Vaba eestlane , September , 1979

              1
1.
A i ' .
M i
— •mursday, Septoite 2ö, 1979 Nr. r
"TrrU!rf»<Ml.iMiiTn?kngjfi,nf»»—^.
Vaba Eestlase, 13§
tttSFOOT): tolmems 3M-7521, talitus (tellimised.
ekspedit!?iiM)n) 364-7675
TEMJMISHINNAD Kaaadas: aastas $32,—, poolaastas
veerandaastas^ $9.50, kiripoistiga aastas poolaastas
ja veerandaastas 015^.
TEiliMISmNHAB v i i j a ^^
tas $19.— ja veerandaastas $10iO. Kiripostiga USA-s^^^
poobastas Ä
LEWUPOSTOA. memere-maadess©: aastas $69—,
hf Free Estonian Publisher, Ltd., 135
Toronto 3, Önt. M6J 2H2
1^
Meie kesk- ja vabadusvõitluse
.«jrganisatsioonldes, on sageli rää­gitud
vajadusest ^ meie " vabadus­võitluse
elustamiseks ja seHele
uute elustavate süstide andmisest,
Eestlasite; Kesknõukogu.. Kanadas
üldkoosolekutel, samuti teiste
qiaade ja mandrite keskorgani­satsioonide
kokkutulekutel ning
juhatuste ja erikomisjonide koos-olelmtel
arutatakse tihti meie va­badusvõitluse
tõhustamise võima^
lusi ning otsitakse teid praeguses(t
ummikustI ja kinnikülmunud clu-
.korrast -välja pääsemiseks. Seh!.' ääres: kui kogu^ .Kesk-Ida •käärib
olukorraga. Maailmas on praegu-nii
palju .probleeme ning N. Liit
on siüvõrd laial rindel pealetun-gü,
et Ameerika ÜheiidrüMdel ja
teistel lääneriikidel ei ole lihtsalt
aega, energiat, mahti ega jõudu
hakata tegelema sellise nende ar­vates
kolmanda järgu küsimuse­ga
nagu sfeda on Balti rügid. Kes
hoolib veel Baiti riikidest kui N.
on toonud Ameerika külje
Kuubale oma lahingubrigaa-di,
kellel on aega mõtelda kolme­le
miniatüürriigile Läänemere
ei ole siiski seda salavõtit leitud,
mi:> avaks meile uksed maailma
ja Araabia liigid ähvardavad lää­neriikide!
hinge kinni pigistada
massimeediate, vaba maailma va- õliekspordi lõpetamisega ja kellel,
litsuste ja Liitunud Rahvaste Or-' tulevad mõttesse Balti riigid kui j
Kuuba diktaatori Fidel CasiSro poliitiline aktiivsus viimastel aastatel ping tema tihe koostöö
N. Liiduga, miEe tulemusena CaStro annab oma sõdurid Kremli imperialistlike huvide viljelemi­seks
vene kindraite kasutusesse ja laseb vene vägedel maanduda Kuubal, on mitmel puhul tõsta­tanud
küsimuse, miks ameeriklased ei likvideeri seda mürgipesa, mis on tekkinud Ühendriikide
köögiukse taha. Meenutatakse, et ameeriklased üritasid 18 aastat tagasi Castro rezhümi kukuta-mIist
n.n. Bay of Pigs'i operatsiooniga, mis agä täielikult ebaõnnestus/Küsitakse, kes oH selles
fiaskos süüdi nmg nüüd tagantjärele on avaldatud Castro rezhihni kukutanüse operatsiooni kohta
huvitavaid andmeid, mis ei lase paista toUeaegset president John Kennedyt kulg! heas valguses.
