1979-09--27-04 |
Previous | 20 of 24 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 72
Meie sügav kaastunne LIINALE, tema ema
ANNE
ENEL ja TÕNU
•raU ja BENNO
Eestlaste poolt eelistatud ja traditsiooniliseks
Matusemaia oa üle 115. aast& teeainud
sama perekonna' poolt väljakujunenud traditsioonidega
Moderniseeritud avarad mumid,
küllaldaselt parkiEäiseruumi;
Väärikas teenimine
ED so
FUNiRÄL
T. L. MORRSSON — Fimeral Director
Sherbomms Bt^ ToMto, Omi M4X lüB
Telefon 924-1408
362 Danifor&h
Toronto,
MAK im
ROWERS & GIFTS
V^kedl ja esmaklassilised lilled igaks simdmioselks.
Sims^äsiftöid kinkideks: ehted, merevaik, lahMööS, pnmite-dased,
keraamika.
Räägitakse eesti, läti ja inglise keelt.
EESTI SIHTKAPITAL .
KANADAS
Annetused ja testamendi-pärandused
on tulumaksuvabad.
Annetaja soovid täidetakse.
958 Broadview Ave. Toronto,
Ont. M4K 2R6 .
Rootsi ajakirjanduses lööb laineid
mõrvalugu, leus üks arhitekt
püstolist elukardetavalt haavas
oma lahutatud abikaasat ja üht
ehitusmaterjalide firma omanikku.
38-aastane naine osutus eestlannaks.
Ta suri mõni päev hiljem.
Mõrvasüüdistuses vahistatud arhitekt
tuli Rootsi omal ajal põgenikuna.
liiforimiötsiooni
Möödunud laupäeval ja piihapäevaltpimusid Montrealis Eestlast^^
Kesknõukogu Montrealis ja Ottawas elavate liikmete ja EKN juhatuse
liikmete valielised informatsioonilised kokkusaamised, et tihendada
kontakti EKN juhatuse ja väljaspool asuvate liikmete vahel.
Informaalseks kohtumiseks sõitsid Torontost Montreali EKN
esimees U. Petersoo, abiesimees ja väliskomisjoni esimees L. Leivat
ja peasekretär E. Šalurand. Mohtrealist ja Ottawast võtsid kokkusaamisest
osa EKN liikmed abiesimees P.Möldre, prof. M Puhvd,
E. Heinsoo ja Leida Helde Montrealist ja abiesimees W, Pent ja
R. Piirvee Ottawast. EKN lüge õp. H. Laaneots ei sajMiud haiguse
žõttu kokkusaamisest osa võtta.
asetati kirjanik Helmi Mäelo esimesel surmaaastapä«vall
tema hauale moniunent, miUe kavandas kimstnik^^M
Laupäeval mitu tundi kestnud in-formaalsel
" kokkutulekul, mille
korraldas abiesimees Montrealis-
P. Möldre Jaani ku-iku seltskondlikus
ruumis, vahetati laiahaardeliselt
mõtteid -paljude küsimuste
üle ühenduses EKN praeguse tegevusega
jä edaspidise tegevuskava-
^ga. Puudutati kõiki praeguseid aktuaalseid
küsünusi, mis praegu
EKN töös käigus või seisavad tegevuskavas.
EKN abiesimees Montrealis F.
Möldre rõhutas tihedama kontakti
vajadust kohapealsete keskustega
ja väljaspool asuvate
EKN liikmete lähemat informeerimist
EKN jooksvast tööst.
Skautüksiis Lenibitu Maleva 30. aastapäev novembri iõpui on
pühendatud eesti skautluse sisulise töö ülevaatele ja selle juurde
kuulub ka näitus. lisaks üksuse arhiivis ja juhtide valduses olevatele
arhiivimaterjalidele on teatud osa encüste liikmete Mesi;
või koguni ära visatud. Vanad skaudid Lembitu lelled oma
koosolekul möödunud kesknädalal otsustasid üksuse juhtkonhar
le appi tulla arhivaalide ja muuseumi-^semete kogumisega. lAkt-sioon
äigab üleskutsete avaldamisega, et endised skaudid teataksid
materjalide olemasolust. Hiljem jätkub aktsioon küsitlemis-.
tega. Arhivaalide ja muuseUmi-esemete olemasolust palutakse
teatada MeüihardPõldmale, telefon 7814849.
