1982-11-04-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
So^tföevelopment Branch
39> WeHington Sti"« m@r sexrt
Ottawa,»
EESTI PÄEVADELE ROOTSIS
KUTSUTAKSE ESINEMA UULUKOOIt
KODUMAALT
CU1-LLU>
Nr. 44 (1705) 1982
Second Class Mail Registraftion Mo. B'54.
NEUAPÄEVAL, 4. NOVEMBRIL - THURSDAY, NOVEMBER 4 XXXIII aasta&äOs
Sotsialistid
•-«Tuleva aasta
kevadel korraldavatele pidustustele
,JEstival 83" kutsutakse esi=
nema ka üks laulukoor okupee°
ritud Eestist. Peakomitee pooU
tehti see juhatusele üles^deks
2. oktoobril peetud koosolekul.
Magu ametlikus informatsioo
nis üteldakse, arvati üldiselt, et
selline kutse näitab meie solidaarsust
eesti rahva rõhutud
enamusega kodumaal, ja et see
poliitilisest vaatevinklist võiks
olla üks huvitav ja ofensiivne
samm.'
Hispaania valimistel võitsid sotsia-
Btid saades 194 kohta 340-liikmeli-ses
parlamendis. Parempoolne ,,!Po-pplar
Alliance" sai 97 kohta. Seni
võimul olnud keskpartei kaotas oma
•tähtsuse. •
Hispaania sotsialistlik partei läks
valimistele mõõdukuse loosungiga.
müm ralcetibaašicl
Kajada Eestlaste Teenetemärkide saajad Eestlaste Kesknõukogu Kanadas 30. aastapäeva tähistamise
koosviibimisel. Vasakult Eesti Skautide Maleva vanem ja kahekordne EKN Valuniste Peakomitee
esimees Ermi Soomet, EKN vanemaid liikmeid Harald Teder, EKN abiesimees Peeter Möldre Mont-irealist>
EKN eelkäija RVN endised esimehed, EKN ex officio liikmed Mihkel Hanspn ja Eduard
Misna. Paremal aupeakonsul I. Heinsoo Teenetemärkide saajailetervitussõnu ütlemas. (Pildilt
puuduvad Teenetemärkide saajad RVN end. esimees Harri Pärkma, piiskop Karl Raudsepp ja ajalehtede
peatoimetajad SiegfriedVeidenbaum, Karl Arro ja Harald Raudsepp. Foto — 0. Haamer
EKN 30 aastane
tulnud teadete kohaselt
olid süürialased toonud Liibanoni
Idapoolsesse ossa uued rakettide väljalaske
alused ning paigutanud positsioonidele.
See ei olnud, kooskõlas
varem Süüria valitsusega sõlmitud
kokkuleppega ja Iisraeli leiinukid
hävitasid raketibaasid rakettidega
möödunud pühapäeval. Tulemuseks
on uus püievus riikide vahel ja Iisraeli
väeosade väljavününe Lübano*
mst võib selle tagajärjel nöüda rohkem
aega nhig rahühoidväte väeosade
tegevuse laiendamise vajadust
idapoolsesse Liibanoni ossa.
Möödunud nädalalõpul tähistas Eestlaste kesknõukogu Kanadas
ühiseks rindeks apaatsuse vastu. Kõnelejad andsid rahuidustundega
evusest, kuid röhutasid ükskõiksust, eriti nooremate hulgas.
