Vaba eestlane , September , 1979

              V A B A E E S T L A N E teisipäeval, 25. septembril 1979 - Tliesday, Septembar 25, 197© Nr. 71
V A B A D E E E S T L A S T E HÄÄLEKÄNDJIA
TÄLJAÄHBJÄ: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecum3eth St Toroafi.
PEATOIMETAJA: Karl Arro
; F.@; Bos fO, ma. C, Toroato 3, Ont. My 3M7
TELEFONID: toimetas 3SI-7521, talitus (tellimised, faiulutused,
364^7675
T E L U M I S E I N N A D Kanadas: aastas ^2,--, pcdaastas $18- ja
veerandaastas $9^, kiripostiga aastas $53.—, poolaastas ^28.—
ja veerandaastas $15.—.
: T E L L I M I O T ™ A D . v m j a s p o o l K ^ ^ mmm,'-y'^šsimm-tas
$19.-- ja veerandaastas $10.50. p-ipostigaUSA^^ aastas
$^.—, poolaastas $30.— ja veerandaastas $16.50.
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $69.—, poolaastas
$34.50 ja veerandaastas $18.—.
muudatus 40 c —tfeiknumbri hind 10 e.
Free Estonian Publisher. Ltd., 13^ Tecismseth
Toronto 3, Ont. M@J 2H2
NATO. asjad ei ole kõige pare­mas
korras nagu see selgus M -
juti Brüsselis peetud liikmesnlki-de
esindajate nõupidamistel ja
koosolekutel. Olukorra analüüsi­misele
suurema kaalu andmiseks
oli kohale toodud ka Ühendriiki­de
. ehdme välisminister Henry
Kissinger, keda peetakse ikka veel
maaihiia ü h e k s parimaks asja-tundjaks
rahvusvaheliste küsi­muste
aial ning keHe sõnavõtule
Ja diagnoosile EurOopä kaitse or­ganiseerimisel
pmistat! /erakord­selt
sijiurt tähelepanu.
;•; Nagu võis arvata, ei .olnud llen-.
Ty Kisstnger praeguse olukorra
suhtes kaugeltki optimist siing te­ma
seisukohad ühtüsid mitme
fieise koosolekust osavõtja arvä-niistega,
et NATO tuumarelvade
musklid on jäänud lõdvaks ning
et Atlandi riikide käitseorganisat-sioon
kannatab alaväärsuse
kompleksi all. Praegusest kriisist
üle saamiseks peeti vajalikuks
oma relvastuse kiiret tugevdar
, misi; i vaatamata /sellega.
$5
seoses
maiused esimesena rünnaku alus­tamiseks
Mng '.nende/ võimaluste
õnnestumine- paraneb Miresti se­damööda
kuidas venelased oma
rakettide tabamistäpsust Ühend­riikide
Minuteman tüüpi konti-nentidevaheliste
rakettide hävita­miseks
suurendavad. Sellest tule­nevalt
peaksid lääneriigid järgmi­se
paari või kolme aasta jooksul
tõsiselt mõtlema oma konventsio­naalse
relvastuse suurendamisele
kuid samal ajal võimalikule tuu­masõjale.
Ühtlasi peaksid amee­riklased
ümber mõtlema oma
tuumarelvade strateegia ning
väijaarendama uued raketid, mis
ei ole mõeldud suurlinnade Ja
tööstuskeskuste hävitamiseks
vaid ön suunatud eeskätt sõjalis­tele'
eesmärkidele. /
„Teie peaksite nägema, Ivan Ivanovttsh, kiidas meje kirjastajad' võitlevad kodupinnal lõvidena tseinsumi vastu.**
QliB
Euroopa mandri viMaseks asumaaks peetakse Gibraltasrit, mis kuulub vee2 Inglismaale, kuigi
korduvalt on tahetud seda ühendada Hispaaniaga. Gibraltar on veel vana asumaade mõistega
arvestatav; enne kui see suudeti Hkvldeerida, oli Nõukogude l i i t alustanud uute asmnaade kolo­niseerimisega
Ida-Euroopas, alustades Balti
Gibraltarit oonale nõudval His- olevast Hispaania- päikeseranni- ainete hindade tõusud ja kriisiaeg
paanial on nüüd selleks kõigi ae- kult, oleiks Gibraltar Euroopa andnud omalt poolt lisalööke
gade parimad võimalused, et oma Singaipur. Nüüd on pääs vabakau-soovi
läbi suruda ja et Inglismaa ..banduse. alale maksuta ' toodete
loobuks talle kuuluvast neeme-; juurde võimalikult 'raske, sinna
maast. K a Gibraltari elanikud oÜd' tuleb; sel piihuil -lininna Aafrika
möödunud aastal esimest korda poolt Tangerist.
