Vaba eestlane , March 15, 1979

              . 15. rcm Nr. 21
ora
Mr. 21
• I - • . • \
^mSMmi^ki ö/ü Vaba Eestto/135 Tecamis^
POSmABlSSS: P.Ov Bdx 70, Sta/C/Toroi^
TEaLEFON©: töimstas ^7521, talitus (tsUimfeed, kuulutused,
:\ ek^ts&Doa) W^m%
'VmiMSMmm^iBm^i aastas $32,—^ poolaastas Sft©.--^
tas $19.- Ja veerandaastas $l0m Kkipostiga ÜSA^: aasžas
poolaastas $30.— ja v^ra^aastas $16i0.
Aadr*^i mmidal^ 4i c. — üksiknumbri totod' 40
FuÄhed by Fre® Estonian Publisher, Ltd., 135 TeOTsmelfe
l^roisto 3; Ont. MSJ m
Islasn! revolutsioonimelsjrlt ajatollalj Kh©meM ootab maandumine püssitäähide otsas.
tJbendrükide president Gsrteri
drämf^tiMne rahusobltamise feis
Kesk-itta, Iraan! sündmused,
Lõuna-Jeenien! rünnak Põbja-jJeemenile
ja Saud! Araabia abi­otsivalt
rliiieksSevad pilgud vii­tavad
maailma õlikrisl kUrele lä-
Sieneiriiseie, Kiis simnlb läänemaa­ilma
tööstusriike otsima abi-ifiiõusid\
läiienevale bädaohule ette­valmistatult
vastu astumiseks.
Nende abinõude otsimine on sMa
vajalikum; et õli arvel ^ökslsteeiiiv
autotööstus moodustab kapita-
Mliküs l^nemaafflmas • kogu
tööstussektorist übe kandvama
õsa ning kui bensSinipuudus sun­nib
autovabrikuid oma produkt-ole
kaugeltki
levikus võivad Kitsendused Ja
takistused tekkida ka teiste
misd. Lisaks võib õli Mnd Kiü kõr­gele
kerkida, et s Ä -ostmine
käib üle Jõu. .
Võimalikulei energia IMsffle.oini
mõelfflud. ka Kanada yalitsus, kes
OBvkwtanud seaduiäe eeSnõu,
mis aimab föderaaEvaütsusele
ohuolukorra |»ubul võrdlemisi
suured vqimupijrid energia jõu-'
alEUcate dirigeerimise! Ja' suunap
misel. Eelnõu kobaselt võib va^
litsus otsusitada kuhu suunata
energia vajrud sellistel Juhtudel
kEi teised riigid takistavad õl!
siooni timduvalt vähendama või' gj^atmist Kanadasse riing samuti
Isegi uksi sulgema, si|s ei tähen­on
valitsusel õigus rakendada
da sefetnme ainult tööpuuduse
tohutut smp?enemist, vai^ tqob
kaasa ka suurt muucte
Is^nemaai^iia elusMis Ja
ses strul^uuit, eriti kui võtta ar­vesse,
et atitöirans^prdi tulemus
sena on kolk suureniad..Unnad
oma elamisrajponid laiali paisu­tanud
Ja elanikkonna suurtde
kaugustele hajutanud. Kui
kaugetes rajoonides Ja
miüe linna | (tsentrumist .-eemal
kuvate miljonitelt elanikelt ära
võtta aiktod, siis m need inim
elust välja iülitatMni^
leb paratamatult hakata mõtle^
ma on senise eluaseme mahäjät-iffiüsele.
V.
: ühendriikide- energia minister
lames Schlesinger. on tõsiselt Ju­ba
nendele probleenüdele ..mõel­nud
ning temalt oh tulnud terve
rida ettepanelniid energia tarvi­duse
piiramiseks Ja bensiini kok­kuhoiuks,
mida Kongress Ja rah­vas
ei I taha aktsepteerida. Kong-j
^ s i tehnoloogia hindamise bü­roos
ön tehtud põhjaliku ana­lüüse
Ja liiuririmsi bensiini t a r^
duse kohta autosõidul ning nende
hinnangute tulemused ei
tosõitjatele eriti roosilised. Nü
'mainitakse, et kui praegune
suund autode laialdasel Ja kont­rollimata
käsutamisel Jätkub, siis
ooitab Ameerika Ühendj^ke lähe­mate
aastate Jooksul suur õlipuu-dus.