Generatsioon, kes sündmusi kõ- la 50 aasta ja praeguse juhatuse
dumaal mäletab, on vananemas, ütles
endine esimees Udo jPetersoo pidulikul
• koosviibimisel. 'Noorematel
aga puudub isijklik läbielamuste mälestus
ja sellega ka intensiivne tung,
keskmine vanus on kusagil 40—45 a.
vahel. I
Mis aga tbob tulevik? Mis juhtub
emotsionaalnel surve hinges võla ta- siis kui kaovad" need, kes on siiani
šumiseks või isegi kättemaks, mis toetanud välisvõitlusetegevust? Loo-siiani
on tiivustanud välisvõiitluse mulikult peavad selle üle võtma need
tööd. Seda näitab eriti fakt, et 90% kes praegu on nooremad kui 50 aas-
EKN-u tööd toetavad on vanuseklas- ^tat. Kuldas vaatab sellele Kodumaad
sis 50 aastat või üle. Ja 2/3 neist toe- otseselt mitte mäletav generatsioon?
tajatest on. 65 aastat või üle. Seega Siiani on .paljud:end peitnud sõna
90% välisrvõitluse tööd toetajatest „politiika"' taha — ühesõnaga, polii-on
need, kes ise kogesid punaste ter- tikaga ei taheta tegeleda. Rahvuslik
rorit ja tunn^astavad selle töö täht- välisvõitlus Eesti ja kõikide.ikesta-sus1\.
• ' ' • tud rahvaste enesemääramise õigu-
Nendest noorematel aga puudub se eest ei ole aga poliitika. Küsimus
emotsionaalne tung, mis paneks rah- pole, kes on.võimul. Meil ei ole par--
•vusliku välisvõitluse primaarsesse, teisid ega kaksipidi mõtlemist, vaid
positsiooni. Kõneleja lisas, et teisest üks ülesanne jar rahvuslik kohustus,
küljest vaadatuna — EKN koosseisu — enesemääramisõigus Eestile koos
keskmine vanus on esmakordselt ai- .teiste ikestätudriiikidega. -
oma 30, aastapäeva üleskutsega
aruande möödunud edukast te-
Kuidas vaatab sellele selgele kuid
suurele ülesandele nooremast generatsioonist
eestlane? Seda peab see
generatsioon ise selgitama, õhutama
ja ise endi-keskel huvi looma. Kui
on esikohal perekond, töö, isiklik
majandus, isiklikud huvialad jä sinna
juufde võibolla veel ainult eesti
keele j a kultuuri hoijdmine omaendi
keskel, siis ei jää palju üle väljas-poole
suunatud võitlusdks. See küsimus
ja võimalus, et see nii on,. on
primaarse^tähtsusega ja tuleb reaalselt
päevakorda võtta. Ja seda nooremate
eneste poolt. . Nende poolt,
kes on praegU' alla 50 aasta vanad',
mitte just nii noor, aga'meie kandev
generatsioon.
TÕHUS TOETUS
Endise esimehe kõnele reede õh-tul:
Eesti Maja suurde saali piduliku-
(Järg. lk. 3)
teesti Päevad Rootsis 1983 aas-.
tal on jniljon-Jkrooni klassis ettevõte,
mida on heldelt toetatud
ka rootsi aniietiasutuste poolt.
Juhatusse kuuluvad: Epp Änder-son,
Sven Hansön, Mart Nõhim,
Kalle Onnõ, Gerhard Peet, Aho
Rebas, Hain Rebas, Siim Saare,
Evadd iSoomägi ja Eva Varbu.
20.-^23. maini on ette nähtud
paarkümmend üritust hõlmates
umbes • sama mis oinud Ülemaailmsetel
Eesti Päevadel:
rongikäik, külupidu, sümfooniakontsert,
rahvapidu, teatrietendused,
'kontserdid, jumalateenišp
••tus jne.- :y •
TEGEVUSALUSED \ ' v ' : •
„Estiväl 83'' tegevusalused, võeti
v^stu eesti organisatsioonide
kongressil 15. mail 1982 Göteborgi
Eesti 'Majas. Need on järgmised:-'
: VAHENDID, SimD), : ' • • ; ^
EESIVMJIGID
' Läänemaailma eestlaste suuri
pidustusi (lauiiipeöd, Estod, es-tivalid)
tuleb näha eestkätt meie
rahvusliku tegevuse vahenditena.
iSääraste suurüritustega tahamie:
1. koondada eesti rahvasta
'0
2. anda temale positiivset
identsust
Nende vahenditega tahame
jõuda .sihtidele, mis on ühenduses
meie keele ja : kultuuri kui
erakorraliselt mõjuva ühisvarän-dtise
säilitamise jä areiidamis^-
Kõrgeimaiks eesmärgiks on
rahvaste enesemääramise ; ja
•inimõiguste elluviimirie kodumaal.
