1977-07-01-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
HOIUL um.n0i?.mm
m Wellington Str
0
Ordö^
uttawa
0 .Oht
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti
Majas, 958 Broadview Ave.; Toronto,
Ont. M4K 2R6, Canada ® Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine
igal tööp., kl. 9 h,-5.p.l., esmasp. ja
neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l.
Tellimishinnadi Kanadas: 1. a. $22.00,
6 k. $12,00, 3 k. $8.00. USA-sse: 1 a.
123, 6 k. 12.50, 3 k. $8.50. Üle'mere-maadesse:
.1 a. $26.00, 6 k. $14.50, 3 k.
$9.00. : '-j . '
Kiri- ja lennuposti lisa: Kanadas ja
USA-s: 1 a. $11.50, 6 k. $5.75. üleme-remaadesse:
l a . $23.50, 6 k. $11.75.
Üksiknumber! .400.
Kuulu tushinnad:' 1 toll ühel veerul:
esiküljel $3.75, tekstis $3.50, kuulutuste
küljel $3.25. Secoiid Class Maü/Regtstraüon No.,BS4.
„OUR LIFE" - „MEIE ELU"
— Estonian Weekly. Published by
Estonian Publishing Co. Toronto
Ltd., Estonian House, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. Canada.
M4K 2R6 O Tel. 466-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S.
Veidenbaum.
Toimetaja; New Yorgis B. Par-ming
473 Luhmann Dr., New Mil-ford,
N.J., USA. Tel. (201) 262-0773
„MEIE ELU" väljaandjaks on
Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A. Weiieri algatusel 1950.'
Kr. 26 (1429) 1977 REEDEL, 1. JUULIL FRIDAY, JULY 1 XXVIII aastakäik
ATKAMA
RADITSIOON
.-: Möödunud laupäeval - kogunes mõnisada kaasmaalast „DeviIs Elbow" .'simsaküurordi maaalale, et pühitseda
Võidupüha ja veeta mõnusaid tunde jaanipäevase lõkketule ääres.
Võidupüha tähistamise, eeskava
avas Toronto Eesti Võitlejate Ühingu
ja Kanada Eesti Võitlejate ühingute
Liidu esimees Kalju Tori, kes
oma sõnavõtus*, peale tervitust ko-halviibijaile
mainis, et oleme ilmselt
unustanud selle, mida tõotasime südames
kodumaalt lahkumise päevadel.
Siis nimetasime end poliitilisteks
põgenikeks, kuid nüüd paljud
meist tunnstavad end apoliitilisteks.
Ütlevad, et poliitikaga e i soovi nad.
legeleda. Peidavad kui jaanalinnud
pea liivasse, et siis kui kord pea ma-
• ha lüüakse, siis eijnäe, kes seda tegi.
Endised sõdurid ja , rindevõitlejad
hoiavad aga silmad lahti, et näha,
kes ja kus asub meie vaenlane.
Kui siin ei tuleieestlasi rahvuslikule
pühale väikese, vihmapiisa pärast,
siis Kodumaal pühitsetakse
neid päevi salaja riskeerides sealjuures
oma eluga, või Siberiga,
Kalju Tori oma sõnavõtus avaldas
soovi ja lootust, et Võidupüha pühitsemine,
nägu.see sel aastal toimus
Võitlejate Ühingu ja Jahimeeste
Seltsi ühisüritusena, jääb kindlalt
igaaastaseks traditsiooniks paljude
organisatsioonide kaastegevusel.
Killamängud,.ega ükski teine kokkutulek,
ei tohi varjutada Võidupüha,
nii nagu kultuuripäevad ei
tohi varjutada meie Vabariigi aastapäeva'tähistamist..
Kalju Tori ütles, et meil ei ole mi-
TALLINNAFÄVfil
IUSALT EESTI KULTUURI
Üheksa päeva kestnud rahvuste Karavan Torontos lõppes möödunud
laupäeva õhtul. Loodetavasti on Karavan jälle Torontos järgmisel suvel;
siis «juba õrna kümnendal käigul — juubeli Karavanina. Kõigis paviljonides
(neid oli 51) oli elav tegevus ja suur osavõtt. Polnud sugugi haruldane
näha pikad sabad uste ees. Mõnedes külastajatena enamikus õrna rahvuskaaslased;
kuid paljud paviljonid on juba endid endisest tegevusest suutnud
üldtuntuks ja populaarseks teha nii programmi kui ruumide poolest-
Tallinna paviljon Eesti Majas on ka üks sellistest. Omainimeste kõrval võis
näha palju teistest rahvustest ja ka meie inimesed on enam liikuma hakanud.