kaasa 'kutsutud HispaaJüa ja Ing­lismaa
vahelistele nõupidamiste­le.
; •Tähtsaim põhjus nõupidamis-olevatele
suurtele kuludele.
Henry Eissinger,. keda
praktiliselt pidada lääne ja ida
vahelise koostööpoliitika isaks,
mis on õõnestanud vastupanu tu­gesid
ning muutnud sünSed inime­sed
ükskõikseks ja hoolimatuks
N. Lüdu. maailmavallutamise po­liitika
suhtes, on nüüd nähtavasti
Kissingeri ja Euroopa riikide teks oli Hispaanias Franco sur-esindajate
sõnavõtud konverent- ma järel hoogu pääsenud de-s
l tõid ka eriti reljeefselt esüe mokratiseerimine oma vabade
need lahkarvamised, mis valitse^. valimistega. *
vad siin ja sealpool Atlandi ooke- _ , , .
OEi tuumasõja: suHtes. Euroopa f^.°"'l^*^^^
riigid näeksid meeleldi, et N. .iUt ^V"" Inglismaal tai ka Gibralte.
ja Ühendriigid peaksid tuumasõ­da
kontinentideväheliste raketti­dega
üle nende peade, kuid amee­riklased
on asunud seisukohale,
et Euroopa riigid peavad ka oma
territooriumidele paigutama tuu-märakette,
et aidata tagasi lüüa
võimalikku kommunistlike riikide
rünnakut. Selle seisukoha ori põ-
, , ... ^ . himõtteliselt heaks kütnud ainult
oma eksmmste ule tõsiselt järele i „ g , i s ^ a xääne-Saksamaa ku-mõelnud
ning tema sõnavõtud ga
seisukohad on kaugel detente po­liitika
propagieerimisest. Kissinger
hoiatas tõsiselt N . Liidu eest, mai­nides,
et Ühendriikide tuumarel-
"vade kaitsevari Euroopas kaotab
.N. Liidu palavllkulise relvastami­se
tulemusena kiiresti oma usal­datavuse.
Ta kinnitas, et N. Liit
suurendab pidevalt oma tuuma­relvade
võimsuse kapatsiteeti,
mille tulemusena Ühendriikidel ei
ole mitte ainult raske võimaliku
tuumaSäengute rünnaku puhul en­nast
kaitsta, vaid tal jääb västu-rimnägu
puhul ainult üks valik —
atakeerida N. Liidu linnui mis
omakorda toob kaasa Ühendriiki
d© suurlinnade hävitamise.
Endise välisministri seisukoh­tade
alusel ei oma ameeriklased
pnam nii võimsat üleolekut stirat-teegiliste
tuumarelvade alal, et
see pidi^rdaks venelasi ning ta^
Mstaks neid sõda alustamast.
Moskval on nüüd avanenud .või-
Hispaania arvates on kogu Gib­raltari
ühiskond, .kunstiilm]^ loo­dud.
See selgub ka neeme elani­kele
seni suure kahtlusega antud
ka,äsarääikimise V õigusest, kilina
gibraltalased on , ,airiult" sõj alise
baasi teiviilelanikud. I
Gibraltaril on 196{)-ndaist aas­taist
alates olnud oma põhisea­dus,,
mis tagab kolooniale peami­nistri,
valitsuse, ISJkohalise parla­mendi.-/''
Maa-ala kaitset, välissuhteid Ja
sisemist julgeolekut puuduta^
vaid küsimusi valvab Inglismaa
poolt nimetatud kuberner.