Eüi Araabia õli Jookseks
Ameerika Ühendrükidesse vabalt,
siis 1985. aastal vajaks IJhendi^-
gid päevas io naüjönlt vaat! im-porteeritud
Õli ja aasita! 2000 tõu­seks
sefe kogus 15,4 miljonile vaa­dile,
mille hind oleks umbes 146
miljardit dollarit. Kahjuks näita­vad
Iraani sündmused, et arsa»
bia ÕU
bensiini Ja teiste
Kidgi inrnjawduskü ÖSU- J se 50 teop. 'asemel maksta rubla,
tuvad mei igapäevases elui pri-: või riibla asemel feafcs, see ei ole
laa­gil
ühendriikides^ on ka küllusega
äraheüitsitud Kanadas tekkinud
valitsuser. etteps|tMsa^
suur •vastuseis, eriti;opositeipfjnis'
oleyte kpnseryati^^ riWa?^^
htog Qiitarip miiUsirl
James Auldl esindaja iiametas
föderaalset energiaseadust isegi
«Varjatud War Measures A p t ^
miUe. Järele praepi ei ole
;vajadu^*%:/;:;.':;-^S
Kesk-Idas vaitseva komp|itse©ri,-^^
tud Ja segase olukorra tõttu äh­vardab
lähemas tulevikus veelgi
süveneda^ on siiski niivõrd tõsine
küsinms, pt sPllega d saa teha
enam sisepolUtikat ja meelitada
naiivseid hääletajaid, kellede sil­maring
pma kodu nelja seina va­helt
Ja televisipöniaparaadi juu­rest
palju kaugemale ei tilata.
Põhja-Ämeeiika Imandri. elanik­kond
on pärast Teist maailmasõ­da
elanud luksuses Ja küUuses
ning on käijiud pillavalt ümber
oma civarudega, unustad.es seal­juures,
et maailma suuremad õli-tagavärai
ei SISU;;siinsei^:^ft^
dil vaid hoopis mujal, kuhu on
smma/tud ka tdste õlijamiliste
i^üurriikide ahiied pugud. Iga et-tenägelikna
valitsuse kohustuseks
pn välja - töötada ^abinõud j a - ette'
näha: võimalused; mida teha' sel
juhul kui maad ähvairdab tõeline
energiakriis. Kuid samal ajal
peaks ka iga kodanik tõsiselt hak-kwna
mõtlema šeiele probleemile
ning vastavalt sellele oma elu
hakkama korraldama ja teisiti
orga-niseerima, hoides kokku üha
kahänevaidtenergiavarusld..
Eelmises «Vaba Eestlase" numbris aluatashne Eesti olusid käsitava Mrjelduse avaldamist kodu­maa
eestla^ sulest. Käesolevas siFtiMIs Jätkab aEtpr seda ülevaadet, amialüüsides Mrjasaduse Ja
üleliidiüistest ja rahvusvahelis­test
ikonkurssidest lüng leiab seal
alati hindamist.
;Kuid' tipud ei määra veel ül­dist
pilti ja see on objektiivse^
tel põhjustel hoopis hallim.
JEdasi peaks rääikima raamatust
selle sisu koha pealt, ikuid-siin
hakkab kee! torktlma. Pi^ätooiml
võiks öelda, et Mdas hind nõnda
kaup ja hinnast juba juttu oU.
Siiski,- austusest raäniatu vastu
oleks see, mõn^i ülekohtune,
kuulduste kohaselt anitaikse pal­judes
maades välja trükiseid mis
oma labase sisuga on orienteeri­tud
vähearenenud ostyasikonnale
ja teenivad nii ainult ÄÜsi^^fe
mäike. Siiii siiski seda teed €\
minda. Peatähelepanu on pöösra^
tud muidugi .ühiskondilikipoliiti-lisele
Wündusele. TÖödeltakse ja
trükitakse sejda esimajäxjdkorjra^,
ostetaikse ja loetakse viimases
järjekorras. Kaupluste riiulid on
nende all lookas ja küllap lähevad
sealt aj apikka makulatuuriks.
Propagandat valgub ise^ palju
kaela igast torust ja kes sös
veel vabatahtUkult sellele hak­kab
lisa hanldma.
Liiga palju head ei ole enam hea!
maarsekš, näitab ühe rahva elu­jõudu
ja .enesemääramise õigust
see, m|. määral ta materiaalsete
väärtuste kõrval on võimeline loo­ma
ka vaimseid väärtusi.