Sala j astest mater j alidest", mis,
^. ^ . . . ,nõiüd avalikkuse ette toodud, võib
ganisatsiooni. juurde, nmg. vqimal- .Castro palgasõdurid ja nõukogu- teiia järeldusi tltiendriikide tolle^
daks tõsta meie rahva probleeme de relvadega varustanud terroris- ^^^^^ poliitiliste Ja sõjaliste juh-maaüma
avalikkuse ette, ' iid. üritavad Aafrikas uute riikide ^ i ^ ^ otsuste ja seisukohtade koh-
;Meie oleksime ülekohtused kui! vallutamist? Nagu näeme, on.lää-1 ;mis-' aitasid otsustavalt kaasa-ireie
väidaksime, et meie organi- j nemaaüma probleeniid väga suu-' Pigšl operatsiooni eljaõn-satsioonid
nhig vaatavad institut-1 red ja Balti riikide küsimus nestumisele President Johil F.
võiks akuutsempl kujul iHes tm^^^
^ ta alles siis ioii Ariieerika €herid- aasta mais, mõned nädaladpärast
1 iigid ja ta lütlased on üle saanud g^^y pjgg.j
oma letargilisest ohikorrašt ning niine ülekuulamistega,
on asunud ise defensiivi asemel
ofensiiv. See ofensiiv peaks tule-sioonid
oleksid meie
luse suhtes olnud passiivsed ja ei
oleks otsinud ja taotlenud võima­lusi
meie probleemide esüe tõst­miseks
ja Balti rahvastele tehtud
ülekohtu selgitamiseks. Meil tar­vitseb
ainult meenutada näiteks
Eestlaste Keslmõukogu kanadas
ning Läti ja Leedu keskorganisat­sioonide
poolt organiseeritud Bal­ti
Õhtud'Ottavi^as,Eesti-Rahyusko-mitee-
Kanadas algatus! ja side­meid
ühendriikide Kongressiga
ja valitsusega kontaktide otsimi­sel,
ühendatud Balti-Ameerika
Komitee energilist tegevust Was­hingtonis
ja BATUNIliitanete en­nastohverdavat
ja aeganõudvat
tööd Liitunud Rahvaste Organi­satsiooni
lükmesriikide esindaja­tega
kontaktide otsimisel. Sama­sugust
tööd meie vabadusvõitluse
alal on teinud Eesti keskorgani­satsioonid
Rootsis ja Austraalias.
ioone,, uuri­ma
ja peaks üsna kiirelt saabuma,
sest kui praegune olukord jätkub,
siis saabub kord päev kus kogu
läänemaailma vastupanu variseb
täielikult kokku ning kommunism
teostab oma maailmavallutamiše j
plaanid.
Selleks võimalikuks ofensiiviks
kus esEe kerkisid hävitavad lün­gad
Ühendriikide sõjaliste ja
poliitiliste operatsioonide juhti­misel
ja otsuste tegemisel.
Tui^iistajate seletustest näMub,
! et Ühendriikide valitsuse juhtiva-jtes
ringkondades valitses Bay of j
' Pigs'i operatsiooni teostamise ajal
. , , . . täielik segadus. Operatsiooni plaä-peame
ka meie olema valmis ,iia , i • ^ 1 seIlIl e1k s eeltöid ti ege'm a, etX B« alti nid Ollid valm^ ist\a- tu d^^ suutr.e \ -krn -r•u -i r.Ae_ jaUe _ar« e,, u* nust;a• ta, .en.tJ.,i g^a , n^e id mnueunddeet ip vÄiitmilaisnteelt emošmtau--
km Baltr rng.d amiavad erakord-1 to^us sõjaliste attatööride strateegUised eelised maandumis-se
võimaluse N. Ludu kahepa.kM j ^ ^ ^ j ^ ^ j pä^ast selle, ettevõtte operatsic^oni teostamiseks toid
polut&a,: . ülekohtuste sammude! läbikÄkumist otsiti süüdlasi vä- kahjiÄs ei olnul laheduses so-bi-
,Ta_.rahvusvahelise, oipse nktai- j - ^ j ^ j ^ ^ j ^ ^ . ^ ^ p^^^^^^^j^
m,se pa.ljastam.seks. Juba varem; ^ Maja ringfeoncMest, ti vaja olnud invasiooniarmeele
Sealjuures tuleb aga märkida,
et operatsiooni algatajaks ei ol­nud
president Kennedy vald
hoopis president Eisenhövi^er,
kes 1960. aasta märtsis kinnitas,
et Castro moodustab Ühendrii­kide
külje all komnlunistliku
hädoqhu ja ta iuleb kõrvaldada.
