1977-04-15-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
tf ,'/ 4. .j 1AH0NÄL: EtBRARI Oi-des-SectionReff»$6231 395 Wellington :'Str, OTTAWA.,-önt»-- /7 „Meie Elu" toimetus.ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview Ave,, Toronto, Ont. M4K 2R6, Canada © Tel. 466-0951 Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp., kl. 9 h.-5 p.L, esmasp. ja neljap. kl. 9 1L-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l. p,l. Tellimishinnad Kanadas: L a . §20 00 6 k. 811.00, 3 k. $7.00. USA-sse: 1 a! $21.00, 6 k. 11.50, 3 k. $7.50. Ülemere-maaclesse: 1 a. $24.00, 6 k. $13.00, 3 k. $8.00. Kiri- ja lennuposti lisa: Kanadas ja USA-s: 1 a. $11.50.d6 k. $5.75. Ülemeremaadesse: l a . $23.50, 6 k. $11.75. Üksiknumber ,350. Kuulütus-hinnad: 1 toll ühel veerul: esiküljel $3.50, tekstis ,$3!25, kuulutuste küljel $3.00. - 5* 25 ^77 • SECTJON D V-. . * . • J | IHOTCT l a m d fnatDO^^^V' Second Class Mail Registratioh No.1354. „OUR LIFE" - „MEIE ELU" — Estonian Weekly. Published by Estonian ;Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian-House, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada M4K 2R6 © Tel. 466-0951 Toimetajad: H. Rebane ja S, Veidenbaum. * Toimetaja New Yorgis B. Pärmine 473 Luhmann Dr., New Mil-fordYNJ., USA. tel. (201) 262-0773 „MEIE ELU" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas. Asut. Ä. Weileri algatusel 1950. Nr. 15 (1418) 1977 REEDEL, 15. APRILLIL — FRIDAY, APRIL 15 XXVIII aastakäik t $ • 0 arressitiidu GEISLINGEN („Meie Elu" kaastööliselt) — Saksamaal tegutsev Vaba Pressiliit, millesse kuulub umbes eksülajakirjanikku 30-ešt rahvusest, tähistas oma 30. aastapäeva piduliku aktusega Münchenis „Torgel Stuben" barokksaališ. Vaba Pressiliit asutati 27. veebruaril 1947 Augsburgis ukraina dipiilaagris eestlaste, lätlaste, leedulaste, poolakate, jugoslaavlaste ja ukrainlaste poolt. Saksamaal ilmuvatest eestikeelsetest ajalehtedest kuu» lub Vabasse Pressiliitu,, Eesti; Rada"*-•. , : / ' : - . Aktuse jaoks.oli Vabale Pressilii-; aastat, tagasi N. Eestist vabadusse dule reserveeritud kaks saali. "Ühes•''pääsenuid kunstnikepaar Bergman-saalis oli. publikatsioonide ja. raama-' nid ja dr. M. Aule. . : fute näitus li-lt rahvuselt, teises'pee- ' Pärast kehakinnitamist ja näituse ti aktuskõnedi Eesti osakond oli kõi- J eksponaatidega tutvunemist kogu-giti väärikalt esindatud kõigi: pagu- j nes ajakirjanike ja nende :külaliste, luses ilmuvate eesti ajalehtede, päi-j pere kõrval asuvasse barokksaali pi-jude ajakirjade ja raamatute näol.! dulikule aktusele. Umbkaudse arves- Eestlaste väljapaneku organiseerisid, tuse järgi võttis .aktusest osa umbes .'