Vaba eestlane , June 7, 1983

              Nr.42 Nr. 42'
Vanasti sportlased 20-^25-
aastased mehed, tes käisid pärast
tööpäeva loppü kuskil vainul vÕi
maantee ääres kerge- ja rasikejõiis-tikku
harrastamas. Ümbruskonna
poolt ei tehtud neist aga rohkem
välja, kui vaid vangütati j>ead või
muiati. 1 Tänapäeval, nagu teame,
Oli olukorrad muutunud tundmatu­seni,
sportlased on vallutanud ko­gu
tsiviliseeritud maailma jä loo­nud
kõigutamatu inipeeriumi. Tei­sitimõtlejad
kipuvad jääma vähe^
musse ja alinult vähesed julgevad
kehtiva ideoloogia vastu häält tõs-
Sellise maaihiiakorra tekkimise
juures on nende ridade kirjutajal
olmid õnne ja võib tänada oma
yanepiaid vendi õppetundide eest
juba lasteaia kasvandikuna. Špördi-väijai;
püstitasime „perekonnare-kordeid"^
igaüks omas vanuseklas­sis.
Nende spordialade kõrvalt, mi­da
ma jõudsin aastate möödudes
harrastada, tutvusin ülejäänutega
tähelepaneliku vaatlejana. M ^ i
pidas mind koguni spordihulluks.
Varsti selgus, et tippsportl^t ei
saa minust parima tahtmisega
ühelgi alal. Seejärel osutusid pin­gutused
asjatuks ka keskpäraste
hulka pääsemiseks ja- lõpuks ma :ei
saanud enam oraiaendä üoorpõlve
rekordite tasemele. Aga sellegipoo^
lest polnud „karjäär" läbi, sest
sport ei 'õle enam 20—25-aastaste
eesõigus. Tänu viimaste aastaküm^
nete areügüle oh inimesed kõigis
vanustes teretulnud jõudu, sitkust
ja väledust proovima, kõigi jaoks
on eri vanuseklassid, kus registree­ritakse
tulemusi ja püstitatakse ko­guni
maailmarekordeid niihästi 8-
aastasteleloii ka 80-aastaste^^
Niisugune tohutu muutus suhtu­mises
spordisse ei: oleks vist võimas
lik olnud ihna loodusjõudude kaas­abita,
inimene oti siiski loodud
koibi ja lihaseid lügutama, mitte
aga eluaeg paigal istuma. Vanasti
sai keha oma osa, kui inimene
vantsis jala kooli või tööle, vedas
suuri kandameid, raius jõudeajal
puid või läks terveks päevaks see-
Eemetsa. Keha ei lase end petta,
vaid nõuab seda, mis kuulub te­male.
Halvemal juhul ta kaotab
vastupanuvõime igasugustele
moodsa aja tõbedele või lausa kän­gub.
Aga selle vastu on ka rohtu.
Mõni immene muretseb endale
keldrisse kalli aparaadi, mille abil
gaab kivipõrandal aere kuivalt lii­gutada
või teise aparaadi, mis või­maldab
liikuval lindil paigalsam-
90-aastasena, kasutades
; , ; :„Mn. G".; Ja.'©ks.meie-^oma^E^
Idla, nioodsas yÕimle^^ ^
muVl. j.o osta- ^ühest^;^ ^^v"^H^^-^. /• • makuulsuse võitnud pedagooa
Teised eelistavad minna järvele telda 8D-aastasena, sest füüsfc
sõudma vor paila j p t o a . . poolest^i ta n.ü. ,.haru
lihtne see pngi ja moistttpealegd^^^ "'Wa-
; Semst si«rti,^^ 1^ vöisüusmo- ,,Küpsesse ikka" jõudmid daa
ment puudub ja WU^ härradele^ ( s.oiüÄ
füüsilisele heaolule, nimetatakse ^i„ooctovv^t^..i^a4; ^«1. , •
fervi.e*»m>rHik^ Ta et sellele kaa<j- korraldati Torontos 1975.