Sellest me" midagi maha ei
EE^TI RÄMVAS^ • 1^ •
Mõiste eesti rahvas ühendab
kõiki eestlasi, sõltumata asuko^
hamaast. Eriti teretulnud meie
suurüritustele on aga kaasmaalased,
kelle igapäevase elu kulg
ei niahu vabaduse mõiste kriteeriumi
alla, s.t. rahva rõhutud
enämu J, kes aisub kodumaal.
PARITEET";;.' / . . . /-i
Vabade^ eestlaste ülUandeks ei
ole vaheseinade ehitamine meie
rahva vägagi juhuslike erigruppide
vahele. Meie ei diskririiinee-ri
eestlasi ega eesti kultuuri'-
püiidlusi. r ^
• KOOSKÕLASTATUD» TEGEVUS
Laialt kooskõlastatud rahvus^
liku tegevusega hoiame jõudu
kaotuste ületamijsfiks, leiame
inspiratsiooni . uute väärtuste
loomisaks ja < neseusaldustühiste
sihtide saavutamiseks.
(1
VANGI?
V.fNagu teatab, Frankfurdis tegutse-;:,
ya Rahvusvahelise Inimõiguste Seltsi
häälekandja ,)Menschenrechte'v.
ähvardab lääne saadetud inimõigus-lase
'Sergei Soldatovi poega uus va-,
histamine „parasiitluse" pärast. Va-[
banenud läinud aastal vangimajast,!;
kus kandis viis aastat kestnud karis--
tuse, ei saanud Aleksander Soldatov:
elamisluba Tallinna. Elamisloata ei.
saa ka tööd nmg töötut võidaikse.
süüdistada „parasiitluses". Ta taotlus
viäüljarä^danniseks lükati taga-siv
kuna puudub vanemate kirjalik
nõusolek. Ta ei ole saanud kätte
Münchenis elavate vanemate poolt
saadetud kirju. Lõpuks märgib ,vMen-schenrechte",
et 28-aastäne Soldatov
tahab õppida ortodoksi pree&triks.
Pariisis avaldatud kokkuvõtte kohaselt
on Kanada tööstuslik produktsioon
Imlukam maailmas ja ei suuda
võistelda teiste tööstuslike maade
produktsiooniga rahvusvahelisel tu-rai.
Kanada tööliste palgad on suhte,
liselt kõrgemad kui paigad teistes
tööstuslikes maades jä töövõime madalam
kui teiste maade tööliste juE-
'res, V..'-: •
s .(...
if: Avalikkusele suureks üllatuseks
lahkus oma köhalt peaminister P. E.
Trudeau tähtsam nõuandja Michael
Pitfield.\ Poliitilistes ringkondades
arvatakse, et peaminister ise teeb
sama lähemal ajal. Tema võimalik-.
ku asbndajat liberaalide partei juhi
kohal tõs;täb suuresti esile „Toron^
to Star", '-avaldades John Turnerist
suure foto ja teWet lehekülge täitva
kirjelduse. :
Põhja-Iirimaal, Belfastis ründa-»
sid terroristid üht politsei autot vene
tahkitõrje raketiga ja automaatrelvade
tulega. Õnneks ei saanud
keegi autosõitjatest surma. •
iESTI RAHVUSTEATER esitab
laupäeval, 2j7. novembril kell 7 õhtul
Löaside High SchooFis, 200 Hänna
EUGENE OfNEILL'1 KOMÖÖDIA 5. PILDIS
tcsgaseljci sureiicQ
Poola saadik USA-s Roniuald Spa-sowski,
kes hiljuti palus USÄ võimudelt
polütilist asüüli, saades ka selli^
on Varssavis kõrgema sõj akohtu otsusega
mõistetud tagaselja surtna
kui „äraandja". Sellele otsusele kaasnes
ta varanduste konfiskeerimine.
