Vaba eestlane , June 7, 1983

              isipäeval, 7. jviv^ ^933 - Tuesday, Jme 7, Nr.42
VMUA/^mA: O/Ü Vaba Eesüane, 1955 Leslie St, Don MiHSp
Ont.M3B2M3 .
TOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass
IBLEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $48.—/poolaastas $26.—:,
ja veerandaastas $14.—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $58.—,' pool­aastas
$31.—^ ja veerandaastas $16.—
Aadressi muudatus 50 c. -^Üksiknumbri hind 60 Co
F R E i i S T
Published by Free Estonian Publisher Ltd,
1955ILesUe St. Don Mills, Ont.M3B 2M3
iniiiHiiiiiiiiiuiiiiiiiitiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiHgaiiiiiiii^
^andaaparatuuii rakenda^
M okupeeritud Eesti kommiiinistili-
Ikiid tegelased ön Ümselt suures kä­te
ideoloogiliste. prpbleemidega»
kuna eesti rahvas ei suuda läbi jsee-dida
valitsejate poolt neile vaimu-tloida
Sauale serveeritud sisutuid
fraase, vaid tahab tühjade sõnade
|a propagandalaviini taga näha ka
sisu ja praktilisi j tulemusi. Kuid
kommunistlik siisteem ei suuda
meid pi^ktiiisi Meniusi anda ning
nagu elq näitab pakut^äse rahvale
kompensatšiooniksiiha uusi ilusalt
sõnastatud propagandatrikke, mil­ledel
on aga hoopis vastupidine
mõju, kuna need jätayad rahva
Ikühnaks nmg suurendavad isegi
praeguse põlatud rezhiimi ym-pult
ideede propageerimise «SIK^M,
vaid ka meile võõraiste vaadete» va­jaduste
Ja harjumuste levitamise
teel. Tundeid mõjutades
nad mürgitada mõistmU^^ haliseb
sotsiaalpsiihholoogia^ ä^^
Õppe saanud artiklS autor. „
Mida pakub siis kommunism
vastukaaluks sellisele väliismaalt
saabuvale nõukogude takvüid
„mürgitavale" propagandale? Alek­sandra
Gorjatshoval on ka
vastuis valmis, mis kulgeb aga va­nadel
auMistel radadel. See ei suu­da
pakkuda midagi uut ja veenvat
vene kommunismi aü kannatavate
rahvaste saatuse ja olukorra leer
vehdamüseks. Professor kordias va^
na^ kiäunud teesi, et sot^alnsini
afal säilitavad erinevad kidtuuriid
üksteist vastastikku mõjutades |a
oma omapanu Kuid
sealjuures lisab ta ka range hoia­tuse,
märkides, et rahvuslike ise­ärasuste
kunstlik ülespuhumine on
lubamatu ja seda tuleb eristada
hoolikast suhtoahisest rahvaste
dud rikkustesse, milles väljenduva
ajaloo, elulaadi ja loodulse Iseära-
Huntod
Sõna „hunta^^ tuleb hispaania^
keelest ja kirjutatakse „junta"
(nagu „don Juan'i** tuleb lugeda
„don Huan"). Traditsioonilises ees­ti
keelepruugis nimetati huntat >
„klikk" ja ohtrasti tarvitati seda
sõna kommunistide poolt Pätsi va­litsuse
tagantjärgi mõnitamiseks
(„klike-aeg**). Hunta sõna tarvitati
Eestis tagasihoidlikult ja enamasti
Ladina-Ameerikas võimutsevate
valitsevate gruppide kohta. »Tra-^
ditsiooniliselt" toimub Ladina-Ämeerika
riikides võimuvahetus
rügipöörde kaudu ja valitsevad
huntad on enamasti omakasupüüd­likud
võimuahned sõjaväelaste võl^
polütikute rühmitused.
Eesti Pensionäride Klubi Toroiitos juhatus. Esireas vasakult: Elli Terts, H. Parsons, Frieda Terts, F. ^^"^^ tendents jätkub Kesk- ja
MöUer, H. Mägi; seisavad J . Soots, H. Laaaep, L. Leps, M. Kreem Ja E. Kumto. Pildüt puudub Olga
Eraav.^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ " Foto: J . Säägi ermevusega, et võimule pääsemist
üritavad kommumstlikud huntad.