„SkaudiHkoläks" nimetatal^ • lell Olev Kimdlam igatahes leidis
perekondades enamasti poisfte selle- kümmekond aastat tagasi ja
vormirüetust, laagrivarustust ja pidulikel pülikudel kasutataikse
muid esemeid, mis on ;ühendus^'seda veel praegugi,
^nautlemisega. Mida agaram on Raudesemetest on o t a i ä s sepa
J ^ ^ S ^ tehtud naelu, mis leiti Kotkajärve
lipuväij aikult eelmise asuka maja
varemete juurest. Need meislid,
mülega käljusse raiuti esimese
suurlaagri — „Tunglänoole'V ni-
H A U A K I V I D
Eesti ettevõte
YONGE MEMORIALS LTD..
2019 Yomge Siv Toroiat^ 7
rDavisvüle & Eglintoni
vahel)
. 487-2147, õhtuti 447-1296
Nigul Virro
„The Cincinnati Enquirer" tõi
teate raskest liiklusõnnetusest kahe
Rootsist USA-s viibinud neiuga,
kelledest üks oli eestlanna Carin
A. Randveer Göteborgist, teine
20-a. neiu Boel B. Tammarson samast
linnast.
' kogud, tegevusTaamatud.seinale-
Vahetusalusel USA-s õppinud hed, paljundatud ajakirjad, deko-rootslanna
sai Cincinnati piirkon- patüvsed esemed; maalid, fotod
nas, Loveiand-Madeira teel kahe muusikariistad, ettekannetel kasutatud
rekvisiidid jne. jne.
rohkem ikogneb talle koju Muusugust
materjali. Skautlusest lahkudes
antakse või visatakse osa sellest
ära, osa jäetakse alles isiklike
mälestustena kuni see ununeb
kuhugi sahtli 'põhja või kapi nurka.
Aastaid hilj em — eriti kui tee-,
me ülevaadet eesti skautlusest —[
on niisugused -vanad esemed ajaloolise
väärtusega.
MILLISEID ESEMEIB
KOGUTAKSE • • /
Raske on anda nimestikku, sest
skautlus oma mitmekülgse tegevusega
on produtseerinud igasuguseid.
võimatuid ja võimalikke
asju. Salkade lipud, nikerdatud
lipuvarred ja matkakepid, laagri-märgid,
käsitööd, mudelid, võistlustööd,
auhinnad, albumid, pildi-
Siis saadakse ka kohalikku eestlaskonda
paremini informeerida ja
vältida seda, et. EKN'u võidakse
pidada ainult Toronto eestlaskonna
organisatsiooniks. Ka pooldati
informatsioonilisi kokkutulekuid
väljaspool Torontost. Kaaluti ka
küsunust, kas EKN üldkoosolek pidada
ühe päeva asemel kahe päeva
jooksu.
EKN esimees Ü. Petersoo ja peasekretär
E. Sälurand informeerisid
lähemalt praegu käigus olevast
aktsioonist kokkusaamiseks valitsusliikmetega
ja tähtsamaist küsimusist,
mis nendega tuleb selgitada,
vjiie rahva ühisest aktsioonist
UN'i /kaudu imperialistliku NõUko-nõudmiseks,
olümpiaadi Tallinna
regati puhul vajaliku selgitustöö
kavadest ja teistest, küsimustest.
Abiesimees W. Pent Ottawas
informeeris lähemalt NATO kon-yerentsi
ajal Ottawas oktoobri
kuus NATO informatsiöonikomi-teie
poolt, mille esimeheks on se«^
naator P. Yuzyk, körräldatavaist
koosolekuist^ milledest ka Eu^
roopa Ikeštatud Rahvaste Kanada
Komitee esindajail on võimalik!
osa, võtta.
Neü f koosolekuil on nähtud ette
Nõukogude Liidust välja pääsenud
dissidentide (V. Moroz jjt.) esinemised
jä nende avalik küsitlemine
NATO ipformatsioonikoniitee poolt.