6. ja 7. nov. Eesti Majas
Maalikunstnik
E E L K TORONTO PEETRI
S'elle näidendiga tähistab EDGAR KINK oma 50-aasta§tkvategevust • .
Lavastus: ASTA SÖÖDOR — Lavakujundus: TÄÄYO SÖÖDOR —- Kaastegevad: EDGAR
KINK, LYDIA VOHU, OUDI KALM, ERNST VÄHI, .TAAN KIVISILD, JAAN LENTS, LINDA
KUKK, ELLEN VALTER, ELMAR MARIPUU, PETER McCONNON, TAAVO SÖÖDOR.
Pääsmed 110 (pensionärid jä õpilased $8), eehnüügil Eesti Abistamiskomitees ja POKO's,
767 Mt. Pleasant Rd. Teatrisaali uksed avatakse 1 tund enne etenduse algust. Pääsmete müük
ka kohapeal,! etenduse õhtul.
Joann
S A A R N
pühapäeval, 7. nov. kell 11
• TORONTO E E S T I SEGAKOOR, juhatab U N O K O O K ' '
Orelil dr. ROMAN TOI
E E L K TORONTO P E E T R I KOGUDUSE
STl NÄITUS
I Avatud laup. ja pühap; M. 1® h. -
10 õ. Sissepääs tasuta.
T A D T i I ' N S T l T, U U T
I A K I U 310BLOORST.WEST
^ TOnONTO, M53 1W4
• issekäik: Madison Avenue :•—Spadina jaam
. Pühapäeval 28. nov. kell 2 p.l.
• PROF. EMER. ALO RAUN INDIANA ÜLIKOOLIST
„Mälestusi ja tähelepanekuid iseseisvusaegsest ülikoolist"
ESTONIA SEGAKOOR * Üliõpilasorganisatsioonide lipud
KOOSVIIBIMINE. KOHV.
VEIN. Kõik on kutsutud. Eesti üliõpilasorganisatsioonid
$5.00 Tartu Instituut
Esmaspäeval 29. nov. kell 4 p.l. on PROF. ALO RÄÜN'A INGLISKEELNE
LOENG Toronto ülikoolis (Croft Chapter Hou-s^,
University College) teemal Soome-ugnrhõimude olukord
N. Liidus ia mujal. Sissepääs kõigile vaba.
fotogrupp S2 esitab
p., 14. nov. s.a. algusega kell 12 päeval
Tartu College'is, 310 Bloor St. W.
Enn Alfred: Loodus ja loomad Galapagose saartel^ Kärin
Vagiste: Abstraktsus liikumises ja rütmis — Kalev-Estienne
võimlejad TÄr Maie Liiv: Eesti i*ahvarõivad (Eesti
Keskuse projekt) Dr; Arvo Alfred: Vaat^^^^^^^^^
Esitamiseajad: kell 12.00,14.00,16.00 Tartu College-i suures
saalis. Tartu College'i fuajees esitavad fotosid: Enn Alfred,
Martin Kabal, Peeter Leyden, Vello Muikma, Jüri Pumio,
Lembitu Ristsöo, Lembit Soots, Karin Vagiste.
Sissepääs tasuta.
[, 14. novembril kell 12 päeval
RIKKALIK KOHVILAUI> NÄISRINGI KOkRALDÜSEL
Sissq)ääs tasuta. Kõik teretulnud.
; MEESKOORI M^^ SUURStojDMU^, .