Vähenenud oli nende hulk, kes õhtust-õhtuni kohal istusid. «
& : V .-• '' ^ ;
Karavani üldkäigust kirjeldasime
oma lehe eelmises numbris. Allpool
lisaksime veel mõned märkmed, kokkuvõtteidja
kriitilise:pilgu. Nii nagu
karavan liigub; nii ka selle sisustamine
ja uute teede leidmine peab
kaasas toimuma.
Karavan Tallinna Paviljonina on
seni jõudsalt edasi liikunud. Tänavune
kava oli kindlapiiriline; kindlate
tsüklite- ja kellaaegadega sujuvalt
jooksev. Meie rahvuslik omapära
; peaalad — (laul, rahvatants, võimlemine,
- noorte j a skaut-gaidide tunnetus,
hool ja| isetegevus esile toodud,
meie: rahvakur. -t oma mitmeke-siduses
ja värvirikkuses esitatud.
Tallinna Paviljon oli paviljonide
hulgas üks mitmekesisema ja laialisema
programmiga.
Enamikus paviljonides oli vaid.mõned
üksikud alad — tantsud, harva
koore ja laulu. Muidugi oma kuli-naartoödetega
ei saa meie võistelda.
Hapukapsad vorstijupiga, pirukad,
tordid ja võileivad ja kohv teenisid
väid külastajate füüsilist tarvet hoolsate
perenaiste hoolel ja teenindamisel
Joogid samuti arvuka meespere
: hoolel. 1 •
Kõige suurema menu osaliseks
said Külapoisid.
See on spöntaalselt kokkukasvanud
poiste laulu-muusika ansambel Priit
Aruvalla juhtimisel. Juba oma vaba
olekuga ja rahvapärase repertuaariga
leiavad nad kohe kontakti kuulajaskonnaga.
Teine poiste ansambel
Karvürid (juuksurid), hästi trenee-ritud
trupp Andres Raudsepa poolt
pälvis samuti kiitust, kuid Külapoiste-
kõrval tundus see siiski kombineeritud
ansamblina. Suurepärane
oli Leelo koor hästi valitud, hoogsate
lauludega Eerik Purje juhatusel, kes
oli osanud arvestada erilise auditooriumiga
ja •mässkiiulajaskonnaga.
• Leeiotamine on ^tore meie regivärsside
ja runoviiside rikkalikust varasalvest.
Nende esitamine nõuab aga
juurdekuuluvat seletust ning esitamist
eri kuulajaskonnale, raitte
masskogumistel; vaid nii öeldud.
• chamber esituses. Tütarlastekoor
. Hamiltonist. Helletajad Qläf Kopp-
•Tillemi' juhatusel ©li kopvillemlikiilt
. hea, sädelev ja auditooriumi kollane,
õed Lindaud ei ole .meeleolulaul-jad
tavalises mõistes. Nende, repertuaar
on midagi kunstipärast,-nende
laul nauditav,j^uid laudades istuva
ja sagiva publiku kärarikkust on
raske ületada.
l a .kitarr! ..
Eestipärane mänguriist on siiski
kannet Kitarr esines aga domineerivalt
ka seal, kus võinuks olla ilma
selleta; Kannalt ei olnud üldse rikkaliku
muusika programmi juures.
(Järg lk. 3)
'agi killamängude, ega ka kultuuripäevade
vastu, kuid igal asjal olgu
ima õige aeg.
Eesti Vabariigis .kordineeris ikka
'ende pühade tähistamist meie ralv
. a poolt valitud vabariigi valitsus.
Ca meil siirt Kanadas on oma rahva
^ooit valitud esinduskogu, EKN, ja
; oodame, et tulevikus nende pühade
ahistamist kördi neerib EKN.
Lõpetades. oma sõnavõtu mainis
valju Tori, et Killamängude, või mõtteist*-
ürituse' seadmine Võidupüha
ijate, või asemele, teenib, .ainult
VIoskva huvisid. : ; . '
Pärast K. Tori avasõna toodi väljakule
võidutule tõrvik Toronto Eesti
Võitlejate Ühingu liikmete auvalves
Voldemar Kana poolt. .
Tõrviku läitis ja võidutule süütas
äüpeakonsul Ilmar Heinsoo,
kes hiljem oma tervituses mainis, et
võidutuled süüdati juba aastasajandeid
tagasi Tasuja.poolt ja see traditsioon
kestab. Nii peab kestma ka
meie võidu ja võitlusvaim. Konstan:
tin Päts jäi ka peale oma 15 aastast
vangipõlve kindlaks oma rahvuslikule
hoiakule, loodame, et seda sama
teeb ka meie Eesti rahvusgrupjnpn
paguluses.