Fidel Castro ja tema kompartei
kesid^omitee on tüüpiline hunta ja
^rahvavalitsus" on udujutt. Ladina-
Ameerika olude tundjad väidavad,
et demokraatia praktiseerimine
nendel maadel ei ole võimalik, eri­ne,
kui on kaotatud kirjaoskama*
N. Liid^^ andis oma võimutäituritele 22. detsembril 1978 vene- tus, kiriku Vaimne surve, tohutud
keelse määruse venestamiisetep^^^ eeskirjadega, kusjuures oli lisatud järgmme juhend: „Isik, kes sotsiaalsed vastuolud ja rahvuste
saab selle parteikomitee määruse^ ei või voütada selle täitmiseks teist isikut, kes ei ole selle täitmisega ermevused elanikkonnas. Kas ja
iötseselt seotud. Määrus tuleb hoida metallseifis. Sellest on keelatud teha vüteid sellele määrusele avali- kui küresti suudaks revolutsioon
neid olusid muuta? I^erpn katsetas
Argentiinas parempoolse, Castro
katsetab Kuuba vasakpoolse revo­lutsiooniga.
Peronihunta on ajaloos,
Castro hunta seisab ainult N. Lüdu
toetusega.
Tõlkes tähendab „hunta" hoopis
süütumat mõistet — ,,ühendus".
Nii seda sõna ka kasutatakse his­paania
keeles, ühiste huvidega
inimrühm ei tarvitse mitte juhtida
riiki> vaid võib oma ühised havisid
arendada ka tagasihoidlikumates
et neid pabereid meie majas ühiskondükes vormides. Kas ka
üsna lohakalt hoiti, kuid ametnike- nieil eesti ühiskonnas esmevad
vaheline solidaarsus ei lubanud Qm^ijujitad?
ajakirjanduses või kirjades ja dokumentides."
Ometi juhtus, et dokument aval- peanäitejuht kuuluvad E K P Kesk- ühel päeval astus mhaugi kabi-däti
fotokoopiana. Mitte Eestis, komitee nomenklatuur ei aja netti lüheldane harjasjuustega
vaid Rootsis ja Soomes. Eesti Pae- naerma: saladuseks on kuulutatud meeskodanik, kes end tutvustas
yaleht avaldas venekeelse dokuv,,üldiselt teadaolev tõsiasi." seltsimees Renserina partei kesk-mendi
tõlke. See juhtus paar aas: Eks eelkirjutatut või võtta mõne- komiteest ja alustas pikka juttu
tat tagasi ja nagu selgub nüüd Pa- ti naljana, kuid salatsemine on eesmärgiga välja se^ ega mi-riisis
ära hüpanud end. ENSV teal- nõukogude süsteemile üsna omane, na võimalikuks pea, et dokumenti
rivaiitsuse juhataja Aarne Vahtra See väljendub näiteks selleski, et meie ministeeriumis lohakalt hoi-jutustusest,
tekitas see areng paa- nõukogude võimurid sageli oma et- tud ja see siitkaudu läänemaailma
sattunud.
Täna võib avameelselt tunnista-Üks
suuremaid
^distidele ja punastele ideoloogi­dele
ön rahvulsküsunus. See prob­leem
näib häirivat |a purevat koin^
sministlikke tegdasi ööl ja päeval
ulng selle küsimuse käsitamiseks ja
rahva meeleolude ja hoiaku mojn-itamiseks
pn Tallinna juhtivad te­gelased
kidutannd palju triikimusta
|a pidanud pikki kõnesid. Kuid
p-obleem on jäänud ja isegi suure-fflenud
ja niiüd on eesti parteitege­lased
hakaniid abi otsima vene
kommunistliku partei , ideoloogi­delt,
et võidelda iiba tugemeva ralk-yiifeiOkulükunuse
vastu.
: Ja nii lomegi 18. Imärtsü^^
linnas ilmuvast „Rahva Häälest**
sots^aalpsiihholc^ professori
Aleksandra Goijatshova artikli
9,Rahvuskttltuuri probleemidest
ideoloogilise võitli£se tausta^V mis
ajalehe toimetuse konimeiitaari ko-
Imselt käsitleb rahvuskiisimuse le-ninlikko
lahendaniist ,,te^^
Ideoloogilise võitluse tingunustes".
