Meie Elu = Our life, January 6, 1983

              roo<t> J .
r\.:-
Branch
ARMSAD
Teryitan teid Ülemaailmse Ees­ti
Kesknõukogu nimel algava
Second Cläss Mail Registration No. 13S4.
(1714) 1983 NEUAPÄEYÄL, 6. JAANUARIL - THÜRSDAY, J A N U A R Y . 6
1,,. - . — . . ^ . . - r - - -^
XXXIV aastakäik
varad relaii
Poola' valitsus on otsustanud riigis­tada
yabade ametiühingute raha ja
vara, Ametiühingud ise likvideeriti
Juba varem. See valitsuse otsus^on
tekitanud suurt pahaiheelt Poolas ja
ärevust välismail.
«Solidaarsuse" Vaimsel JiiiMl Lech
Walesal õnnestus !<ääkidä telefoni
teel Chicago linnanõunik Ronjan
Puchmskiga, kes on USA-š üks Aola
Kongressi lükmdd. Puchinski sõna­de
kohaselt Walesa on ^tänanud USA
rahvast hulgaliste^ toetuspakldde
eest, mis saadetud Poola rahvale. Ta
oli rõhutanud, et kõige suurem puu­dus
on toltainetest. Kui võimalik,
saatke töitamete pakke! Walfesa oli
avaldanud jsoovi külastada Chicagot,
kus elab 700,000 poolakat, M d ta ei;
ole kindel, kas temal lubatakse tulla
tagasi Poolasse. Ta tahab kindlasti
olla rahvia jum^s pregusel raiskel
ajal.
ja e
iseks
1 STOKHOLM— Rootsi peaminis-fa^
r Olof Palmele andis l^esti Van-lilstatud
VabadiisvOitlejä Abista-miskeskuse
esitnees Mts Kippar üle
esildise, milles taotletakse Rootsi
valitsuse abi erirezhiimiga sunnitöö­laagri
..isoleerimlskongi .paigutatudV
vabadusvõitleja Mart Nikluse pääst­miseks
vangistusest ja temale väi
Umbes 350 ö^ kogunenud uueaasta-ballileTorö^^ Pildil Valve Tali ja Olaf Kopyillem japääšü korraldamiseks Rootsi, kus
esinemasV Paremal aupeakõnsd I l p Eesti Maja esimees Osvald Piil kõnelemas aasta- ^^1 on sugulasi. Vastav esildis, antak-vahetusel.
k Lähemalt-Ihk. 41 . '\-:{--v y^'' ' Fõto — ElnaKunglaV se üle ka Rootsi Välisministeeriumi-
Peamüllster Palme sai koos esildi­sega
ka äsja Eestist välja toimeta­tud
kirja maailma avalikkusele Nik­luse
asjas, millele on aila kirjutanud
IS endist poliitvangi. Need apelleeri­vad
Mart Nikluse elu päästmiseks,
kes praegu asub Permi karistuslaag-ris
hr. 389/36 teist aastat, kus ,,eri-rezhilml"
tõttu tal ei ole lubatud
omastega kokku saada ega nendega
kirjavahetust pidada, kuna laagri-
STOKHOLp— Süvamere suursadama ehitamine Moskva poolt Tallinnast lähistel asuyasse Muu­ga
la^te on äratanud Soome ja Rootsi ettevõtete huvi, kuid toonud muret eestlastele, kes kardavad
venestamise soodustamist. 13 allkirjaga on saadetud avalik kiri Soome Vabariigi kodanikele", mis juhatus on teda isoleerinud aastaks
valgustab neid mõjusid, mis tabavad eösti rahvast selle hiiglasliku pühtvene ehitamisega. ^ Icsasvangidest «süstemaatilise laagri
^/ -korra rikkumise eest".,^
mm
l. .a puhiul. Kuna Kesknõuko­gu
esindab Vaba Maailma eest­laste
organisatsioone Rootsis,
Saksamaal, Belgias, Hollandis,
Prantsusmaalv Ingiismaal, Kana­das,
USA-s ja Austraalias, siis |
toon teile tervitusi; eestlaste ja
nende organisatsioonide podlt
üle maailma.