PMukfclejaks oli Hamiltoni Võitlejate
Ühingu ja Ülemaailmse Var
badus võitle jäte Keskuse esimees
August Jurs.
Oma kõnes mainis ta alljärgnevat.
58 aastat tagasi seisid meie noore
Eesti Vabariigi sõjajõud rasketes
võitlustes meie igivaenlasega — venelasega.
Midagi ei olnud muutunud
venelase juures siis, ei Peeter Suure
Ivan Hirmsa, ega ka praeguse juures.
Tema ahnitsuš Baltimaile oli
täitmatu., :
' ^ (Järg lk. 2)
' •*>.«.%VAV.V\y
.Eesti .Vabariigi aupeakonsu! Ilmar;Heinsoo süütab võidütule. Foto ;—•>• S. Preem
—j-^Lizr:—m •
Võitlejate
feenefemä
Võidupüha puhul tegi Võitlejate
liidu esimees K, Tori teatavaks, et
Toronto ühingu ettepanekul annetati
aupeakonsul Ilmar Heinsoole Ülemaailmse
Võitlejate Keskuse võitlejate
2-se kl. teenetemärk. Sama aumärk
annetati endisele kauaaegsele
ühingu esimehele M. Randlale. Kuul
NÄR NUHTLUS N. LIIDU
GEISLINGEN .(„Meie Elu" kaas- Kui käesoleva aasta alguses esime-tööliselt(
: — ; Heidelbergis ilmuv sed pakendid eesti ja armeenia nä-
-.,Rheih-Neckar-Zeitung'' avaldas ema riim^skummi müügile ilmusid, teatas
10. juuni numbris kofrneveerulise mingi funktsionäär, et tänavu toode-kirjutise,
närimiskummi •probleemide takse .närimiskummi ka Moskvas.
kohta idablokis. Teatavasti on närimiskummi
idabloki noortele samasuguseks
ihaldusobjektiks hagu
Teade; ilmus ühes noortelehes Moskvas,
Ühe Moskva maiusainete tehase
produktsiooni .juhataja andis selles
dzhiinpüksid.. Moskvas pakuvad^nõu-1 küsimuses tänavu „Komsomolskaja
davasti on võitlejate teenetemärgid kogude noorukid i lääne turistidele Pravda" reporterile järgm
saanud veel Ü.E.V. Keskuse esimees
ise vastu-ühe
riba närimiskummi eest rohkem Ise:
A. Jurš ja end. Montreali ühingu juh-i kui ühe Kanada dollari. Vanad liini- .Ma ei tea midaei. Mn pole kuu!
tiv tegelane E. Uduste, teerietemär-1 Kuud kommunistid seevastu loevad n u d midagi lõplikku. Ma pole alla:
kirjutanud .mingile lepingule. Mi;J
po1 e näri.m 1 skummi tootmiseks:m"tn-geid
aluseid. Mul ei ole,vastavaid mii•
sinaid. Keegi pole teatanud termin:;..
Ma ei • tea rohkem: näri m is kurn nii
tootmise.kohta Moskvas kui• kuuiu-'
jutte," -— Probleeme on nõukogude
inimestel... '
• ' -kk
j gid On valmistamisel ja tehnilistel! kumminärimist lääne moraalse riku
j põhjustel ei saanud neid Võidupühal t u s e ja dekadentsi sümboliks.
; välja anda. Mõned Teisest Maailma- •J- n : , , , - " ™ , . ^ - ' - r i ' _.sojaJ st osavõ_t nud> •.u h..-m . gu lnkmea„;'. lanavu aasta aluses alustati nan- m ; i l . l v r i , v • ^ A + ^ V M C • .k aJ n•d s.i.d, .e sma,k ord, se.l,•t ,ka,he•k san•u •r k-• mis kurn mi tootmisega N. Eestis ya Ä r m o a \r^n „ u V" -i i + - — ... .. - ; Armeenias, Vastavalt plaanile kavat-set
kullavärvilist märki, mille südamikul
„E" täht ja käsi mõõgaga.
reifomv tagus
Pariisis kiilu
setakse toodangut laiendada üleliidulises
ulatuses, et panna piir noorte
-'pommimisele lääne turistide kallak
- v - -
Miss Tallinn 1977 Tiina Järviste, Tallinna linnapea Priit Äruvald, Tallinna'
võõrustaja Linda Niitenberg. Foto — E; Liisand
•.'!'•' Kui kusagil nõukogude närimis-
; rummi müügile, ilmub, esineb-samas
• kohe pahandamisi. Nii kirjutab noor-
N. Liidu president L. Brezhnev,M- j t e Ajaleht „Komsomolskaja-Pravda",
lastas Prantsusmaad ja teda võeti Nt lapsed seisid närimiskummi müü-
Fariisis kuninglikult vastu. Ta olil t a vate äride ees sabas ning ostsid
Lauluansambel
Kõiv.
