Vaba eestlane , March 15, 1979

              mm 18, im Nr. 21- 21
Euroopa meistrivõjstlused sm-niumis
toimusid Viinis. Teivas-
Mippes ^poolakas Wladislaw Koza-luppe;
Tallejärgnesidkafe venelast tule­musega
5.45, neli meest hüppasid
v - ^ ' ^ . 4 o . \ ; - V . - . '
,"1500' m'jooksi!S OÜ.esimene,i^^^
laiie Eanionn Coghlan ajaga 3.41,8,
sakslane Wessiighäge sai ajaks
.3.42,2 ja ioglane oJohn Eobsoa
60 m tõkkejooksus- oli esimene
Ida^ksiane Ä Münkelt aja­ga
7,59, teiseks jäi šooiiüane ^
Bryggare ime t. ^onie reikordiga
7;67, mis tõstis ta maailmatabelis
kuuendale kohale.
Kolmikhüppes saavutas ven^ane
Gennadil Valjukevitsh Jälle 17.02,
teiseks jäi venelane AaatoliPisku-lin
16.97 ja kolmas eestlane jaak
üudmäe 16m.;
^ 800 m tüli esimeseks hispaanlane
Antonio Paez tagajärjega 1.47,4,
; teiseks bulgaal'lane Binko Kolev
1.47,8, kolmas ungarlane Andras
Pamcsai 1.48,2. ^
Kaugushüppei oli esimene ¥ladir
mr Tserelev 7.88, teine venelane
Valeri Podlüzhni 7.86, kolmas ida­sakslane
Lutz Franke 7.80.
.3000 m jooksus saavutas esiko-
M shveitslane Markus Ryffer
7.44,5, t^ine lääne-sakslane Chris-ioph
Herle 7.45,5, kolmas venelane
: vA. Fedo^ .V
' Kjõrgushüppes võitis venelane
Vladimir Jäshtshenko tagajärjega
2.26. Kuulitõukes oli esimene soom­lane
ReijoStählberg 20:47. Naiste
kõrgushüppe võitis üsig
• Andrea Matay 1.92.
Samal ajal •. kui Prantsusmaal
Boulogne-Billancourti 25 m ujulas
peetud rahvusvahelisel ujumis­võistlusel
Kaire Indrikson sai nais­te
100 m seliliujumises 1.05,51-ga
kuuenda koha, püstitas Tallinna
ujumiskoölist^^^õrsunud venepärase
nimega laarina Trofimova kaks
Eesfe r t e d i t : 400 m kompleki
ujumises 5.02,06 Ja 200^^^m komp­leksujumises
2.23,87. Mõlemal alal
esimesena lõpetanud kanadalannž
Nancy Gärapick saavutas vasta
vait 4.42,45 }a;i.l5,35, kdie järel oli
teiae kaaiadalanna Jöai Baker,
ajad vastlalt 218,47 ja 451,30
ning kotoiaš ameeriklanna Ann
2.18,93 ja 4.53,99.
I 2
il
/4 17
võist­lusel
olid eriti heas vormis na^^
kurid. Just : N . Liidu ulatusega
võisitluselt naasnud Liivi Erm las­kis
suurepäraselt 99, 98j 99 ja 97,
kokku 393 siimia. See on kahe silr
ma võrra parem Baiba Zarinale
kuuluvast N. Liidu ja maailmare­kordist
Bing on võrdne meeste tipp­margiga.
Teisele kohale jäi A. Ni-gul
391, kolmas A.Oberg 385, nel­jas
R.Jõgila 381. Ka õhupüstölist
laskmises olid naised edukad, esi-koihaae
tuli Piret Pihel 368 silmaga.
Meestest Võitis Enn Rohumets 382
silmaga.;-;; ;^
: : P ^ i s : peetud;, N . L maa-sportlaste
kergejõustiku sisevõist­lustel
näitas(Leli Lepik head vör-ini
ja saavutas k a ^ ICO
m Jooksis ta ta^^ i4,i jai 60
mÄfesi ta Efeti; $ ^
Samaji võisUusd 'saairii^ kolman-d
a Ä a Maie tkdmae feaugushi^
pes/v5.88-ga, neijäridäfe jäi tüa
Tamm viievõistluses 3630 punktiga.
Tõkkejooksus saavutas Uudmäe
teise koha tulemusega 8,5, teiseks
tuli Katrin Rehemaa 800 m jooksus
ajaga 2.14,1.