Neeme peaminister on Joshua
Hassan. Ta on ainus 1972-st aas­tast
alates tegevuses olnud isik,
kellele Inglismaa ja Hispaania
ris.
Siiani on suurem osa Gibralta­rist
ise soovinud neeme-maa kuu­lumist
Inglise valitsuse alla. Küm­me
aastat tagasi tehtud meeleolu­de
uurimisel - ainult 44 Gibraltari
25.000-'St elanikust' toetasid ühine­mist
Hispaaniaga.
Inglased on omalt poolt öelnud,
et nad püsivad Gibrältarü nü
kaua kui on' vältimatu''.- Eme'oma kor^ mtiinipärastest
na teised riigid asuvad kõhkleval
seisukohal. Teiseks nõuava
ameeriklased, et Euroopa riigid
peaksid ise välja maksma kõik
oma uued riigikaitselised kulutu­sed,
mis paisutavad seniseid ku­lutusi
3 protsendi võrra..
.Konverentsi esitatud sõnavõt-.
tudest võib järeldada, et detente
poliitika suhtes pole kahtlema
löönud mitte ainult selle poliitika
looja Henry Kissinger vaid ka
suur osa Lääne-Euroopa riigi­meestest,
kes pooldavad relvastu­se
suurendamist ja tugevdamist
kuigi see toimub elanike heaolu-pjrogranimide
kokkutõmbamise
arvel. Kuidas selle iilesande teos-mine
praktiliselt õnnestub ja kui­das
riigimehed suudavad deten­te
poliitikaga uinutatud rahva­massid
üles äratada ja teisiti mõt-jiema
panna, on muidugi omaette
küsimus..- • '
;•, K.A.:-
. dD Rootsi Jtelefonikompaniis kesk- _
jaamade installatsiooni alal töö­tav
Harry Sepp vübis nädalapäev
vad Washingtonis, kus tutvus
aqieerika telefonikompanüde töö­ga,
eriti keskjaamade sisseseade­tega.
Hiljem tutvus ta New Yor­gis
väiksemate keskjaamadega.
Stokholmis on Rootsi vailitsusel
kavas uute • väike-keskjaamade
i ehitamine, 'milleiks H. Sepp lähe-tati
USA-sse keskj aamadega tut-'
vuma ja uusi ideesid saama.
(D Eesti Teaduslik Selts Rootsis
koos Eesti üliõpilaste Seltsiga
korraldasid EÜS'i ruumides ette­kandekoosoleku,
kus Harri Kiisk
kõneles teemal „Miina Härma osa
eesti muusücaajaloos".
-WASHINGTON ~ ühes:'Temies-;
see uraanitööstuses, kus valmista­takse
kõrget ja \ .rikastatud" uraa-rii
USA laevastikule, avastati in­ventuuri
tehes osa tuumapommi
valmistamiseks sobivat uraani ka­dunud
olevat. Kadunud uraani on;
küllalt aatompommi valmistami­seks.
Samast tööstusest kadus aas­tate
eest ennegi uraani, mis pärast
keerulisi teid kaudu Iisra:eli jõudis
ja seal kuulduste kohaselt aatom­pommiks
tehti. Kaotshnineku
avastamisel suleti tööstus Nuclear
Regulatory Commissioni poolt.
kui midagi võiks juhtuda, on Ing-lastö
nõue, et Hispaania peaks
lõpetama Gibraltari kohtlemist
asumaana.
Inglismaa on siiski kinnitar
nud, et Hispaania sisepoliitili­sed
muudatused mõjutavad ka
neeme-maasse puutuvat lahen-dust.
Inglaseci tunnevad enesete kohal
rahvusvJhelise avaliku arvamise
raskust, nii on Liitunud Rahvaste
Organisatsioon ammugi nõudnud
Gibraltari ^ühendamist Hispaania­ga:'
••••'•^ ' • • • ,',
Gibraltar on kuulunud Inglis­maale
üle 250 aasta. Hispaanla­sed
kaotasid neeme „asumaade
härradele'' Hispaania pärimussõ-jaga
aa^al 1713, kuigi tegelikult
olid inglased Gibraltari valluta­nud
juba kümme aasta varem.
