1979-09--25-06 |
Previous | 14 of 24 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
.81 25. sapteiubril 1979 — TiieÄy, September 25, im Nr. 71
f 14^1; 1500 m soomlane. Antti Loik-kanen
3.40,6; kuulitõukes Anders
Arrhenius R 19.50, teine Markku
N. LüdU ulatusega m. hüpi^jate Tuokkö S 19.20; 10.000 m Martti
|)äeval Tallinnas püstitas Krista Vainio S 28.30,4, teine Lasse Viren
Berendsen uue Eesti rekordi nais- 2^-49,2;, vasaraheites Juha Tiamen
te kaugushüppes tulemusega 6.31;p 72.32, teine Hannu P o l v iS 71.54,
rekord on ühe seiütimeetri võrra i^olmas Harri Huhtala S 70.00; 100
parem pärnulamia S. Ojä hiljuti- n i . Christer Garpenborg R 10,33;
sest rekordist. Kõrgushüppes või- kõrgushüpe Matti Nieminen S 2.16,
\ tis esikoha Tiit Pahapül tagajärje- teine «Jan From R 2.16, kolmas Sep-ga
2.18 ja kaugushüppe Henn Pü- Smolander S 2.16; 400 m C .
i-isild 7.48. j Gullstraiid R 47,06; kaugushüpe
Ärto Ikonen S 7.52, teine Äke
Fransson R 7.50 ja 4xl(K) m teate-
Eesti sportlasi^^ võitsid r o o t s l ^ s ^ - ;
ve jooksul itõusnud heasse vormi Teise^päeva esikohad: 200 m C.
ja saavutanud Missuvelöma tipp- f ^[f ?; .2!^28; 0 te^^^
tulemusi. Nn viskas Toivo Moorast^A^^^^^
oda Tallimias 77.66; sanmü on Enn ^ ^ ! ^
Rohula isiklikuks tipptulemuseks jkeid C. Gullstrand R 49,80 ; 800 m
M i f ö o k e tulemus 19.55. See talle ^ ^^1.^9.0; ke^^aheide
veei esikohta ei andnud, selle sai M ^ l ^ 1\iokko S 63.32 ;J000^^ tsr
Heino Sild tulemusega 19.65. Nais- P^^^^^^^^ Ekblom S
« EljuKubi heitis Haapsalus ke-K^^'^' "^^^^'^ Pentti Smersaari S
tast 61;5S. .70, 'teine Esa Utriainen S 87.92,
kolmas Arto HärkönenS 86.36;
500Ö m Dan Glans R 13.45,4, kolmikhüpe
Anders Mössberg R 16.00
ja 4x400 m teatejooksu võitis Rootsi
meeskond.
\. 34-aastaise Toomas Suurväli, kes
oli aastaid Eesti kümnevõistlejate
esireas j saavutas pärast eemalolekut
jäUe Elesti parimate kümie-lg
võistlejate tagajärje 7929 punkti.
15-aastane Abja koolipoiss Valter 1 Dortmundis 26-aastane Lääne-
)5CüI(vet aga viis omaealiste kiimixe- Saksa sportlane Manfred Hüning
võistluste rekordi 7122-le. | heitis vasarat 79.16, mis on tänavu
äremuselt teine tulemus niaaii-mas
ja kõikide aegade kuues. Tär
Tallinnas peeti 31. Balti regata;N^^eparemustabel on järgmi^
kus oli ligi viissada osav^^^ : ^-
riigist. Eestlastel maailma pari- 79.92 Sergei Litvinov N L '
mate kõrval õnne ei olnud. Aare 79.16 Manfred Hüning L-Baksa
Kööp tuli kuuekümne seitsme 78.66 Karl-Hans Riehm L-Saksa
„Finn" klassis võistleja hulgas 15- 77.82 Detlef Gerstenberg I-Saksa
nd^le kohale. Teise fcümiesse jäid 77.64 Roland Steuk Ida-Saksa
Müjuti Helsingis Põhjamaade 77.58 Juri Sedyh NL
meistri tiitli • võitnud „Solingu" 77.42 feoris Saitshuk NL
meeskond ja Urmas Oja oma^ kaas- 77.42 Aleksei Maljukov NL
lasega„Lendaval hollandlasel''. 176.76 Klaus Ploghaus Lääie-Saksa
•76.36; Pavel Repin-NL
Hind
Sooviavaldused toetuse saami-setes
Rektor Henno Harald Jänese
Mälestusfondist paJütaikse sisse
anda hiljem'a)lt 15. oktoobriks s.a.