Neid koosolekuid tuleb ka bait i
rahvaste esindajate poolt wuna-lušte
kohaselt ära kasutada.
Pühapäeval oli Montreali Jaani
uses kodumaalt lahkumise
35. aastapäeva mälestamise rohke
osavõtuga jumalateenistus, kus
jutlustas Kanada praostkonna vi-kaarõpetaja
U. Petersoo. Jumalateenistusele
järgnes kohvilaud, kus
Laas Leivat kõneles olümpiaadiga
ja regatiga ühenduses olevaist küsimusist
ja U. Petersoo ja E. Sälurand
tutvustasid EKN tege^mst.
Montrealis toimunud EKN liikr
mqte informatiivne ^kökkutulek õnnestus
üldiselt hästi ja peeti soovitavaks
teiste samasuguste kokku-gude
Liidu dekoloniseerimise saamiste korraldamist.
gy tsastapikkii^© kunstinäitus
Victorias. B.C. suri 10. septemb-rü
õigusteadlane j a omaaegne advokaat
Tallinnas Otto Leesment,
71a. y., sündinud Märjamaai. Kadunud
oli saMa okupatsiooni ajal
lühikest aega sotsiaaldirektor, pärast
ERti (Eesti Rahva ühišabi)
juhataja, missugune ametikoht
loeti"võrdseks maa direktorite
Põgenikupõlv vüs kadunu. Kanadasse
Briti Kolumbia provüitsi
pealinna Victoriasse, kus ta tegutses
ehitustöö alal omaette ettevõtjana.
Mõned nädalad enne
surma avastas arst ootamatult Otto
Leesmenti juures maovähja.
mis oli arenenud välistunnusteta
nü 'kaugele,.et abi osutus võimatuks.
Kuu hiljem järgneski tema
jää,v. lahkumine, kusjuures haige
tõsiselt ikannatas vaid paar viimast
elupäeva.
O. Leesment oli tuntud; eriti
bridzhiharrastajate seas,,, kuuludes;
rahvusvahelise tasemega
mängijate hulka. Ta nimi on teadaolevalt
ainukese eestlasena töötud
ka ÜSA ja Kanada kohta il^
munud bridzhimängjjate nimekirjas.
Akadeemiliselt kuulus ta kor-
. poratšioon Pratemitas Estioa vi-auto
kokkupõrkel saadud vigastus-'
te tagajärje] surma. Autot oli juhtinud
19-a. Carin A. Randveer, kes
sai samuti vigastusi, mistõttu ta
tobnetati Bethesda- North haiglasse.
Haiglasse toimetati abi saamiseks
ka teises autos sõitnud kaks
isikut:
^õnnetus juhtus suvel. Kuna teadaolevalt
C. A. Randveeru ei olnud
kontakti eestlaste keslmstega, ei
ole edasisest asjade arengust teat
e i d . - •
'VES ;
Paljudes kodudes on need esemed
tüliks ja hävinemise^ ohus.
Skautide koonduste ruumides, kiriku
noorteruümis, Kotkajärve
laagriehitustes ja. klubiruiimides
on aga küllalt' riiuleid j a seinapinda
nende esemete säüitamiseks ja
koos vastava. selgituskirj äga eksponeerimiseks
Kui äga mõni ese
veel praegugi selle omanikule on
kallis mälestus või tähtis isiklik
vara, süs nüsugune asi ön hästi
hoitud ja jäägu sinna, kus ta on.
Oleks aga hea, kui kä sellest tea-tatalcse,
et eset oleks võimalilc näituse
j aoks laenutada, fotografeerida
väi kopeerida —- olenevalt
eseme tähtsusest,
NIJIÄMEESTE V
„KÄNNtJTEMPEL" : .
. t5iks huvitavamaid esemeid
Lembitu Maleva skaudivara hulgas
on yanemskautide nuianieeste
pere „(kännutempel"; — varsti 25
aasitat vana. Omal ajal kui puhastati,
Kotkajärve metsa, tehti seda
võistluse korras ja mõnigi töömees
vahest k ü t l ^ oma suure
tööhulgaga. Siis meisterdas tolleaegne
nuiamees Imant Meier suu-mi,
ostetud skaudisõpra Kaarel
Jäära poolt, on praegugi alles.