Meie mõtted on teiega, mitte
ainult tänasel päeval, vaid igal
päeval, igal 'ärfcvelolemise mq-mendil,
ja sageli isegi siis, kui
me oleme unevallas, viibib meie
mõte Eesti maa ja rahva saatuse
juures, iMe tegutseme sellöks,
et maailm oleks teadlikum Ees­tit
tabanud vägivallast, et teie
valitsejate ülekohus oMs teata­vaks
tehtud, igaveseks kirja pan-
, dud ja maailma, foorumitel ära
kasutatud. Ülemaaitose 'Eesti
Kesknõukogu peaülesanne on ju­hendada
ja koordineerida seda
vabadusjvõitlust eesti organisat­sioonide
poolt Vabas Maailtaas
ja üksilkute riikide valitsuste
juures. Meie hääl ja mõte, ja
meie sulepead on .meie relvad'
seU^ võitluses. .
Olles teadlijc, et möödtoud
aasta ei olnud teile kerge, soo^
viksin teide meeleldi ennustada,
et eelseisev aasta saab tooma
paremat. Kahjuks ei ole see nii.
Nii kodu Eesti, kui ka Vaba
Maailm seisavad suurte prob­leemide
ees. Need rasikused on
meie teele veeretatud Nõukogu-
<ie Liidu kojpmunistliku partei
keskikomitee poolt. S^e on võim,
mis, teeb kõik, et samm-sammult
vähendada eesti rahva, õigusi te­ma
kodumaal, tasalülitada välis-eestlaste
mõju nende asukoha­maades
ja peibutäda Vaba Maa^-
ilma 'kodanikke oma rahu ai^
mästuse jutuga.
1972. aasta ESTOlõppHpidus-tustel,
kui terve Toronto linna­valitsuse
eeliie plats õli täis sini-must-
valgeid lippe, iitles endine
Kanadas, peaminister Diefenba:-
kier "äma' töirivitüšes leeštiastele:
iga kord küi põhjamail yaUtseb
karm pakarie, kuil öÖ on pime ja
inimesed värisevad neid ümbrit-söva
keskkonna pärast, siis vaa­dates
taevasse, näevad nad, et
just sellisel ööl on tähed taevas
kõige haledamad ja nagu kiirga­vad
maa peale usku, et uus päev
saab olema parem!^ Kümme aas­tat
on sellest ennustusest möö­dunud,
ja ikka veel on Eesti ko­hal
venestuse pime öö. Aga meie,
teie rahvluskaaslased siin kau^
gtl, näeme juba neid helgeid täh­ti
teie taevas, i ^
Need kiirgavad tähed, need
Eesti rahva lootuse pidepunktid,
olete teie armsad eesti noored,
nü ikoplinoored, kui ka töölised'
ja põlluharijad. Ka möödunud
aastal näitasite teie korduvalt
oma rahvuslikku vaimu, küll kü­lastades
küünlatega kangelaste
kalnie, kandes Vabaduspäeval
eesti lipuvärve, ja demonstreeri­des
Tartu tänaV|ail oma armas­tust
Tarty Ülikooli, eesti ülikooli
vastu. '
Armsad eesti noored, meie
imetleme teie julgust, see näitab
meile, et teie Olete Eesti tulevik.
Jääge ikka tublideks, tadcadeks
eesti noorteks. Ärge kaotage loo­tust,
vaid õppige ajaloost ja us­kuge
Eesti tulevikku. Ei rah­vaste
ega inim-vabadus ei tule
üleöö, aga ta tuleb lõpuks alati
neile, kes on selleks vaimselt ja
ühiskondlikult valmis.
