Vaba eestlane , September , 1979

              Nr. 71
r
r.:.L
li
tegemist rab-se
küsimusega
iste Organisat-
Ides möödunud
;s peaks esin-
Lütunud Käb­inis
— kas või-kommunistliku
re^hümi esiii-li
okupatsiooni­le
asemele pan-riistlikud
hüpik-tsas
on peami-lituci
uus diktaa-ir
olid kõvad
lailmaorganisat-klitiiste
komisjö-
|id, Hüna, Ecua-legal
j a Belgia
rezhiimile völi-
N.Liit^ Kongo
kile vastu. Küsi­bki
lõplikult l a -
leb tõenäoliselt
itunud Rahvaste
fiskogu koosole-selles,
etsÜEi
linult jiuiidilise
jrvÕimude süm-
Ifa ühele või tei-rezhümUe,
vaid
^gava moraalse
ümber keeruta-maailmaorgani-nedas
yalgits6s
[nendele suurrii-
(või teise Kam-iKtliku
rezhiimi
tavad. Kambodz-itamisel
ei saa
jtidest j a unusta-
Is võimult tõrju­tus
oli üks õud-
|d ja julmemaid
laailma ajalugu
Il ajal tuleb ka
iKambodzha val-poolt
ette lüka-ole
Õiged Kam-
Ivaid teenivad ai-bdude
huvisid.
Id võtavad Poi
li suhtes Liitu-
Organisatsioonis
siis tekib para-kuhu
jäävad
briirfsiibid, mida
-aüüab alati alla
nillisesse hauda
la inimõiguste
leeriklased anna-iPol
Poti taolisele
ei oleks õigem
nunistid Liitunud
[satsioonist välja
It vakantseks fät>
>tsa tuleb tõeline
IKambodzha rah-
)etuse ning feelle-
Imiljonite süütute
uuTükide omava-rahvus
vahelise!
lata omaette võ­ita
sellel män-fd
j a oma piirid.
Nr. 71 1979 — TueiSday, Se(ptemb€*r 25,
ST
29. j a 30. sept.
493-7231.
6o 7. j a 8.
tel. 481-S834.
dr. Ä. Mae, tel.
M.
KimstÄ Joam Saamüt To-ron/
tost, Ikes mõni aeg tagasi siir­dus
piihikepalgajle, wttis (niüüd
vastu koha ameerika suurettevõt­te
Procter & Gamble diagriamimi-de
jadeikoratiivsiete plakatite iku-jundajana.
Säinas ettevõttes töö­tab
pikemat aega ka kunstnikust
poeg Ä^ti, kes on ettevõttes pa-
Juunikuisel Tallmn Festivali! y a M Miss Tallimiaks Hamiltonis elav eesti tütarlaps Saisan Suit, kes
koos tiitliga sai H . Kivi reisilpiiroö poolt Mmgituseks tasuta lennusõidu Kopenhaagenisse. Enne lahku­mist
andis Tallinn Festivali Juhatus talle ka $500•reisirahaks. Ta augustis oma võidetud reisile
ja naasis nüüd elainuste Ja tähelepanekuterikkaiia. Äsjasel Tallinn Festivali korraldajate koosvübimiseS
hetkeks temalt mxiljete üle'pärida.' .••••^' ;.•
• Susan Suit on väga rõõmus, et"
ta valiti Miss Tallinna tiitli oma­jaks.
See toi ta Torontos eestlaste,
eriti noorte foökusse, aodis talle
mingisuguse koha eesti ühiskon­nas.
Ta ütleb, et näeks heameele­ga,
kui eesti OTganisatsioonid ra­kendaks
teda Miss Tallinnana oma
üritusil, mUlega jää/ks uutele tiitli
kandjaile juba ette teadmine nen­de
osast ja kohustustest siinses
eesti ühiskonnas.
„Tahaksin oUa rohkem eest­laste
üritusil Miss Tallinnana",
ütleb särasilmne Süsai.
(Algus lk. 2)
Rootsis on oma sõma
siud: K)tsialistide ja kommunistide
pahempoolne blokk s!ai parlanien-divalimištel
järjekordselt lüüa.