Gircle M. Ranchis, kus omal ajal
peeti eestlaste suvepäevi, toimus
ka üks sikäüdüaager. Laagri nimi
Oli. „Hoburaua" ja seüle märgiks
oli tilluke metallist itehtud hobuse-raud
sini-must-valge lõnga otsas;.
KUIDAS „SKÄUÖI-EOLA" .' • '
AKTSIOONI AIDATA? •
Tehke kodudes seisvate fotode
ja mälestusesemete ^ülevaatus ja
vaadake, kas nende sea^pn skautlusele
a.jaloo seisukohalt huvitavaid
esemeid. Kas' perekond!kavatseb
neid hoida või saate neid
anda skautide hoole ällä. Teatage
nendest igal juhul ja andke nii
palju täiendavat informatsiooni
kui võimalik.-
PÕldmaskaudiperekoima vanim
luge ja perekonnäripea Meinhard
Põldma on pensionär ja selle tõttu
kogu päeva telefoniga kättesaa-
Juba septembris algas Oakvüle
Centennial/Gairlock Gallery's
Ruth Tulvingu ja leedulasest
kunstniku Otis Tamasauskase
ühine kunstinäitus. Näitus kestis
kogu septembri kuu ja siirdub
Oktoobris uude asukohta. Kokku
on kahelt kunstnikult välja pandud
26 suuremõõtmelist graaf uist
tööd.
Ruth Tui vingult on näitusel
grupp collagraafe, kus .motiivideks
on impressioonid lähemast
ümbrusest, kujundeid vanadelt
seintelt, leitud esemeid jne. Otis
TamasaUskas • esitab litograafi,
kus on lüiürüiše tundega jä liiaa-lüiselt
kirjeldatud loodust, kalu
ja loomi. 0. Tamasauskast peetakse
praegu •parimaks nooremaks
leedu kunstnikuks. Ta on
kraadi Windsori ülikoolis, elab ja
töötab Torontos. R. Tülving on
temaga koos töötanud kimstiõpe-täjana
Scarbpro kunstikoolis.
Näitus järgneb kuudekäupai Oktoobris
on Erindale College Art
Gallery's. novembris Scarborough
College Art Gallery's, detsembris
Kitchener-Waterloo Art Gallery'^,
jaanuaris Whitby Art Statiohis,
märtsis- Burlingtoni Cultural
Gentre Gallery's, aprillis Art Gallery
of Cobourg ja mais Grims-by
Art Gallery's. Need kõik on
riiklikud kmistimuuseumid ja on
tavaliselt ayatud äripäevadel ja
laupäeviti.
sündinud 1.947. a. Saksamaal, saanud
oma Baohelor of Fine Art
ke oma inf ormatsioon edasi. Lem-.
bitu leUed hoolitsevad, et esemed
toimetatakse skautide kätte. Nendele
inimestele, kes saavad „skau-di-
kola" aktsioonüe kaasa aidata,
dav. Helistage — 781-2849 ja and- juba ette palju tänu! .
BERLIIN — Üks 33-aastane idasakslane
ujus akvalangi abil üle
Ida- ja Lääne-Berlüni ületava järve
Lääne-Berliini, pääsedes vabadusesse.
See on esmakordseks juhtunuks,
kus sellist vahendit kasutades
põgenik on saabunud Ida.-
Berliinist läände.
CHICAGO (VE) - tänavused
Kesk-Lääne Eesti. Noorte Sõprus-päevad
toimuvad jälle Chicagos,
osaliselt Eesti Majas ja lähedal
olevas Marriotfs Lincolnshire Re-sort
hotellis. Seekordsed Päevad
on natuke lühemad kui tavaliselt
on olnud. Kava on jaotatud kahele
päevale: algab reedel, 23. nov.
hommikul ja lõpeb laup., 24. nov.
õhtul traditsioonilise sõpruspeoga.