Saavutused kirjanduses, kuns­tis,
muusikas, teaduses Jne.,
peavad suutma tõestada õigust
kuuluda vabade kultuurrahvas-
..,te perre.;
Kui tunda võrdlevat huvi kõige
erinevamat laadi majanduslike
näitajate vastu ja seada need
tõusvasse pingeritta lüksikute lii­duvabariikide
jäi^i. (teisi and­meid
mul pole) , võib veenduda, et
Eesti on enamfai jtihtudel M
tipus ja iiksikuil
või kolmas. Nii on see töfeluse,
transjpordi ja põllumaijaiidi^^
lõikudel kui ka ühiskondfjöi kb>
gupx)cÄ ning rahvatufa toot^
misel luldse, Tätodab, et inajart
dusiike saavutustega võiaafi olla
teistele eeskujuks.
Saavutusi vaimseilaÄ
enam arvudega ritta ei ^a.
Teame küll, et meie vabaaiigis os­tetakse
kõige enam rakiatuid,
tellitakse kõige piaim ajal^liti, kü­lastatakse
kõige mgedardni teat­rit,
.psetakse kõige suurenad lau­lupeod,
kuid need ja .m&ied ibei-sedki
aryud ei kõnele v^l meie
loomisvõimest, selle tasetnest ja
saavutusist. Kummati ei tunne
aga mina end kutsutud ja seatud
olema sellel alal objdktiivset hin­nangut
andma. Asjale lähenemi
siöks on väga erinevaid lähtepunik-te
ja uksteisiele kaugeid ideelisi
ahiseid, rääkimatäsiiski isiklikust
maitsest — meeldib, ei mefeldi.
Mõnda nähtust. pisut kirjeldada,
jäh seda võin proovida jatoi mõ­nel
puhtd oma arvamist.avaldan,
siis ütlen ette, et see ei pmugi ol­la
sugugi lõige ega tea kooskõlas
üldise seisukohaga, Multe on sa­geli
ette: heidetud, et maJei pea
õigest takti ega marsi teistega -üh­te
jalga. Minu viga!
Et minna kõige kergemat vas­tupanu
teed, alustaksin raania-nagu
oluline. Rahval raha on.
(Vahemäikus: vabariigi hoiukas­sades
olevate hoiuste, kogusumma
tõusis eelmisel ikuul ühe miljardi
rublani mis annab ühe^ elaniku
kohta suurima hoiuse Liidus).
Raamat oma tehnilisse oma­duste
poolest on aUa käinud.
Paber nimelt läheb jiarjest halve­maks,
annab tunda paberipuudu?:
Omal ajal Tartus ,,Looduse" kir­jastusel
ilmunud Nobeli sari hai-i
a paberil on kauge unistus. Poiü-graafilised
võimalused ei ole ka
vist küta. .TÄimasinaä vanane^
nud, ülekoormatud/
valik väike, väimtrükk-^^
Seepärast lastaksegi esindusliku­mad
väljaanded /trükkida välis­riikides^
maades kus on trüki-baas
kaasaegsem ja paber kvali­teetsem.-
y']]
Kujunduse osas meil meistreid
on. Graafikalöoming on vanade
traditsioonide kohaselt juba palju
aastaid, Wiiraitist alates, olnud
maaUma tasemel ja sellel alal või­mekad
autorid esinevad ka raa­matute
illustreerijatena. Eesti
raamat, ema õnnestunumate näi­diste
kaudu võtab igal aastal osa
suure
BONN — Ida-Saksamaa saab
Saksamaa' Bonnllt sissie: Lääne-:
Saiamaa ja Lääne-Berliini vahe­liste
trairiSipprdiilA
na Bonn maiksšaib aastail järele
kommunistidele 260 miljonit dol­larit
Ida-^Saksämaa teede kasuta-käesoleyal
aastal Lääne-Saksamaa mise eest. Ehkki transport Lääne-rügikasšast
ligemale 650 miljonit ^ Äsamaa, ja Lääne-Berlüiü va-doUarit,'
mis maksetall^e talle
toetustega mitmesuguste ettekää-
1 T - T : . ^ - . - — j
hei viimai^l ajal on vähenenud,
nete Alates 197Ö. aastaist^ jätkab Bonn kommunistidele isa-mü
kantsler Willy Brandt rafcen^
das oma kurikuulsa Ostp<^
on Ida-Saksamaa Läähe-^Saksa-
. maalt saanud igasuguste tehin^^
te alusel 5^ nuljardit dollarit to©^
tusi. Ida-Säfcsamaa saab Lääne-
•Bafcsjamaalt oma ^ kaupade e^
igat hinda, njiis ta 'küsib, e h ^
•maailmaturgjudel on nende kaOf
^ade hinnad timduvalt odavamad.