Lauluselts ,,Aikanüehet" Soomest annavrf^^^^^^^^
LavwMce Park CollegiateH sžudis, 126 Chätswos^th 1 ^
(1. liiklustuled ida pool Avenue Rd,; lõima poõlLawrence Ave.) ;
KESKNÄDALAL^ 3 NOVEMBRIL KELL 19.30;
•
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, November 4, 1982 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1982-11-04 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E821104 |
Description
| Title | 1982-11-04-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | So^tföevelopment Branch 39> WeHington Sti"« m@r sexrt Ottawa,» EESTI PÄEVADELE ROOTSIS KUTSUTAKSE ESINEMA UULUKOOIt KODUMAALT CU1-LLU> Nr. 44 (1705) 1982 Second Class Mail Registraftion Mo. B'54. NEUAPÄEVAL, 4. NOVEMBRIL - THURSDAY, NOVEMBER 4 XXXIII aasta&äOs Sotsialistid •-«Tuleva aasta kevadel korraldavatele pidustustele ,JEstival 83" kutsutakse esi= nema ka üks laulukoor okupee° ritud Eestist. Peakomitee pooU tehti see juhatusele üles^deks 2. oktoobril peetud koosolekul. Magu ametlikus informatsioo nis üteldakse, arvati üldiselt, et selline kutse näitab meie solidaarsust eesti rahva rõhutud enamusega kodumaal, ja et see poliitilisest vaatevinklist võiks olla üks huvitav ja ofensiivne samm.' Hispaania valimistel võitsid sotsia- Btid saades 194 kohta 340-liikmeli-ses parlamendis. Parempoolne ,,!Po-pplar Alliance" sai 97 kohta. Seni võimul olnud keskpartei kaotas oma •tähtsuse. • Hispaania sotsialistlik partei läks valimistele mõõdukuse loosungiga. müm ralcetibaašicl Kajada Eestlaste Teenetemärkide saajad Eestlaste Kesknõukogu Kanadas 30. aastapäeva tähistamise koosviibimisel. Vasakult Eesti Skautide Maleva vanem ja kahekordne EKN Valuniste Peakomitee esimees Ermi Soomet, EKN vanemaid liikmeid Harald Teder, EKN abiesimees Peeter Möldre Mont-irealist> EKN eelkäija RVN endised esimehed, EKN ex officio liikmed Mihkel Hanspn ja Eduard Misna. Paremal aupeakonsul I. Heinsoo Teenetemärkide saajailetervitussõnu ütlemas. (Pildilt puuduvad Teenetemärkide saajad RVN end. esimees Harri Pärkma, piiskop Karl Raudsepp ja ajalehtede peatoimetajad SiegfriedVeidenbaum, Karl Arro ja Harald Raudsepp. Foto — 0. Haamer EKN 30 aastane tulnud teadete kohaselt olid süürialased toonud Liibanoni Idapoolsesse ossa uued rakettide väljalaske alused ning paigutanud positsioonidele. See ei olnud, kooskõlas varem Süüria valitsusega sõlmitud kokkuleppega ja Iisraeli leiinukid hävitasid raketibaasid rakettidega möödunud pühapäeval. Tulemuseks on uus püievus riikide vahel ja Iisraeli väeosade väljavününe Lübano* mst võib selle tagajärjel nöüda rohkem aega nhig rahühoidväte väeosade tegevuse laiendamise vajadust idapoolsesse Liibanoni ossa. Möödunud nädalalõpul tähistas Eestlaste kesknõukogu Kanadas ühiseks rindeks apaatsuse vastu. Kõnelejad andsid rahuidustundega evusest, kuid röhutasid ükskõiksust, eriti nooremate hulgas. Generatsioon, kes sündmusi kõ- la 50 aasta ja praeguse juhatuse dumaal mäletab, on vananemas, ütles endine esimees Udo jPetersoo pidulikul • koosviibimisel. 