• • i •
Ärge pange oma tervist ja tule­vikku
impulsiivselt kaalule, vaid
valmistage end tasa ja targu tu-leviiku
Eestile. Sada kümme aas­tat
tagasi, k^et venestamise lai­net,
tuli Tartus kokku väike
grupp üliõpilasi, et ühes. koos lu­geda
Kalevipoega ja Kolme Isa­maa
kõnet. Nii moodustage ka
teie tänapäev gruppe, et õppida
eesti ajalugu, sest s^ mida teile
koolides õpetatakse ajaloo nimd
on pettepilt. Kirjutage ka ise
üles tänase Eesti õiget ajalugu
ja talletage Eesti rahva vaenlas­te
nimed ja nende häbiteod. Ehk­ki
Jumala veskid jahvatavad
aeglaselt, tuleb ka neil^ ja meife
vastutuse tund — tul^b Eestile'
jälle helge kevade. - ,
' Tänasel pühapäeval, nagu ala­ti
eesti kogudustes Vabas'•Maail­mas,
pöörduvad eestlasega tasa­ses
palves Jumala poole momen­dil
kui kiriku orelilt kõlavad
Eesti hümni kolmanda salmi he­lid.
Täna palvetame me kõik teie
eest ja soovime teile õnnelikku
U.ut Aastat ja papmat tulevikku.
Olgu uus aasta kergem mitte ai­nult
Eestile, vaid tervele maail­male,
ja tulgu õiglus valitsema
LEMBIT SAVI
ÜEKN esimees
•
Moskva annab peaosa ehitustööst
•soomlastele. Rootsis lõhnsönConst-
. ructidn Conipany loodab saada oma :
; kätte sadaiifia hiiglaslike siloseadme-te
ehitamise, olles juba Ida-Saksa- jji
maal taolised i sadamaseädmed ehi-tanud
Rostockis. Johnsonikonsermi
on vanad sidemed N. Liiduga kui
, sealse õlivülesos'tja (Nynäs-petroi);
^ Läänemere • piirkonnas asuvad rii­gid
peavad uüe süvasadäma Ja sinna
suunduvatb uute raüdteelainide ehita- j,
mist ühtlasi arvesse võtma kui stra­teegilist
ettenihutamist Liidu
poolt. On ju vilja.veoks mõeldud
raudtee- ja sadamasadmed ikasutata-vad
näit. sõja ajar strateegilisteks
eesmärkideks. '
V Eesti rahvas ön eeskätt" mures ehi­tamisega
spses tekkivaist rahvuspo-liitiliistes^
t'aspektidest. • Suursadam
• ehitatakse vene tööjõuga, kellest ko­gemuste
kohaselt suur osa enam ku-
Nlkluse asjas maalima avalikkus©
pöördumisele on alla kirjutanud Eva
Vrrj Ähönen, Helki Ahonen, Rein Arjuk©-
se, t)lle Ekasto, Ilse Hehisalu, Karin
Inno, Unnas Innö, Mati Kürend,
Kalju- Mätlk, lUgle Parek; Arvo Pes^
ti, Erjdel Ratas, Priit Silla, Enn Taro
jaEriküdami
STOKHOLM (EPL) — Suu- ja sõratõbi Eestis ön põhjustaiiid
Soome Põllundus- ja Metsamajandusvalitsuse soovituse reisibürDO-dele,
et need katkestaksid turismireiside korraldamise Tallinna.
Reisibürood ei; ole veel lõplikku seisukohta .võtnud, küll on
kõik reisid Riiga üle Eesti lõpetatud. Sinna tuleb sõita rongiga
ningradi kaudu VQI siis lennata sealt. Rootsi katkestas sõratõve
tõttu liha sisseveo N. tiidust.
re suunduv kivitamm ehituseks var
^j, -j aliku teega. Mest teest kujuneb
hilis&m suurkai.