.Eesti Raja" toimetajad õp. E. Soosaar ja A. Kokk, kes andsid kohapeal ka, seletusi. Väljapanekute üldkor-raldamisel1 lõi energiliselt kaasa Rumeenias sündinud sakslane. Johann -Urwich, kes1 viibis 17. aastat sundasu-miser ja vangistuses U. Liidus ning oli 1953. ä. suvel üheks vastuhaku 150 isikut, enamuses vanemasse generatsiooni kuuluvad pagulasajakir-janikud. Paistis silma, et ka teistel rahvustel, on probleeme ajakirjanike järelkasvuga. •' Aktuse avasõna ütles Vaba Pressi-liidu president dr. Stefan Marinoff, kes luees ette arvukad tervitustele-organiseerijaks Vorkuta laagris. Ta1 grammid organisatsioonidelt ja isi-sai üldsusele tuntuks 1973. aastal,! kiitelt. Nimekamateks tervitajateks mil ta esitas avaliku, kirja Lääne- Saksamaad külastanud Brezhnevile, öeldes- omas kirjas minkimatut tõde M.; Liidu tegeliku olukorra kohta. Tuntud eestlastest võtsid aktusest osa Balti. Seltsi esimees Adam. Grünbaum, Heinrich Pullerits, paar oiid makrantse profiiliga saksa poliitik Franz Josef Strauss jä Otto von Habsburgi. Oma sõnavõtus, toonitas , dr. Marinoff, et eksiilorgani-satsioonid-' esindavad miljoneid ning. neid- tuleb lugeda ikestatüd "rahvaste legitiimseteks esindajateks. Tä'. aval- 1 Pääsme hind $3.00, pensionäridele $2.00 . . das lootust,, et idablokis ;kasvav rez-hiimikriitikute aktiivsus võib areneda meile soodsaks ahelreaktsiooniks. Lääne poliitikutele tä soovitas julgust ja arusaamist, sest ainult vapper poliitika on hea poliitika. Järgnevalt tervitas Baieri ajakirjanike liidu esindaja, kes kriipsutas alla oma isiklikku solidaarsust ek-siilajakirjanikega. .Baieri .liidumaa valitsuse nimel, tervitas vabu ajakirjanikke riigisekretär pr. M. Burghofer-Weichnex, toonitades vaba ajakirjanduse täht sust ja asendamatust vaba demokraatia olulise komponendina. Dr. Victor :de Stankowich Pariisist tervitas kokkutulnuid eksiilajakirja-nike. nimel väljaspool Saksamaad. Omas sõnavõtus ta avaldas kart ust, et lääne dekadents ja ideoloogiline 1 aostumine võib ,olla teerajajaks N. Liidu totalitarismile. . '.-• . :'Aktuse kõrgpunktiks . k u j u ^ ^ j^ linnas sünõmud ja Tallinna Toomkoolis esimese haridus saanud Saksa liidupäeva silmapaistvamaid liikmeid O M von Wrangel oma sõnavõtuga. Oma kõne sissejuhatusena: ta meenutas 'oma õnnelikku noorust sini-must- valge lipu all iseseisvas Eestis; kus elu kulges vabaduses ja vabas kultuuri puhkemises. Ta. hindas kõrbelt. E; Vabariigi president K. Pätsi, eesti rahvast ja Eesti demokraatlik- , ;;\ (Järg lk. 3) Saksa Liidupäeva liige O M von Wrangel kõnelemas Vaba Pressiliidu 30.aastapäeva aktusel Münchenis. Paremal A. Kokk (vasakul) ja E. Soosaar eesti publikatsiooiiide väljapaneku juures. Foto — H. Kokk TORONTO EESTI MAJA VÄIKESES SAALIS ÕP. EDUARD MÄGI (Kaliforniast) Neljapäeval, 14. aprillil, kell 7.30 õhtul: JUHTIV KÄSI AJALOOS Kesknädalal, 20. aprillil, kell 7.30 õhtul: 24. veebruaril 1944 Estonia kontsertsaalis • • • » o «e Palutakse lahkelt kuulama tulla! Osavõtt vaba. • TERETULEMAST. TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUSE- 17. aprillil, kell 6 õhtul. 883 Broadview Ave. kirikus. Kõneleb pastor K. Raid. Teateid Eesti misjonäride tööst» Muusikalises osas noorte ansambel ... Ohver välismišjöni töö heaks. Jeesus ü t l e s : . . mida te iial olete teinud ühele nende mu vähemate vendade seast, seda te olete minule teinud." Matt. 25:40. . .