Kuigi see lüüasaamme olii väga
Mapp andis see otsustava hoob!
sotsialistide parteUe, kes
rast kolm aastat keÄud oposit­sioonis
olekut jälle võimu juurde
tagasi tulla. Seekordme kaotus va­limistel
tahendab i a sotsialistide
kontroversiaalse juhi Olof Palme
hülgava polütilise karjääri lõppu
ming tema asendamist uue ja popu­laarsema
polütikuga. fundub, et
Olof Palme väljakutsuv ja iilbe
Ühetfärükide vastane polütika
Vietnami sõja aja! oli lüga isegi
Rootsi valijatele.
Mõlemate poolte tagasihoidlik­kus
valimiskampaania ajal näitab,
et nii sotsialistid kui kodanlased
parteid panid lauasahtlisse kõik
need probleemidj m^s võiksid rah­vamasside
hulgas vastuolusid te­kitada
ja valimiskampaaniat kah­justada.
Nü hiiliti vaikselt mpöda
Rootsis vä^a olulisest tuumajõu-jäamade
probleemist ning veere­tati
otsuse tegemine tuleval aastal
toimuva rahvahääletusega rahva
kaela. Vargsel sammul mmdi möö­da
ka sotsialistide poolit varem
üles^^tõstetud ettevõtete ametiühin­gutele
üleandmise küsimuses, mir
da isegi Palme ise ei julgenud va­limiskampaania
ajal puudutada.
Ehkki valimistelt tulid suurima
võiduga välja konservatiivid, ei
tähenda see ekspertide arvates
kaugeltki Rootsi heaoluriigi susteer
mis suuremate muUdatuste tege­mist.
E i — vaid. arvatakse Isegi,
et sotsiaalsed reformid tulevad
veelgi süvendamij^ele ja laienda­misele;
Asjatundjad kalkuleerivad,
et feodanliste parteide edu äsjastel
valimistel oligi tingitud sellest, et
nad ei hakanud oma kolm aastat
kestnud valimise perioodil heaolu­riigi
väljammekuid kikku tõmba­ma
väid Jagasid raha isegi lahke­ma!
käel kui seda tegid sotsialis­tid.
Statistilised arvud kinnitavad,
et väljaminekud Rootsi sotsiaal­hoolekandele
ja heaolu toetustele
on viimase kolme aasta jooksul
kodanliste -parteide võimuloleku
ajal 20 protsenti suurenenud. Sama
ajavahemiku jooksul kasvap Sot­siaalkindlustuse
Nõukogu 26-es
piirkondlikus büroos ametnike arv
endiselt 12.7fl@-lt 16.200-le. Kuid sa­mal
ajal oti ka elukallidus tundu­valt
tõusnud kuna näiteks pakk si­garette
maksab üle 2 doüari, pudel
viskit üle 21 dollari j a gallon ben­siini
umbes 2 dollarit.
Huvitav, et valimistel räägitfi ai­nult
.sotsiaalhoolekande suurenda­misest,
kuid keegi ei tahtnud kõ­nelda
sellest kuhu see süsteem
oma suurte väljaminekutega lõ­puks
välja viib. Paljud rootslased
Imrdavad, et nad maksvad 50 prot-sipnti
oma sissetulekust tulumak­suks,
mis pidurdab isiklikku init­siatiivi
ning kasvatab inimesed
tõöpõlguriteks. Kuid i i i ! kaua kui
poliitilised parteid on yeendunud,
et heaoliisüsteem toob neile roh­kem
toetajaid valimiskastide Juu­res,
jatkatatee selle süsteemi sü­vendamist.
Süsteemiga kaasuvate
pahede likvideerimine jääb prae­guste
poliitikute järeltulejate mu-
". reks ja hoolelks.
Seda soovi ongi juba mõnel
määral arvestatud. Toronto B i s s i -
ja Ästoliklubi on ta kutsunud
oma 17. novembrü korraldatavale'
peole. Seal Miss Tallmn esindaks
eesti noorust.
Mida ta koges aga
vias, kuhu ta lendas, selle
ütleb ta, et kõik oli väga kaunis
ja elamustöbüllane, pealegi kui su­gulased
teda otse nagu kätel kand­sid
ja ringi sõidutasid. Esimene-päev
läks Taanis, sealt sõitis edasi
Stõkholmi, kus vübis mõned päe­vad
ja siis sõitis . PÕhjarJtootsi
Umeässe, kus sugulased vüsid ta
autoga rte
See oli tore sõit Norra mä;
ööbiti telkides.