Hispaania on korduvalt kinnita­nud,
et^ maa-ala loovutamine j oh- \
tus sunnimaiselt ja on nõudnud
kogu aeg selle tagasi andmist.
Aastasadu kestnud inglise valit­susvõim
tuleb esile ,nüüdki täna-vapildis.
;.. ' • •
Peagu kilomeetri laiune Ja vile
kilomeetri pikkune neemeke on
kui Vahemere ilmastikku ing­lismaa
ududest lahti rõivasta­tud
tükike. Inglismaad.
nõupidamistest on teatanud ja
Hassan on olnud ka neil nõupida­mistel
kui Inglismaa valitsuse
esindaja.
• Gibraltari poliitüine. elu kes­kendub
täiesti oma saatuse polee­mika
lümber. Viimastel aastatel
on Inglise asumaa võimu poolda­vad
ja sellele vastu olevad rüh­mitunud
uuesti aktiivselt tegutse­ma
hakanud osalt just Hispaania
šündmustejmojutusel.
Asumaa staatust pooldavad
so ovivad Gibraltari' endisest ti­hedamat
lutu Inglismaaga.' Täht­saim
osa -ühendamisel oleks
majanduslikud erisuhteid mis an-.
näksid sisseveovaradest rippuvale
Gibraltarilemingisuguse majan­dusliku
seiljatoe.
Inglismaale lähenemist pooldav
demokraatliku liikumise parteil
GDM-il ori neli kohta rahvaesin­duses.
•.
Gibraltari majandusele.
Hispaania ja Gibraltari vaheline
piir on olnud täiesti, suletud 1969.
aastast alates. Püri sulgemine oli
valus löök vabakaubanduse pür-konna
fõitseyaie türisniüe. Kuid
see. põhjustas, Gibrältaris raske
tööj'õu puuduse. ;
Seni oli neemel päeviti tööl käi­nud
üle 5000 hispaanlase, kelle
piiri taha jäämine sundis Gib­raltari
tööjõudu tooma Maro­kost,
Maltalt Ja teistelt Vahe­mere
maadest.
• Mõned aasta hiljem tekkinud
energiakriis 'oli hinna tõusuga
piõhjustais sisseveost rippuvale
Gibraitarüe suure inflatsiooni
ikasvu ja kulude tõusu. Aastal
1974 pidi Inglismaa Gibraltarile
lüibama lisatoetust järgmiseks
neljaks aastaks. Praegu läheb
Gibraltar inglismaale maksma
üle lielj a miljoni dollari aastas,
mispärast sellise suure toetuse
edaspidine andmine on viimastel
nõupidamistel olnud, sageli kõne
all. Tegelikult on Inglismaa juba
hüljanud mõtte Gibraltari veelgi
tihedamalt oma külge liitmiseks
ja sellele majanduslike raskuste
puhul erisuhetelöorniseks.
Kõigist kokku tundub, et Irig-lišmaa
on valmim, (kui kunagi en­ne
loobuma oma asumaast. Aga
Hispaania ei ole veel nõustunud
Inglismaa tähtsainia nõudmise­ga,
praeguse maa-ala piiramise
kergendamisega.
Hispaania peaminister Adolfo
Suarez kinnitas juba 1977. a. sü­gisel,
et Gibraltari küsimus tuleb
lahendada ühekorraga ega mitte
astmate, kaupa.
Ta lisas, et Gibraltari elanikel
tuleks ise otsustada, kas nad
soovivad saada Hispaania ko­danikeks,
kui see maa-ala siir­duks
Inglismaa alt Hispaania
omaks. .
Aasta võrra tagasi organiseeri-1 Hispaanias ollakse ka teadu­sid
Inglismaaga sideanete katkes- i kud, et Gibraltari saamine toob
tamist pooldavad Gibraltari Auto- kohe Mardkolt esile nõude kahe
noomia Partei. Nad soovivad seal maa-alal asetseva Hispaania
Gibraltari linnakeskuse pea-soon
on Main Street. Tanavaser-yi
kaunistavad Londoni tüüpi
pub'id • (restoranid); ja ärihooned,
tänavarištü juhib lüMust küvri-samase
mütsiga ,,bobby". Neemel
asuvate inglaste, hispaanlaste,
aasialaste ja. Vahemere maadest
tulnud emigrantide ühine keel on
inglise: -keel..