• Praegu ulatub see tamm üle 3 kilo-meetri
merre. Teiselt kaldalt alustati
samasuguse täidistee ehitamisega,
^ ims: peab eelinjÄt kohtama. Tekkiva
>.kirinisjärve" täitmine on järgmine
aste, mida teostavad juba süvendüs-iaevad,
paisates merepoolselt pohja-alaltirnetavat
liiva ja 'kruusa. üle
nagi rnaalt^i lahku pärast ehitustöö-^ - Gonstruction Cbmpany (ICG) resseeritud avamedsetJd^ ^S^a
de^ lõpetamist: ja toovad järele ka välisosalconna.juhataja Kjeir^^^^^ esile sadamaehituse aspektid Eesti p^cjia,j^^^^ Võidetud alale muulide
oma perekonnad. ' : : ' , : soniga, et ettevõte ei soovi kommen- rahvusHku koossdsu tunduval .müüt- - vah^^^
teerida neid proteste. Ta võtab aga misel. ^. ehiir^ciör o ^ ^ ^ T
AVALIK KIRI . ;omaks.^ " ien^^
: Eestlaste muret; valgustab selgei-sc^damas SISSEVOOL ON ALANUB . ; ^em^rtmekonhs^
mai kujul Eestist väljatoimetatud-käimas. ^E^^^^^ rootsi Rootsi ajakirjandus märgib, ^t uut j^5^ ^.^^^^ ^^^^^^
„Avalik kiri Soome Vabariigi kodani- kroonides maksma 2,8 miljardit ja suursadamat, mis kujunevat suuri- 'i^^
kele'^•millis|^tokhotais rahvusva- saavutab sobimuse venete- maks kogu Läänemere piirkonnas, y ^ ^ ^ ^ ^ P ? ^™
helisele ajšku^andüsele tutvustas :;tega,:siis;tuleb seW^ rahast aukaI^• hakatakse ehitama kevadel 19S3. Te^ tööiic^^ H ^ ? taitetoooe
Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate tusäratav summa ka Rootsi. : Km gelMt toimus pidulik nurgakivi pa^ te r,nSi^^^T^i^-^^
Äbistamiskeskus ja millele on alla meenutada- Rost sadamat,: mi^ nek juba möödunud avadel jjä sel- q ^ ^ ^ ^ eleWntonide j a mstai-kirjUtanud
V"^ inimest. oh märksa väiksem sik rtH ICC. i^ct « ^ o i ^ I , : ^ . , M , > , . . ^ ^ ^ J ^ „ „ r , A i - ^ . • "^"^ teostajad jne. ©ee sisse-
Senine tee laevaga Tallimia ja
sealt rongiga Riiga läheb nimelt läbi
taudialalt, mis praegusel hetkel seis­vat
umbes Vändra—Viljandi liinil.
Tohutu nakkavuse tõttu on karta, et
'taud levineb edasi nii põhja ikui lõu­na
sUunaš. .
Soome võimud on alustanud Tal­linnast
ja N. Liidust saabuvate reisi­jate
ning veokite desinfitseerimisega.
TaWinna osas toimub see Helsingi sa­damas,
Leningradist üle Viiburi tule­va
rongi- ja autoliiikluse osas toimub
see Vaalimaa piiripmiktis. Va,guneid
ja vedkeid pritsitakse sidrunihapper
ga, niillisel on baktereid surmav niõ-
: ju. ^;/; \' ^
Suu- ja sõrataud tabas teatavasti
mõni aeg tagasi Taanit, millete aga
kiiresti piir suudeti kinni paniia, mh.
\
isoleerides tabatud talud ja tappes
kõik nende loomad, l^aguokup. Ees­ti
lehtedest selgub, peetakse sealset
taudipisikut veiseid mittesurmavaks
ja öeldakse, et loomad või\jad para­neda
nädala-paari jooksul, ent nad
nõrgerievad^ seevõrra, et nadi on vas­tuvõtlikud
muudele haigustele ji
nende piima-and kahaneb.
Taud paneb Eestile om^ ränga pit-seiji,
nagu selgub korraldustest välti­da
kõi^i rahvakogunemisi kogu maal
— nii ametlikke kui perekondlikke
üritusi. Soovitatakse loobuda kõiki­dest
külaskäikudest. Individuaalloo-made
omanikele s(Dovitata'lcse vältjda
kodust üldse väljaminemisi, neil on
keelatud ka oma kaupade turustami­ne
kolhoositurgudel Linnades. , On
(Järg. lk. 3i)
juust röots^^ ehitu^artneri eesti protesteerija soomlastele adr teostada katet ja ehitada otse mer EFL/K
Pühapäeval, 16. jaanuaril kell 3 p.l.
Royal Conservatory of Music,
273 BloorSt. W. : /
RÖÖDIKÖNTSERT
MARIKA JÄRV
O Seeriapääsmed maksavad.
Üksikpääsmed kohapeal $6
$4 pensionärid, $3 õpilased