Amult öösel läks jahedaks ja tei­sel
päeval ostis ta põhjapõdra na­ha,
et nagu laplane sooja naha all
magada. Käidi Narvikis, sealt sõi­deti
põhjapoole, mindi üle piiri ka
Soome ja siis algas sõit jälle lõu­nasse
Göteborgis oleva tädi juur­de.
Selle sugulaste hõlma all oleku
tõttu pole ta kogenud Rootsi kõr-
Möödunud kolm^ ^htul toimus Tartu Goliege'is süvis©
Tallinna FestiyaUqrgäÄ ja abüiste koosvübimine, mi-lest
üle vüekümne inimese osa võtsid, õhtu mõte oli tänada Tal­linna
Festivali tegelasi ja kaasaaitajaid tehtud töö eest, aga ks
võimalus omavaheliseks mõtete vahetamiseks, et säiluks koos»
töövaim uu^s algatuseks,
õhtu ametlikus osas Tallmna oma peale, õlles teadlik, et tal cm
Festivali kavalise Osa juhataja palju «õprii, ikes ei keeldu abista-
Ovo Kittask ütles, et tänane õhtu mast.
on tänuks ja (korraldatud loptu^
ses, et tuleval aastal samtäd tublid
kaastöölised on jälle abiks.
vA. Kittaislk mainis, eitita
Eestlast© Kestaiõuikoga Kanadas^
juhatuse köosoleikult, kus otsus­tati
tuleval aastal jälle Karavani-pidustuše
raames teaasa teha Tal-"
liram paviljonina.
Ta- et ta.et mõtle tule­kuna
ta tahtis see-köird
eestlaste traditsioonilist
suvepidustust jätkata sündmu^^
sega, mil on eestlaste hulgas
!e konraldämisest osa võtta,'
sest „tänu t^e läks kõSls hästi
korda ja igale antiikse tanutär
heks ja mälestuseks Maasist
joögikami Täühma
Teisena Tallinna' FestivaU esi­mees
Jaak Järve avaldas omalt
poolt isIlÄiku tänu. T a meenutas,
et Tallinna Festivali korraldamine
otsustati vümasd hetkel, Smi
kuuldi, et osavõtt KaraAranist on
ära öeMud. T a ütles, et võttis siis
pidustuse organiseerija üleanded
geid hotelli: ega toiduhindu. Kuid
sealne elu on kallis, mida igal sü-mapilgul
võis märgata.
Kuna ta enne sõitu tegi hoolikalt
tööd ja kogus reisiraha, sellele
lisandus veel. Tallinn Festivalilt
saadud summa, siisiull ta täiesti
omadega:'välja.
Kõik kokku aga andis toreda meel­dejääva
puhkusereisi.
jätkub ta õppimine Mo-hawk
eollege'is Brantfordi haigla
juures õekutse omamiseks, miUe^
ie on jätkuks ettenähtud tuleval
sügisel õppetöö Wmnipegis. ,
Tänavune suvi on -ta Miss Tal­lmna
tiitliga viinud perekonnaajar-kirja
„Triinu-' kaanele,;ta on leid­nud
palju gõpru eesti noorte hul-
Eösmäik oli esätlasi tooikiku tuua J
Ta.ütles, et sellega on ibema üles­anne
täidetud ja miajandu^juht
annab oma aruande oiktoobris.
Kukitkõikiäks vöga häi^
na imviljon pole kunagi Jcünmo
päevaga nü palju kokku toanM
(publikut ja sissetulekut) k u i Tal°
linna Festival nelja päevaga,
õhtuks õli Piret Komi v a t o n i^
niud külma laua, majandusjuht;
Tõnis Birkmbaum tuletas meeldöj
oona f€istwalia«gset tegeviMp
kunstnjl? Aixts V valmistas
tasuta igast koosolijast kairikatuii-r
i j a kohale saabus k a äsjaj Eu-*
roõpari^isilt naasnud i^iavasil-maline
Miss Tallinn — Š U 2 ^ Süit
gas ja tahaks
vastutasuks mida;
ühiskonnale.