Gorjatshova mured o« suured
—^ tema artikli sissejuhatus on pü-liendatud
klassivaenlastele, kes
õhutavat nõukogude rahva hulgas
irahvuslikktt umbuisaldust$ ergutavat
iiatsionalistlikke tundeid ja eelar­vamusi
nmg mürgitavat inimeste
teadvust. Punane professor yäidaj[>,
et ,,kodanlikud hleoloogidmoo^
öaväd ineie maad ja teistes sotsi^^^^
listlikes riikides toimuvaid protses­se,
võltsivad ajalugu, eriti meie
maa ja teilste sotsialistlike riikide,
sotsialistliku siSprusühenduse maa­de
vastastikuste suhete ajalugu."
Ja siis tuleb kõige suurem süü-ilstus
antikommunlsm nagu ka
kadantik ideoloogia üldse, olevat
hunnitud muutma oma taktikat ja
kohanema ui^te tingimustega.
Nüüd; minnakse sellele teele
kaebab Gorjatshova, et ässitatakse
NSV Lüdu rahvaid üksteise vastu
ning vähemus^ enamuse vastu, ka­sutades
r^vuslUtke erinevusi^ äs!si-lades
eestlasi, leedulasi, valgevene­lasi,
ukrainlasi ja teisi venelaste
vastu ning külvata rahvuslikku
vaenu. Prbfes^ ko-daidikns
propaganda^ pn natsioia-lüsm
endiselt üks peamisi vahen­deid
imperialismi õõnestustegevu­ses
reaalse sotsialismi vastu. „Kd-danHkud
ideoloogid püüavad ini-
; 'meste 'teadvust kujuudada^ mitte m
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiisiiiigniiiiiiiiiiin
aif ofe ftaasa eeof I
nika KGB juures. Algasid ülekuu- tekandeid alustavad sõnadega:
lamised nende juures, kellele doku- „SelIe auditooriumi ees võib ava
mendi ärakiri oli usaldatud. AU- meelselt öelda..."
pool jutustab Aarne Vahtra ise sel- „Järgnevad faktid ei kuulu lale
lest ja teistest ,,riiMikest saladus- male levitamisele . . . "
test^' ning nende hoidmisest. Ja süski saavad nõukogulikud t o ä c ^ mitte^mid^ muudvasta^
Aarne Vahtra jutustab ise: .saladused" vahel^vaH^^ kui seda, et dokumentide hoid-
... , , aasta eest avaldati Läänes E KP misega kõik korras.
J^^^^ otsus venestamise sü-imuko^
de inimene Ä ^^^ei
is. on hoida xa kaitsta riddikku sa- keskkomitee seltsimehed suurde
ladust. Kuuleb nu tihti ja nu sage v^^^
11, et hakkab huvituma: mis on
riiklik saladus Astub esimeseij,. See salajame dokument ©li iiiuu-
Kahtlemata. Kui mõni demo­kraatliku
põhikirjaga organisatsi­oon
oskab oma tegevust mi korral-
Olen kmdel, et seUmeÜlekuula- dada, et u u e d t e d jidittumda d
mme korraldati kõigis ametiasutus. P?^e ja sama grupp pikemat aega
tes ja kõigüe mimestele, kes seda ;|^aga suvaliselt valitseb, sus see on
paberit lugenud olid. Samas on kin^ Km momngate voUtuste
del seegi, et vähemalt seekord do- «"""^e haaletusviguritega moo-
Prof. Gorjatshova kaitsskõues
kommunistlikule ideoloogiale ei lei-
^u nii-siis tegelikult midagi konst^
ruktüvset, samuti mitte uusi argu-mente^
mis oleksid võimelised edu°?
kalt võitlema Eesti!s viimasel ajal
päevakorrale kerkinud rahvuslike
tendentside vastu. Kui eesti rahvas
pn kaotauud suure osa oma koos­seisust
julmade küüditamise ja hä-yitamisoperatsioonide
tõttu, !aii ye-nelased
mängivad Eestis härraisrah-vast
ja venestamisprotsess võtab
iga päevaga üha suuremad ja sfü-gavamad
mõõtmed ning kui Eesti­maa
loodusvarasid röövitakse ja
maa rüvetatakse Kremlist dikteeri­tud
röövmajanduse arvel, tsils ei
ole imestada, et Eestis on taas jõu­lisemalt
idanema hakanud vahepeal
allasurutud rahvustunne.
