86 „PIaza of Nations" välfakul. Vasakult - Wendy Ogaki, Liisa het^seÄ aTkorr°a1L^tud^^^^^^ Bayko, Ilona BuschvGlare Hymam, Miehelle Gold, Janet Davis, Sirje Järvel, Heli Oder ja Särina ügg iseloomuga üritus toimub Riia Westerblom. Foto - V. Johanson supelrannas, on Ühendriikides ka ' üäti ühiskonna juhtivaid isikuid kutsutud sellest kokkutulekust osa yštma. Kuuldavasti on selles küsi-nuses Ühendriikides balti ring-bndades tekkinud eriarvamisi, kiina lätlased olevat nõus Riiga mi-lema, teiste balti rahvaste esindajad aga suhtuvad küsimusse poliiti- Sstel põhjustel kriitiliselt. ku informatsiooni kogumine toimus mitmest allikast vastavate asjatundjate kaasabil. Esialgu ei ole teada teisi eestlasi, kes oleks saanud kutse Deschenes'i komisjoni poolt, kuid EKN on alati valmis andma vajalikku informatsiooni ja juriidilist abi. Teadaolevalt on komisjonile antud ka juutide poqlt nimistu. Kuuldavasti käis Wiesenthali keskuse esindaja Sol Littman ka Tallinnas süüdistusmaterjali kogunlas. Senini ei ole andmeid, et selle nimistu alusel eestlasi oleks ülekuulamisele kutsutud. Moskva süüdistustes on juutisid eriti nimetatud ja need hõlmavad augustikuud 1941.a., mil oli kahe võimu vahetus. MIKS KAITSELIIT? Moskva rünnak on sihitud eriti Omakaitse vastu. Deschenes'i komisjon on aga huvitatud ka Kaitseliidust, selle ülesannetest ja struktuurist. Miks? Kui Balti Liit oma avalduses juhtis tähelepanu N. Liidu sõja-roimadele, väideti et Deschenes'i komisjonile on antud ülesanne uurida vaid nn. natsi - sõjakurjategijaid. Nähtavasti ei piirdu komisjoni mandaat ainult sõja ajaga, vaid hõlmab kogu Hitleri võimuloleku aega, alates 1933. • .< BATUN taotleb VANCOUVER („M^ie Elu" kaas- oli Briti paviljoni eriline päev, siis esinesid Kalev-Estienne võimle- — Expö'l oli 11. juulil olid Vancouveris ka peaminister Ontario Päev, kus esinesid ka eestlased Kalev-Estienne võimlejate koosseisus. Kuna järgmisel päeval Margaret Thatcher ja printsess Margaret, kelle ametlik ringkäik Ontario Päev algas varahommikul meediakeskuses, kus pakuti ajakirjanikele Ontario saadustestvalmista-tud küpsiseid ja purgike Niagara-on-the- Lake marjadest valmistatud moosi. Sageli demonstreeritakse pressile ka huvitavamaid- esinejaid, kes päeva jooksul kusagil Expo-1 esinevad. Ontario Päeva puhul demonstreeris teiste hulgas ka Kalev-Estienne sob-lovõimleja Marta Bobo. ' Peatseremoonia algas Plaza of MÄDÄLAKROONIKA VARSSAVI - Poola- kehtestas suurima amnestia oma kommunistliku korra ajaloos. Vabastatakse 20.000 kriminaalvangi; kuid mitte poliitvange ega töölisliikumise juhte. ; •• OTTAWA - Peaminister Brian Mulroney oli parlamendis oposit- Nations platsil kell 10 ajaviitemuusi- siooni rünnakute tules suurte reisi-kaga Humber College'] „Dixiland" ja kulude pärast külaskäigul Prantsu- „Iazz" orkestritelt. Ka esines„Folk maale, kus hotellitoad maksid Ballet Theatre" tantsutrupp. Vähe S4.754 ööpäeva eest. Nüüd aga sel-enne kella 11 