Kava on praegu veel .viimistlemisel
ja avaldatakse eesti ajalehtedes,
samuti kui muu inforniaitsioon rest raudmutrist- nuiameeste kän-
Päevade kohta. See eelteade on; numärkija, millega igale maha
mõeldud eriti neüe, kes soovivad | võetud puu kännule pandi oma
reservatsioone teha sõitude suh-- tempel. Kes ja ikunas selle metsa
tes. • ^ kaotas, seda ei mäletata.. Lembitu Tallinna vanad müürid ja tornid on kujimenud paljudele turistidele suureks huviobjektiks.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September , 1979 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1979-09-26 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e7909 |
Description
| Title | 1979-09--27-04 |
| OCR text | Nr. 72 Meie sügav kaastunne LIINALE, tema ema ANNE ENEL ja TÕNU •raU ja BENNO Eestlaste poolt eelistatud ja traditsiooniliseks Matusemaia oa üle 115. aast& teeainud sama perekonna' poolt väljakujunenud traditsioonidega Moderniseeritud avarad mumid, küllaldaselt parkiEäiseruumi; Väärikas teenimine ED so FUNiRÄL T. L. MORRSSON — Fimeral Director Sherbomms Bt^ ToMto, Omi M4X lüB Telefon 924-1408 362 Danifor&h Toronto, MAK im ROWERS & GIFTS V^kedl ja esmaklassilised lilled igaks simdmioselks. Sims^äsiftöid kinkideks: ehted, merevaik, lahMööS, pnmite-dased, keraamika. Räägitakse eesti, läti ja inglise keelt. EESTI SIHTKAPITAL . KANADAS Annetused ja testamendi-pärandused on tulumaksuvabad. Annetaja soovid täidetakse. 958 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6 . Rootsi ajakirjanduses lööb laineid mõrvalugu, leus üks arhitekt püstolist elukardetavalt haavas oma lahutatud abikaasat ja üht ehitusmaterjalide firma omanikku. 38-aastane naine osutus eestlannaks. Ta suri mõni päev hiljem. Mõrvasüüdistuses vahistatud arhitekt tuli Rootsi omal ajal põgenikuna. liiforimiötsiooni Möödunud laupäeval ja piihapäevaltpimusid Montrealis Eestlast^^ Kesknõukogu Montrealis ja Ottawas elavate liikmete ja EKN juhatuse liikmete valielised informatsioonilised kokkusaamised, et tihendada kontakti EKN juhatuse ja väljaspool asuvate liikmete vahel. Informaalseks kohtumiseks sõitsid Torontost Montreali EKN esimees U. Petersoo, abiesimees ja väliskomisjoni esimees L. Leivat ja peasekretär E. Šalurand. Mohtrealist ja Ottawast võtsid kokkusaamisest osa EKN liikmed abiesimees P.Möldre, prof. M Puhvd, E. Heinsoo ja Leida Helde Montrealist ja abiesimees W, Pent ja R. Piirvee Ottawast. EKN lüge õp. H. Laaneots ei sajMiud haiguse žõttu kokkusaamisest osa võtta. asetati kirjanik Helmi Mäelo esimesel surmaaastapä«vall tema hauale moniunent, miUe kavandas kimstnik^^M Laupäeval mitu tundi kestnud in-formaalsel " kokkutulekul, mille korraldas abiesimees Montrealis- P. Möldre Jaani ku-iku seltskondlikus ruumis, vahetati laiahaardeliselt mõtteid -paljude küsimuste üle ühenduses EKN praeguse tegevusega jä edaspidise tegevuskava- ^ga. Puudutati kõiki praeguseid aktuaalseid küsünusi, mis praegu EKN töös käigus või seisavad tegevuskavas. EKN abiesimees Montrealis F. Möldre rõhutas tihedama kontakti vajadust kohapealsete keskustega ja väljaspool asuvate EKN liikmete lähemat informeerimist EKN jooksvast tööst. Skautüksiis Lenibitu Maleva 30. aastapäev novembri iõpui on pühendatud eesti skautluse sisulise töö