* • . . • • . • . • V T. E. B. Kt. Misjonitoimkond Sissepääs $5.00. Liikmeil tulla värvides. USA ja N. Liidu püüe kokkuleppe le jõuda relvastuse vähendamise küsimuses lõppes tagajärjetult Moskvas. N. Liit ei võtnud vastu USA ettepanekuid ega esitanud omalt poolt midagi konkreetset. Relvastumine jätkub. Enne minekut Moskvasse USA välisminister Cyrus Vance märkis ajakirjandusele antud jutuajamises, et USA valitsus esitab Moskvas väga tagasihoidliku ettepaneku relvastuse vähendamise alal ja kui see N. Liidu poolt vastuvõtmist ning rakendamist leiab/ siis' võib samm-šammült seda kokkulepet laiendada. N. Liit peaks huvitatud olema relvastuse vähendamise kokkuleppest, kuna seal kulutatakse praegu 12% rahvuslikust sissetulekust (Gross National Product) relvastuse peale ja rahvas õn tarbekaupadest kroonilises puuduses. USA kulutab relvastuse peale 2 Vi korda vähem rahva üldisest sissetulekust ja sedagi peetakse paljude poolt liiga suureks kulutuseks. Mõned kriitikud on arvamisel, et N. Liit seisis vastu USA ettepanekutele põhjusel, et president Carter rõhutab inimõiguste deklaratsiooni rakendamise vajadust, mis N. Liidu juhtide arvates tähendavat segamist nende sisemistesse asjadesse. Sen. Jackson seletas selle kohta, et inimõiguste deklaratsiooni esiletõstmine, millele kaasallakirjutäjaks oli N. liit; ön oluline ja õige. Kui N. Liit ei täita deklaratsiooni nõudeid, millele ta aastate eest alla kirjutas, kuidas võib siis temalt loota relvastuse vähendamise kokkuleppe täitmist. Kõik mis praegu vajalik on kindel hoiak ja rahulik meel. Järgmise sammu relvastuse vähendamise alal peaks tegema N. Liit. Moraalset survet selleks peaks temale avaldama kõik rahvad. HELSINGI (,,Meie Elu" kirjasaatjalt) --Soome astus 23. märtsil aatomaega, kui president Urho Kekkonen ja N. Liidu peaminister Kossy-gin panid nupu vajutamisega käiku Soome esimese aatom j õu jaama Loviisa linna lähedat Soome lahe kaldal. . \':r . ^ ,•;••...':.'••''.'••. See 440 megawatiline aatomi õu jaam on peamiselt N. Liidu poolt ehitatud, kuid seda on olnud ehitamas ka okupeeritud Eestist toodud eestlasi. Jõujaama julgestusseadmeid on siiski ameerika ja läänesaksa omad, kuna N. Liidus valmista tavad seadmed ei vasta ligikaudugi Soome nõuetele. Kui Soomes hakati kuuekümi)ei> poolt ehitatud. Selle reaktor arendab ela tel aatomjõujaamu planeerima, !40 megawati. Seda olid. ehitamas; olid alguses kõige tugevamateks kan-beale muidugi soome tööliste,'ka ku-clidaatideks ameerika ; (Westing- - i 1.000 N. Liidust toodud töölist.: 'hoüse)' ja.Lääne-Saksa jõujaamad ja Eesti töölisi oli kohal, olnud kuni ka mõningad teised, 'kuid peagi loo-; r>aar sada! N. Liidu poolt sisse toobil ti nendest ^poliitiliselt ebasobiva- dud töölistel, kes peeti ümbruskon-tena". iast võrdlemisi isoleerituna, olid Kossõgin tuli Soome yiiepäevasele i^mad.koolid; lõbustuskohad ja haig külaskäigule, mille jooksul ta pidas. lad. • • Loviisa I toodab umbes 6% Soome energiast. Tuleval aastal saab valmis Loviisa II, samuti 440 megawati suurusega.. See, nagu Loviisa I, läheb maksma 1 miljard Soome marka (umbes 260 miljonit dollarit). •-. .Olkiiiiotos.se Pori ja-Rauma vahel Lääne-Soome rannikul tõuseb 1978 esimene ja 