Andres Raudsepp, Ilo-Mai laimets, Liina Purje ja Lea
Foto — E. Liigand
Prantsuse presidendi Giscard d'Es-tairtgi
külaline. Juba lennuväljal sosistas
L Brezhnev G. d'Estaingile
kõrva ja ütles, ma hoiatan teid
prantsuse kommunistide eest. L.
Brezhnev ei ole prantsuse komparteiga
rahul, sest häälte võitmiseks
see kritiseerib vahel Moskvat ja toetab
inimõiguste nõudmist N. Liidu
kodanikele. G, d'Estaing jälle püüab
eelseivatel valimistel pahempoolsete
hääli saada ja tä mõistis omalt poolt
hukka J. Carteri inimõiguse nõudmise
N. Liidu kodänilekel. L. Brezhnev
süüdistas USA-d relvastamises ja sõja
õhutamises. Kolm päeva kestnud
läbirääkimiste tulemusena antud
deklaratsioonid olid väheütlevad. L.
Brezhnev taotles, et Prantsusmaa
keelduks koostööst NATÖ'ga nägu
tegi omal ajal kindral De Gaulle.
Kuid see ei töötanud välja. Kuid
Pariisis toimusid suured demonstratsioonid
uue N. Liidu presidendi vastu
ja politseil oli suuri raskusi L.
Brezhnevile julgeoleku kindlustamisega.
L. Brezhnevi eesmärk Pariisis
oli taguda kiilu Prantsusmaa ja USA
ning teiste USA liitlaste vahele Euroopas.
on hind
PECi tasemele
. Liiduvälitsuse energiaminister ,A.
Gillespie teatas, et P. E. Trudeau valitsus
otsustas kahe'aasta jooksul õ!i
ja gaasi, hinda viia ÜSA ja OPEG i
hinna tasemele. A. Gillerpie plaani,
järele tõstetakse 2 eelseisva aasta
jooksul õli ja gaasi hinda iga 6-e kt:C
järele kokku 14 sendi • võrra aut >
bensiini..• gallonilt ja 12,4 senti küite-'
õli .gallonilt. Esimene 6-e sendiline
tõus toimub 1. 'juulil, järgmine tOu:s
toimub 1. jaanuaril jne.
Minister A. Gillespie märkis, et
õlihinnatõus on võetud ette selleks,
et soodustada õlietteyõtteid. Gaa>i.
hind iõuseb vastavalt õlile: Õiihb-natõusu
tõttu tuleb autoomanikel
maksia $150 aastas rohkem ja maju
kütmine läheb ca. Sl50 aastas; kaur-m
ak s. Suur t rõõm u \ ai mis tas . õ i-i-hinna
tõstmine. Albertale, m i i l i lt
aega tehtud intervjuudega. Nii [provints loodab, saada selle tõttu-vi-'
• a t ü k s -funktsionäär kuulutanud;' hemalt 6 miljardit rohkem puhast
kirjuid pakendeid tosinate viisi.
Hoolimata õpetajate keelust närisid
lapsed kummi ka koolitunnis. Majaperenaised
pidid samal ajal tegema
kurbi kogemusi väljasülitatud kummi
sitkuse ja kleepuvusega. Kaastundest
närimiskummist nuheldud
majaperenaiste vastu avaldas • üks ' N .
Eesti raadiojaam saate, milles anti
juhiseid närimiskummi kõrvaldamiseks
mööbliesemetelt ja riietelt..
Vahepeal ootavad N . Eesti ja Armeenia
poole kadetsevalt kõõrdi
vaatavad noored aega, mil alustatakse
produktsiooniga ka teistes
„vabariikides".
„Komsomolskaja Pravda" kaastöölised^
kes tegelevad juba pikemät aega
n äi] mi skummi probleem iga, t u t y u s
rasid hiljuti. lugejaid tööstuste juha
ta j;
ole
juba 1974. a,, et närimiskummi.toodanguga
alustatakse 1976. a. Hool
mata maadvõtnud, kriitikast, et närimiskummi
kuulub, ameerika ebakultuursete,
pahade kommete hulka,
olevat teadlased testinud närimiskummi
lõhna, maitset ja hügieeni.
kasu õlimaksudelt. Kuna'õli tõuseb
oma ;hinnalt kõrgemale USA oli hinnast,
siis on sellega Kanada majandusele
antud tohutu tagasilöök, sest
Kanada on külmem maa,- kui tema
suur naaber ja elu ja tootmine läheb
Kanadas palju kallimaks. .