. Kui Kennedy 1961. aasta jaanua­ris
presidenditoolile asus, siis oli
Ühendriikide valitsus enda juba
kaugele Castro vastu teostavasse
operatsiooni sisse • mässinud.
, tjhehdriikide sõj avaelaste juhti-'
misel olid saanud invasiooniks
väljaõppe tuhanded kuuba' vaba­tahtlikud
Guatemaalas, Nikaraa-guias
ja Floridas. Treeningut fi­nantseeris
Ühendriikide vaiitšus,
kes andis sõduritele ka relvad.
Originaalse CIA plaani kohaselt
pidid Kuuba eiksiüäõdurid valluta­ma
Trinidadi, mis asub sada miili
Bay of Pigs'ist ida pool, Kuuba
idarannikul. Sellel ikohal olid, kõik
kuna sellega taheti näidata, et
Kuuba oma lendurid atakeeri-
Kas Ühendriikide salaluure on
praeguses segipaisatud maailmas,
kus N. Liit on pidevalt pealetun­gil,
oma iilesanhete kõrgusel? Kas
Keskluure Agentuur CIA ning sõ­javäelised
luureorganid on võime­lised
Venelaste maaUmavallutami-se
operatsioone a.vastama ja j ä lr
gima ning võistlema edukalt
KGB mitmepalgelise luurega ja
põrandaaluse tegevusega? Nende-id
küsimustele on raske otsest
vastust anda laild paljud viimase
aja sündmused, eriti vene võitlus-sid
ise oma lennuvälja Kuubalt, brigaadi ootamatu avastamine
on mitmel puhul mainitud, et Bal­ti
riigid peaksid oma olukorra sel-
Kahtlemata pn need algatused gitamiseks aValdama mõningates
Ja üritused teataval määral tule-; vaba maailma suurajalehtedeš je-musi
andnud ja aidanud Balti rli-; hekülje suurusi kuulutusi; kus
kide ja rahvaste probleeme selgi- lihtsalt kuid selgelt massidele sel-tada
ja päevakorral hoida vaba gltatakse Balti riikide vägivaldse
kusjuures püüti süüd vastastikku taktikalise õhujõudude toetuse
I oma kaelast teiste kaela veereta-: andmiseks. . : ;
):da. - KiaiKennedyle see plaan .esitati,
siis soovis ta uut plaapi, mille
läbiviimine ei oleks nii silma­torkav
kui Trinidadi vallutami-maaüma
polütilistes ringkonda­des,
kuid kahjuks laiemate massi­de
hulka ei ole meie oma sdgitus-ana^
tamiše ning punaarmee tan- i
kide toetusel korraldatud „vabad j
valimised". Antud olukorras oleks:
tööga pääsenud. Oleme sunnitud selline kuulutuste avaldamine üks
konstateerima, et suuremate aja- praktilisemaid mooduseid meie
lehtede veerud on meie selgitus- asja seletamiseks ja selgitamiseks j
ning selle küsimus©» peaksid üles
Sealjuures selgub aga kristall­selgel
kujul kuiviÕrd raske on
demokraatliku süsteemi raami­des
teostada salajast sõjalist
op^atsiooni, mille organiseeri­mist
ja teostamist ning selle ük­sikasju',
tahetakse
eest varjata. .
töö artiklitele suletud ning meie
probleeme ei taha käsitada ka
raadio- ja televisioonisaated.