Väited, et eesti rahvast ei mee­litata
mitte amult välismaalt slsse-
Imbuvate ideedega vald ka,9,meile"
võõraste vaadetega, vajadustega ja
harjumustega, ei pea paika nmg
nähtavasti ei tunne idalst tulnud
õpetlased ja propagandistid meie
rahva minevikku ja eestlastele põ*
hiliselt omast elustiili, kuna see on
läänelik ja erineb tunduvalt praegu
eestlastele pealesurutud „meie^'
see tähendab vene elustiilist.
Kui Tallmha Pedagoogilise insti­tuudi
profesisor Gorjatshova tõesti
tahab eestlastest arii saada ning
nende meelsust ja ellusuhtumist
õiglaselt hinnata, siis peaks ta ees­kätt
tutvunema põhjalikult õige ja
tõelise eesti ajalooga ning meie
rahva minevikuga ja kannatustega
—- selle aisemelj et eestlastele
Moskva propagandafraase ette j u ­lgeda,
^ ' ' • v , .
Kuid seffle soovituse täitmine m
võimatu Aleksandra Gorjatšho
va on ise ka üks neid idast tiilnud
kolonisaatoreid, kes elab Ipnellkuš
Tallinnas allaheidetud ja orjastatud
rahva arvel head ja mugavat •eira. "
klassis oktöobrUapseks ja loodalj h\dgas hoiul ka meie s.t. kultuuri- jjyjjjg^jn väljaimbumise kanalid sa- dustatakse „oma-uiimestest" juha-et
niiüd talle --poliitilise organ^^^i^ kaadrite osakonnas j^duseks jäid kuna polnud kuulda tus, süs on tekkinud üks uus hun-satsiooni
liikmele usaldatak^^ ja kus seda kümmekond ministee- j^^gg. ^jj^g arreteeritud või ^^^^^^^^ oma liikmete hu-see
tähtis saladus, mida tema säsriumi funktsionääri lageda said. j^^^^^ visid teenides unustab või hülgab
edaspidi silmaterana hoiab ja kiit- Lugemist tuli allkirjaga tõestada. Ei ole see bürokraatlik süsteem
^ ^s^j^ " ? » r k a alati Ja afosdm^^^
valgust nagi, sus korraldati toelin© • -. .
Võta näpustt E i usaldata. ... :\ EPL
Neljandas klassis astub noor mu-kogulane
pioneeriorganisatsiooni.
Sama lugu — ei usaldata. Kaheksas
klass toob kaasa kömsomoliea. Kel-jeteistkümnendast
eluaastast kahe­kümne
kaheksani kuulub nõukogu-lane
komsomoli, kus riiklikku sa­ladust
teada ikkagi ei saa.
ÜudisWmlu viib ta lõpuks parteis- MbntreaH Pensionäride öuW hooaja lõpuõhtu ^^^j^^^^ 13. mail
se amsasse Ja eksimatusse jaani Mriku seltskondlikes ruumides, õhtuks käisid ettevalmistused ju-
NLKP-sse. Ja jäUe kordub sama ba pikemat aega, Isest sellega oU ühenduses ka daamide kevaduie moe-lugu
ei avaldata seda saladust; näitus. Korraldajad olid pidevalt „modemdejahU", ja kuna neid lei-
Mmul vedas. Mma joudsm riikU- dus rohkesti, siis valiku tegemlme polnud kerge. Ürituse organiseerimise
I saladuse jälUe. 1. aprillil 1974. julgeks oli Dagmar Muni.
aastal sai minust Eesti NSV Rük-liku
Noorsooteatri direktor. Eelkäi­ja
ulatas lahkudes mulle^ seifivõt
..me:'^--
„ S i i n kapis on
dokumendid!"
üldhuvid, süs on tegemist tüüpUise
huntaga. Kui juhtiv grupp kasutab
oma võimalust või otsuseid teiste
samasihiUste või | samas kohas te­gutsevate
gruppide nöökimiseks ja
kahjustamiseks, süs võib huntat pa­hatahtlikuks
nimetada.
Kommentaar ei ole veerg, kus
võiks eesti organisatsioone hunta-küsimuse
alusel hakata, analüüsima
Ja ritta seadma. Nüsuguseks tööks
on meU ka olemas oma huntad.