1980 teine 660 megawati aatomjõujaam. Need ehitab -rootsi firma Asea-Atom. Paari aasta eest soomlased seletasid, et nad on valmis tellima N. Liidust veel Loviisa III ja Loviisa IV Seda plaani peetakse aga nüüd juba tehniliselt vananenuks ja selle tõttu ka poliitilisi läbirääkimisi president Kekkoneniga. Läbirääkimistel- mille kohta anti vaid vähe informatsiooni, pidi käsitletama ms. Norra kaitsepoliitikat seoses plaanidega tuua 15.000 äänesaksa sõdurit sinna manöövritele, Euroopa julgeolekukonverentsi Belgradi • järelkonverentsi ning ulatuslikult ka Soome—N. Liidu majanduslikke suhteid, mida üha püütakse laiendada. Soome on oma energiapoliitikas muutunud suurel määral välismaadest ja eriti N. Liidust sõltuvaks. Soome energiast tuleb 70% välismaalt ja sellest kaks kolmandikku N,:.Liidust. Nüüd valminud aatomjõujaam Loviisa I on suuremalt osalt N. Liidu \ .President J. Carter laskis.USA rannavalvel kinni pidada N. Liidu 275-e jala pikuse kalalaeva ,,Taras Shen-ko", milline püüdis .kalu 200-ja millises USA • 'kaldavees. President ütles, et on vaja tõmmata kindel joon, mida venelased võivad ja mis neile on; keelatud. Kalalaeva kapten saab karistada!. Bostoni transporteeriti ka üks vene külmetuslaev^ milles leili keelatud kalasorte. ' 1" S3o Prantsuse. president V. G. d'Es-taing teatas, et Prantsuse transnert-lennukid on saadetud Zaire presidendi Mobutu käsutusse. Nad viisid 1500 marokolast Zairesse, kes astuvad Võitlusse Angoola üksustega, millised tungisid Zaire Shaba provintsi ja mille; vastu Zaire üksused olid võimetud võitlema. Zaireie lubasid sõdureid J a sõjalist abi veel Egiptus ja.Sudaan. Sissetungijad okupeerivad Zaire mineraalide rikka osa endisest: Katan ga provintsist. Zaire president .'Möbutu on väga pettunud ameeriklastest, kes lubasid abi, mis aga ku-naej ei saabunud. melinc ehitama välismaal, s.t. väljaspool kommunistlikku blokki, nii suuri, jaamu. - on räägitud, et tuleks muretseda üks Viimaste andmete järgi Soomes 1.000 megawatiline aatomjõujaam. on juba 150.000 töötatöölist. Inflat- Kuid on küsitav, kas"N. Liit on või- iJaru. IK. i r Laupäeval, 23. aprillil kell 6 p.l. toimub Peetri kiriku saalis Toronto Eesti Apostliku Õigeusu Koguduse oo oo Rikkalik käsitööde müügilaud, loterii, oksjon ja kohvilaud. • KÕIK SÜDAMEST TERETULNUD! V . •:•••;,.•.....;• : . ;'..'/;..•.•',.•,; • ' ' \ , : j KEVADE VÄSTITVÕTUKS HUGO RAIJDSEPA: • f - £ ^ j j' -*rjk*1. ' . TUJÜKÜLLANp KOMÖÖDIA 3-s vaatuses T:EATE'R Lavastus': R E I N . Lavapilt-'ARTHUR MIHKELSOO '.:; \ Osalised: \. ¥ALVE ANDRE,;TIIU KASK, RITA SUI, REIN; ANDRE, HARRI MÜRK, ERNST VÄHI. Laupäeval, 30. apr. kl. 4.00 p.l. ' . -i- MONARCH PARK SEGONDÄRY kooli aulas (THansonSt^ Coxwell) NUMMERDATUD PÄÄSMED eelmüügil Eesti Majas: ABISTAMISKOMITEE — 461-1344; „MEIE ELU" — 466-0951. POKO'S (Mt. Pleasant) — 488-2078. Inform.: 485-7823. PÄÄSMED: $5 00 & $4.00. Pensionäridele $4.00. &$3.00. õpilasp. $3.00 KASSAS. :
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, April 15, 1977 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1977-04-15 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E770415 |