ülevaatele ja selle juurde kuulub ka näitus. lisaks üksuse arhiivis ja juhtide valduses olevatele arhiivimaterjalidele on teatud osa encüste liikmete Mesi; või koguni ära visatud. Vanad skaudid Lembitu lelled oma koosolekul möödunud kesknädalal otsustasid üksuse juhtkonhar le appi tulla arhivaalide ja muuseumi-^semete kogumisega. lAkt-sioon äigab üleskutsete avaldamisega, et endised skaudid teataksid materjalide olemasolust. Hiljem jätkub aktsioon küsitlemis-. tega. Arhivaalide ja muuseUmi-esemete olemasolust palutakse teatada MeüihardPõldmale, telefon 7814849. „SkaudiHkoläks" nimetatal^ • lell Olev Kimdlam igatahes leidis perekondades enamasti poisfte selle- kümmekond aastat tagasi ja vormirüetust, laagrivarustust ja pidulikel pülikudel kasutataikse muid esemeid, mis on ;ühendus^'seda veel praegugi, ^nautlemisega. Mida agaram on Raudesemetest on o t a i ä s sepa J ^ ^ S ^ tehtud naelu, mis leiti Kotkajärve lipuväij aikult eelmise asuka maja varemete juurest. Need meislid, mülega käljusse raiuti esimese suurlaagri — „Tunglänoole'V ni- H A U A K I V I D Eesti ettevõte YONGE MEMORIALS LTD.. 2019 Yomge Siv Toroiat^ 7 rDavisvüle & Eglintoni vahel) . 487-2147, õhtuti 447-1296 Nigul Virro „The Cincinnati Enquirer" tõi teate raskest liiklusõnnetusest kahe Rootsist USA-s viibinud neiuga, kelledest üks oli eestlanna Carin A. Randveer Göteborgist, teine 20-a. neiu Boel B. Tammarson samast linnast. ' kogud, tegevusTaamatud.seinale- Vahetusalusel USA-s õppinud hed, paljundatud ajakirjad, deko-rootslanna sai Cincinnati piirkon- patüvsed esemed; maalid, fotod nas, Loveiand-Madeira teel kahe muusikariistad, ettekannetel kasutatud rekvisiidid jne. jne. rohkem ikogneb talle koju Muusugust materjali. Skautlusest lahkudes antakse või visatakse osa sellest ära, osa jäetakse alles isiklike mälestustena kuni see ununeb kuhugi sahtli 'põhja või kapi nurka. Aastaid hilj em — eriti kui tee-, me ülevaadet eesti skautlusest —[ on niisugused -vanad esemed ajaloolise väärtusega. MILLISEID ESEMEIB KOGUTAKSE • • / Raske on anda nimestikku, sest skautlus oma mitmekülgse tegevusega on produtseerinud igasuguseid. võimatuid ja võimalikke asju. Salkade lipud, nikerdatud lipuvarred ja matkakepid, laagri-märgid, käsitööd, mudelid, võistlustööd, auhinnad, albumid, pildi- Siis saadakse ka kohalikku eestlaskonda paremini informeerida ja vältida seda, et. EKN'u võidakse pidada ainult Toronto eestlaskonna organisatsiooniks. Ka pooldati informatsioonilisi kokkutulekuid väljaspool Torontost. Kaaluti ka küsunust, kas EKN üldkoosolek pidada ühe päeva asemel kahe päeva jooksu. EKN esimees Ü. Petersoo ja peasekretär E. Sälurand informeerisid lähemalt praegu käigus olevast aktsioonist kokkusaamiseks valitsusliikmetega ja tähtsamaist küsimusist, mis nendega tuleb selgitada, vjiie rahva ühisest aktsioonist UN'i /kaudu imperialistliku NõUko-nõudmiseks, olümpiaadi Tallinna regati puhul vajaliku selgitustöö kavadest ja teistest, küsimustest. Abiesimees W. Pent Ottawas informeeris lähemalt NATO kon-yerentsi ajal Ottawas oktoobri kuus NATO informatsiöonikomi-teie poolt, mille esimeheks on se«^ naator P. Yuzyk, körräldatavaist koosolekuist^ milledest ka Eu^ roopa Ikeštatud Rahvaste Kanada Komitee esindajail on