•Buurema -summa ..kasseerib I fc
ma summa nmsmist, oHes val­mis,
seda isegi kommunistide
nõoidnust^ järgmiste aastate
jobksül' M protsendi vtõTO suu­rendama.
Lääne-Berliini poüiiti-listes
ringkondadfe miainitakse, et
Lääne-Saksamaa aitab oma suur­te
juurdemaksudega kommunist­likku
rezhiimi Ida-Saksamaal vee
| M hoida ning aitab sellega
kaudselt kaasa ka N. Liidu rel-
Raamatu hind oli kuni käesoleva
aastani näruselt odav, maksis ko­pikaid.
Vaatamata väga suurtele
tiraazhidele tuli hea raamatu saa­miseks
sageli kasutada tutvusi.
Sai^avüsüiselt ilmuvate teoste et­tetellimiseks
mindi sappa õhtuljä
seisti teisp päeva lõunani: Rahvas
tõesti palju ostis. Teatmeteteoste
osas. tekkisid
nad. Tänavu tõsteti; raamatute
hkidä. IKaililiM peamiselt
ilukirjandus, õpikud, lastekirjan­dus,
ühiskondlikpoliitiline ja vist
ka puht teadusalane pidanuks
jääma endisele tasemele.
Hinnatõus võib Ä pisut jahu­tas
ostukirge, kuid mahajahtunud
oMi juba ka varem. Ahtad elukor­terid
lihasalt ei mažiuta kõiki, sa­geli
mõtleniatult kokku tassitud
kraami. On hakatud rohkem vali­ma
ja tõeline kirjandushuvlliiie
oh eriti ettevaatlik. Laenutuskogu-de
võrk üle maa on väga tihe ja
nende kasutanime tasuta. Hiiina-
LOS A l ^ L E S (VE) — Lpne-ranniku
Eesti Päevade järjekord-sed
koosoleku! selgus, et Loyola
üliõpüaste tüiiselamus'on pidus­tustest
osavõtjad kiiini pannud ju^
ba 145 tuba. Külalistel on võimalik
ka viibida Los Angelese hotelli­des,
kuid siis tuleb reserveerida
tube otse hotelliga kontakte võt­tes.
Airport Marina Hotel, miis
asub ül&ooli lähedal, hoiab tube
eestlaiSte jaoks. Toa hind isikule
on $35 ja kahele $41. Airport Ma:
rina Hotelli aadress on 8601 Lin­coln
Ave. Los Angeles, Ca 90045
tel. (213) 670-8111.
.Kiriklikkudest sündmustest on
täiendavalt teada, et Eesti Päeva­de
jiimalateenistus peetakse es­maspäeva
ennelõunal (2. juulil)
ülikooli suures; kirikus, mis mahu­tab
800 inimest. Kirikus jutlustab
piiskop Kari Raudsepp Kana^test
ning teenivad kõikide uskkondade
vaimulikud iläänekaldalt 'kui ka
kaugemalt. Solistidena esinevad
prof. Carl Otto Märtson orelil
Saksaniaalt, kes täidab ica orga­nisti
ülesandeid ja sopran Anne-liis
Bodo. Vaimulik kontsert
leiab aset sarfias kirikus nelja­päeva
pärastlõunal (5. juulü),
mille kava täidavad ühendkoorh
de kõrval prof. Carl Otto Märt­son,
tema abikaasa sopran Eva
Wilson ja teised. Igal hommikul
toimuvad ka honimikupalvused
ning piiskoplik jumalateenistus
toimub laupäeval, 20. juuni õhtul
Hollywoodi kirikus, kus jutlustab
piiskop K
Laulupidu toinäüb 3. juulil kell
5 p.'l. koos raihvataintsu ja võim-tõusule
vaatamata nimetSkse' lemisettekannetega ülikooli/ suu-
5. Šem- P8S
koosneb Los Angelese, San Fran­cisco,
Portlandi, Seattle ja Van-couveri
kooridest ning üldkooriga
liitunud ükšiklauljaist.- on
muusika^ teatri või teisi laval esi­nemise
andeid kutsutakse esine­ma
Talentide õhtule 4. juulil; Su­leks
tuleh •registreerida" Lembit
Palm-Leisile aadressil 3455 Valley
St., Carlsbad, Ca 92008 ning teata­da
ala. 14. Lääneranniku Eesti
Päevade maleturniir, mis on viie-vooruline
ja kolmes vanuse gm-gis
algab esmaspäeval, 2. juuii
hommikul ikell 9 ülikooli klassi­ruumides
hoone 27. Registreerida
maleturniiri korrddajale Heino
Kurrukile 5720 Bianca Ave., läi-cinp,
Ca 91316 1. maiks. Ka noor­tel
sportlastel tuleb registreerida
1. maiks Kärin Nukkule, 16449
Dearijom St., Speilveeda, Ca
i^l343. Teisipäeval, 3. juulil algu­sega
kell 8; õhtul toimub tantsu­pidu
noortele fiillon Dlscos. Tants
on korraldatud erapeona,' kuhu
pääsevad ainult Eesti Päevadest
iosavõtjad noored. ? • ;^
Sõduriõhtu tpimtib 3. juulil Ma­rina
Airport Hotellis koos õhtu­söögi,
kava ja tantsuga. Rahvapi­du
algab Sunken Oardenis ülikooli
maa-älai ning seal esinevad lää­neranniku
rahvatantsu lühmad,
rahvamuusika" ja rahvalaulu an­samblid,
kapellid ning üksikesine­jad.