BKE3CP
IILMUS5D M ON MÜÜGIL „VÄBA EESTLASE" TMilTFüSlSS .
flQ
Dokomeitttaalteos asaäekaimast eesti soost spioonist Arthur Hä­man
— Juhan Tüjldlavast, kes „põgenes" 1955. a. Rootsi ja saavu­tas
pagulaskonna nsaldnse, kuni 1963. a. N. Liitu tagasi läks.
Autor!. uaarimime põhineb paljudele dokumentMeJe ja; fšikükele
m lk. Himd $12.50 — saatekrali S® ©esiti
P*õikread: 1. Riigipea tütel, 7.
kuupä^®! — lüh., 9. Plaaeet
Jtspiteri kaaslane, 10. Jala os®, n .
Tähöke (kirjavahemärgma), 12. Qt-simine,
13. Kohanimi Harjumaal,
15. Tuitud õppeasutus Inglismaal,
16. Eesti sõjaväe lülemjuhataja, 19.
Toatris esinema, 21. Hiiumaa v55r-keehie
ninii, 23. On müüa, 24. Väi­ke
luuletus, 27. Loima kehaosa, 28.
Suur saal, 30. Mägismaa Kesk-Aa-šias,
31. Meelitiissõna, 32. Osa
inimkehast, käändövprmis.,
Püstread: 1. Inglise mehe- ja
naisenime lühend, 2 . 1 Ä 3.
Lõunamaine puuvili, 4. üksikasja­line,
5. Rooma keiser, 6. Tuttav,
teada, 7. Praht, rämps^ 8. Sageli
esinev; kuritegu, 13. Keedetud toit,
14. Eesti karikatuuri meister, 17.
Orientaalne, 18, Terariistad, 20. Sä­delev,
21. Elektrimootor, 22. õõies-mõõt
anglosaksi maades, 25. Katab
maad talvel, 26. Mitte sile, 29. Kü­tis.;
;
aastad tagasi eesti keeles ilmnnnd ja mm^
panu leidiind äokiiinentaaljntustiise ,,KGB kntsnb Evet"
keelae väljaanne. Eestikeelse teose ilmumisel nimetati seda
robkesn km tõesti siindinud looks, vaid Üoopiskõigfle kodumaad
Milagtajaile vajalikuks käsiraamatuks. Võõrastest rahvastest
sõjpradel® oflelss see liieaks: näiteks KGS 'ageatMe.töÖsfc todsöiie
221; lk. Hind $12.50 — saatekulu B c^iutö
Eesti tennismängijail pole prae­gu
suuri niinesid. Aastavahemikus
koostatud N. Lüdu kiimne parhna
inšätki eestlast.
Parim naismängija on 14. kohal
olev Tiiu Parmas, edasi pn 27. ko­hal
Elena läpiinaa, 60. KaÄ^ Kodumaalt saadud usaldus-vin,
98. Karin Pedak. Meestest ori väarseil andoiidl
parim 16. kohal olev Sven Eving, omaabi i«aamatukogu nr. 2 seeria
18. kohal on Peeter Lamp, 22. Er- ^Keelata sõna ei saa! Suraiata
vin Lange, 31. Alar Milk, 32. Tiit
Kivistik, 44. EOndr^ Sep^, 56. VIl-lem
La^iinäa, 59. ü^^^^
sõna' ei saal" n r 2, TOV väljaan­ne.
;; TssosuuTivaibas. väljaandes, .^.na-k
Ä l Kaarel tamm. Esmakordselt | gu tegijad seda i t o
koostati paremiistabel ka noortest Eestis enne jõule Arved V i i r Ml
kus eesti tütarlaps Katrin Alvin ori luuletu^ogu „Jäätanud peegel"
11 kohal, Kaja Toor 34. (A-klassis). (1962) ja Arno Viliälenmia ^^Con-
Poistest ori samas Massis parim 19, solati^ (1961). Mõlemad raa-
•kohal olnud Jaak Issak. matud on varustatud lühiandjiie-
1 tega autorite elust ja loe lingust.
Niisuguseid omatehtud rMna-tuid
on lubatud teha ainult Mrju-tusinasinal
kopeeriga paljunda-tuit
kuni 49 öks. Varem on samas
seerias nr. 1 ilmunud Kalju Lepi­ku
„^imurd" (1958), Benmrd
Kangro „Veebruar" (1951) ja
„Puud ikõnnivad ikaiugemale"
RISTSÕNA NR..987
Põikread: 4. B I Ä , 7. Parem, 9.
Käsak, 11. Bata, 12. Enam, 13.
Seal, 14. Osavus, 16. Valge, 17. Os­ta,
18. Maast, "20. Mari, 23. Alpid,
26. Murdma, 29. Roll, 30. Viro, 31.
Avio, 32 Kenad, 33, Pi^d, 34. Uu­dis.