\ Kui sinna, ühiskonda pääseks
ilma, takistuseta sellest põhjapool
Gibraltarile samasugust isevalit­sust,
kui Kataloonia sai Hispaa-ni
vaüitsusolt aasta tagasi. Hispaar
nia valitsuse lubadus anda oma­valitsust
seda 'Soovijäüe maakon­dadele
on lüks tähtsamaist Gib­raltari
miaridriga lütuniise toetaja­te
uutest argumentidest.
Kahe mainitud partei vahele
jääb peaminister Joshua Hassani
rahvaõigusi edutava eesmärgiga
töölispartei, kel on rahvaesindu­ses
enamus oma kaheksa koha­ga-"'
' \.
Gibraltari saatuse lahendamise
äev läheneb vältimatult. Hispaa­nia
on pidevalt piiranud neeme-maad
ja avaldanud survet Inglis­maale,
'küna samal ajal on toor-vabakaubanduse
maa-ala loovuta­miseks.
Ka Aafrika poolel asetse-vaid
Centat ja Melülat mõjutab
Gibraltari .ühendamine vahetult
ja s ^ on juba organiseeritud
meeleavaldusi Hispaaniasse kuu­lumiseks.
Küsitakse, mülise muu­datuse
tooks riigivõhriu vahetar
mine gibraltalastele enestele
Hispaania esitas vüs aastat ta­gasi
oma plaani,mis aga Gib­raltari
peaministri a.rvates oli
täiesti võimatu heaks küta.. Pä­rast
seda pole Hispaania poolt
.. pae v VlahIen, e^b vä- Mlti -i matiu. l1t4.. -H^Ti-s paia-' i^ m^ ,i„n,g^i;s, xu5g„u. seid .. ^t äi.e ndt„is. i eg. a
^ w,-A ^ r ^ i f /I » , « muudatusi esitatud. Hispaania
! soovib Gibraltarist moodustada
^ < / , • : ( J ä r g 7 )
Pepltnäha oli süri tegemist rah­vus
vahelise juriidilise küsimusega
kui Liitunud Rahvaste Organisat­siooni
erikoiiiisjonides möödunud
nädalal arutati, kes peaks esin­dama
K.ambodzhat Liitunud Rah­vaste
Organisatsioonis kas või­mult
kõrvaldatud kommunistliku
diktaatori Poi Poti rezhiimi esm-dajad
või Vietnami ökupatsiooni-jõudude
poolt nende asemele pan­dud
Hanoi kommunistlikud hüpik-nukud,
kelle eesotsas on peami­nistri
tiitliga ilustatud uus diktaa­tor
Heng Samrin.
Küsimuse ümber olid kõvad
vaielused, eriti maailmaorganišat-siooniassamblee
volituste komisjo­nis,
kus Ühendrügid, Hiina, Ecua­dor,
Pakistan, Senegal ja. Öelgia '
toetasid Poi Poti rezhiimile voli­tuste
andmist kuna N. Liit, Kongo
ja Panama olid selle vastu. Küsi­mus
ei ole veel siiski lõplikult la­hendatud
ning tuleb tõeriäoliselt
arutusele isegi Liitunud Rahvaste
Organisatsiooni täiskogu koosole­kul.