tervisespordiks. Ja et selle e kaas- ^^^^^ esimesed kergejõustiku ma.-
neb ka vaimne heaolu, selles voi- -^^/x-v ^ T ^
J / i .J J • Y ilmameistrivoistlused. Kutsele TPJJ- vad kahelda vaid need, kes ei ole , . ^^.,u^., ^ •
i?ÄS
i V u f muidugi liikumisega ajaloolistel võistlustel pronksraeda-ka
liialdada, sest eks spordiga na- kettaheites Ykla^ ^ 5 ^ v
gu kõige muuga ole nii, et möödu- i -
L oirvooruÄ l^si küll, süües ^ ^ ^ ^
kasvab isu ja tervisesportlanegi ^ " ^ ^ ^ ^
hakkab kereesti huvi t u i^a selS sportlaste käekäigust mit-
S S Ä a ^ ^ ^f^' » fon
küünivad ja kuhu küünivad tema J"^
kaasmaalane võimed...^^^^^ . mardcordr^^
• Tagasi mimies võistlus^^^^
•juurde teame, et tulevasi maaihna- 1981. a. kevadel organiseeriti
meistreid otsitakse üha nooremate eesti poolel tegevus päris ametli-laste
hulgast. Nendele piMitakse 1^"^^» ^
võimalikult vara anda õiget ja rat- ^^^^^ asuv „Estonian Masters
sionaalset ettevalmistust, mis on J-^^^ ESTONIA" Võistlejaid on
teaduslikult läbi proovitud; n e n d e r J ^ ö ^ ® ^^
teemadel on juba kirjutatud loen- gas on mitmed tähed Eesti Vaba-damatuid
väitekirju. 1970-ndate' "iS^P^^vilt eesotsas rahvusmees-aastate
algul avastati, et vastsün- ^^^^a Jcuulunud lühi- ja keskmaa-dinute
vere koosseisu uurimisel on i^^sja Ermo Kulmariga, kes on
võimalik kmdlaks teha, kellel ön^^SJf^a^
suuremad eeldused väledust nõud- ^^^^"^^^ aasta suvel sai jalad
vatel ^prdialadel ja kellel nüsu^a^^
gustel, kus rõhk on Vastupidavusel, kui ühele omavahelisele jõukatsu-
Nii et kes on „predestineeritud" miseletidi välja tervelt kolmteist
lühimaajooksjaks, ärgu nähku vae- meest. Lähemad plaanid hõhnavad
va ujumisega üle Inglise kanali. osavõtu (vähemalt viie-kuue mehe-
Teadusliku treenmgu tulemusena ga) Põhja-Karolüna osariigis mai-jõuavad
üha nooremad aastakäi- kuus peetavatest Southeast Masters
gud maaihna absoluutsesse tippu. Glassic võistlustest ja septembris
Ujumissportiaste hulgas pole enain tahetakse vähemalt kedagi saata
harulduseks, et mõni 12--13-aas- eesti värve kaitsma San Juanis,
tane plika püstitab maaümarekor- Puertoriikos toimuvatele maailma-deid
ja loobus võistiusspordist ikka. meistrivõistlustele,
veel teismelisena. Hiljuti lõi lai- Koostamisel on praegu väliseesti
neid 26-aastase tennisekuulsuse veteranide rekordite tabelid, kus-
Björn Borgi ^vanaduspensionile" juures ajaarvamise aluseks on võ&-
sürdumine; aga niees oli ka püa- tud esanesed MM-võistlused a.
nud maailma tipus oma kümme 1975. Restaureerimisega on
aastat, pärast seda kui ta oli 15- dugi palju detektiivitööd, aga siin
aastaselt j ätnud riigivõimude nõus- loodetakse abi saada ka eesti ava-olekul
sundusliku/ kooliskäimise likkuselt; Veteranspordist huvita-poõleli!
. tuid palutakse pöörduda järgmiste
Teised jäMe leiavad, et vana arm esindajate poole: Kanadas Ermo
ei roosteta — nad ei taha oma va- K ^ 236 Dixon Road/ No.
rustust sugugi varna riputada; mõ- 409,^^; W^^ 2M3,
nel õnnestub koguni tõestada, et USA-s Alfred Skonberg, 34—09
mida aastatega kaotab liikuvuses, 75th Street, Jackson Heights, 'N.Y.
seda võib, suurepäraselt asendada 11372 ja Austraalias Georg Seek,
tehnilise täiuslttusega. Kui otsida P.O. Box 153, Lindfield 2070
äärmisi juhtumeid eakate sportias- NSW., Austr^^^^ maades
te hulgast, siis •meenub Rootsi loodame leida esindaja lähemal
praeguse kuninga vanavanaisa ajal.