võimalik! osa, võtta. Neü f koosolekuil on nähtud ette Nõukogude Liidust välja pääsenud dissidentide (V. Moroz jjt.) esinemised jä nende avalik küsitlemine NATO ipformatsioonikoniitee poolt. Neid koosolekuid tuleb ka bait i rahvaste esindajate poolt wuna-lušte kohaselt ära kasutada. Pühapäeval oli Montreali Jaani uses kodumaalt lahkumise 35. aastapäeva mälestamise rohke osavõtuga jumalateenistus, kus jutlustas Kanada praostkonna vi-kaarõpetaja U. Petersoo. Jumalateenistusele järgnes kohvilaud, kus Laas Leivat kõneles olümpiaadiga ja regatiga ühenduses olevaist küsimusist ja U. Petersoo ja E. Sälurand tutvustasid EKN tege^mst. Montrealis toimunud EKN liikr mqte informatiivne ^kökkutulek õnnestus üldiselt hästi ja peeti soovitavaks teiste samasuguste kokku-gude Liidu dekoloniseerimise saamiste korraldamist. gy tsastapikkii^© kunstinäitus Victorias. B.C. suri 10. septemb-rü õigusteadlane j a omaaegne advokaat Tallinnas Otto Leesment, 71a. y., sündinud Märjamaai. Kadunud oli saMa okupatsiooni ajal lühikest aega sotsiaaldirektor, pärast ERti (Eesti Rahva ühišabi) juhataja, missugune ametikoht loeti"võrdseks maa direktorite Põgenikupõlv vüs kadunu. Kanadasse Briti Kolumbia provüitsi pealinna Victoriasse, kus ta tegutses ehitustöö alal omaette ettevõtjana. Mõned nädalad enne surma avastas arst ootamatult Otto Leesmenti juures maovähja. mis oli arenenud välistunnusteta nü 'kaugele,.et abi osutus võimatuks. Kuu hiljem järgneski tema jää,v. lahkumine, kusjuures haige tõsiselt ikannatas vaid paar viimast elupäeva. O. Leesment oli tuntud; eriti bridzhiharrastajate seas,,, kuuludes; rahvusvahelise tasemega mängijate hulka. Ta nimi on teadaolevalt ainukese eestlasena töötud ka ÜSA ja Kanada kohta il^ munud bridzhimängjjate nimekirjas. Akadeemiliselt kuulus ta kor- . poratšioon Pratemitas Estioa vi-auto kokkupõrkel saadud vigastus-' te tagajärje] surma. Autot oli juhtinud 19-a. Carin A. Randveer, kes sai samuti vigastusi, mistõttu ta tobnetati Bethesda- North haiglasse. Haiglasse toimetati abi saamiseks ka teises autos sõitnud kaks isikut: ^õnnetus juhtus suvel. Kuna teadaolevalt C. A. Randveeru ei olnud kontakti eestlaste keslmstega, ei ole edasisest asjade arengust teat e i d . - • 'VES ; Paljudes kodudes on need esemed tüliks ja hävinemise^ ohus. Skautide koonduste ruumides, kiriku noorteruümis, Kotkajärve laagriehitustes ja. klubiruiimides on aga küllalt' riiuleid j a seinapinda nende esemete säüitamiseks ja koos vastava. selgituskirj äga eksponeerimiseks Kui äga mõni ese veel praegugi selle omanikule on kallis mälestus või tähtis isiklik vara, süs nüsugune asi ön hästi hoitud ja jäägu sinna, kus ta on. Oleks aga hea, kui kä sellest tea-tatalcse, et eset oleks võimalilc näituse j aoks laenutada, fotografeerida väi kopeerida —- olenevalt eseme tähtsusest, NIJIÄMEESTE V „KÄNNtJTEMPEL" : . . t5iks huvitavamaid esemeid Lembitu Maleva skaudivara hulgas on yanemskautide nuianieeste pere „(kännutempel"; — varsti 25 aasitat vana. Omal ajal kui puhastati, Kotkajärve metsa, tehti seda võistluse korras ja mõnigi töömees vahest k ü t l ^ oma suure tööhulgaga. Siis meisterdas tolleaegne nuiamees Imant Meier suu-mi, ostetud skaudisõpra Kaarel Jäära poolt, on praegugi alles. Gircle M. Ranchis, kus