BATUNl tegevuse .raadides -on
paljude Liitunud Rahvaste Orga­nisatsiooni
liikmesriikide esinda­jad
kaastundlikult ära kuulanud
ülevaated Balti riikides praegu
valitsevatest olukordadest ning
balti rahvastele tehtud ülekohtust,
kuid sinna see asi on jäänud. Kee­gi
ei söanda balti rahvaste saatust
Lütunud Rahvaste Organisatsioo­nis
avalikult kas või mööda min-neski
puudutada, veel vähem Bal-
•M riikide küsimuses mingit ette­panekut
teha. Kõike seda nähes
jääb mulje, et balti rahvad on na-gfu
ajaloo raamatu lehekülgedelt
maha kustutatud, neist ei taheta
enam palju kuulda ning läänerü-
Mde esindajatel on oma eksisam­mude
ja saamatuse varjamiseks
neist piinlik rääkida.
. Meie 'ei saa
Siis koostati uus tagasihoidlikiim
plaan, rnille läbiviimiseks otsusta-avalikkuse
tiraikendada Trinidadi plaani 4000
sõduri asemel .1400 meest. Inva­siooni
(kohaks valiti Zapata pool­saarel
asuv Bay of Pigs, miiHe lä-õhurünnatku
tulemused olid ma-
.sendavad,kuQa nendega ei suude­tud
hävitada. Casti^ö lennuväge,
Imid pandi seUe asemel Castro
sõjajõud häireolukorda.
Süs tuii president 'Kennedylt õn­netu
otsus, mis 'kujunes lõplikult
sö.atuslikuks invasiooni õnnesitu-misele.
Just enne invasiooni tegi
president (korralduse tühistada
Kuuba eksiiMendurite kavatsetud
rünnakud Castro lennuväljade
vastu, millede eesmärgiks oli lõp­likult
rivist välja lüüa Castro len­nuväge,
Kennedy nõuandja riigi
julgeoleku küsimustes McGeorge
Bundy mainib,' et Kennedy tegi
selle otsuse pärast nõupidamist
oma välisminister Dean Rusk'iga.
Tolieaegne «kaitseminister I^obert
S. McNamara ikinnitab, et selle
kohtuimise ja nõupidamise juui-es
ei olnud teda ega staabiülemaid.
Kuubal, ei anna eriti head atestat­siooni
USA luureasutuste võimete
kohta ja lasevad ameeriklaste
luureasutuši paista väga kahvatus
valguses.
Kuigi CIA-1 leidub oma kaits­jaid,
et saa nad siiski salata, et
Ühendriikide Keskluure Agentuur^
kes kulutab aastas sadu miljoneid
luuretegevusele ja kelle palgal on
tuhanded ametnikud ja agendid,
on saanud viimasel ajal paljude
tagasilöökide osaliseks. Küsitak­se,
kus oli CIA kui kommunistid
valmistasid Afganistanis ette oma
rügipööiret, miks ei olnul Ühend­riikide
agentidel selget ülevaadet
Iraani poliitilise olukorra kohta,
mis oleks võimaldanud Washing­tonil
võtta tarvitusele vajalikke
abinõusid oma tohutute huvide
kaitseks ja kas ühendiiikide luu-reaparatuur
ei maganud sügavas
Sõjaväel. juhtkoimale ei teatatud unes kui venelased vedasid Kuu-sellest
otsusest enne M juba oii bale raske kahurväega ja soomus-hilja
seda muuta. Tagäijärjeks oli, \ masinatega varustatud võitlusbri-et
Kuuba rannikul maale saade-tud
.1400 mehe hulgas hakkas
suurt hävitustööd tegema pidevalt
ründav Castro lennuvägi, mis ot­sustas
võitluste 'käigu Castro kä-käia.