Aga iga eesti asjadest teadlik luge­ja
võib mõttes ise teha' oma ana­lüüsi
ja liigitamise. See on koguni
vajalik, et meie ei kaotaks oma
mi-paljü-räägitud (ja kiidetud)
kriitikavõimet ja eestlase mdividu-alismi.
Organisatsioonide juhatused
• Nagu välk selgest taevast lõi sis-Leithammel, Mari Unucka, Ilse peaksid seda aga tmgimata tege-'
se Montreali bussi- ja metroo Nyberg, Asta Lütz, Irma Randpa- ma, kuna selle mätta alla on mae-streik
kolmapäeval ja neljapäe- lu, Lydia Oja, Renate Metsa, Velli twd eesti organisatsioonide tulevik,
vai — reedel oli juba meie peo- H a a g e l , ! ^ on üldme tendents, et uii-õhtu.
Uudis mõjus masendavalt Netti Sügise, Haldi Viires jjaa HHüüjjaa "lesed e? soovi endid valida organi-satsioonide
juhatustesse. Juhatuste
kapi ja leidsm liikliku saladuse: kes olid küpsetanud või küpseta- Järjekordselt \ esines Montreali koosseisud on aastaid samad. Juha-mas
selleks õhtuks torte, kooke ja Eesti Segakoor lauludega „Männi- ^"ste,,võim" 1 suureneb automaat-valmistamas
võileibu. Tuli loota, et kust" ja „Sääl kord kasvab kaunis s®";, kuna passüvnel lükmeskond ei
valitsus sunnib streikijaid reedeks kodu" (M. Lüdig) võta peakoosolekutel vaevaks ka
tagasi tööle, mis õnneks ka sündis. noore koorijuhi Ingrid Tärk'i mitte kritiseerida, kui mõni asi on-
Peoõhtu alguseks oli kell 5.Õ0, juhtimisel, gi halvasti tehtud, üldme organi-kuid
rahvast hakkas tulema juba saades tänuks publikult tugeva ap- satsiooniline passüvsus ou huntade
varakult. Saali oli asetatud lauadj laüsi. ,
oli hea jälgida toimuvat moeparaa- Peoõhtu puhul oli kohvilaud vär
ga rikkalik tortide, kookide ja
e osas.
Põksuva südamega avasin raha- peokorraldajaÜe, eriti veel neile, Hüelo.
Esimene dokument sisaldas täp
se instruktsiooni salajaste doku­mentide
hoidmise korra kohta Ja
teihe teatas,;et.katri'direktö 'Ja
d i .
ostsid ama Sööme Avasõna ütles esinaine J. Too­me.
Järgnes moodide demonstree­rimine.
;
Toronto soomlaste Soome Ma j a
ühingu juhatus otsustas maikuu
keskel Toronto idaosas (Main St.
& Danforth Rd.) müügil: oleva
klubihoone osta, makstes selle eest
$219.000. Sellega tehti esimene
samm soomlaste Toronto kultuuri­maja
omamiseks, milleks on eel-esi-tasid
mitmelaadset rõivalstust,
alustades sportliku tänavarõivas-tusega.
Siis oli suveriietus supel­randa
minemiseks, jalutušrõivas-tiis
• pargis, ; ; - "
tekkimise suur soodustaja.
Kui aga huntade olemasolu ja
olemus iildiselt teatavaks saab —
mis juhtub varem või hiljem — siis
Loterü loosimisel olid korralda- võõrutab see üiimesi organisatsi-jaiks
E. Thomsen, pr. Luik ja ooni liikmeskonnast ja toetajaskon-
Randpalu nast. Kui te ise teate ja otsustate
ja teate teistelt küsimata, siis maks-
Võitadetes olid E. Rubergi vesi- ke ise oma liikmemaksu ja toetu-värvimaal,
daamide poolt vai- si. — ärge ka seda teistelt küsige!
mistatud kootud esemed ja Eesti organisatsioonide esimehi ja
meeste poolt puust esemed põle- juhatuse-liikmeid nimetatakse va­na
traditsiooni kohaselt „rahva su­lasteks".
Huntade lükmed on „rah-tlsmustritega.
Koos õhtuga korraldati ka Pen- va härrad".