'Noorematel aga puudub isijklik läbielamuste mälestus ja sellega ka intensiivne tung, keskmine vanus on kusagil 40—45 a. vahel. I Mis aga tbob tulevik? Mis juhtub emotsionaalnel surve hinges võla ta- siis kui kaovad" need, kes on siiani šumiseks või isegi kättemaks, mis toetanud välisvõitlusetegevust? Loo-siiani on tiivustanud välisvõiitluse mulikult peavad selle üle võtma need tööd. Seda näitab eriti fakt, et 90% kes praegu on nooremad kui 50 aas- EKN-u tööd toetavad on vanuseklas- ^tat. Kuldas vaatab sellele Kodumaad sis 50 aastat või üle. Ja 2/3 neist toe- otseselt mitte mäletav generatsioon? tajatest on. 65 aastat või üle. Seega Siiani on .paljud:end peitnud sõna 90% välisrvõitluse tööd toetajatest „politiika"' taha — ühesõnaga, polii-on need, kes ise kogesid punaste ter- tikaga ei taheta tegeleda. Rahvuslik rorit ja tunn^astavad selle töö täht- välisvõitlus Eesti ja kõikide.ikesta-sus1\. • ' ' • tud rahvaste enesemääramise õigu- Nendest noorematel aga puudub se eest ei ole aga poliitika. Küsimus emotsionaalne tung, mis paneks rah- pole, kes on.võimul. Meil ei ole par-- •vusliku välisvõitluse primaarsesse, teisid ega kaksipidi mõtlemist, vaid positsiooni. Kõneleja lisas, et teisest üks ülesanne jar rahvuslik kohustus, küljest vaadatuna — EKN koosseisu — enesemääramisõigus Eestile koos keskmine vanus on esmakordselt ai- .teiste ikestätudriiikidega. - oma 30, aastapäeva üleskutsega aruande möödunud edukast te- Kuidas vaatab sellele selgele kuid suurele ülesandele nooremast generatsioonist eestlane? Seda peab see generatsioon ise selgitama, õhutama ja ise endi-keskel huvi looma. Kui on esikohal perekond, töö, isiklik majandus, isiklikud huvialad jä sinna juufde võibolla veel ainult eesti keele j a kultuuri hoijdmine omaendi keskel, siis ei jää palju üle väljas-poole suunatud võitlusdks. See küsimus ja võimalus, et see nii on,. on primaarse^tähtsusega ja tuleb reaalselt päevakorda võtta. Ja seda nooremate eneste poolt. . Nende poolt, kes on praegU' alla 50 aasta vanad', mitte just nii noor, aga'meie kandev generatsioon. TÕHUS TOETUS Endise esimehe kõnele reede õh-tul: Eesti Maja suurde saali piduliku- (Järg. lk. 3) teesti Päevad Rootsis 1983 aas-. tal on jniljon-Jkrooni klassis ettevõte, mida on heldelt toetatud ka rootsi aniietiasutuste poolt. Juhatusse kuuluvad: Epp Änder-son, Sven Hansön, Mart Nõhim, Kalle Onnõ, Gerhard Peet, Aho Rebas, Hain Rebas, Siim Saare, Evadd iSoomägi ja Eva Varbu. 20.-^23. maini on ette nähtud paarkümmend üritust hõlmates umbes • sama mis oinud Ülemaailmsetel Eesti Päevadel: rongikäik, külupidu, sümfooniakontsert, rahvapidu, teatrietendused, 'kontserdid, jumalateenišp ••tus jne.