fondi nimele aadressü: Eesti Keele
ja Kirjanduse Instituut, Tule-gatan
20, lil3 53 Stocfeiholm. Avaldus
tuleb esitada vastaval blanketil,
mida on võimalik tellida sa-imial
asdressM.:".: •,
Põthikjrja järgi võivad toetust
saada üksikisikud, igeškätt eesti
noored, tkuidika asutused ja orgä-nisa)
tsioonid, ikes õpivad või uurivad
eestiainelisi teadusi või on
teisiti tegevad eesti kultuuri alal.
Soome laskurmeeskond metssea-laskmišeSj
kuhu kuulusid Martti
:Eskelinen, Jorma Lievonen,Ju-
39. meeste kergejõustiku maa- ha Ranmkko ja MaUi Säteri,
võistlus Soome ja Rootsi vahel lõp- lasid suurepärase maaümarekor-pes
Soome võiduga 214-194. Nais^di Linzis, Austrias peetud eri-tet
võistlus oh palju põnevam ja ti kõrgetasemelisel võistlustel,
alles vimiane ala, teatejooks, au- Meeskond ületas endise, 1974. aas-dišsoomlaimadele
võidu 80-^77. t^^^ Ludu käes olnud
Soome sportlasist olid niõned pa- Uaailmarekordi 1527 süma seitsme
remad samal ajal Mehhikos pee- silmaga. Uus maaihnarekord on
tavail üliopüasmängudel. 1534. Soomlasist lasi parima tule-
Mpned tagajärjed meeste aladel; muse Jorma Lievonen.
lllö m tõkkejooksus oli esimene Teisele kohale tuli Ungari mees-rootslane
Oirist^ Gullstrand | kond ühe süma võrra nõrgema tu-
Stoteholmis eesti kmistihooaja
avas Ville Tops oma järjeikorras
koilmanda kunstinäitusega. Näitusel
esitati graafilisi töid ja akrüül-maale.
Graafilistest töödest olid
näiitus^sl koUaazhid, millised olid
lõigatud kunstniku graafilisest
toodangust. Väljarpandavad konst-ruiktiivsed
akrüülmaalid oii ainult
osa [kunstniku mitmekülgsest loomingust.
Kunstnikul on kavas
1980. a, korraldada suurem ülevaatenäitus,
mis peegeldaks tema
kunstilist arengut ja valgustaks
peirioodi pärast eelmist iseseisvat
näitust, mis toimus aastal 1972.,
lemusega • 1533, mis on; ka parem
eelmisest maaihnarekordist; Kolmandale
kohale jäi N. Liidu meeskond
1526-silraaga.
OTTAWA —^ Kanada postimi-nister
John A. Praser tegi teata-vaJks
1979. a. j'5ulupostmarikide
seeria väljaandmise, mis ilmub
17. okt. SelMe järgneb nädal hiljem
Internatsionaalse Lasteaaasta
eripostmark. (Kuid ka ilmuvad
joulupostmargid on teemaliselt
seotud Internatsionaalse Lasteaastaga.
E r i lasteaasta pöstmarik
valiti Lasteaasta puhul väljakuulutatud
Laste Päevaga koolides,
mida käendab Canadian UNIGEF
komitee j a Kanada Punane Rist.
Lasteaasta postmargi ililustratsi-oöni
on kujundanud noor kunstnik
Marie-Annick _ Viatour Que-beoki
iprovintsist. Kanada jõulü-polstmarkidel
on motiivideiks an-.
tiijcsed laste mänguasjad.