Järgneb pidu võimlas; kus
serveeritakse eestimaitselisi toite
ja ülut ning tantsuks mängib or­kester..-:
Eesti Rahyust^ter Kanadas
esindj kahel korral neljapäeval,
5. juulil kell 8 õhtul ning reedel
6. juuli kell \ p.l. Esitusele tu­leb
(5ert Helbemäe näidend
;,,(Äsin laxäulind"; mis käsitab
üldläuiupidüde , juhi Johannes
Kappeli elu....'
> Hiina sissetung Vietnami on teie­tanud
läänemaailmas mitmesugu­seid
reaktsioone, millest võib Jä­reldusi
teha siin vaUtsevate meele­olude,
arvamiste ja hlimangiite
kohta. Ja tundub» et need analüü­sid,
vaatlused ja hmnangnd ei ole
eriti leidlikud ega praegustele
kompUtseeritud välispolütilistele
olukordadele vastavad vaid üsna
kitsapürilised ja kantud detente
polüt&ast, venelastele jarelanö-miste
tegemise kavatsustest ja
Moskvast ülespuhutud tuumasõja
Mrmupsühhoosist. MeU tarvitseb
ainult jälgida Toronto suuremate
ajalehtede juhtldriu Hiina inva­siooni
puhul ning need seisnkohad,
mis nendes ku-jutistes avaldatakse,
on jäägitult Hiina vastased ja sis­setung
Vietnamisse mõistetakse
täielikult hukka, kuna juhtkirjani­ke:
arvates on see tasakaalutute
juhtide kergimeeUie afäär, m i s
võib areneda Vietnami^Hiina pü-ridest
kaugemale ja olla avasig-naaliks
kolmanda maailmasõja
puhkemisele.
Mi mahiib üks ajaleht etteheit­valt,
et Vietnami langemises Mosk­va
rüppe ja hivasiooni tegemisel
Kambodzhasse olevat süüdi ka
Hüna ja Ameerika Ühendriigid. Nii
olevat Peking keeldunud ahi andl-misest
Vietnamile ning sam^ süü
lasuvat Ühendriikidel, kes olevat
Pariisi kokkulepete alusel lubanud
raha Vietnami ülesehitamiseks.
Üks teine ajaleht nimetab Hiina
poliitikat avantüristlikuks, mis
pealegi jätab väga halva varju Hü­na:
juhtkonnale, kes on alustanud
läänemaailmaga kontaktide sõlmi­mist,
kuid on nüüd oma nimed
sissetungiga Vietnamisse ära mää­rinud.
Kes usaldab veel hiinlast?
küsivad ajalehed. Kes tahab anda
hiinlasele majantoUkku' abi ja
relvi kui ta võib tulevikus neid rel­vi
nende? andjate vastu kasutitda?
Kahtlemata ibn Hiina kommanist"
lik riik ja temaga käitumisel ja te­ma
usaldamisel tuleb olla ettevaat­lik.
Kuid mUcs on Vietnam järsku
hhmus siiüdlane kui tä atakeerib
liiki, kes oni endale ülesandeb^ tei­nud
kõUc iimberkaudsed naabrid
vallutada ning need Mqskva-HanoS
meelevalla aUa painutad^? Ja miks
süüdistatakse Ühendriike Hanoi
abistamisest loobumises kui Põhja-
Vietnami kommunistid rikkiisici
Parüsiis sõlmitud vaherahu kokloir
lepet ja jätkasid kokkuleppe vasta-:
selt oma lõunanaabri ründamist?