tänutundes
teha ka eesti
' •: STOKHOLM: (EPL): •— Moskva olümpiaad, ku juneb) tohutuks propagandaüdtuseks ja selletõt­tu
tuleks olümpiaad vüa mõnele teisele maale, ütles tuntud vene teisitunõffeja Vladimir Bukovs-ki„
kui ta Ida-EuröopaSolidaarsuskönütee kutsel Rootsit Milastäs.,— Eriti häbematu on asjaolu,
et nõukogude juhid on paigutanud osa oümiaadist olmpeeritud territooriumidele, muuhulgas Ees»
soovivad nad säMa.rahvusvaheHst tunnustust^o ; ; ,
Samuti õpetatakse umbes 2000- siis veetakse teda kürabis. K u i tal
le noorele, kuidas välismaalas-: on liiga hea olla, siis vüakse teda
•tega läbi käia ja neile jätta po- poilitseiautos. Ja k u i m e välismaa-
Bufeovski esines neljal suurel
m i i t i n g Rootsis: Stokholmis,
Göteborgis, Malmös ja Uppsalas.
Kokku õli kuulajaid umbes 1100,
keskmiselt oli igal mptiiigul üle
270 kuulaja. Peale avalike mütin-gute
kohtas Bukoyski palju aja­kirjanikke,
kirjanikke, mõnda
psühhiaatrit, oma kirjaistust ja
palju vanu sõpru.
^Eriti rõõmus oli ta selle üle, et
ta sndine vangikongikaaslane
, Gunars Rodeteda lennuväljal
:; vastu võtti?' koos' oma natse Ja
—Mõned usuvad, et olümpiaad
tähendab rahu j a iSÕprust,, ütles
Bukovski. Aga tuleval olümpiaa­dil
on ainult kaks eesmä;rki —
propageerida nõukogude polüti-iist;
süsteemi j a teenida N. Ludu­le
väärtuslikku välisvaluutat. Är­ge
arvake, et lehed olüpiaadist
halvasti kurjutavad. Ma olen USA
arhiivides uurinud, mida USA le­hed
1936 Hitleri olümpiaadi koh­ta
kirjutasid. Peagu kõik artiklid
olid kirjutatud väga positüvses
;toonis. • • • ., ,
-^Moskvasse lastakse iga -päev
ainult 25.000 üiimest ja nad ei to­hi
kauemaks 'kui kofmeks päevaks
jääda sinna, Enne olümpiaadi saar
detakse aegsasti kõik tuntud teisi­timõtlejad
ihmiast välja, et ühelgi
turistU poleks võimalust nendega
kokku puutuda.
. •: sitiivset muljet-süsteemist. . v '
Teine - tähtis teema Bukovski
kõnedes oli psühhiaatria kuritair-vitaomne
N. Iiidu3: '
Hetkel on vähemalt 2000 isikut
N. Liidus poliitilistel ipõhjustel
paigutatud psühhiaaitrilise sund­ravi
alla. Meil on täpseid andmeid
umbes kahesaja Isiku kohta.
Bukovski on krütiline läänerii­kide
suhtes. Ta on SAUr i l - e mš-tu,
ikuna USA-1 pole mingit võima­lust
seda kontrollida.
Vastupanu N. Liidus kasyab Bu­kovski
järgi. Nüüd enam ei loeta
le sõidame, sõidame, tankidega.
Teisel koosolekul küsiti sotsia­listliku
opositsiooni kohta:
— Ma pole sotsialistliku oposit­siooniga
kokku puutunud, yõib-õlla
võiks ühte isikut lugeda soit-'
sialistiks, nimdlt Medvedevit. Aga
ta ise 'peab ennast kommunistiks
jia mitte teisitimõtlejaks.
Tegelikult olen ma läänes koha­nud
hoopis rohkem kommuniS"
tekul N. Liidus.- .
21. augustü avas Stdkholmi
Eesti Lasteaed jälle oma uksed.
Endine ^ lasteaia juhataja E m a
Klemmer bn läinud penÄioniJe ja
uueks juhatajaks on määratud
Süvi Somp, kel on abilisteks õie
Heinoja ja Yvon© Luimüa; keva­deks
saadakse veiel üks kasvataja
juurde. Siiani on lasteaeda regist­reeritud
umbes 50 last. Kuna
ruumid on kitsad, pole lastel või­malik
lasteaias viibida kõik näda­lapäevad,
: ülimalt kolm
saab laps nädalas seal olla. Root-.
sis kehtivate normide kohaselt ei
lubata rohkem k u i 18 last ühekor­raga
lasteaeda, mistõttu praegu
ootavad mitmel lapsed järjekor-e
sunni{
V4B4 EESTLANE"
ras võimalusi lastöaeda saami­seks.