marssis sisse Ontario gus, et öökorteri muretses ja mak-provintsipolitsei puhkpillide orkes- §is oma külaliste eest Prantsuse ter, kellele järgnesjd tähtsad külali- riik. Välisministeerium oli selle sed — Expo ambassador Patrick unustanud. Reid, B.C. ja Ontario peaministrid "~ William R. Bennett ja David R. Peter- lirie. Finaaliks oli galaesinemine Ka-son, Ontario paviljoni komisjonär lev-Estienne võimlejatelt, kes kõige J.M.CallenjaExpo-86esindajaKeith viimase . numbri esitasid, pikkade MitcheHabikaasadega. Lipud heisati paeltega, milledele oli trükitud „0n-ja Kanada hümni laulis 68-liikmeline. tario". Samal ajal langesid lae aita Toronto lastekoor. punased pallid rahva hulka. Pärast lühikeste sõnavõttude Pat- Ontario paviljonis kestis kava eda-rick Read'ilt ja peaministritelt esitas si, peamiselt küll õhtul. Seal esinesid Paul Wildbaum laval „Mime, magic. Sudbury ukraina laulukoor ja tantsu-and mask" klaunimise, mis küll kui- rühm nägusates rahvarõivastes, Pi-dagi „kultuuri" mõõtu välja ei and - kema kavaga esines whitby segakoor nud. Talle järgnesid „Black Sea Cos- ja hiljem esines klauni Wildbaum saeks" Sudburyst kasakate laulu ja vaheldumisi Kalev-Estienne võimle-tantsuga, mis vaimustas publikut, jatega kahel korral kuni jõudis aeg Ilmselt andis see hoogu ka Kalev- ilutuledeks, mis seekord korraldati Estienne võimlejatele, kelle esinemi- Ontario kulul. ($5000,- ohtu!) ne järgnes ja nad said samuti tugeva Kalev-Estienne esinemisi oli küll aplausi püstitõusnud publiku: poolt.. ette nähtud palju vähem, kuid Evelyn Värvirikkad kostüümid, pallid, rõn- Koop oli leidlik esinemiste örgani-gad, lindid ja hoogsalt liikuvad ja seerimisel ja tänu temale, said Expo hüplevad nägusad neiud, võlusid külastajad näha huvitavat võimle- Expo masse. Võimlejatele järgnes mist, mitmel kellaajal, lastekoor, mis oli väga kõrgetaseme- V.J. amist Lääne--Euroopas 25 kaebust inimõiguste rikkumise pärast ÜRO-leo - Balti riikide küsimus tõsteti neli korda. NEW YORK — Laupäeval, 28. Ühingu liikmete saatkondades ja ain-juunil peeti Balti ApellURO'le,ing- so rõhutas vajadust neid suhteid tu-liskeelse akronüünii BATUN all levikus rohkem arendada, tuntud organisatsiooni aastakoos- Eriti õnnestunuks osutuks BA-olek, mis leidis aset BATUN-i bü- TUN-i neljaliikmelise delegatsiooni rooruumides New Yorgi Bronx'i nädalapikkune, tegevus veebruari-linnaosas. kuus Genfis seoses ÜRO Inimõiguste Aastakoosolekul esitati organi- Komisjoni iga-aastase istungjärguga, satsiooni presidendi, laekuri ja re- Delegatsiooni liikmed Heino Ainso, visjonikomisjoni aruanded, võeti Sirje Okas-Ainso, Imants Gross ja Vastu käesoleva tegevusaasta ee- . Narcizas Prielaida kohtusid seal 27- larve ja arutati tulevikuprojekte, me Inimõiguste Komisjoni liikmes- Samuti tehti teatavaks kirjateel lä- riigi esindajatega, kuue vaatlejariigi biviidud BATUN-i juhatuse valimiste tulemused. Eestlaste poolt valiti juhatusse dr. Heino Ainso, Sirje