- :y • TEGEVUSALUSED \ ' v ' : • „Estiväl 83'' tegevusalused, võeti v^stu eesti organisatsioonide kongressil 15. mail 1982 Göteborgi Eesti 'Majas. Need on järgmised:-' : VAHENDID, SimD), : ' • • ; ^ EESIVMJIGID ' Läänemaailma eestlaste suuri pidustusi (lauiiipeöd, Estod, es-tivalid) tuleb näha eestkätt meie rahvusliku tegevuse vahenditena. iSääraste suurüritustega tahamie: 1. koondada eesti rahvasta '0 2. anda temale positiivset identsust Nende vahenditega tahame jõuda .sihtidele, mis on ühenduses meie keele ja : kultuuri kui erakorraliselt mõjuva ühisvarän-dtise säilitamise jä areiidamis^- Kõrgeimaiks eesmärgiks on rahvaste enesemääramise ; ja •inimõiguste elluviimirie kodumaal. Sellest me" midagi maha ei EE^TI RÄMVAS^ • 1^ • Mõiste eesti rahvas ühendab kõiki eestlasi, sõltumata asuko^ hamaast. Eriti teretulnud meie suurüritustele on aga kaasmaalased, kelle igapäevase elu kulg ei niahu vabaduse mõiste kriteeriumi alla, s.t. rahva rõhutud enämu J, kes aisub kodumaal. PARITEET";;.' / . . . /-i Vabade^ eestlaste ülUandeks ei ole vaheseinade ehitamine meie rahva vägagi juhuslike erigruppide vahele. Meie ei diskririiinee-ri eestlasi ega eesti kultuuri'- püiidlusi. r ^ • KOOSKÕLASTATUD» TEGEVUS Laialt kooskõlastatud rahvus^ liku tegevusega hoiame jõudu kaotuste ületamijsfiks, leiame inspiratsiooni . uute väärtuste loomisaks ja < neseusaldustühiste sihtide saavutamiseks. (1 VANGI? V.fNagu teatab, Frankfurdis tegutse-;:, ya Rahvusvahelise Inimõiguste Seltsi häälekandja ,)Menschenrechte'v. ähvardab lääne saadetud inimõigus-lase 'Sergei Soldatovi poega uus va-, histamine „parasiitluse" pärast. Va-[ banenud läinud aastal vangimajast,!; kus kandis viis aastat kestnud karis-- tuse, ei saanud Aleksander Soldatov: elamisluba Tallinna. Elamisloata ei. saa ka tööd nmg töötut võidaikse. süüdistada „parasiitluses". Ta taotlus viäüljarä^danniseks lükati taga-siv kuna puudub vanemate kirjalik nõusolek. Ta ei ole saanud kätte Münchenis elavate vanemate poolt saadetud kirju. Lõpuks märgib ,vMen-schenrechte", et 28-aastäne Soldatov tahab õppida ortodoksi pree&triks. Pariisis avaldatud kokkuvõtte kohaselt on Kanada tööstuslik produktsioon Imlukam maailmas ja ei suuda võistelda teiste tööstuslike maade produktsiooniga rahvusvahelisel tu-rai. Kanada tööliste palgad on suhte, liselt kõrgemad kui paigad teistes tööstuslikes maades jä töövõime madalam kui teiste maade tööliste juE- 'res, V..'-: • s .(... if: Avalikkusele suureks üllatuseks lahkus oma köhalt peaminister P. E. Trudeau tähtsam nõuandja Michael Pitfield.