"
Kurb lugu seisab selles, et siin
ei ole tegemist amult juriidüise
probleemiga ja suurvõimude süm­paatiate
jagamisega iihele või tei­sele
Kambodzha rezhiimUe, vaid
väga tõsise ja sügava moraalse
küsimusega, mUle ümber keeruta­mine
laseb paista maaUmaorgani-satsiooni
v^ga tumedas valguses
ja heidab varju ka nendele suurrii­kidele,
' kes ühe või teise Kam­bodzha
kommunistliku rezhiimi
kaitsets sõna kulutavad. Kambodz­ha
küsimuse arutamisel ei saa
mööda minna faktidest la unusta­da,
ei Kambodzhas võimult tõrju­tud
Poi Poti valitsus oli üks õud­semaid,
verisemaid ja julmemaid
rezhiime, mida maailma ajalugu
tunneb ning' samal ajal tuleb ka
meeles pidada, et Kambodzha val­lutanud
Vietnami poolt ette lüka­tud
varjukujud ei ole õiged Kam­bodzha
valitsejad vaid teenivad ai­nult
oküpatšionijõudude huvisid.
Kui Ühenlh-ügid võtavad Poi
Poti terrorirezhümi suhtes Liitu­nud
Rahvaste Organisatsioonis
toetava seisukoha, siis tekib para­tamatult
küsimus, kuhu jäävad
kõik need moraaliprintsiibid, mida
president Cärter püüab alati alla
kriipsutada ja mülisesse hauda
peame meie matma inimõiguste
küsimused kui ameeriklased anna­vad
oma toetuse Poi Poti taolisele
gangsterile. Kas ei oleks Õigem
Kambodzha kommunistid Liitunud
Rahvaste^ Organisatsioonist välja
visata ja see koht vakantseks jät^
ta kuni rügi etteotsa tuleb tõeline
valitsus, kellele Kambodzha rah­vas
annab oma .toetuse ning kelle-de
hingel ei ole miljonite süütute
inimeste elud? Suurriikide omava­heline
kauT)lemine rahvusvahelisel
areenil on kahtlemata omaette võ­luv
ja paeluv kuid ka sellel män­gi?!
on oma reeglid ja oma piirid.
(Järg lk. 3)
Nr. 71
VAU
NÄDAl
29. ja,30. set
493-723L
6.»7. ja8. okj
tel. 481-6834.
Kunstnik
Joann Sä(
Kcinada Sl
niis kujuni
Kunstnik Jc
rontost, kes m^
dus puhkepaik
vastu koha aanj
te Procter & (
de ja dekoratü]
jundajana.
tab pikemat
poeg Mati,
kendite kujune
omment(
(Alj
Rahvas Rootsi
nud: sotsialisti^
pahempoolne bj
divalimistel jj
Kuigi see lüi
napp andis se|
sotsialistide p*
rast kolm aasi
sioonis olekut
tagasi tulla. S<
Umistel täheni
kontroversiaalfy
hiilgava polütij
ning tema ascn
laarsemä polüj
Olof Pabne vi
Ühendriikide
Vietnami sõja
Rootsi valijatel
Mõlemate
kus valimiskai
et nü sbtsialis
parteid panid
need probleein|
yamasside hui
kitada ja vali
jusiada. Nü hi|
Rootsis väga
jaamade probl|
tati otsuse tege
toimuva rahvii
kaela. Vargsel
da ka sotsiali
üles tõstetud e<
gutelc ülcand!
da isegi Painie|
iimiskanipaaniij
Ehkki valimi
võiduga väljal
tähenda see
kaugeltki Rootf|
mis suurcmai(
mist. Ei —• V i
et sotsiaalsed!
veelgi süVendf
misele. Asjatuij
et Iwdanliste p|
valimistel oligi
nad ei hakanul
kestnud valimil
riigi väljamuK
ma vaid jagas|
mai käel k\ii
tid. Statistilisel
et väljaminOkJ
hoolekandele
on viimase
kodanliste pai
ajal 20 protsen|
ajavahemiku
siaalkindlustusj
piirkondlikus
endiselt 12.709-
mal ajal on kl
vait tõusnud kl
garette maksa^
viskit iile 21
siini umbes 2 |
Huvitav, et
nult sotsiaaUu
luisest, kuid
nelda sellest
oma suurte
puks välja vii]
kiu'davad, et
s^nti oma sis
suks, mis pidi
siatiivi ning |
tööpõlgitritekj
poliitilised nai
et heaolnsüstt
kem toetajaidl
res, jatkataksi
vendamist. Sil
pahede likvidj
guste poliitikij
reks ja hoolel