Meie Elu = Our life, March 10, 1978

              9 56231
,,Mcie:E]Li'^toimeJus ja.talitus Eesti:
Majas; 958 Broadview-.Ave:, Toronto
Oijj. M4K 2R6, Canada © Tel. ^66-0951'
Tellin\istc ja kuulLitListe vastuvõtmi-
Rcigal tööpVk}.9h:-5p..l.'esmasp. ja
ncljap. k l . 9 h;-8 õ. Laup. k l . 9 p , h
J Tellimishinnad Kanadas: 1.a.. Ob'
6 k.-S12.0Ö, 3 k. 18.00. USA-sse: 1 k.
$23,.6 k. SI2..50; 3 k. $8.50. Ülemere-maadesše:
1 a. |26.00, 6 k. |14.50, 3 k.
$9.00., - ;;;
K i r i - ja lennupostilisa: Kanadas ja
USA-s: 1 a. 111.50, Ö'k. $5.75. Üleme-remaadessp:
1 -a. |23.50, 6 k; ||11.75.
Üksiknüml^er ' • ;'
Kuulutushinnad:. 1 toll ühel veerul:
esiküljel .$3.75, tekstis |3.50, kuulu­tuste
küljel teS.: .
:Second€Ia§sMaiiRegistratioiTi No.:i354.
„OüR LIFE" - „MEIE ELU"
— Estonian Weekly. Publishcd by
Estonian Publishing Co. Toronto
Ltd.,, Estonian. Houso, 958 Broad-view.
Ave., Toronto, Ont. Canada.
M4K 2Rb ® Tel. ^166-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S.
Veidepbaum. '
Toimetaja New Yorgis B. Par-ming,
473 Luhmann Dr., New Mil-fordrN-
J., USA. Tel.- (201) 262^773
,,MEIE ELU" väljaandjaks'on
Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. ;A. Weileri algatusel 1950.
Nr. 10 (1465) 1978 REEDEL, 10. MÄRTSIL-FRIDAV, X X I X aastakäik
Möödunud laupäeval toimus Lord Siracöe hotellis noorei^a põlvkonna nõupäev Torontos. Selle raames hom-mikupoolikul
arutati seda, kuidas praegusele eestlaskonna tegevusele anda uut suunda. Leiti, et Torontos on
võimas rahvuslik kants. Teotsevad eesti koolid, lasteaiad, rahvatantsijad, mitmet liijd naisvõimlejad, skaudid,
metsaülikool, kuid see olevat importeeritud kultuur, mis ei olevat vastuvõetav. Sell« asemele soovitati ühelt j
popit praegu Nõukogude Eestis viljeldavat eesti kultuuri. Teiselt poolt jälle arvati ühe referendi poolt, et;
praegune kultuur olevat immigrantide kultuur; Selle asemele tulevat arendada rahvusvahelise joonega eriline esimees U. Petersco vestlemas kaitse-
Kanada eesti kultuur. Kuid kümmekond sõnavõtjat kritiseerisid kolme referendi Toomas Sepa, Eva Eichenbau- j,^|j^jg^gj. g Dansonlo^a^^^LLeivät annab R
mi ja Tiia Mäthiesemkontroversiaalseid seisukohti ^ ^
, Nõupäeva avasõna ütles Lemljitu
Ri.stsoo, -kes -märkis, et varem on,
selliseid nõupäevi peetud Montrea­lis
ja Hamiltonis. Nende eesmärk on
anda praegusele ipesti ühiskondlikule
tööle uus suund.. Ma leian, et on vii­mane
ja kriitiline moment tuua'sisse,
uusi inimesi- Kui meie seda nüüdvci
te^f,^ siis • on see juba hilja. Praeguse
ühiskonna viga on, et neid on raske
uusi ideid kuulama panna. Ta: mär­kis,
et see on täielikult noorema ge­neratsiooni
kokkutulek ja leidis,: et
vanemad ei tohiks nende m.õttekäike
segada. - . ..