Description
Title | 1977-04-15-01 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | tf ,'/ 4. .j 1AH0NÄL: EtBRARI Oi-des-SectionReff»$6231 395 Wellington :'Str, OTTAWA.,-önt»-- /7 „Meie Elu" toimetus.ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview Ave,, Toronto, Ont. M4K 2R6, Canada © Tel. 466-0951 Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp., kl. 9 h.-5 p.L, esmasp. ja neljap. kl. 9 1L-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l. p,l. Tellimishinnad Kanadas: L a . §20 00 6 k. 811.00, 3 k. $7.00. USA-sse: 1 a! $21.00, 6 k. 11.50, 3 k. $7.50. Ülemere-maaclesse: 1 a. $24.00, 6 k. $13.00, 3 k. $8.00. Kiri- ja lennuposti lisa: Kanadas ja USA-s: 1 a. $11.50.d6 k. $5.75. Ülemeremaadesse: l a . $23.50, 6 k. $11.75. Üksiknumber ,350. Kuulütus-hinnad: 1 toll ühel veerul: esiküljel $3.50, tekstis ,$3!25, kuulutuste küljel $3.00. - 5* 25 ^77 • SECTJON D V-. . * . • J | IHOTCT l a m d fnatDO^^^V' Second Class Mail Registratioh No.1354. „OUR LIFE" - „MEIE ELU" — Estonian Weekly. Published by Estonian ;Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian-House, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada M4K 2R6 © Tel. 466-0951 Toimetajad: H. Rebane ja S, Veidenbaum. * Toimetaja New Yorgis B. Pärmine 473 Luhmann Dr., New Mil-fordYNJ., USA. tel. (201) 262-0773 „MEIE ELU" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas. Asut. Ä. Weileri algatusel 1950. Nr. 15 (1418) 1977 REEDEL, 15. APRILLIL — FRIDAY, APRIL 15 XXVIII aastakäik t $ • 0 arressitiidu GEISLINGEN („Meie Elu" kaastööliselt) — Saksamaal tegutsev Vaba Pressiliit, millesse kuulub umbes eksülajakirjanikku 30-ešt rahvusest, tähistas oma 30. aastapäeva piduliku aktusega Münchenis „Torgel Stuben" barokksaališ. Vaba Pressiliit asutati 27. veebruaril 1947 Augsburgis ukraina dipiilaagris eestlaste, lätlaste, leedulaste, poolakate, jugoslaavlaste ja ukrainlaste poolt. Saksamaal ilmuvatest eestikeelsetest ajalehtedest kuu» lub Vabasse Pressiliitu,, Eesti; Rada"*-•. , : / ' : - . Aktuse jaoks.oli Vabale Pressilii-; aastat, tagasi N. Eestist vabadusse dule reserveeritud kaks saali. "Ühes•''pääsenuid kunstnikepaar Bergman-saalis oli. publikatsioonide ja. raama-' nid ja dr. M. Aule. . : fute näitus li-lt rahvuselt, teises'pee- ' Pärast kehakinnitamist ja näituse ti aktuskõnedi Eesti osakond oli kõi- J eksponaatidega tutvunemist kogu-giti väärikalt esindatud kõigi: pagu- j nes ajakirjanike ja nende :külaliste, luses ilmuvate eesti ajalehtede, päi-j pere kõrval asuvasse barokksaali pi-jude ajakirjade ja raamatute näol.! dulikule aktusele. Umbkaudse arves- Eestlaste väljapaneku organiseerisid, tuse järgi võttis .aktusest osa umbes .'