omal ajal peeti eestlaste suvepäevi, toimus ka üks sikäüdüaager. Laagri nimi Oli. „Hoburaua" ja seüle märgiks oli tilluke metallist itehtud hobuse-raud sini-must-valge lõnga otsas;. KUIDAS „SKÄUÖI-EOLA" .' • ' AKTSIOONI AIDATA? • Tehke kodudes seisvate fotode ja mälestusesemete ^ülevaatus ja vaadake, kas nende sea^pn skautlusele a.jaloo seisukohalt huvitavaid esemeid. Kas' perekond!kavatseb neid hoida või saate neid anda skautide hoole ällä. Teatage nendest igal juhul ja andke nii palju täiendavat informatsiooni kui võimalik.- PÕldmaskaudiperekoima vanim luge ja perekonnäripea Meinhard Põldma on pensionär ja selle tõttu kogu päeva telefoniga kättesaa- Juba septembris algas Oakvüle Centennial/Gairlock Gallery's Ruth Tulvingu ja leedulasest kunstniku Otis Tamasauskase ühine kunstinäitus. Näitus kestis kogu septembri kuu ja siirdub Oktoobris uude asukohta. Kokku on kahelt kunstnikult välja pandud 26 suuremõõtmelist graaf uist tööd. Ruth Tui vingult on näitusel grupp collagraafe, kus .motiivideks on impressioonid lähemast ümbrusest, kujundeid vanadelt seintelt, leitud esemeid jne. Otis TamasaUskas • esitab litograafi, kus on lüiürüiše tundega jä liiaa-lüiselt kirjeldatud loodust, kalu ja loomi. 0. Tamasauskast peetakse praegu •parimaks nooremaks leedu kunstnikuks. Ta on kraadi Windsori ülikoolis, elab ja töötab Torontos. R. Tülving on temaga koos töötanud kimstiõpe-täjana Scarbpro kunstikoolis. Näitus järgneb kuudekäupai Oktoobris on Erindale College Art Gallery's. novembris Scarborough College Art Gallery's, detsembris Kitchener-Waterloo Art Gallery'^, jaanuaris Whitby Art Statiohis, märtsis- Burlingtoni Cultural Gentre Gallery's, aprillis Art Gallery of Cobourg ja mais Grims-by Art Gallery's. Need kõik on riiklikud kmistimuuseumid ja on tavaliselt ayatud äripäevadel ja laupäeviti. sündinud 1.947. a. Saksamaal, saanud oma Baohelor of Fine Art ke oma inf ormatsioon edasi. Lem-. bitu leUed hoolitsevad, et esemed toimetatakse skautide kätte. Nendele inimestele, kes saavad „skau-di- kola" aktsioonüe kaasa aidata, dav. Helistage — 781-2849 ja and- juba ette palju tänu! . BERLIIN — Üks 33-aastane idasakslane ujus akvalangi abil üle Ida- ja Lääne-Berlüni ületava järve Lääne-Berliini, pääsedes vabadusesse. See on esmakordseks juhtunuks, kus sellist vahendit kasutades põgenik on saabunud Ida.- Berliinist läände. CHICAGO (VE) - tänavused Kesk-Lääne Eesti. Noorte Sõprus-päevad toimuvad jälle Chicagos, osaliselt Eesti Majas ja lähedal olevas Marriotfs Lincolnshire Re-sort hotellis. Seekordsed Päevad on natuke lühemad kui tavaliselt on olnud. Kava on jaotatud kahele päevale: algab reedel, 23. nov. hommikul ja lõpeb laup., 24. nov. õhtul traditsioonilise sõpruspeoga. Kava on praegu veel .viimistlemisel ja avaldatakse eesti ajalehtedes, samuti kui muu inforniaitsioon rest raudmutrist- nuiameeste kän- Päevade kohta. See eelteade on; numärkija, millega igale maha mõeldud eriti neüe, kes soovivad | võetud puu kännule pandi oma reservatsioone teha sõitude suh-- tempel. Kes ja ikunas selle metsa tes. • ^ kaotas, seda ei mäletata.. Lembitu Tallinna vanad müürid ja tornid on kujimenud paljudele turistidele suureks huviobjektiks. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-09--27-04