Robert Kreem tervitas Eesti Liidu
nimel. Ta ütles, et pilt Toronto eest--
laste tegvusest on väga hea. Kuid
See üllatavalt ja vahel peagu usku­matult
elav meeleolu, mis pn saat­nud
Montreali eesti üritusi kogu tä­navuse
hooaja läbi, tõusis oma kul­minatsiooni
24. veebruari juubeli-tähtpäeva
tähistamisel. Meie esimes­test
siia saabumise aastatest peale
pole Montreali eestlaspere märkinud
meie iseseisvuse sünnipäeva sellise
rohkearvulise osavõtuga ja sellise sü­gava
pidulikkusega.
Avarad Windsor hotelli saalid, kus
pidulik aktus ja koosviibimine aset
leidsid, ei olnud kindlasti mitte üle­liia
avarad. Ja aastapäeva jumalatee­nistusel
Jaani kirikus ning sellele
järgnenud koosviibimisel kippus ruu­mist
puudu tulevat. Ilma igasuguse
kahtluseta ön ^lelles uues ja värskes
meeleolus suur osa Montreali eesti
nooremal põlji/el.
See oli noorte poolt aiustatud rah­vuslik
sümpoosion mulla sügisel, mis
tõi märgatava meeleolu muudatuse
.Montreali eesti ellu. Ja see on noorte
'meeleolu, mis lubab hellitada opti-
•mistlij^ke väijavaateid meie tuleviku-võitluseks
Eesti vabaduse eest. Ap­laus-
ja järelkaja dr;. Martin' Puhveü
aktusekõnelCy mis apelleeris meie
välisvõitluse edasikandmisele ja sü­vendamisele,
|inult kinnitas neidlpo-
\ tusi ja vä[iavaateid.„On ..neid", mär­kis
dr. Pühvel, „kes ütlevad, et väüs-võitluse
tegevus on .mõttetu ja loo-tusetu,;^
sest Venemaa ei anna meid
.mingiliiinnal vabaks ja Ameerika ei
suuda või ci soovigi. meie maa va­bastamiseks
midagi teha..Selline re-signeerumise
fnentaliteet on yõib-ol-la
suuremaks ohriks meie rahva tule-
, vikule, kui Nõukogude :Liit.. ise. Meie
tegc\'us Välisv'õitluse. alal mõjutab
suurel ^määral Kodü-eestlnse .vastu­panu,
moraali; kui me lööksime ki
' fa,'mõjuks see' masendavalt, nende
tulevikulootustele; nad tunneksid en-
. did maha. jäetuna^ ainsa jõu poolt,
kes neid vabas: maailmas esindada
j a n e i l õ i g u s t nõuda Suudab. .
>V ! M i s on • V i t a aj s e . l ä h t s u s ega,; s e s t
propagandistlikult meelestatud oku­pandid
, .arvestavad' siiski teataval
määral: maailma avalikku arvamist.
Ja seepärast töötavad agarasti K(JB
poolt kontrollitud' propaganda-agen-iLiurid
ja igasugused agendid vabade
eestlaste pere peibutamiseks, lõhes­tamiseks,
nõrgendaniiseks. Ja sellega
meie vabadusivõitluse halvamiseks.
Kui tahame edasi kanda seda tõrvi-kut,;
mis 60 aastat tagasi süüdati, tõr­jume
me resoluutselt tagasi kõik sel­lised
rünnakud ja õõnestamise kat­sed.
.Ja töötame ning võitleme meie
' Staribury'le ja senaator A. "fhompsõnile üle
mitt^ :\^äiksemates keskustes.Ta lei-j "Wdiplpmi. :• - . . Foto — J. -Kreüis
dis, et sellele tööle tuleb anda t ä i e - i : " :: : ,\
iikult uus suund ja seda-plevat vaja
teha eelseisva 5 aasta jooksul. Olevat
vaja üus-i ideesid .jä tänase, laudkon­na
hikmed. on toodud siia uute. idee­dega.