Joulupostmargid pn kolnaes
väärtuses, 15-cendine jouiukaar-tidele,
17-cendine kirjadeile j a 35-
cendine õhupostile. Esimest trükitakse
109;5, teist 69.5 ja kohnan-dat
19,5 müjonit Canadian Bank
Note Co. trükikojas.' Lastepäeva
postmark . trükitakse ; Torontos
Ashton-Potter trükikojas arvuga
24 miljonit. ;
: Kanada postiminišter tegi samaaegselt
teatavaks, et 20. juunü
1980. antakse välja hiljuti surnud
endise peaministri John- Georg
Diefenbakeri m'älestuseks. eri-
, postmark. -
Hanno Kompus-- Kostotamata mälgkunsM
järel© • .• • ' • .•
L. Wahtras — Lüvafelass
Enn Nõu — Vastnvetft
Amia Ahnaatova —. Marie Under ^ EeefevloM
H. Michelson - SkautUkul teeS
H. Michelson ~ Noorsootöö raöaW
H. Michelson — Eesti racMdft
lViinu*V üksiknumbreid
Estonian OMclal Gaide
Paul Laan — Mõttelend — PUte Ja
Karin Saarsen — Lohehgrinl lal kamine
Herbert Salu — Utoopia |a fatnreloogik
Eduard Kiants — Lnnieiiitlased (lm
lona Laamas Mis need gipelga^
(luuletuskogii)
A. Kubja V - Kadonnd kodud —
A. Eubja — Mäldsinsi kodneasurdt
A. Kubja — Palnkesed
E< Uustalu ja R. Moora ~ SoomepisiS
4^ lk. + 64
Leho lAunJsto - - Alainnse Audros
line jutustus kirjanik Oskar LütsM
L. Lumiste — Atlandi aknal
L. Luinlst© ~ KiOad Ä
A; Vomm EistsÕnad I j
A. V(Hnm~ Ristsõnad n
A. Vomm - Ristsõnad ni
A Vomm — Ristsõnad IV
Ants Vonmi — Mina hing (luuletu^ogi)
Ants Vomm ~ Varjad (luuletuskogu)
E. Eerme — Samad laevad ja elavad
K. Eerme - Päevata päevad J» oota õöd 1
S. Ekbaum — Ajatar (luuletuskogu)
Aarand Roos — Jomalaga, Ears Ja ErsaroM
J. Pitka Rajusõlmed
A. Käbin — Vaim ja nmld
Urve Karuks — Kodakondor (luuletuskogu)
H. Oja — Eopatosed eneses (luuletuskogu)
H, Oja Tunnete pardel (li^uletuskogu)
A. Küng — Mis toimub Soomes?
Aarand Roos ~ Juutide kuningas Tallinnas
EVSandehMitme näo ja nimega
E. Sanden — Loojangul.lahknmtoe TaHinnasž
RAAMATUID LASTELE r r '
85 .
2iO 19
5 . - 40
3.50 • 33
S.~ 3S .
4.30 _
fli— •'
3S
- • R'" •
40
&.~
4.50 15
iM m
) 3.~ 15
4.—
2 , - : ; : ;
29
Sö
20
•:14.~ ; :• ' m
2.1C
; m
40
v<wv •
20
20
2.^ 20
2.^ 20
40 aaV*
10
IS
[, 4.-r. ..• : 40
• 4 . - / ". 80
30 sm 40
5 . - 40
20
./1.5®:' 23
: -2.75 25
12.50
W
SO
.16.20 V - ^ ' 50
Bme Ivandl ~ Pargi |
Kalevipoeg — õppe- ja tööraamat lastsk
Õpeta mind logema I — (õpp^i ja tööraamat
edkooüealistele lastele yärvitrükis)
õpeta mind lagema II — õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis) ^
; EesM, keele Marjiatüstik: I '
40
m
Tuumaenergiaga sõitvail allvee- võis liikuda ainult neljakilröoma-
, laevadel ei ole kombeks korjata tes ei kandnud. Cincinnati
, merest hädasolevaid meremehi, mehed toetasid teda Ja yiisid ta
[Nende ülesanne ori olla lainete pei- ] allpool olevasse messirüümi.
dus. Suurte ja moodsate Los Ange-les-
klassi kuuluv Cincinnati lähe- " » • •
nes nüüd siiski veepinnal.