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, July 1, 1977 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1977-07-01 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E770701 |
Description
| Title | 1977-07-01-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | HOIUL um.n0i?.mm m Wellington Str 0 Ordö^ uttawa 0 .Oht „Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview Ave.; Toronto, Ont. M4K 2R6, Canada ® Tel. 466-0951 Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp., kl. 9 h,-5.p.l., esmasp. ja neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l. Tellimishinnadi Kanadas: 1. a. $22.00, 6 k. $12,00, 3 k. $8.00. USA-sse: 1 a. 123, 6 k. 12.50, 3 k. $8.50. Üle'mere-maadesse: .1 a. $26.00, 6 k. $14.50, 3 k. $9.00. : '-j . ' Kiri- ja lennuposti lisa: Kanadas ja USA-s: 1 a. $11.50, 6 k. $5.75. üleme-remaadesse: l a . $23.50, 6 k. $11.75. Üksiknumber! .400. Kuulu tushinnad:' 1 toll ühel veerul: esiküljel $3.75, tekstis $3.50, kuulutuste küljel $3.25. Secoiid Class Maü/Regtstraüon No.,BS4. „OUR LIFE" - „MEIE ELU" — Estonian Weekly. Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian House, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada. M4K 2R6 O Tel. 466-0951 Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja; New Yorgis B. Par-ming 473 Luhmann Dr., New Mil-ford, N.J., USA. Tel. (201) 262-0773 „MEIE ELU" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas. Asut. A. Weiieri algatusel 1950.' Kr. 26 (1429) 1977 REEDEL, 1. JUULIL FRIDAY, JULY 1 XXVIII aastakäik ATKAMA RADITSIOON .-: Möödunud laupäeval - kogunes mõnisada kaasmaalast „DeviIs Elbow" .'simsaküurordi maaalale, et pühitseda Võidupüha ja veeta mõnusaid tunde jaanipäevase lõkketule ääres. Võidupüha tähistamise, eeskava avas Toronto Eesti Võitlejate Ühingu ja Kanada Eesti Võitlejate ühingute Liidu esimees Kalju Tori, kes oma sõnavõtus*, peale tervitust ko-halviibijaile mainis, et oleme ilmselt unustanud selle, mida tõotasime südames kodumaalt lahkumise päevadel. Siis nimetasime end poliitilisteks põgenikeks, kuid nüüd paljud meist tunnstavad end apoliitilisteks. Ütlevad, et poliitikaga e i soovi nad. legeleda. Peidavad kui jaanalinnud pea liivasse, et siis kui kord pea ma- • ha lüüakse, siis eijnäe, kes seda tegi. Endised sõdurid ja , rindevõitlejad hoiavad aga silmad lahti, et näha, kes ja kus asub meie vaenlane. Kui siin ei tuleieestlasi rahvuslikule pühale väikese, vihmapiisa pärast, siis Kodumaal pühitsetakse neid päevi salaja riskeerides sealjuures oma eluga, või Siberiga, Kalju Tori oma sõnavõtus avaldas soovi ja lootust, et Võidupüha pühitsemine, nägu.see sel aastal toimus Võitlejate Ühingu ja Jahimeeste Seltsi ühisüritusena, jääb kindlalt igaaastaseks traditsiooniks paljude organisatsioonide kaastegevusel. Killamängud,.ega ükski teine kokkutulek, ei tohi varjutada Võidupüha, nii nagu kultuuripäevad ei tohi varjutada meie Vabariigi aastapäeva'tähistamist.. Kalju Tori ütles, et meil ei ole mi- TALLINNAFÄVfil IUSALT EESTI KULTUURI Üheksa päeva kestnud rahvuste Karavan Torontos lõppes möödunud laupäeva õhtul. Loodetavasti on Karavan jälle Torontos järgmisel suvel; siis «juba õrna kümnendal käigul — juubeli Karavanina. Kõigis paviljonides (neid oli 51) oli elav tegevus ja suur osavõtt. Polnud sugugi haruldane näha pikad sabad uste ees. Mõnedes külastajatena enamikus õrna rahvuskaaslased; kuid paljud paviljonid on juba endid endisest tegevusest suutnud üldtuntuks ja populaarseks teha nii programmi kui ruumide poolest- Tallinna paviljon Eesti Majas on ka üks sellistest. Omainimeste kõrval võis näha palju teistest rahvustest ja ka meie inimesed on enam liikuma hakanud. Vähenenud oli nende hulk, kes õhtust-õhtuni kohal istusid. « & : V .