Gustaf-Vr kes mängis tennist veel AarandRoos
RAAMATUID
MÜÜGIL e^VABA EESTLASE" TALITUSES
' Hind Saate-
$ kuhi*
Austraalia eesti naissportlane 10-
aastane inglid Seek kõrgus&üppel
Fot»: G. Seek
Sydney kolme sporditsooni ker­gejõustiku
esivõistlusel veebruaris
'83 esindasid viis eesti noort oma
^ordikeskusi, kes olid juba saavu­tanud
enda aladel vähemalt kol­manda
koha keskuste meistrivõist­lusi!,
kus võistlejate arv kõikus
1500 ja 6000 vahel. Tulemusi
George Seok'i andmeil Eesti Ker­gejõustiku
Klubist:
60 tõkkejooks 3. Krista Jaa­niste
(10 a.) — 10,5.
40Om — 4. Jödi VaHak (10 a.)
—1.16,8.
m 3. Jodi Vallak (10 a.)
1. Jodi Vallak (10
— 2.55,6.
m
a.):—5.49,0.-.
Kmgiis — 6. Katrina Vallak (9
a.)--3.27.
Kõrgus — 3. Krista Jaaniste (10
a.) —1.10.
—/ 6. Ingrid Seek (11 a.) —
1.20.:;';
Kuul (2 kg) — 2, Krista Jaanis­te
(10 a.) — 7.19.
3—- Benjamin Jaaniste (9 a.)
— 8.33.
Ketas-(0,5 kg) — 1. Benjamin
Jaaniste (9 a.) — 30.70.^
— 1. Krista Jaaniste (10 a.)
— 26.42.
Ketas (0,75 kg) — 3. Ingrid
Seek (11 a.)>--20.06.
Mainida Võiks veel:
200 m —• Erilca Seek (16 s.) —
25,7, eesti naissoo rekord.
400 m — Toomas Vilder (9 a.)
••-i.33,0.'-V--/^^ •. ;
m — Astrid Seek (8 a.) ~
ESTONIAN SCOUTING
Fred Limberg — ISAMAA^ EEST
EDUARD RÜGA graafik ja mi
A. Käbin — VAIM JA MULD
Ivar IvaSk — ELUKOGU ....
L. Kaagjärv — AASTAPÜHAD
piiblitedoogilisi vaatlusi .......
Heino Jõe — LUGU KÄBIST, LUGU
Evald Mänd — AASTATE PÄRAND
(kolmas valimik vaimulikke vaatlusi) . . . . ..
Juhan Kangur — VAIM, VÕIM JA VABADUS
Hanno Kompus — KUSTUTAMATA NÄLG
KUNSTI JÄRELE
Anna Ahmatova—-Marie Under — REEKVIEM
Herbert Michelson — KODUMAALT VÕÕRSILE
Herbert Michelson — SKAUTLIKUL TEEL
Herbert Michelson—NOORSOOTÖÖ RADADE
Herbert Michelson — EESTI RADADELT
ESTOMAN OFFICLUL GUIDE
Paul Laan — MÕTTELEND — pUte ja peegeldi
A. Küng — A DREAM OF FREEDOM
August Kubja — KADUNUD KOpUD ^
mälestused ...j..
August Kuhja — MÄLESTUSI KODUSAARELl
Aarand Roos — JUMALAGA, KARS JA
ERZURUM
Ants Vomm — VARJUD (luuletuskogu)
Salme Ekbaum —• AJATAR (Imdetuskogn)
Ants Vomm ^ MINU HING (luuletuskogu) . .
Aarand Roos — JUUTIDE KUNINGAS
TALLINNAS
Johan Pitka — RAJUSÕLMED _
Urve Karuks — KODAKONDUR
Hannes Oja — KOPUTOSED ENESES
(luuletuskogu)
Hannes Oja— TUNNETE PURDEL
(hraletuskogu) .;
Andres Küng — MS TOIMUS SOOMES? ...
Einar Sanden — LOOJANGUL
LAHKUMINE TALLINNAST ...................
VARRAKU JUTULEHT — KUS ONI
NEEME VANAVAARA? ......
V. Veedam — LURICH AMEERIKAS
VARRAK — kevad 1982
VARRAKU JUTULEHT Sügis 1982
E. Uustalu — TAGURProi SÕUDES
(Mälestusi 1914—1943)
A. Roos — RÄNDAMAIE (luuletulskogu) ....
Pipof. FeKx Oinas — KALEVIPOEG KOTKES
j.m. esseid
E. Sanden „SÜDA JA KHiD"
L Külvet — NÄiTEMÄNGURAÄMAT
(5 näidendit) ^^^^^^^.^^^^^.^^^^.^^^^^^^^^^.^^ . . .
RISTSÕNAD I
3.30,0. /
Samad noored on tublidust näi­danud
ka muudel kergejõustiku
aladel, eriti aga keskmaajooksudes.