\ Poliitilistes ringkondades arvatakse, et peaminister ise teeb sama lähemal ajal. Tema võimalik-. ku asbndajat liberaalide partei juhi kohal tõs;täb suuresti esile „Toron^ to Star", '-avaldades John Turnerist suure foto ja teWet lehekülge täitva kirjelduse. : Põhja-Iirimaal, Belfastis ründa-» sid terroristid üht politsei autot vene tahkitõrje raketiga ja automaatrelvade tulega. Õnneks ei saanud keegi autosõitjatest surma. • iESTI RAHVUSTEATER esitab laupäeval, 2j7. novembril kell 7 õhtul Löaside High SchooFis, 200 Hänna EUGENE OfNEILL'1 KOMÖÖDIA 5. PILDIS tcsgaseljci sureiicQ Poola saadik USA-s Roniuald Spa-sowski, kes hiljuti palus USÄ võimudelt polütilist asüüli, saades ka selli^ on Varssavis kõrgema sõj akohtu otsusega mõistetud tagaselja surtna kui „äraandja". Sellele otsusele kaasnes ta varanduste konfiskeerimine. 6. ja 7. nov. Eesti Majas Maalikunstnik E E L K TORONTO PEETRI S'elle näidendiga tähistab EDGAR KINK oma 50-aasta§tkvategevust • . Lavastus: ASTA SÖÖDOR — Lavakujundus: TÄÄYO SÖÖDOR —- Kaastegevad: EDGAR KINK, LYDIA VOHU, OUDI KALM, ERNST VÄHI, .TAAN KIVISILD, JAAN LENTS, LINDA KUKK, ELLEN VALTER, ELMAR MARIPUU, PETER McCONNON, TAAVO SÖÖDOR. Pääsmed 110 (pensionärid jä õpilased $8), eehnüügil Eesti Abistamiskomitees ja POKO's, 767 Mt. Pleasant Rd. Teatrisaali uksed avatakse 1 tund enne etenduse algust. Pääsmete müük ka kohapeal,! etenduse õhtul. Joann S A A R N pühapäeval, 7. nov. kell 11 • TORONTO E E S T I SEGAKOOR, juhatab U N O K O O K ' ' Orelil dr. ROMAN TOI E E L K TORONTO P E E T R I KOGUDUSE STl NÄITUS I Avatud laup. ja pühap; M. 1® h. - 10 õ. Sissepääs tasuta. T A D T i I ' N S T l T, U U T I A K I U 310BLOORST.WEST ^ TOnONTO, M53 1W4 • issekäik: Madison Avenue :•—Spadina jaam . Pühapäeval 28. nov. kell 2 p.l. • PROF. EMER. ALO RAUN INDIANA ÜLIKOOLIST „Mälestusi ja tähelepanekuid iseseisvusaegsest ülikoolist" ESTONIA SEGAKOOR * Üliõpilasorganisatsioonide lipud KOOSVIIBIMINE. KOHV. VEIN. Kõik on kutsutud. Eesti üliõpilasorganisatsioonid $5.00 Tartu Instituut Esmaspäeval 29. nov. kell 4 p.l. on PROF. ALO RÄÜN'A INGLISKEELNE LOENG Toronto ülikoolis (Croft Chapter Hou-s^, University College) teemal Soome-ugnrhõimude olukord N. Liidus ia mujal. Sissepääs kõigile vaba. fotogrupp S2 esitab p., 14. nov. s.a. algusega kell 12 päeval Tartu College'is, 310 Bloor St. W. Enn Alfred: Loodus ja loomad Galapagose saartel^ Kärin Vagiste: Abstraktsus liikumises ja rütmis — Kalev-Estienne võimlejad TÄr Maie Liiv: Eesti i*ahvarõivad (Eesti Keskuse projekt) Dr; Arvo Alfred: Vaat^^^^^^^^^ Esitamiseajad: kell 12.00,14.00,16.00 Tartu College-i suures saalis. Tartu College'i fuajees esitavad fotosid: Enn Alfred, Martin Kabal, Peeter Leyden, Vello Muikma, Jüri Pumio, Lembitu Ristsöo, Lembit Soots, Karin Vagiste. Sissepääs tasuta. [, 14. novembril kell 12 päeval RIKKALIK KOHVILAUI> NÄISRINGI KOkRALDÜSEL Sissq)ääs tasuta. Kõik teretulnud. ; MEESKOORI M^^ SUURStojDMU^, . Lauluselts ,,Aikanüehet" Soomest annavrf^^^^^^^^ LavwMce Park CollegiateH sžudis, 126 Chätswos^th 1 ^ (1. liiklustuled ida pool Avenue Rd,; lõima poõlLawrence Ave.) ; KESKNÄDALAL^ 3 NOVEMBRIL KELL 19.30; • |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-11-04-01