-• '' ^ ; Karavani üldkäigust kirjeldasime oma lehe eelmises numbris. Allpool lisaksime veel mõned märkmed, kokkuvõtteidja kriitilise:pilgu. Nii nagu karavan liigub; nii ka selle sisustamine ja uute teede leidmine peab kaasas toimuma. Karavan Tallinna Paviljonina on seni jõudsalt edasi liikunud. Tänavune kava oli kindlapiiriline; kindlate tsüklite- ja kellaaegadega sujuvalt jooksev. Meie rahvuslik omapära ; peaalad — (laul, rahvatants, võimlemine, - noorte j a skaut-gaidide tunnetus, hool ja| isetegevus esile toodud, meie: rahvakur. -t oma mitmeke-siduses ja värvirikkuses esitatud. Tallinna Paviljon oli paviljonide hulgas üks mitmekesisema ja laialisema programmiga. Enamikus paviljonides oli vaid.mõned üksikud alad — tantsud, harva koore ja laulu. Muidugi oma kuli-naartoödetega ei saa meie võistelda. Hapukapsad vorstijupiga, pirukad, tordid ja võileivad ja kohv teenisid väid külastajate füüsilist tarvet hoolsate perenaiste hoolel ja teenindamisel Joogid samuti arvuka meespere : hoolel. 1 • Kõige suurema menu osaliseks said Külapoisid. See on spöntaalselt kokkukasvanud poiste laulu-muusika ansambel Priit Aruvalla juhtimisel. Juba oma vaba olekuga ja rahvapärase repertuaariga leiavad nad kohe kontakti kuulajaskonnaga. Teine poiste ansambel Karvürid (juuksurid), hästi trenee-ritud trupp Andres Raudsepa poolt pälvis samuti kiitust, kuid Külapoiste- kõrval tundus see siiski kombineeritud ansamblina. Suurepärane oli Leelo koor hästi valitud, hoogsate lauludega Eerik Purje juhatusel, kes oli osanud arvestada erilise auditooriumiga ja •mässkiiulajaskonnaga. • Leeiotamine on ^tore meie regivärsside ja runoviiside rikkalikust varasalvest. Nende esitamine nõuab aga juurdekuuluvat seletust ning esitamist eri kuulajaskonnale, raitte masskogumistel; vaid nii öeldud. • chamber esituses. Tütarlastekoor . Hamiltonist. Helletajad Qläf Kopp- •Tillemi' juhatusel ©li kopvillemlikiilt . hea, sädelev ja auditooriumi kollane, õed Lindaud ei ole .meeleolulaul-jad tavalises mõistes. Nende, repertuaar on midagi kunstipärast,-nende laul nauditav,j^uid laudades istuva ja sagiva publiku kärarikkust on raske ületada. l a .kitarr! .. Eestipärane mänguriist on siiski kannet Kitarr esines aga domineerivalt ka seal, kus võinuks olla ilma selleta; Kannalt ei olnud üldse rikkaliku muusika programmi juures. (Järg lk. 3) 'agi killamängude, ega ka kultuuripäevade vastu, kuid igal asjal olgu ima õige aeg. Eesti Vabariigis .kordineeris ikka 'ende pühade tähistamist meie ralv . a poolt valitud vabariigi valitsus. Ca meil siirt Kanadas on oma rahva ^ooit valitud esinduskogu, EKN, ja ; oodame, et tulevikus nende pühade ahistamist kördi neerib EKN. Lõpetades. oma sõnavõtu mainis valju Tori, et Killamängude, või mõtteist*- ürituse' seadmine Võidupüha ijate, või asemele, teenib, .ainult VIoskva huvisid. : ; . ' Pärast K. Tori avasõna toodi väljakule võidutule tõrvik Toronto Eesti Võitlejate Ühingu liikmete auvalves Voldemar Kana poolt. . Tõrviku läitis ja võidutule süütas äüpeakonsul Ilmar Heinsoo, kes hiljem oma tervituses mainis, et võidutuled süüdati juba aastasajandeid tagasi Tasuja.poolt ja see traditsioon kestab. Nii peab kestma ka meie võidu ja võitlusvaim. Konstan: tin Päts jäi ka peale oma 15 aastast vangipõlve kindlaks oma rahvuslikule hoiakule, loodame, et seda sama teeb ka meie Eesti rahvusgrupjnpn paguluses. PMukfclejaks oli Hamiltoni Võitlejate Ühingu ja Ülemaailmse Var badus võitle jäte Keskuse esimees August Jurs. Oma kõnes mainis ta alljärgnevat. 