Sellised süüdistused on sihilikud ja
ei vasta tõsioludele, kuid neid on
nähtavasti vaja Hiina vastase
meeleolu tekitamiseks. MiUeks aga
seda meeleolu tekitatakse, jääb
praeguses olukon^ mõistmatuks.
Ühendriikide rahvas ja polütikuii
ori hakitud. Keegi ei öskä enam
ennustada, millise kirsiga tüürib
ameerika riigUaev praegu maail­mameredel
ja kuhu ta lõpuks' välja
uabi President Cärteri nime üm­ber
koondub iga päevaga üha roh­kem
pilvi ning Kongress ja rahvas
hakkavad kahtlema presidendi
võimetes ja tema poliitilistes ms-tinktides
maailmariigi välispoliiti­ka
juhtimisel.
President on mitmel puhul oma
kõiledes avaldanud oma välispolü-tiUsi
tõekspidamisi, kuid need dek­laratsioonid
on jätnud kõik otsad
lahtisteks ning üks kommentaato­reid
tabab y tõenäoliselt tabavalt
märki kui ta ütleb, et president
selgitab ainult seda, mida Ühend-rügid
ei toM teha ja mida nad tege­mata
peavad jätma, kuid ta ei sel­gita
seda, mida Ühendriigid praegu­ses
olukorras peaksid tegema. On
isegi neid poliitUiseid vaatlejaid,
kes on juba arvamisä, et C^er OM
manööverdanud ühendriigid maail­ma
poliitilisel areenil N. Ludu järe­le
teisele kohale ning president on
juba. selle teisejärgulise positsiM^^
endamisi aktšepteermud, arvesta­des
seda kui «realiteeti"/
On ka neid poliitikuid ja olukorra
analüüsijaid, kes on veendunud, et
Ühendriigid pole ikka veel üle saa­nud
Vietnami traumast ning ela­vad
Vietnami järelduste hävitavas
uimas. Märgitakse, et president
Carter on seUe ajastu produkte
nmg ta ei suudagi teiseti mõtelda.
Tema filosoofias ei ohiüd Valgesse
Majja tulekul kohta jõupoläti&ale
(Jirglk.3)
11
«oa
VALVE
NÄDALÄi
n . ja 18. märts
M. Ö32-3824.
21 ja 25. märtsi
MiSikel Voori
lyuletajana
Sasikatchewani Ki
nab välja iäänepr
mustava pealkiri
,,Grain" (Iva). See
Iba seitsmendat aa
aastati ja kaastöö:
ka mujal Kanadas
nifce töid.
Tänavuses esime
paarikümne autori
rontos elava eesti
Voore luuletus „N
iB a shadow with
friend** (Varju aü
raga veedetud lõim
on pühendatud Ta
See on tänapäevasej
mis.
Autorite tutvust
ül Mililkel Voore oi
tarnas oma mägist
Ülikoolis ajaloo alal
tahab saabuva aasti
simiselcs Vahemerel
iitleb, et ta töid on f
mumas tuntud^ Kai
likes ajakü-jades
„CJanada Authör
„Mrinsic", ,Agai
„US Review" ja
na".
KÕIKID
KINDLUST(
L A T E I
"INSI
1482 Bathust
(Bathurst
Telefon kontoz
mCOME TAX Pi
Mark TuomI
191 EgUnton Ave.
Soome ühisp£
Tel. 488
Töötanud Wl
KINDLUl
23 WESTMORE
Rezdale, Ont
TeL 74J
Kommentaa
ega imperialismUc
mel hakkas ta ju^
gustest, lootes, et
rakendada ilma
maa- ja lennuväetj
sidendi sõnavõttut
tada, et tema arvj
kide sõjaline võil
hakanud langema]
Kennedy päevil ni
asendada kaubani
pärimustega ja v(
gusto eest
Kuid need filos
mõlgutused ei lah^
simusi, mida tehz
miga, kuidas kaitsl
õliaUikaid pealetf
Qismi eest ja kuidl
hu Kesk-Idas. Või|
ühendrükide ajal
paljud innnesed \\
hüjuti toimunud pi
tult tagasi selle
president raiskal
energiat Ühem
õigustamisega ja
le asemel et leidal
da realistlikku po|
Mde mõjuvõhnu