1984.: a.. - toimuvad ülemaailm­sed
Eesti Päevad .Torontos ja need'!
tulevat läbi viia juba uuel juhtlcon-;
nai uute ideedega. R. Kreem .märkis, j
ct Eesti Liit läheb juba eeloleval ke-j-vaeiel-
nende uute ideedeaa noorte.
gnes, laudkonnavestlus, , midaV • '• - , • • . , . ' , • ' , : . ' , .•
juhatas Helge ;Kurm ja sõnavõtjad i OTTAWA Kuues, Balti õhtu: Parlamendimüel h.n.aääp£bloId^^^G^ ruumis kolmapäeval, 1.'
olid: Toomas Sepp, Tiia Mathiesen; märtsil kujunes osavõturohkekš ja õnnestunud ürituseks, reis jälldiordseltldniiitas kolme Balti rahva poliiti-
Ottäwast, Eva Eichenbaum St. Cat- list statüs quod ja andis julgustust Eesti, Läti ja Leedu rahvaste vabaduspüüdlustele. Südamlikus ja sisukas sõ-iarines'ist,
Helle Vaus Montrealbt nayõtus kaitseminister Barney Danson märkis valvsuse vajadust vabaduse kaitsel, mis ei hoia ainult iseseisvaid
ja Rita Sui New,Yorgist. 'Y-^J^ tasemel seisev
'\anada Toomas Sepp. kaitsevägi seisab oma postil ja pn alati valmis vabadusi kaitsema
eidis, et;praegune eesli organi:;
oonide. elav tegevus on rä
Kaitseminister juha tas sisse oma
X . . . . . V . sõnavõtu küsimusega: „Kuidas mõt-r
t e e r i t u d ; . . ;,. . , _
Ta
.5'ats
mmigrantide poolt , m i p o r u ^ w x . . ^ u . . . . , • • -i. ~ ,. M- c 7/ , .. . leksirae !se,lau meie maa meilt voe-
.:estr kultuurile. See on Kanadas -\ ^ T r - ' I ' r- , 1 • •
, 1' , ~, 1 ' • • lakse? la ütles, et vabadusi kaitsta mel la alati vakms tõrjuma
dleskasvanud nooremale põlvkonna-1 • _ . ... , , , • , i x o J ••1 • •
. TV 1/ A/I • • on võimalik kahel teel: 1) beaduslike maid. agressioone.,
e taielikult vastuvõtmatu. Meie ei , • TN •- c • • i J • -r , -• M - - ••
vähenen lesata 2). õuga. Lsimene. on Kanada on meile- koisile onnista-kõrvuti
oma liitlastega.
duši, on Valmis võitleniä nende kai^; agressioonide tõrjumisel ei tule eil­sel
igasuguste vahenditega. Kanada! ne, Jaii on saavutatud ühised .arusaa-kaitsevägi
on professionaalsel tase-vähe-
Dr.,-Martin Pühvel ' - . . /•
ia kodu-eeštlaste. ühise sihi suunas.
Osal ise! t erinevate relvadega ja töö­riistadega;
kuid ühi?e mõtte jä vai­muga!
Ajaloo -taustal on kõik oletu­sed,
et varem või 'hiljem saabub,
meie .rahvale vabanemise võimalus
jälle!"
Samasugust inspiratsiooni kajas­tas
terve aktus: tervikuna: mi lava­ga
ja siin- eesti klassikuid. Ta rääkis
Kanada eestlaste poolt loodud uuest
:cs t i : kui tuuris l, riiill ei • pi da va t ole­ma
rahvusvaheline . idee. • Hiljem
laiendas, vaidlustes veel oma seisu-kohti
ja leidis, et praegu- Nõukogude.
Eestis kommunistliku korra all vil­jeletud
kultuur olevat parem.. Kuid
tema seisukohtadele vaieldi saahst
vastu ja märgiti, et kõik •kultuurili­sed
taotlused Eestis on Moskva, riigi
monopol.
Rita .Sui; : ":\^^-.^v::;'-•.', •.