Meres oli kalu. Kämppüri ehmatas
esimest korda, kui tundis enda
vastu põrkavat suurekogust peh-mepinnalist
kala. Kalad ujusid parves
veepinna lähedal. Ta ei tundr
nud neid, kuid mäletas, et haidel
on kõva nahk, mis teda veidi rahustas.
Ta teadis, et haid elavad
Florida randade läheduses ja mõtles,
dt küll need kargavad kord
talle kallale.
Esmaspäeval Kamppuri nägi
merel kokku seitset laeva. t|kski
neist ei märganud laineist tõusvat
Vfsinud käsivart.
'Maailm Kamppuri limber hakkas
sulguma, kui itaalia feubälaev
sõitis temast umbes 100 meetri
kauguselt mööda.
jj^ägin selgesti tekil mimesi,
katsusin hüüda Ja lehvitada. Kuid
laeval ei olnud mingisugust liikumist,
süs ma mõtlesin, et võtku
^põrgulist, ei jää muud kui tuleb
^ hakata „minema" . . ;"
Surmaga silm silma vastu olles
elas ta läbi kõik oma elujärgud.
Kõik asjad tülid meelde, mida
i^iuidu ei ^'mäletanudki. Tal tuli
meelde sõber, masinameister, kes
hukkus Norra rannikul. ^Mõtles
siis, et temal on rohkem õnne, ku-
, na on veidi so<>jem v m
Esmaspäeva pealelõunal
puri teadis üsiia hästi, ©tsoojemgi
meri ei kaitse meest lõpmatuseni.
Kuigi lihäkseis oleks tugevust ja Allveelaeva silmad olid olnud
vastupanu tahe oleks hea, oleks a eksimatud. Arvan, et vees on
ees üsna varsti magedavee puudu- mees!" hüüdis periskoopi kasutamisest
põhjustatud, hukkumine, nud Freddie J . Crayns, märgates
„Ei olnud veel täiesti valmistu- j nelja kilomeetri kaugusel lameis
nud suremiseks, kuigi tasakesti kiifcuvat KamppUrit J a siis alustas
väljendan. Järgmiseks kirjutasin , Teisipäeya õhtul lamas sööme
isiklikke andmeid ja sõna „motor- meremees Miami haiglas, vaada-man",
niida nad mõistsid. Siis ku:-; tes kolmelt TV4j:analüt, kuidas ta
jutasin FINLAND, mille järel nad i ise merelt maale tuli. Kui küsiti,
tõid välja atlasi, kus otsiti üleS kuidas tal läheb, vastas ta, et on
hakkasin mõtlema, et see on elu
vimme reis.
komandör Gilbert Wilkens juhtima
allveelaevale ebatavalist pääste-
Selleks ajaks oli Kamppuri uju- operatsiooni,
nud umbes 23 tundi, kui ta jälle'uskus
nägevat, kangastuslikku val-gustulpä.
\
„ Ä g a kui torni nägin juba mit-
Antti Kamppuris hakkas jälle
elutahe ja lootus, elama, kui allveelaeva
torni juures olev mees
sillal vastas tema vüpele. USS Cin-mendat
korda, siis mõtlesin, et 1 cinnati oli siis umbes 40 meetri
seal peab mingisugune laev olema.
Imestasin ja imestasin."
Hetkeks ta uskus, et nägi mingisugust
hõljukit, nagu neid oli olemas
Ingiise kanalis.
„Imestasin miks vaht lendas
ühele poole kolmekümne meetri jä'
teisele poole ainult viie meetri kaugusele.
See ]6idi lähenema kül-jeti,
oli see siis mis tahes. Kui see
tuli õige lähedale, mõistsin et see
oli allveelaev. See tuli suure hooga,
mõtlesin, et näe hullu, ajab
kasvõi peale." ;
kaugusel.
„Siis nad keerasid keula vähe
rohkem minu poole ja hakkasid tasakest!
lähenema. Ujusin neile
vastu nü kaugele kui jaksasin, siis
nad heitsid minule heitenööri ja
keerasin selle õige tugevasti randme
ümber. Siis vedasid nad mu
merest kui lasnakala välja."