Okas-Ainso ja Andres Jüriado, asemikeks Lilian Bein, Paul Endel Luedig ning Peeter Teedla. Juhatus jagas hiljem omavahel ametikohad, jättes enam-vähem samaks eelnenud tegevusaastal (s.t., 1. aprilli 1985 kuni 31. märts 1986) tegutsenud koosseisu: president dr. Heino Ainso, asepresident noor leedulanna Ginte Damusis, laekur lätlane Janis Riekstins, sekretär Andres Jüriado, ÜRO küsimuste koordineerija lätlane Margers Pinnis ja bülletääni „BATUN' News'i" toimetaja leedulanna Ina Navazelskis. -Lisaks neile lisati veel kaks ametinimetust: rahalise'toetuse hankimise koordineerija Peeter Teedla ja uute liikmete värbaja leedulanna Jane Sirusas. . TEGEVUS Dr. Ainso oma presidendi aruandes andis ülevaate BATUN'i tegevuse tähtsamatest aspektidest möödunud tegevusaastal. Ta nimetas kohtumisi ÜRO liikmesriikide New Yor^ gis\asuvate saatkondade esindajatega, öeldes küll, et mitmesuguste ametikandjatega ja kahe mitteriikliku organisatsiooni esindajatega. Peale selle toimus kohtumisi mitmete kohalviibinud ajakirjanikega. Ainso hinnangul oli see aktsioon igati õnnestunud. ÜRO Majanduslike ja Sotsiaalkü-simusie Nõukogu poolt vastuvõetud resolutsioon number 1503 on kindlaks määranud ,,Protseduuri tegelemaks kommunikatsioonidega inimõiguste ja põhiliste vabaduste rikkumistest". See protseduur määrit-leb kindlaid reegleid kaebuste esitamiseks ÜRO'le ja on seadnud ametisse ekspertide komisjoni kes vaatab läbi kaebustes esinevad süüdistused. Liikmesriigilt, keda ori süüdistatud kaebaja poolt inimõiguste rikkumi-ses, küsitakse seletust. See asjaajamine on kinnine ja ilma avaliku publit-siteedita. Möödunud tegevusaastal esitas BATUN 25-e isiku erijuhtumi ametlikult resolutsioon number 1503 poolt ettenähtud protseduuri alusel — 7 leedulast, 5 lätlast ja 13 eestlast. UUS KAVA Muude küsimuste seas oli BATUN4 presidendi aruandes pike-. mait juttu organisatsiooni nn. Euro- Oiitano Päeva finaaliks oli Kalev-Estienine võimlejate esinemine lintidega milledele trükiteid ,,Ontario". All —. õhtune esinemine Ontario paviljonis. TARTLASTE SELTSI 11 Foto — V. Johanson vastukaja Ida-Kariibimere Riikide põhjustel toimus neid möödunud projektist. BATUN-i esindaja, lätla-aastal vähemal arvul kui varem, sest noorema põlvkonna advokaat Ühendriikide delegatsioon nimetas Imants Gross Stokholmistjätkas osa-selle perioodi jooksul Balti rükide ajalist tegevust, külastades Lääne-enesemääramise küsimust ja seal toi- Euroopa riikide välisministeerium-muvat venestamist neljal eri korral eid. Euroopa Parlamendi liikmeid ja ÜRO foorumitelning Austraalia ühel Balti organisatsioone Lääne-Euroo-korral. Kontaktide võtmisel leidsid pas. Täisajaliseks tegevuseks puu- BATUN-i esindajad eriliselt sooja dus küllaldane majanduslik toetus järg Ihk. 6] T.E.iy,s. jOEicÄÄiy E i i i i LASTE SUVEKODU JOEKÄÄBy StÄÄDiORSiL 26. JUULlU986 ALGUSEGA KELL 8.30 ÕHTUL SrSSEPÄÄS $6.00 A |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-07-24-01