^ märkis, et oleme poliitilised pagu­lased
ja Torontos oh võimas eestlas^
te keskus, millest võiks edasi aren;
dada suurt jõudu. Vaatles rahvatant­sijate,
skautide,-gaidide, naisvöim-lejate
ja: teisi nöort-e eluavaldusi kui
positiivseid nähtusi. Leidis; et puu­dub
tihedam suhtlemine ja 'sageli
esineb kliketamist; On vaja ainult
uut renessansi. V \
,.-Tila Mathiesen . , .'\' ,'.
seletas, et ta põlveneh Alberta vana-eestlaste,
esivanematest ja- on kol-manda.:'
p01ve eestlane: Ta ;ütles,:et
eestlased on. Albertast laiali valgu­kaunistus,
liputseremoonia samuti nud ja kanadlasteks .muutunud.
kui teised sõnavõtud ja muusikalised' Kuid nad oh ikkasi e e s t l a ä d : i ä " t e -
Gttekanded. Piduhku õhtu juhatas On eestlane, kuigi ta ei jaga prae-sisse-
ühiselt lauldud.Kanada hümn, ;guste /aktiivsete Toronto eestlaste
.inimkpnna, teine loomariigi võitlusV' tud maaks oma kultuuriliste, pere-
• Nii tulebki hoiduda sõjast ja mitte kondlike, usuliste traditsioonidega.,
võidelda sõjaliste vahenditega. Kuid "iVIeie kaitseväel on mitmed prioritee-vabaduse
kaitse nõuab julgust-õigel did: 1) iseseisvuse kaitse, 2) Pohja-ajal
ja õiges'kohas. Olnuks rahvastel • Ameerika kaitse ja .3) Euroopa kait-julgust
omalajal Hitleri•agressiooni- se. Kuid need prioriteedid ori eralda-dele
vastu astuda, võinuks järgne- j matult lähedased. Need oh meie kait-iiud
verevalamised olemata olla. se põhialused. Neile, ülesandeile li-
Ometi need, kes hindavad oma;vaba- sandub rahu hoidmine mujal maail­mas.
Olerhe teadlikud, et vabadused
ei ole iseendast mõistetavad, neid tu­leb
hoida.,
Kaitseminister j a t k a s : „ E i ^usu, et
ka.Moskva tahaks otsest sõda. Ometi
KanadJ a par,l amendJi-s t*e k1 i•+t as sou uri o•n . vä. hemad, ko^k k. upõrk,e d võimali-
J,,,., ..V , V.. lahkarvamisi asjaolu, et konservatu - k_u^d ^l'a n.e nd,e t. orium,i se. ks o, n^i NA-
vide partei hikm. e l*a opositsi•o oni• •j•u i1- T.O . Nende t„o.r ^iu m. is, eks J-p eabk•i me.i l,
geolekukriitiku^Toni Cassitti :valdu-sesonmitmad
tähtsaid Kanada juL ^ ^ J ^ ^^^tuks. Kuid ioplikku edu
geolekut ja vene spioone käsitavad
dokumendid jä isegi 27-ljeheküljeline
i'aport. Toetudes neile dokumentide­le
nõuab ta Kanada julgeoleku kõ­vendamist
ja vene spioonide välja­saatmist,
ühel viimasel pärlamendi-koosolekul
nõudis kohtuminister J.
Blais, et T. Cassitt peab need doku­mendid
välja andma, kuna see on
julgeolekule kahjulik. Parlamendilii­get
ähvardati isegi vangistada.
millele järgnes palvus õpetaja Heino
Laaneotsalt, langenute mälestamine
Montreali: Eesti Võitlejate. Ühingu
esimehe Georg Lootuse sõnavõtus ja
avasõna Montreali Eesti, Seltsi esi­mehelt
Erich Ašerilt. Dr. -Martin
Puhvcli aktusekõnele, rtiille ta lõpe­tas
inglise- ja prantsuskeelne kokku­võttega,
järgnesi^, tervitused' külalis­telt.