Kamppuri ütles, et talle tulid pisarad
süma, *kui ta puudutas allveelaeva
tumedat ja siledat pinda;
„See nagu lõdvendas koheselt
mu närvide pmge.: Allveelaeva
;,tJks mees esitles end arstina ja
pani mu kohe lamama. See mõõtis
pulssi ja vererõhkUj, vaatas mu
põletishaavu, määris seda võide-dega
jä hõõrus mind märja rätikuga
soolast puhtaks. Siis olid mu
käed; nagu tuimad tombud täis tina
ja raskust. Need väiksed aluspüksid,
mis mul olid jalas, Võiski
lennata merre ja mulle anti all-veelaevalit
särk, müts, treeningpüksid
ja tenniskingad." ;
Mõistatus mehe ümber hakkas
peagi selguma. Kamppurile anti
paber ja pliiats.
-„Mul ori väga vilets jpea keeltele,
, kuigi olen õppinud rootsi ja
saksa keeli, siiski pole sellest midagi
pähe jäänud. Ma joonistasin
neile esiteks „Finnbeaveri". Siis
ma kirjutasin oma nime, sest mõtlesin,
et ükski välismaalane ei saa
sellest aru, kui ma- seda suuliselt
Kotka linn j a ' Mustmeri, kust olin
oma teekonda alustanud. Kohe nad
joonistasid oma kaardüe rõnga
selle koha ümber, kus nad mu merest
leidsid. Imestasin isegi kuhu
ma olin õige jõudnud."^,
Kamppuri huumor oli jälle voolav.
Tal ei olnud aega lebada allveelaevas,
kuna tahtis rääkida
meestega.
,,See oli • õige/fantastüirie iiksüs.
Alati pakkusid midagi, kuni ütlesin:
:,|^,pleäse!". Nad ei saanud
arii, et jäävesi ei sobinud praegu
minu kurguga, mis oli soolast veel
t u m e v . " ^ : ; ' \ . : . ' :'r:rr:
tiks Cincinnati ohvitseridest
iseloomustas Kamppuri kui õnne-
\ likku meest, kes naeratas pidevalt
; ja vastas „yes" igale küsunusele,
mis talle esitati. Allveelaeva komandör
omalt, poolt imestas mehe
raudse tervise ja füüsilise vastupanuvõime
iile.
See oli uskumatu kohtumine ja kiilg oli libe, krümustasin sellel
uskumatu pääsemme Atlandü es- oma põlve. Kuigi laeva tekil oli,
maspäeva! umbes kell 2 peale lõu- j vaip, oli see sellevõrra libe, et
nat. tJheiidriikide laevastiku super- j ameeriklasil olid kaitsevööd sel-reiv,
võimas aaltomienerdaga töö-, jas."
tav rünnakallveelaev USS Gincin-j Allveelaeva meeskond oli täiesti
nati lähenes meres aluspükstes hämmastunud. Kes oli see tuge\'
.rabeleva: soomlase .pw)le-. . ' :-mees. keset merd? Alul-Kamppuri
saanud kuulsaks, kuna kolm haiglaõde
on käinud juba temalt autogrammi
küsimas. Ja konsul tegi
külalskäigu, ainult kurk on selline
nagu oleks söönud saepuru. Kui
oleks Soome laev sadamas, läheksin
sauna soola maha pesema. See
on imelik haigla, ikuna siin antakse
õlutki.: J a nüüd peaksin pildistamiseks
oma kõrvale saama sellise
kauni neegritüdruku, kes^oma v a i -'
ges^imivormis on eriti kütkestav."
ys
„Helsingiii Sanomat" kirjeldab
ka päästjat laeva Cincinnatit, mis
kuulub j USA merejõudude aatom-allveelaevade
rünnaklaevastikku,
mis on eraldi rakettide tulistamiis-iaevastikust.