Summad nendeks kuulutus­teks
tuleks korjata eJiiaktsioonide
korras ning need hoida lahus
keskorganisatsioonide tavalistest
eelarv^est. Kogemused näitavad,
et inimesed annavad sellisteks
eriaktsio^nideks kefgemini raha
kui keskorganisatsioonide üldiste
väljaminekute . katmiseks. •: Kui
meil ja teistel balti rahvüsgruppi-del
on vabas maailmas suured
säästusummadi kinnisvarad, ärid
ja muud varandused, mis tõuse­vad
sadadesse miljonitesse dolla­ritesse,
siis peaks sellistele kuulu­tustele
majandusliku tagatise
andmine olema mitte ainult teo-miustada,
et Balti rükide küslmu-|reeti%clt vaid ka praktiliselt täle-ge
läänemaailmas päevakorralt tikult teostatav,
kustutainine on suurelt osalt seo- Kas ei oleks vä^rt neid iriõtteid
uneie. " "
Kuubale teostatud invasioon
tõstma Balti riikide ühised vaba- olöi^^a ™tte ainult; s^^
dusvõitluse organisatsioonid nii; ""^^ ka poliitüine saladus. Invasi- j ühendriikide ühendatud sõja-siinsel
mandril kui ka mujal. j "^^^^^ prafetUisdt labi viima, j,5udude tookordne, staabiülem'
SeMne sdgitustöö nõuab kaht-1^^^^^ põgenikud ühendriikide .j^j^dral Lyman Lemnitzer: ütleb,
lemata raha, kuid eesti, läti ja J^?^^^^^^ ^
leedu rahVusgruppidele ei t o h i k s I ^ ^ ^ ^ J ^ ^ võimalus .antud abi ülemad ei kütnud^^^^s^^^^ plaani
see hea tahtmise tuures üle jõu alati kategooriliselt eitada. ' ametlikuilt heaks fcuid nad andsid
Asjatundjad mainivad, - et omaV vaikiva nõusoleku.
Ühendriikide tahe oma osavõtu Haam .praktilisel rakendamisel
täielikuks varjamiseks ja maskee- ,v5gti arvesse terve rida polütüis-rmiiseksph
peamiseks põhjuseks, j ^ kalkulatsioonidest tingitud
miks invasioon ebaõnnestus. In-ig^aolusid Selle asemel, et saata
vasioonijõududde anti ühendrü- ipagulasarmee koos^seisu kuuluvat
kide osa varjamisel^ sellisel mää-1 läikest lennuväge invasiooni päe-rai
pkiurdavaid ja takistavaid ees-; castro lennuväljasid pommita-kirju,
et sõjalise operatsiooni saadeti lennuvägi kaks päeva
teostamine vajalikul kujul muu-; ^ e m maandumist oma öperat-tüs
võimatuks. sioone teostama. Ründavatele len-
• See oli president Kennedy, kes ,.(i^j,j.iteie ,teMi korraldas, et nad
vajutas poliitüistest fcaaJuüustest | niaanduiksid Floridas ning šeletak-tingituna
operatsioonüe peale' g^^^ et nad on i^õgenenud Castro
oma pidurdava pitsati letrmuväest.Tegelikult: startisid
need lennukid Nigaräaguast
konnas ja peakoosolekutel Ehe-ameerika
baasidest. ÜSA mere­jõudude
tolleaegne ülem admiral
Invasloonijõududega maale saa­detud
kuubalased kinnitasid, et
nad kaotasid lennuväe toetuse
ärajä.tmise tõttu ja paljud neist
olid arvamisel, et ühendriigid
on neid petnud.
; Miks Kennedy katkestas maan­dumise
päeval õhujõudude rünna-
; kud Kuuba lennuväljade vastu?
Selle;kohta ei ole saadud kindlat
seletust ega vastust. Kindral Leip-nitzer
arvas, et välisminister,kar­tis
teiste Ladinä-Ameerika riikide
hukkamõistvat' otsust ikui oleks
selgumd, et õhuirimakud tulid
väijaspoolt Kuubat^ -^^^^^ :
Välisniinister Rusk väitis, et pä­rast
kaks päeva ernie maandu­mist
toimunud õhurünnakuid
Kuuba lennuväljadele valitses
üldine segadus,
Arvati, et Havanna purkonda ei
tuleks enam teistkordseid õhuiTün-nakuid
teha ning president oli ar­vamisel,
et see võiks toimuda ai­nult
erakordsetes olukordades.