.Eesti Raja" toimetajad õp. E. Soosaar ja A. Kokk, kes andsid kohapeal ka, seletusi. Väljapanekute üldkor-raldamisel1 lõi energiliselt kaasa Rumeenias sündinud sakslane. Johann -Urwich, kes1 viibis 17. aastat sundasu-miser ja vangistuses U. Liidus ning oli 1953. ä. suvel üheks vastuhaku 150 isikut, enamuses vanemasse generatsiooni kuuluvad pagulasajakir-janikud. Paistis silma, et ka teistel rahvustel, on probleeme ajakirjanike järelkasvuga. •' Aktuse avasõna ütles Vaba Pressi-liidu president dr. Stefan Marinoff, kes luees ette arvukad tervitustele-organiseerijaks Vorkuta laagris. Ta1 grammid organisatsioonidelt ja isi-sai üldsusele tuntuks 1973. aastal,! kiitelt. Nimekamateks tervitajateks mil ta esitas avaliku, kirja Lääne- Saksamaad külastanud Brezhnevile, öeldes- omas kirjas minkimatut tõde M.; Liidu tegeliku olukorra kohta. Tuntud eestlastest võtsid aktusest osa Balti. Seltsi esimees Adam. Grünbaum, Heinrich Pullerits, paar oiid makrantse profiiliga saksa poliitik Franz Josef Strauss jä Otto von Habsburgi. Oma sõnavõtus, toonitas , dr. Marinoff, et eksiilorgani-satsioonid-' esindavad miljoneid ning. neid- tuleb lugeda ikestatüd "rahvaste legitiimseteks esindajateks. Tä'. aval- 1 Pääsme hind $3.00, pensionäridele $2.00 . . das lootust,, et idablokis ;kasvav rez-hiimikriitikute aktiivsus võib areneda meile soodsaks ahelreaktsiooniks. Lääne poliitikutele tä soovitas julgust ja arusaamist, sest ainult vapper poliitika on hea poliitika. Järgnevalt tervitas Baieri ajakirjanike liidu esindaja, kes kriipsutas alla oma isiklikku solidaarsust ek-siilajakirjanikega. .Baieri .liidumaa valitsuse nimel, tervitas vabu ajakirjanikke riigisekretär pr. M. Burghofer-Weichnex, toonitades vaba ajakirjanduse täht sust ja asendamatust vaba demokraatia olulise komponendina. Dr. Victor :de Stankowich Pariisist tervitas kokkutulnuid eksiilajakirja-nike. nimel väljaspool Saksamaad. Omas sõnavõtus ta avaldas kart ust, et lääne dekadents ja ideoloogiline 1 aostumine võib ,olla teerajajaks N. Liidu totalitarismile. . '.-• . :'Aktuse kõrgpunktiks . k u j u ^ ^ j^ linnas sünõmud ja Tallinna Toomkoolis esimese haridus saanud Saksa liidupäeva silmapaistvamaid liikmeid O M von Wrangel oma sõnavõtuga. Oma kõne sissejuhatusena: ta meenutas 'oma õnnelikku noorust sini-must- valge lipu all iseseisvas Eestis; kus elu kulges vabaduses ja vabas kultuuri puhkemises. Ta. hindas kõrbelt. E; Vabariigi president K. Pätsi, eesti rahvast ja Eesti demokraatlik- , ;;\ (Järg lk. 3) Saksa Liidupäeva liige O M von Wrangel kõnelemas Vaba Pressiliidu 30.aastapäeva aktusel Münchenis. Paremal A. Kokk (vasakul) ja E. Soosaar eesti publikatsiooiiide väljapaneku juures. Foto — H. Kokk TORONTO EESTI MAJA VÄIKESES SAALIS ÕP. EDUARD MÄGI (Kaliforniast) Neljapäeval, 14. aprillil, kell 7.30 õhtul: JUHTIV KÄSI AJALOOS Kesknädalal, 20. aprillil, kell 7.30 õhtul: 24. veebruaril 1944 Estonia kontsertsaalis • • • » o «e Palutakse lahkelt kuulama tulla! Osavõtt vaba. • TERETULEMAST. TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUSE- 17. aprillil, kell 6 õhtul. 883 Broadview Ave. kirikus. Kõneleb pastor K. Raid. Teateid Eesti misjonäride tööst» Muusikalises osas noorte ansambel ... Ohver välismišjöni töö heaks. Jeesus ü t l e s : . . mida te iial olete teinud ühele nende mu vähemate vendade seast, seda te olete minule teinud." Matt. 25:40. . .