See Los Angeles-klas-si
kuuluv laev on rünnaklaevasti-ku
suurun ja tugevaim. Neid on
siiani valm^istaitud 11. Cincinnati
ehitamine algas 1974, vette lasti
1977. Laev on olnud teenistuses
aasta aega. Selle tormaazh veepiri-riaion
6000, vee all aga 1000 tomii
rohkem. Laev on 110 m pikk, üle
Cincinnati juhttad arvas, et f"^.^^^ * ^^"^ sügavuses,
meres võis olla hukkunud kauba- Suurrnikiniis on 30.sõlme ehk ligi
laeva kogu meeskond ja allveelaev ^^'^,^^1^^^^^
hakkas otsima kolmldimmend^^^^^^^'^^ kaeval
ineest laineist, kuni rannavalve f, P^-^ torpeedötoru, millest või-jkimütas,
et Kamppm-i on üksi dakse tulistada ka harp^
merre kukkunud ,,Finnbeaverüt". \^e; viunaste ulatus ön kuni lOOta.
Cmcmnati ametlik tmmus on SSH
Mõne tunni pärast ümtis ranna- 963. ,
välvelaev „Firebush" allveelaeva ' ; .
kõrvale ja korjas Kamppuri oma i
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September , 1979 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1979-09-26 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e7909 |
Description
| Title | 1979-09--25-06 |
| OCR text |
.81 25. sapteiubril 1979 — TiieÄy, September 25, im Nr. 71
f 14^1; 1500 m soomlane. Antti Loik-kanen
3.40,6; kuulitõukes Anders
Arrhenius R 19.50, teine Markku
N. LüdU ulatusega m. hüpi^jate Tuokkö S 19.20; 10.000 m Martti
|)äeval Tallinnas püstitas Krista Vainio S 28.30,4, teine Lasse Viren
Berendsen uue Eesti rekordi nais- 2^-49,2;, vasaraheites Juha Tiamen
te kaugushüppes tulemusega 6.31;p 72.32, teine Hannu P o l v iS 71.54,
rekord on ühe seiütimeetri võrra i^olmas Harri Huhtala S 70.00; 100
parem pärnulamia S. Ojä hiljuti- n i . Christer Garpenborg R 10,33;
sest rekordist. Kõrgushüppes või- kõrgushüpe Matti Nieminen S 2.16,
\ tis esikoha Tiit Pahapül tagajärje- teine «Jan From R 2.16, kolmas Sep-ga
2.18 ja kaugushüppe Henn Pü- Smolander S 2.16; 400 m C .
i-isild 7.48. j Gullstraiid R 47,06; kaugushüpe
Ärto Ikonen S 7.52, teine Äke
Fransson R 7.50 ja 4xl(K) m teate-
Eesti sportlasi^^ võitsid r o o t s l ^ s ^ - ;
ve jooksul itõusnud heasse vormi Teise^päeva esikohad: 200 m C.
ja saavutanud Missuvelöma tipp- f ^[f ?; .2!^28; 0 te^^^
tulemusi. Nn viskas Toivo Moorast^A^^^^^
oda Tallimias 77.66; sanmü on Enn ^ ^ ! ^
Rohula isiklikuks tipptulemuseks jkeid C. Gullstrand R 49,80 ; 800 m
M i f ö o k e tulemus 19.55. See talle ^ ^^1.^9.0; ke^^aheide
veei esikohta ei andnud, selle sai M ^ l ^ 1\iokko S 63.32 ;J000^^ tsr
Heino Sild tulemusega 19.65. Nais- P^^^^^^^^ Ekblom S
« EljuKubi heitis Haapsalus ke-K^^'^' "^^^^'^ Pentti Smersaari S
tast 61;5S. .70, 'teine Esa Utriainen S 87.92,
kolmas Arto HärkönenS 86.36;
500Ö m Dan Glans R 13.45,4, kolmikhüpe
Anders Mössberg R 16.00
ja 4x400 m teatejooksu võitis Rootsi
meeskond.
\. 34-aastaise Toomas Suurväli, kes
oli aastaid Eesti kümnevõistlejate
esireas j saavutas pärast eemalolekut
jäUe Elesti parimate kümie-lg
võistlejate tagajärje 7929 punkti.