58 aastat tagasi seisid meie noore Eesti Vabariigi sõjajõud rasketes võitlustes meie igivaenlasega — venelasega. Midagi ei olnud muutunud venelase juures siis, ei Peeter Suure Ivan Hirmsa, ega ka praeguse juures. Tema ahnitsuš Baltimaile oli täitmatu., : ' ^ (Järg lk. 2) ' •*>.«.%VAV.V\y .Eesti .Vabariigi aupeakonsu! Ilmar;Heinsoo süütab võidütule. Foto ;—•>• S. Preem —j-^Lizr:—m • Võitlejate feenefemä Võidupüha puhul tegi Võitlejate liidu esimees K, Tori teatavaks, et Toronto ühingu ettepanekul annetati aupeakonsul Ilmar Heinsoole Ülemaailmse Võitlejate Keskuse võitlejate 2-se kl. teenetemärk. Sama aumärk annetati endisele kauaaegsele ühingu esimehele M. Randlale. Kuul NÄR NUHTLUS N. LIIDU GEISLINGEN .(„Meie Elu" kaas- Kui käesoleva aasta alguses esime-tööliselt( : — ; Heidelbergis ilmuv sed pakendid eesti ja armeenia nä- -.,Rheih-Neckar-Zeitung'' avaldas ema riim^skummi müügile ilmusid, teatas 10. juuni numbris kofrneveerulise mingi funktsionäär, et tänavu toode-kirjutise, närimiskummi •probleemide takse .närimiskummi ka Moskvas. kohta idablokis. Teatavasti on närimiskummi idabloki noortele samasuguseks ihaldusobjektiks hagu Teade; ilmus ühes noortelehes Moskvas, Ühe Moskva maiusainete tehase produktsiooni .juhataja andis selles dzhiinpüksid.. Moskvas pakuvad^nõu-1 küsimuses tänavu „Komsomolskaja davasti on võitlejate teenetemärgid kogude noorukid i lääne turistidele Pravda" reporterile järgm saanud veel Ü.E.V. Keskuse esimees ise vastu-ühe riba närimiskummi eest rohkem Ise: A. Jurš ja end. Montreali ühingu juh-i kui ühe Kanada dollari. Vanad liini- .Ma ei tea midaei. Mn pole kuu! tiv tegelane E. Uduste, teerietemär-1 Kuud kommunistid seevastu loevad n u d midagi lõplikku. Ma pole alla: kirjutanud .mingile lepingule. Mi;J po1 e näri.m 1 skummi tootmiseks:m"tn-geid aluseid. Mul ei ole,vastavaid mii• sinaid. Keegi pole teatanud termin:;.. Ma ei • tea rohkem: näri m is kurn nii tootmise.kohta Moskvas kui• kuuiu-' jutte," -— Probleeme on nõukogude inimestel... ' • ' -kk j gid On valmistamisel ja tehnilistel! kumminärimist lääne moraalse riku j põhjustel ei saanud neid Võidupühal t u s e ja dekadentsi sümboliks. ; välja anda. Mõned Teisest Maailma- •J- n : , , , - " ™ , . ^ - ' - r i ' _.sojaJ st osavõ_t nud> •.u h..-m . gu lnkmea„;'. lanavu aasta aluses alustati nan- m ; i l . l v r i , v • ^ A + ^ V M C • .k aJ n•d s.i.d, .e sma,k ord, se.l,•t ,ka,he•k san•u •r k-• mis kurn mi tootmisega N. Eestis ya Ä r m o a \r^n „ u V" -i i + - — ... .. - ; Armeenias, Vastavalt plaanile kavat-set kullavärvilist märki, mille südamikul „E" täht ja käsi mõõgaga. reifomv tagus Pariisis kiilu setakse toodangut laiendada üleliidulises ulatuses, et panna piir noorte -'pommimisele lääne turistide kallak - v - - Miss Tallinn 1977 Tiina Järviste, Tallinna linnapea Priit Äruvald, Tallinna' võõrustaja Linda Niitenberg. Foto — E; Liisand •.'!'