Püstread: 1. Ilma, 2. Ikkes, 3.
Tabel, 4. Betlem, 5.;Kana,. 6. Ca-musj
8. Ifeag, 10. Savo, 13. Sadam,
14. Orava 15. StiM, 19. Tarvis, 21.
Ruven, 22. Irin, 24. Loik, 25. Plokk,
27. Drau, 28. Modi^, 31.
0 JpSastl jPäevaldhe pressifoto
graaf MiGhaeil^pet pres-sipilte
Stbkäiolmi ©atlaste elust
ja tegevusest viimase veerandsa­jandi
jooiksul EPL ja ISt2ltuüri-kcondise
abiga it©ostatüd erinäi­tusel./
• I
© Veebruari keskel toimus Stok^
hoilmis • Jüri Jürgenthali poolt la­vastatud
Hjälmar Bergmani ro­maani
järgi dramatiseeritud ,,Far-mor
oeh Vär Herre" (Vanaema ja
meie Issand) esietendus. Etenduse
puhui kirjutatakse, ©t ,4ürgenthj
näitas, et ta oma eesti tagapõhjaga
mitte amult ei lugenud vana tun­tud
rootsi teksti uute, intelligentse­te
silmadega vaid tal oli ka loova
näitejuhi Võime ema visiooni teos­tada".
0 0 0
B
Müügil ,^Vaba Eestlase'' talituses
Eaamat on kanni välimusega, arvukad fotod kirjeldavad seda,
mis raamatus sõnadega ütlemata on jäänud. Teos on hea tu^
vumisekš oma rahva ajalooga. Ka siis kui see ennegi on teada,
on selles Raual mõndagi, mis seni teadmata jä uus, mille
president K. Pätsi isik ja elutöö veelgi snurenaana
'••-©siletõuseb.:,
Vmk EESTLASE TALITUSES
sniiflt!Sii!iniig!!U9i3iiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiniiiiiiH
föituš kohtusaal tel vastas käivad, kannab seda ai-varaMt.
Miili jant p^^ määratud
^ esimeseks. Kohal oli ka steno-graaf,
kelle olin kutsunud Tartust
kutsed ei ole kumbki inunes.eie hä­bistavad
ja pelegi ei oma härra
iM^ i ^ s nöbmiria, vaid kurki.
Pärast lühikest nõupidamist kuu-kohuš
otsuse: Jaan Karu
mõistetakse kaebaia
Kohus ilmus tagatoast —
Kui eesistuja
1 ^ ^ kaebuse, asu­sid
võre taha ühele poole Saare-nultLüU."
-
„Kirjutuses on antud veel teine
tunnus — nöbmina. Vaadake härra
Liüli nina! Minu arvates nimetab
rahvas niisugust nina kurgiks.*'
„Jah, kurk on see küll!*' Naeru­vine
jooiksiš üle tunnista ja näo
„Pahm tunnistajat seletada, mis
solvamise pärast kelmeks päevaks
arestij misjuütes otsus on lõplik.
Eesistuja kuulutas istimgile poo­letunnise
vaheaja;
Gabriel Poska Imtsüs meid Iš-maeligä
kõrvale ning ütles:
,^as m!õistate, mida me praegu
Häbi elasime? See oli kohtuparoo-dia!
Protsess oli ette otsustatud,
sest niisuguse materjali põhjal ei
saa ükski jurist süüdistada! Kohus
ei koosne ometi idiootidest! Ta on
mõjutatud, kas ära ostetud või
komplotti veetud.
Pange tähele! Kani tahetakse
panna aadöks paluma, misjärel
asi ei tulekski arutusele. LüBi
i)rctsess kisti karvupdi sisse, et
mind hoiatada: W m^ ära ei lepi^
oviiritcfQ^o.Trc./a Tüfri^oi ™4.-i4^-5 i;!-^!-?? .1:
„Kas tuimistajä on ametlik linr
naarst?" küsis Posfea.
, Jah, olen."
„ K a s olete uurinud ja analüüsi­nud
Pärnu jae vett?"
„01en teinud seda kaks korda
põhjalikult. Võtsin v^proove üle­valt-
ja altpoolt Waldhofi vabrikut,
Eesistuja proovis veelkord õnne, märkisin üles ka tähelepanekud
küsis, kas pooled iei socw^ jõe fauna ja floora kohta."
kimisteks uut vaheaega. Kumbki „ K a s tegite seda linnavaUtsuse
pool ei avaldanud sellist soovi, ülesandel?"
alune Võtab kohtu ees ja oma aja­lehes
teotavad väljendused tagasi
ja palub linnavalitsuselt vaban­dust
Poska vastas, et tema klient
ei leia põhjust vabandada egä võ­ta
riiidagi tagasi. Kohtunike jä
vastas^advoikaatide n ^ d e l e Itoius
;varje.-;.