Mõned •; toUeaegsed presidendile
lähedal olevad isikud on veendu­nud,
et kui sõjamehed oleksid
Kennedyle selgeks teinud kuivõrd
tähtis on õhurünnaikute teostami-malt
kaaluda ja vaatavad otsused iEtüke väitis, et see pettemanöö-ver
oli tehtud Ühendriikide väiis-
• • K.A.:;: • ministeeriumi
gaadi?
Kahtlemata on need küsimused
õigustatud ja kahtlemata On
ameeriklastel ja teisel li^äneriiMde
elanikkudel kelle julgeolek basee-mb
suurel määral Ühendriikide
sõjalisele valmisolekule põhjust
muret tunda ameeriklaste luure-asutustele
osaks saanud viimaste
suurte tagasilöökide pärast. Ja
kuidas olekski ühendriikide sena­til
võimalik SALT II kokkulepet
kinnitada kui senaatorid seisavad
Kuubal venelaste, uue agressiivse
akti ees ning neil ei ole ühtegi ga^
rantiid, et Ühendriikide vastuluu­re
on võimeline seoses SALT II
kokkuleppega ameeriklasi petma
ja salaja oma rakettide arvu või
nende löögivõimet suurendama?
Kuiühendriikide senati välisko­misjoni
eshnees senaator Frank
Church nüüd eriti aktiivselt vene
brigaadi itpomisrt Kuubale kriti­seerib
ja selle seob SALT II kok­kuleppe
kinnitamisega senatis,
siis ei saa sel puhul kahjuks unus­tada,
et sama Franlt Church oli
sep mees, kes oli üks suuremaid
CIA atakeerijaid kui seda-Kong­ressis
arvustati ja selle tegevus-põllu
pihi jooni kitsamaks tõmma­ti.
Frank Church on külastanud
ka Kuubat ning sealt naasnult ni­metas
ta diktaator Castrot oma
sõbraks. Chiiirehi järsu meele­muutuse
põhjuseks peetakse eel­olevaid
valimisi Idaho osariigis,
kus Church tuleb senaatorina
ne enne invasiooni, süš ei oleks. ümbervalimisele. Kalkuleeritakse,
president Ä i e oma vetot peae 1 et senaator on oma koha paigast
(Järg lk. 3)
- -/
Nr. 70
VAI
22. ja 23. s|
tel. 921-7777.
29. ja 30. E\
493.7231.
ESTO MUT
Aktsia hinj
- I't5 King
: Torontoj
Telefon
- . . õht
iR' . v . - . , „ . ,
Kommeni
hirmul ning
äkki konsei
lijate mõjutf
de suhtes k(
Kas ei ole.^
Ühendriikide
vatel meestel
lad poliitil
saamad nüii
mistest valii
Kas ei ole
Ühendriikide
suunata ninj
tika, ntiUelül
ter ega Koi
värvi ega k
„Kas ämt
oma närvid^
kui vaadeldi
venelaste
ja Aasias.
iTiitmes sel
ilmajaos oi
lastele pa]
ühendrükidi
dub vajalil
likkus ning|
jetavad ohi
mamerei ti|
Euroopa
joones
sed on vai
tuumasõda 1
nõuab oluki
kuv ja kahe
Kremli juh
et Washim
äärde sm
alustamisel
tele võimali
relvadega
miseks.
Paljud
davad ka
Ühendriiki^
pettimud
tab enda
seks, mis
Euroopa
line käik
mida kau^
vad praeg
sustamatul
ei oska ül
: kata oma
Lääne-El
hoiakut
vait muut|
rid, eriti
hedalt see
ga ja nj
Euroopa
ni tähe ai j
vad tullal
tagasilööj
toovad k\
aidates tj
propagan]
tungile
See eb|
kui tun,£
jatakse pl
geiikke jf
energiat
te probl
vaid suu{
' liia laien
guses olj
viga
slsepoliit]
da aimiU
ref ormidl
leemid oi
välispoIii|
need riii
pa, e! ol^
rahvast
tavate ki
IM