* • . . • • . • . • V T. E. B. Kt. Misjonitoimkond Sissepääs $5.00. Liikmeil tulla värvides. USA ja N. Liidu püüe kokkuleppe le jõuda relvastuse vähendamise küsimuses lõppes tagajärjetult Moskvas. N. Liit ei võtnud vastu USA ettepanekuid ega esitanud omalt poolt midagi konkreetset. Relvastumine jätkub. Enne minekut Moskvasse USA välisminister Cyrus Vance märkis ajakirjandusele antud jutuajamises, et USA valitsus esitab Moskvas väga tagasihoidliku ettepaneku relvastuse vähendamise alal ja kui see N. Liidu poolt vastuvõtmist ning rakendamist leiab/ siis' võib samm-šammült seda kokkulepet laiendada. N. Liit peaks huvitatud olema relvastuse vähendamise kokkuleppest, kuna seal kulutatakse praegu 12% rahvuslikust sissetulekust (Gross National Product) relvastuse peale ja rahvas õn tarbekaupadest kroonilises puuduses. USA kulutab relvastuse peale 2 Vi korda vähem rahva üldisest sissetulekust ja sedagi peetakse paljude poolt liiga suureks kulutuseks. Mõned kriitikud on arvamisel, et N. Liit seisis vastu USA ettepanekutele põhjusel, et president Carter rõhutab inimõiguste deklaratsiooni rakendamise vajadust, mis N. Liidu juhtide arvates tähendavat segamist nende sisemistesse asjadesse. Sen. Jackson seletas selle kohta, et inimõiguste deklaratsiooni esiletõstmine, millele kaasallakirjutäjaks oli N. liit; ön oluline ja õige. Kui N. Liit ei täita deklaratsiooni nõudeid, millele ta aastate eest alla kirjutas, kuidas võib siis temalt loota relvastuse vähendamise kokkuleppe täitmist. Kõik mis praegu vajalik on kindel hoiak ja rahulik meel. Järgmise sammu relvastuse vähendamise alal peaks tegema N. Liit. Moraalset survet selleks peaks temale avaldama kõik rahvad. HELSINGI (,,Meie Elu" kirjasaatjalt) --Soome astus 23. märtsil aatomaega, kui president Urho Kekkonen ja N. Liidu peaminister Kossy-gin panid nupu vajutamisega käiku Soome esimese aatom j õu jaama Loviisa linna lähedat Soome lahe kaldal. . \':r . ^ ,•;••...':.'••''.'••. See 440 megawatiline aatomi õu jaam on peamiselt N. Liidu poolt ehitatud, kuid seda on olnud ehitamas ka okupeeritud Eestist toodud eestlasi. Jõujaama julgestusseadmeid on siiski ameerika ja läänesaksa omad, kuna N. Liidus valmista tavad seadmed ei vasta ligikaudugi Soome nõuetele. Kui Soomes hakati kuuekümi)ei> poolt ehitatud. Selle reaktor arendab ela tel aatomjõujaamu planeerima, !40 megawati. Seda olid. ehitamas; olid alguses kõige tugevamateks kan-beale muidugi soome tööliste,'ka ku-clidaatideks ameerika ; (Westing- - i 1.000 N. Liidust toodud töölist.: 'hoüse)' ja.Lääne-Saksa jõujaamad ja Eesti töölisi oli kohal, olnud kuni ka mõningad teised, 'kuid peagi loo-; r>aar sada! N. Liidu poolt sisse toobil ti nendest ^poliitiliselt ebasobiva- dud töölistel, kes peeti ümbruskon-tena". iast võrdlemisi isoleerituna, olid Kossõgin tuli Soome yiiepäevasele i^mad.koolid; lõbustuskohad ja haig külaskäigule, mille jooksul ta pidas. lad. • • Loviisa I toodab umbes 6% Soome energiast. Tuleval aastal saab valmis Loviisa II, samuti 440 megawati suurusega.. See, nagu Loviisa I, läheb maksma 1 miljard Soome marka (umbes 260 miljonit dollarit). •-. .Olkiiiiotos.se