15-aastane Abja koolipoiss Valter 1 Dortmundis 26-aastane Lääne-
)5CüI(vet aga viis omaealiste kiimixe- Saksa sportlane Manfred Hüning
võistluste rekordi 7122-le. | heitis vasarat 79.16, mis on tänavu
äremuselt teine tulemus niaaii-mas
ja kõikide aegade kuues. Tär
Tallinnas peeti 31. Balti regata;N^^eparemustabel on järgmi^
kus oli ligi viissada osav^^^ : ^-
riigist. Eestlastel maailma pari- 79.92 Sergei Litvinov N L '
mate kõrval õnne ei olnud. Aare 79.16 Manfred Hüning L-Baksa
Kööp tuli kuuekümne seitsme 78.66 Karl-Hans Riehm L-Saksa
„Finn" klassis võistleja hulgas 15- 77.82 Detlef Gerstenberg I-Saksa
nd^le kohale. Teise fcümiesse jäid 77.64 Roland Steuk Ida-Saksa
Müjuti Helsingis Põhjamaade 77.58 Juri Sedyh NL
meistri tiitli • võitnud „Solingu" 77.42 feoris Saitshuk NL
meeskond ja Urmas Oja oma^ kaas- 77.42 Aleksei Maljukov NL
lasega„Lendaval hollandlasel''. 176.76 Klaus Ploghaus Lääie-Saksa
•76.36; Pavel Repin-NL
Hind
Sooviavaldused toetuse saami-setes
Rektor Henno Harald Jänese
Mälestusfondist paJütaikse sisse
anda hiljem'a)lt 15. oktoobriks s.a.
fondi nimele aadressü: Eesti Keele
ja Kirjanduse Instituut, Tule-gatan
20, lil3 53 Stocfeiholm. Avaldus
tuleb esitada vastaval blanketil,
mida on võimalik tellida sa-imial
asdressM.:".: •,
Põthikjrja järgi võivad toetust
saada üksikisikud, igeškätt eesti
noored, tkuidika asutused ja orgä-nisa)
tsioonid, ikes õpivad või uurivad
eestiainelisi teadusi või on
teisiti tegevad eesti kultuuri alal.
Soome laskurmeeskond metssea-laskmišeSj
kuhu kuulusid Martti
:Eskelinen, Jorma Lievonen,Ju-
39. meeste kergejõustiku maa- ha Ranmkko ja MaUi Säteri,
võistlus Soome ja Rootsi vahel lõp- lasid suurepärase maaümarekor-pes
Soome võiduga 214-194. Nais^di Linzis, Austrias peetud eri-tet
võistlus oh palju põnevam ja ti kõrgetasemelisel võistlustel,
alles vimiane ala, teatejooks, au- Meeskond ületas endise, 1974. aas-dišsoomlaimadele
võidu 80-^77. t^^^ Ludu käes olnud
Soome sportlasist olid niõned pa- Uaailmarekordi 1527 süma seitsme
remad samal ajal Mehhikos pee- silmaga. Uus maaihnarekord on
tavail üliopüasmängudel. 1534. Soomlasist lasi parima tule-
Mpned tagajärjed meeste aladel; muse Jorma Lievonen.
lllö m tõkkejooksus oli esimene Teisele kohale tuli Ungari mees-rootslane
Oirist^ Gullstrand | kond ühe süma võrra nõrgema tu-
Stoteholmis eesti kmistihooaja
avas Ville Tops oma järjeikorras
koilmanda kunstinäitusega. Näitusel
esitati graafilisi töid ja akrüül-maale.
Graafilistest töödest olid
näiitus^sl koUaazhid, millised olid
lõigatud kunstniku graafilisest
toodangust. Väljarpandavad konst-ruiktiivsed
akrüülmaalid oii ainult
osa [kunstniku mitmekülgsest loomingust.
Kunstnikul on kavas
1980. a, korraldada suurem ülevaatenäitus,
mis peegeldaks tema
kunstilist arengut ja valgustaks
peirioodi pärast eelmist iseseisvat
näitust, mis toimus aastal 1972.,
lemusega • 1533, mis on; ka parem
eelmisest maaihnarekordist; Kolmandale
kohale jäi N. Liidu meeskond
1526-silraaga.