•' Kui kusagil nõukogude närimis- ; rummi müügile, ilmub, esineb-samas • kohe pahandamisi. Nii kirjutab noor- N. Liidu president L. Brezhnev,M- j t e Ajaleht „Komsomolskaja-Pravda", lastas Prantsusmaad ja teda võeti Nt lapsed seisid närimiskummi müü- Fariisis kuninglikult vastu. Ta olil t a vate äride ees sabas ning ostsid Lauluansambel Kõiv. Andres Raudsepp, Ilo-Mai laimets, Liina Purje ja Lea Foto — E. Liigand Prantsuse presidendi Giscard d'Es-tairtgi külaline. Juba lennuväljal sosistas L Brezhnev G. d'Estaingile kõrva ja ütles, ma hoiatan teid prantsuse kommunistide eest. L. Brezhnev ei ole prantsuse komparteiga rahul, sest häälte võitmiseks see kritiseerib vahel Moskvat ja toetab inimõiguste nõudmist N. Liidu kodanikele. G, d'Estaing jälle püüab eelseivatel valimistel pahempoolsete hääli saada ja tä mõistis omalt poolt hukka J. Carteri inimõiguse nõudmise N. Liidu kodänilekel. L. Brezhnev süüdistas USA-d relvastamises ja sõja õhutamises. Kolm päeva kestnud läbirääkimiste tulemusena antud deklaratsioonid olid väheütlevad. L. Brezhnev taotles, et Prantsusmaa keelduks koostööst NATÖ'ga nägu tegi omal ajal kindral De Gaulle. Kuid see ei töötanud välja. Kuid Pariisis toimusid suured demonstratsioonid uue N. Liidu presidendi vastu ja politseil oli suuri raskusi L. Brezhnevile julgeoleku kindlustamisega. L. Brezhnevi eesmärk Pariisis oli taguda kiilu Prantsusmaa ja USA ning teiste USA liitlaste vahele Euroopas. on hind PECi tasemele . Liiduvälitsuse energiaminister ,A. Gillespie teatas, et P. E. Trudeau valitsus otsustas kahe'aasta jooksul õ!i ja gaasi, hinda viia ÜSA ja OPEG i hinna tasemele. A. Gillerpie plaani, järele tõstetakse 2 eelseisva aasta jooksul õli ja gaasi hinda iga 6-e kt:C järele kokku 14 sendi • võrra aut > bensiini..• gallonilt ja 12,4 senti küite-' õli .gallonilt. Esimene 6-e sendiline tõus toimub 1. 'juulil, järgmine tOu:s toimub 1. jaanuaril jne. Minister A. Gillespie märkis, et õlihinnatõus on võetud ette selleks, et soodustada õlietteyõtteid. Gaa>i. hind iõuseb vastavalt õlile: Õiihb-natõusu tõttu tuleb autoomanikel maksia $150 aastas rohkem ja maju kütmine läheb ca. Sl50 aastas; kaur-m ak s. Suur t rõõm u \ ai mis tas . õ i-i-hinna tõstmine. Albertale, m i i l i lt aega tehtud intervjuudega. Nii [provints loodab, saada selle tõttu-vi-' • a t ü k s -funktsionäär kuulutanud;' hemalt 6 miljardit rohkem puhast kirjuid pakendeid tosinate viisi. Hoolimata õpetajate keelust närisid lapsed kummi ka koolitunnis. Majaperenaised pidid samal ajal tegema kurbi kogemusi väljasülitatud kummi sitkuse ja kleepuvusega. Kaastundest närimiskummist nuheldud majaperenaiste vastu avaldas • üks ' N . Eesti raadiojaam saate, milles anti juhiseid närimiskummi kõrvaldamiseks mööbliesemetelt ja riietelt.. Vahepeal ootavad N . Eesti ja Armeenia poole kadetsevalt kõõrdi vaatavad noored aega, mil alustatakse produktsiooniga ka teistes „vabariikides". „Komsomolskaja Pravda" kaastöölised^ kes tegelevad juba pikemät aega n äi] mi skummi probleem iga, t u t y u s rasid hiljuti. lugejaid tööstuste juha ta j; ole juba 1974. a,, et närimiskummi.toodanguga alustatakse 1976. a. Hool mata maadvõtnud, kriitikast, et närimiskummi kuulub, ameerika ebakultuursete, pahade kommete hulka, olevat teadlased testinud närimiskummi lõhna, maitset ja hügieeni. kasu õlimaksudelt. Kuna'õli tõuseb oma ;hinnalt kõrgemale USA oli hinnast, siis on sellega Kanada majandusele antud tohutu tagasilöök, sest Kanada on külmem maa,- kui tema suur naaber ja elu ja tootmine läheb Kanadas palju kallimaks. . |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-07-01-01