Euroopa Ikestatud Rahvaste
siseruumilist rõivastust, nagu pa-tööd
tehtud 18 kuiid.> Maja si^ kleit kodus, siis kleit sionäride Khibi käsitööringi poolt
niakšuks tehti $12.000, järgmiseV
kolmel kuüitdeb maksta $37.00^^^^ streeriti ka spordikostüüme. Mo- käsitööde näitus, kuhu oli vaata- ERKU 0SinieeS EIRE
mistõttu ostuühingul ön ees raha- dellid tulid oma esinemistega suu- miseks väljapandud hulgaliselt
la)gumise aktsioon. Ostu kergendab repäraselt toime ja seda ei jätku- kootud esemeid ja puutöid. Need
asjaolu, et osa ruumidest on välja nud ka publik aplausiga kinnita- olid kursustel tehtud tööd, kujun-üüritud
$860 eest kuus. Ka tahe- mata, . . ^^^elt ja värvidelt väga meeldivad. Esinduskogu (EIRE) juhatus oma
takse Soome Majja avada soome Selle moedemonstratsiooni ,,jür Montreali Pensionäride Klubi viimasel koosolekul täiendas koos-äri;
mille tõttu üürisumma suure- hiks" oli D . Muru, kes lisas kom- hooaja viimane õhtu õnnestus nii seisu eesti rahvusgrupi osas, kuna
neb $450-ga. Lõplikuks eesmärgiks mentaare iga modelli rõivaste juur- sisuliselt kui ka majanduslikult ja mag. Leonhard Vahteri surma tõt-pn
siiski sööme kuituurikeskus,^^m ilusaks lõpp-punktiks kevadise- tu jäi eestlaste esindaja koht va-kataks
igasuguse seltskondliku te- tamuusika hehlindilt, mille õH le hooajale. Osav^ võis olla kantseks. ühel häläel valiü eestlas-gevuse
ja seUe kõrval ärmsed ette- löosta 140 inimese ümber. konna esindajana juhatusse ERKU
võtted. Modellideks olid prouad Erika H.eo eshnees Juhan Sunonson.
Nr. 42
VAWI
NÄDAL
i l . ja 12. juunil
; • dr. T. KuutanJ
18. ja 19. juunil
dr. M . I^esnM
Teaduslik k(
ESTO-84ci|<
ESTO-84 ajal,
juulU 1984 toimuvj
kutuleku eesmärgi^
1. Soodustada eei
kusaamist,
2. kanda ette
paistvamaid teadul
3. tutvustada
mistöid,
4. arutada eestij
tööde edendamist.
Päevakorras on
eestikeelset üldhml
loengut; tutvumisv|
huvüiste ghippidc
kohvi ja lõunasö(|
lõunat on ettekam
ainelistel teemadel]
ainelise uurimistööl
Teemade täpsust]
se arvamisavaidus
kuid. Mõttevahetud
esitab korraldav tl
sed küsimused:
1. Kuidas edehdj
jaspool Eestit?
2. Kuidas saavuj
väte eestikeelsete
inglise keelde?
3. Kuidas reag(
teostele?
4. Arhiivide jal
olukord ja korral{
5. Uute võõrkeel
teatmeteoste vali
6. Eestiainelise
damise väljavaal
üleskutse ja kül
detud eesti teadla
kelle aadressid oj
enam kui pooled
aadressid pole kä|
pärast palutakse
jäid kui ka ajaleftj
teateid sellest
^Teadlase" mÕist
da laiemalt. Kõri
kraadi omajate ki^
kuid, kes ön spets
kusi omandanud
vai. Meü on vajaj
süstemaatUist räl
n.ö. teiseks eluki
tamist.
Teadusliku kokl
na juhataja on drj
käest saab eelp(
kirja (aadress:
Broadview Avem
M4K 2R6).
Endel
Tartu Institi
Maipiiha H<
HELSINGI
Soomes suur pü|
Helsingi politsei
misele 997 imme)
Õnnetustes vigast]
amult Töölö li
punktis 261, kellj
jus.
Purjutajad põh\
tavalt kahjustusi
kudes Topeliusel
mendi „Runotta(
Inimsuurused pr<
deti purustada -si
kuid politsei pole|
Õnneks „Runottai
ba ümber oleva]
ega saanud ,parai
da. Parandamin^
maksma siiski tui
Soome maivaii
palju noori end i(
ja politsei pidi o|
tisi putkasid ük
noori neisse pai(
vanadki olid maij
keli Rantäkylä
\ kasid elanikud kai
aastane mees pusi