OTTAWA —^ Kanada postimi-nister
John A. Praser tegi teata-vaJks
1979. a. j'5ulupostmarikide
seeria väljaandmise, mis ilmub
17. okt. SelMe järgneb nädal hiljem
Internatsionaalse Lasteaaasta
eripostmark. (Kuid ka ilmuvad
joulupostmargid on teemaliselt
seotud Internatsionaalse Lasteaastaga.
E r i lasteaasta pöstmarik
valiti Lasteaasta puhul väljakuulutatud
Laste Päevaga koolides,
mida käendab Canadian UNIGEF
komitee j a Kanada Punane Rist.
Lasteaasta postmargi ililustratsi-oöni
on kujundanud noor kunstnik
Marie-Annick _ Viatour Que-beoki
iprovintsist. Kanada jõulü-polstmarkidel
on motiivideiks an-.
tiijcsed laste mänguasjad.
Joulupostmargid pn kolnaes
väärtuses, 15-cendine jouiukaar-tidele,
17-cendine kirjadeile j a 35-
cendine õhupostile. Esimest trükitakse
109;5, teist 69.5 ja kohnan-dat
19,5 müjonit Canadian Bank
Note Co. trükikojas.' Lastepäeva
postmark . trükitakse ; Torontos
Ashton-Potter trükikojas arvuga
24 miljonit. ;
: Kanada postiminišter tegi samaaegselt
teatavaks, et 20. juunü
1980. antakse välja hiljuti surnud
endise peaministri John- Georg
Diefenbakeri m'älestuseks. eri-
, postmark. -
Hanno Kompus-- Kostotamata mälgkunsM
järel© • .• • ' • .•
L. Wahtras — Lüvafelass
Enn Nõu — Vastnvetft
Amia Ahnaatova —. Marie Under ^ EeefevloM
H. Michelson - SkautUkul teeS
H. Michelson ~ Noorsootöö raöaW
H. Michelson — Eesti racMdft
lViinu*V üksiknumbreid
Estonian OMclal Gaide
Paul Laan — Mõttelend — PUte Ja
Karin Saarsen — Lohehgrinl lal kamine
Herbert Salu — Utoopia |a fatnreloogik
Eduard Kiants — Lnnieiiitlased (lm
lona Laamas Mis need gipelga^
(luuletuskogii)
A. Kubja V - Kadonnd kodud —
A. Eubja — Mäldsinsi kodneasurdt
A. Kubja — Palnkesed
E< Uustalu ja R. Moora ~ SoomepisiS
4^ lk. + 64
Leho lAunJsto - - Alainnse Audros
line jutustus kirjanik Oskar LütsM
L. Lumiste — Atlandi aknal
L. Luinlst© ~ KiOad Ä
A; Vomm EistsÕnad I j
A. V(Hnm~ Ristsõnad n
A. Vomm - Ristsõnad ni
A Vomm — Ristsõnad IV
Ants Vonmi — Mina hing (luuletu^ogi)
Ants Vomm ~ Varjad (luuletuskogu)
E. Eerme — Samad laevad ja elavad
K. Eerme - Päevata päevad J» oota õöd 1
S. Ekbaum — Ajatar (luuletuskogu)
Aarand Roos — Jomalaga, Ears Ja ErsaroM
J. Pitka Rajusõlmed
A. Käbin — Vaim ja nmld
Urve Karuks — Kodakondor (luuletuskogu)
H. Oja — Eopatosed eneses (luuletuskogu)
H, Oja Tunnete pardel (li^uletuskogu)
A. Küng — Mis toimub Soomes?
Aarand Roos ~ Juutide kuningas Tallinnas
EVSandehMitme näo ja nimega
E. Sanden — Loojangul.lahknmtoe TaHinnasž
RAAMATUID LASTELE r r '
85 .
2iO 19
5 . - 40
3.50 • 33
S.~ 3S .
4.30 _
fli— •'
3S
- • R'" •
40
&.~
4.50 15
iM m
) 3.~ 15
4.—
2 , - : ; : ;
29
Sö
20
•:14.~ ; :• ' m
2.1C
; m
40
v |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-09--25-06