Tunnistajad vannutati ja saadeti
tunnistajate-tuppa. Waldhofi kõmu-liiiereövee-
prötsess läks käiku. '
Advokaat v.Riesenkampf põhjen­das
pikemas sõnavõtus linnavalit­suse
kaebust, milles sisuliselt ei
leidunud uudist;. ,
Algas meie tunnistajate ülekuu­lamine.
Kõik kõnelesid seda, niida
iga pärnakas teadis. .
Kalurite seltsi esimees tõendas, | — mürgitatud vee tõttu on jões
„Ei. Linnavalitsus ei; andnud
mulle selleks ^ mingit korraldust.
Tegin seda kui liniiaaršt, keflle ko­hus
on hoolitseda linnaelanike ter­vishoiu
eest. Tõuke saia ka ,,Ppsti-mehe"
toimetaja Karu kirjutustest
jõe rüvetamise ija mürgitamise
kohta.":•V;;^-;;---:::;-^v,.- .
„Palun teatada kohtule, mida
teie uurimused näitasid!"
Linnaarsti aruanne oli masendav
gaadvökaadi volinik! See valgustas
oMorda kiii välk piinedust —
protsess oli lavastatud sakslaste
muie vastutulevate talumeestega?" Pikk korraldati selleks, et
Kohtu katse vastaseid lepitada
msrjus — Saarepera ei nõustunud
vabandust paluma. Kui vKloth oli
Ssaebu^ põhjendanud, kutsuti ette
tunnistaja, tööline Vana-Pä-rnust,
te setefjas,^^ e^ ta tunnud kirjutu­ses
Lülli ara pttskasuka järele.
Sarepera kiisis tunnistajalt, mi-nfeietatatee
peltskäsukalks.
jliühifeest Itoia pealisilideta
laga
ii
„Kas peltskasukat kannab ainult
kaebaja LüU?**
,,Taludes on see laialt kasutusel^
Igas,
Tunnistaja kõhkles ja vasitaš: j anda' meile võimahist
,,Mispärast ülesostjaid mõnitada 1 läbi räÄda."
— nad tahavad (ka. elada ja teeni-1 Karuga oliri arutanud ka leppe
da. Kas nad (toliaivemad kiii p^^ Jäi kindlaks:
pidajad M turukaupmehed, :kel- j ,,Ei mingit Canossat! Tulgu, inis
fetajalÄ midagi ei ku^^^
Tunnistaja vesistas kaebust i i i - j
võrd, et vJClothil oli raska seda
uuesti põhjendada kui auhaava­mist.
Ta kõneles vaid iiidsonaii-selt,
ikuidas ajalehed tungivad ini­meste
eraellii, halvustavad neride
tegevust ja välimust.
Saarpera tarvitas õmä kaitsekõ­nes
naljatooni. Ta imestas, milcs
kaebaja tunneb end laünatuna.
et; Waldhofi vabriku poolt vette
lastud riiürkide tõttu on kalad ka-hävinenud
peale kalade ka kogu
taimestik.
dunüd nii jõest kui ka merest linna | ,^Käs teie kui ametlik linnaarst
lähedal. jteatasite oiAa uuriniuste tulemus-
Pansionipidaja räälds jõevee |t^^^^^
vängest haisust, mis tungib supel-1 Jah, esitasin aruanded."
rajoonini, põletades suvitajad ja j vK^s teate, mida Võttis linnava-hävitades
kuurordi. litsus teie aruannete põhjal ette?"
Majaönianik Waldhofi oÄnisest ,,Mtte midagi. Mulle üteldi: uu-
Kui kohtunikud sisenesid ja Ijn-navalitsuse
kaebus välja kuulutati,
asusid süüdistaja pooMe Rfia
kuulsamaid advokaate v.Riesen-kampf
ja Pärnu v.Kloth, kaebe­aluse
poolele Gabriel Poäka.
Eesistuja küsis, kas pooled ei
seletas, Wdas suits, taim ja Jõe-vee
läkastamapanev lehk matavad
hinge ja teervad elu võimatuksr
Nende tunnistajate täienduseks j Vastaspool tunnistajale küsimusi
rimus ei ole tehtud linnavalitsuse
korraldusel, seepärast ei huvita see
linnavalitsust."
esitas Poska laboratooriumi tõendi
jõevee roiskumise kohta ja palus
lugeda see ette.