Lasteaed võtab vastu lapsi
kolmandast eluaastast. Põhikirjas
on öeldud, et laps peab eesti keelt
valdama, kuid laupä^ti võetakse
vastu ka neid, kel eesti keel oa
peaaegu olematu. K u i d siis kestab
mäng ainult koüm tundi tavalise
seitsme tunni asemel. Otsest eesti
päeva keele õpetust lasteaias ei esine,
lapsed tundsid selle vastu nii
väikest huvi, et see osutus võima­tuks.
Selleasemel räägitakse ees­ti
keelt mängude ajal, mülega õp­pimine
kuulub mängu juurde.
tarniTvjKirrm^y"^'^""iii"-f'<»a«»gHH-irHapmm^:-^t\aTr.-^''a»^Q^.'va^
Maksab Kanadas:.
teisitimõtlejaid kümnetes: või sa-. ^^^^^
dades/Nüüd on neid.miljoneid.i^!^^ , , , .
E r i rühmad on alustamid tihedat I"""f.^^^F^
— Mult küsitakse mõnikord,
mis ma arvan «sotsialismist inim-
Ma vastan nagu tei-
Inimliku
koostööd. Usklikud, inimõigusla­sed
j a vähemusrahvused on haka­nud
ühiselt võittema.
sotsialismist võin meeleldi loobu­da.
^ : • '
Bukoväki on avaldanud raama­tu
rootsi koeles — ,,Ooh vinden
Katsed' vabu • ämettüMnguid. vander igen'^ 'See: on •.raamatu-luua
on. N. Liidu juhtkoiimtale kauplustes läbi müüdud aga mõ-eriti
ohtlikud. , nes;kohas^on seda võimahk ;v©el^
^/^^.^ ' saada. Hind'on sküll kõrge — 95
N. Liit on ennast kaua >aega nime- krooni - aga raamatu 500 1 ^
tamid töölisriigiks. Kui töölised fcülge cm seda väärt. :
Insurance
Agency
23 WESTMORE- Br., Saite 200"
• , Rexdale, Oiat. M9V 3YT
Tel. 7454622
hakkavad aktiivset vastupanu te­gema,
isiis on seda võimatu usku­da
ka kõige suurimal nõukogude
sõbral.
Bukovski ei usu, et Brezhnevi
sumi võib olukorda N. Liidus mõ­jutada:
' -.
— Olukord on halb, aga see ei
sõltu mõnest üksikust isikust vaid
süsteemist. Pärast tema suraia
(EPL/ÜI)
$35-
K ' 5 R I P O S T I G A
üSA-a;
$30v
$15.
LENNUPpSTSGÄ ülemere-mäaöessej
Aastas $69,—, poolaastas $343, veerandaastas $18.-°
Aadressi muudatus 40 centi. üksiknumbri hind 40 centl.
• Kamaia. aadressidele.palume märHda,J>OSTÄL CODE" Ja
USA aadressidele ;,ZIPCODE"
Fangatshekk või posti rahakaart Idrjutada
^ 1^^
tuleb mõni muü samasugune isik.
Süsteem pole Breahaevi isiku pro­dukt,
vastupidi on Brezhnevi isik
süsteemi produkt.
Keegi ;küsis koosoileikul Bukov^-
kilt, miks elamistase on nii madal
ja miks inimestel pole autosid.
Bukovski vastas: •
— Meil liigub järgmine liäli:
Nõukogude inimesel pole autot
vaja. -Kui tal on liiga halb- olla,-
Avakoondus toimub neljap. õhtul,
4. okt. kell 7.0Ö Peetri kiriku saa­lis.
Noored paluvad vanematel
avakoondusest kindlasti osa võtta,
ser on kasuks noortetööle. Uutel
her iestel palutakse registreerida
hellakeste juhile, Ingrid Eütfile,
itel. 889-1Ö83, gaididel ja vanemgai-didel
Rita; Valter'üe, tel. 759-2405.
Kc ' : i võib registreerida Ellen
Kl^ i'le, tel. 2254543.
Registreerida võib ka avakoon-dusel.
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks /
veerandaastaks tavalise / kiripostiga alates „ _..
1 9 7 - 1 . Tellimise katteks lisan $ siinjuures
rahas 7 tshekiga / rahakaardiga. (Baha saaft® mmM
r •