Meie , suurpäeva austasid otna
osavõtu ja soojade tervitustega föde-raalvahtsuse
nimel mitmekukuuri
ministeeriumi esindaja. Morris Chai-kelspn,
provintsivalitsusc nimel Que­beci
:parlamendiliige.Guy Bisaillon,
Quebeci immigratsiooniministri esin-da.
ja Je^n LaRue, A4ontreali linnapea
esindaja Abraham Gohen,. Ungari br-ga^
nisatsioonide jä, kirikute pea.komi-t
ee^p r e s i de n t J u l i u s De t re,' Mon tr eal i
Läti nõukogu esindaja J.. Zilkalns ja
Ukraina- Kanada Komitee esindaja
M. Kulba. Märkimist väärib asjaolu,
-et seda meie rahvuslikku suurpäeva.
toetasid niihästi föderaal- kui iprp-vintsivalitsus
niajandušlikult.
Õhtu ettekannete osas Äins Väüs
esitas Bernard Kangro luuletuse
„Kojutulek", Armas Maiste klaveri-
^••(Jä^g;lk.,3)'•
vaateid. Ta|on neile;täielikult vastu
j a pooldab seda,, mis tuleb Nõukor
gude Eestist. Teda ei sega.sugugi,
see, et Eesti pn Vene all. Ütles, et
ta elab juba 5 aastat Ottawas, kuid
esitab ikka veel Alberta noorte sei-
.sukohti.
Ägestus, kui talle saalist; :vastu
vaieldi. Seletas hiljem, et pppldab
kuituurisidemeid Eestisa. -
,: Helle ¥aus„-:',,'
Mpntrealist märkis, et kultuuri vil-
> - (Järg.'Ihk-3)
korraldusel loeng
mad ini.niõiguste küsimustes, sest
inimõiguste väärtused on igavesed ja
Omased inimlikule loomusele. See se­letabki,
miks t,öötaine koos inimõi­guste
küsimustes eesriide taguste
rahvastega. Seepärast on Balti rah­vastel
rohkem anda, kui ainult kul­tuuriline
lisa j a see on teie resolutsi­oonid
ja nõudmised poliitilistes küsi­mustes,
.milledega tahate näha õig­last
maailma. Teie konsulite saabu\'
inkorporeerimine üldisse kpnsulaar .
nimestikku näitab ainUU lugupida-
•mist meie ühistele eetilistele, proj)-
leemidele". Kaitsei-ninistri kõnet k\-i-teeriti
püsti seistes aplausiga. l
iJhine eine algas senaator P. Yu-zyk'i.
tervitusega- õhtut - käendava
komitee poolt, kuhu kuulub 5 senaa­torit
ja 12.parlamendiliiget kõriddesl
erakondadest. Ta märkis, et Baki Oh­tu
Parlamendimäel on nüüdsest pea-
XJärg lk. 2)
ILSE MÄGiSTE-BERGMAN'1
l
Pühapäeval, 19. märtsil kella 12—8-ni Õhtul
V Toronto Eesti Maja väikeses saalis. •
Vana-Ändrese kirikus CarU s
Hami
Läiriud nädalal tungisid varajasel
õhtutunnil kaks noormeest kallale
Alfred üleojale, eesmärgiga röövida
tema auto ja rahakott. Eestlane aval
das vastupanu, kuid sai selle juures
vigastusi, kaasa arvatud puusäluu
murde. Röövijad lahkusid tühjade
kätega. Kaasmaalane toimetati
haiglasse ning on paranemas. Hamil­toni
politsei juurdleb siindmust.
IB
Lektor V.:LENK.
äeval, 16. märtsil keU 8 õ.
Eesti Majas.
, . . Toeng, Ä . : H A A V A N I IT
neljap., 16. märtsil kell 8 õ.
Eesti Majas.
KÕIK TERETULNUD!
piihapäevaly 12. märtsil keU 4 p.L
Müsica Divina Koor jä orkester. Juhatab Lembit Ävesson.
GOTT SEi MIR GNÄDIG — Kuhlau. Kantaat loodud psalmile 51.
Missa St. Nicolai — Haydn.
Musica bivina.Kodr ja'Orkester. • ; : •
^^^^^ : s^^^
Psalm ja Fuga — Hovhannes
Musica Divina .Orkester. ;•,
GOM.MONS BUILDING, HAMILTON,
11; märtsil kell 8.30 õhtul
tantsijad
, , S i s s e p ä ä s tasuta.'; ^r',,-/'