Järgnes sensatsioon — tunnista­jaks
kutsuti Imnaarst dr. Her­mann.
Saalis tekkis pinev vaikus:
mida julgeb linnavalitsuse teenis-ei
esitanud, von Kloth vaid vahtis
arsti tig^tešihnadega.
Viimaseks tunnistajaks oli Tartu
Laenu-Hoiu ühingu raamatupidaja
Koiva.
„Käs tunnistaja on elukutselt
raamatupidaja?".
„Kas olete ohiud ka
raamatupidaja?"
, Jah, kaheksa aastat."
„Missuguseid raamatuid te pida­site?"/;:.;,
;;\.::::.-^^.-r
„Personali palkade raamatut."
,JCas mäletate, missuguseid
summasid sai dkektor .Oskar
Braokmann vabrikult?"
,,Palka 25 OOÖ rubla aastas, peale
selle 8000 rubla kasutamiseks oma
äranägemise järele."
„Kas direktor Brackmann esitas
selle raha kohta ^aruandeid?**
„Seda ta ei teinud ja seda temalt
ka ei nõutud." 0
„Kas keegi muudest direfctoreist
ka sai sääraseid summasid?"
„Si, mitte Ireegi, ainult direktor
Brackmann."
Pöska kummardas kohtu poole:.
„Robkem mul küsimusi ei ole."
Advokaat v.Riesenkampf küsis
kiiresti:
,,Miks tunnistaja loobus hiisu^
sest heast kohalt kui vabriku raa­matupidaja?
Kas teid mitte ei v a l ­landatud?"
„Lahkusin haiguse tõttu — mu
nõrgad kopsud eikannatanud vän­get
haisu. Siin on vabriku atestat-sioon
mu ustavuse ja hoolsuse
kohta." : .
Von Kloth: „Kas haigus ei ole
mitte tunnistaja mälu nõrgesta-nud?
Mõtelgu ta järele, kas direk­tor
Brackmann ei saanud neid
summasid mitte kultuuriliseks ots»
tarbeks?" •
„Vabrikuvalitsuse korralduses
seisis selge sõnaga: linnapea 0.
Brackmannile kasutamiseks ema
arani
Pelitskäöufeas Oli tavaime riietus, soovi leppida. Von Kloth vastas, et tuses seisev saksa mst ütelda Karu „01en pidanud s©da ametit üle
ülesostja Ja nurgaadvokaadi ek» aimavalitsEs on nõi^is, kui ka4e kaitseks?,'; • ;•; 'Mimne aasta."
Jj*;
i
Simcoe järve
mai) külastab
kontakte, kun?
elab palju eestl|
^ Majas Eesti VJ
Ikuts ta vestleb
I Eesti Muusü
must põlemas I
lyask. Esimene
Õhtu, mUle avaj
ja iais kõnelejad
sed toimetajana!
Ilmunud vaUko^
mulised sulejooi
' I. Ivask ütles,
eesmärk ongi „1
taipiine, se^t aUes
"on
testab luuletuskc
raamatus Ori paiji
mõttes, et see pole
kogu. Pagulasluul]
sidega, kuid viha
armastusest.
Puudutades
ütles, et igale
on kaks suurt
dius (satiir, nos
(amastuse traj
^ I. Ivask ütles,
teeb läbiäõikeid. S
le, kirjutatud ketf
ela omal maal. Nj
mised dialoogid aj
mina vahel, mis
siluules. Kuid „Elj
venisti elu teemal
ber- ja uuestišün(|
bib kogu raamati
Ta küsis: kelle
hendab oma vabal
tusele või vihale?]
juurdu .enam oi
keeles, kus ta sils|
duma? Kas tahai
kalt edasi liikudE
kotmas viljastaval|
„Elukogu" aut(
aga pole pühen|
pagiilasproWeei
vihale, vaid on
nud vUjastavaii
. makaarde.
' „Elukogus''^on
kasvanud välja
gust ja i^õhiliselt
kahekümne aast4
. gus kirjutanud r&
mis nüüd vEluko
uue kompositsioGri!
letused ei mahtuni
Ta. seletas, et
autobiograafilme.
liikuniise tähe all
pagulane, vaid vi
jäi ära dramaaftilil
kodumaast. Ta ütf
selt teadlik, et e i'
Segaabielust väi j J
sündinuna, kes ]
käinud, võis küsi(|
oled eestlane? Ta
oli sama, kui prae
red kogevad, kesi
jääda eestlaseks
Ta lisas siiski,
mine Igas. siiunj