Pori ja-Rauma vahel Lääne-Soome rannikul tõuseb 1978 esimene ja 1980 teine 660 megawati aatomjõujaam. Need ehitab -rootsi firma Asea-Atom. Paari aasta eest soomlased seletasid, et nad on valmis tellima N. Liidust veel Loviisa III ja Loviisa IV Seda plaani peetakse aga nüüd juba tehniliselt vananenuks ja selle tõttu ka poliitilisi läbirääkimisi president Kekkoneniga. Läbirääkimistel- mille kohta anti vaid vähe informatsiooni, pidi käsitletama ms. Norra kaitsepoliitikat seoses plaanidega tuua 15.000 äänesaksa sõdurit sinna manöövritele, Euroopa julgeolekukonverentsi Belgradi • järelkonverentsi ning ulatuslikult ka Soome—N. Liidu majanduslikke suhteid, mida üha püütakse laiendada. Soome on oma energiapoliitikas muutunud suurel määral välismaadest ja eriti N. Liidust sõltuvaks. Soome energiast tuleb 70% välismaalt ja sellest kaks kolmandikku N,:.Liidust. Nüüd valminud aatomjõujaam Loviisa I on suuremalt osalt N. Liidu \ .President J. Carter laskis.USA rannavalvel kinni pidada N. Liidu 275-e jala pikuse kalalaeva ,,Taras Shen-ko", milline püüdis .kalu 200-ja millises USA • 'kaldavees. President ütles, et on vaja tõmmata kindel joon, mida venelased võivad ja mis neile on; keelatud. Kalalaeva kapten saab karistada!. Bostoni transporteeriti ka üks vene külmetuslaev^ milles leili keelatud kalasorte. ' 1" S3o Prantsuse. president V. G. d'Es-taing teatas, et Prantsuse transnert-lennukid on saadetud Zaire presidendi Mobutu käsutusse. Nad viisid 1500 marokolast Zairesse, kes astuvad Võitlusse Angoola üksustega, millised tungisid Zaire Shaba provintsi ja mille; vastu Zaire üksused olid võimetud võitlema. Zaireie lubasid sõdureid J a sõjalist abi veel Egiptus ja.Sudaan. Sissetungijad okupeerivad Zaire mineraalide rikka osa endisest: Katan ga provintsist. Zaire president .'Möbutu on väga pettunud ameeriklastest, kes lubasid abi, mis aga ku-naej ei saabunud. melinc ehitama välismaal, s.t. väljaspool kommunistlikku blokki, nii suuri, jaamu. - on räägitud, et tuleks muretseda üks Viimaste andmete järgi Soomes 1.000 megawatiline aatomjõujaam. on juba 150.000 töötatöölist. Inflat- Kuid on küsitav, kas"N. Liit on või- iJaru. IK. i r Laupäeval, 23. aprillil kell 6 p.l. toimub Peetri kiriku saalis Toronto Eesti Apostliku Õigeusu Koguduse oo oo Rikkalik käsitööde müügilaud, loterii, oksjon ja kohvilaud. • KÕIK SÜDAMEST TERETULNUD! V . •:•••;,.•.....;• : . ;'..'/;..•.•',.•,; • ' ' \ , : j KEVADE VÄSTITVÕTUKS HUGO RAIJDSEPA: • f - £ ^ j j' -*rjk*1. ' . TUJÜKÜLLANp KOMÖÖDIA 3-s vaatuses T:EATE'R Lavastus': R E I N . Lavapilt-'ARTHUR MIHKELSOO '.:; \ Osalised: \. ¥ALVE ANDRE,;TIIU KASK, RITA SUI, REIN; ANDRE, HARRI MÜRK, ERNST VÄHI. Laupäeval, 30. apr. kl. 4.00 p.l. ' . -i- MONARCH PARK SEGONDÄRY kooli aulas (THansonSt^ Coxwell) NUMMERDATUD PÄÄSMED eelmüügil Eesti Majas: ABISTAMISKOMITEE — 461-1344; „MEIE ELU" — 466-0951. POKO'S (Mt. Pleasant) — 488-2078. Inform.: 485-7823. PÄÄSMED: $5 00 & $4.00. Pensionäridele $4.00. &$3.00. õpilasp. $3.00 KASSAS. : |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-04-15-01