Huvitav oleks neid näha konku­rentsis
teiste eesti noortega näiteks
Ülemaaihnse ESTO '84 raames eel­dusel,
et kergejõustik — Olüm­piaadide
peaala — saab kavas ole­ma.
Avalikkuse informeerimises B
on ESTÖ '84 sporditoimkond siia­ni
ohuid jytalveunes'*.
KALEVIPOEG (õppe- ja tööraamat lastele) ....
ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- jä tööraamat
eelkooliedistele lastele värvitriikis)
ÕPETA MIND LUGEMA II (õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis) ...
EESTI KEELE HAIOUTUSTIK I .
PIKKE MIKKE — Tuttsaba ja vutteaba .....
2.— $1.-
.50
18.—: .70
9^ .70
5.— .70
io.— $1.—
7.50 $1.—
2.— .50
8.— .50
7.50 .50
11.— $1.-
3.50 .50
10.— .50
3.— .50
, 3.— .50
9.— ,50
5.— .50
i 5.— .50
18.— .70
4.— .50
2.— .50
4— .50
ö,—
4.— .50
20.— $1.-
4— .50
8.80 .50
6.— .50
1.50 .50
2.75 .50
14.— .50
16.2© .50
5.— .50
8.— , .70
5.— ,50
'5.— o50
18.—
6.—
$1.—
.70
13.— $1.—
119.50 .70
15^ .70
2.5® .50
4o— .50
, 3.— .50
4.™ .50
5.<««* .50
3r- .50
2.50 .50
0 a -
a
a
a
a
a
a
a
a
o
a
a
o
, D o
»
o
n
o
o
0 o
•
B
D m'
ID
m
m
m
(0 •
ÄRKUKÜD, VÄGA; K E N T S A K A D , l^Oü^^
J A TÄNINI V E E L Ü L E M I I Ü U T A M ^
keeW. maakeelde tõlgitud, ja meie 'küläie komblikubi
mõnes tüMsiimber solgitud
B
D
D
D a
ä
•
•
0
Q a
a
0
0
0
D
D
D
O
D.
D.
D
O
D
D
O
D
O
B
B
- « • gg
o
m m
EESKÖHE LUGEJALE
ehk
•KILPLASTE ESIMENE JAGU.
Küll tuleb natuke imeks panna,
mispärast sim alamalilmutatud tõ­sine
jutustus kuulsatest kilplastest
saiäsaadik teadmata on jäänud, ehk
muidu küll palju midagi tähele­pandavaid
asju meie päevil varjul
ei peeta, kus raamatukirjutajaid
kui seeni vihmasel ööl maapinnast
üiõuseb. Aga kellele võib seda hoo­letust
siüüks arvata? Üksnes raa-matukirjutajale,
—- ei tõesti mitte
kilpiastele, kellel osalt määratu pal­ju
suuremaid ja kibgdamaid talitu­si,
osalt väga palju tarku mõtle­misi
oli, nii et nad iial seda mahti
ei leidnud, kõik oma toimetatud
käte ja mõtete tööd paberile üles
panna. Agara mõistuse abiga oska­sid
nad iga töö väga kiirelt korra­le
toimetada, — või kuidas oleks
neil muidu ka võimalik olnud ot­sata
talituste hulgaga, mis igalt
poolt nende peale langesid, vahnis
saada?
Ei mitte kaduvate kirjatähtede-ga^
vaid palju tähenduslikumate
märkidega kinnitasid nad oma isa­isade
teod hauakivide peale igave­seks
mälestuseks. Neid hauakive
valmistasid nad savist ja tähenda­sid,
oma isade teod pehme savi
peale, missugusest ainukesest tükist
juba nende terane mõistus välja
paistab; sest kui nad mitte niikaua
kui savi pehme oli, neid märke
oma ^rmekestega sinna sisse ei
oleks vajutanud^ kui palju enam
tööd ja vaeva oleksid nad pidanud
siis hiljem nägeriia, et neid märke
kõva kivi sisse raiuda. Peale selle
ei õinud kilplased mitte nii harva
pea ja lohaka mälestusega kui mõ­ni
mees meie päevil, väid mis üks
kilplane kord oma lapselaste suust
oli kuulnud, seda oskas ta veel
niõnesaja aasta pärast hiljemini
oma ennemuistse p^õlve rahvale sõ-na-
sõnalt nii. selgesti kõnelda, kui
oleks lugu vast aatidce aega eniie
maailma loomist sündinud.
Sel viisU hoidsid kilplased kÕik
asjad nii salamahti, et mitte ükš
elav hing maa peal neid nende
suust ei võinud kuulda. Viimaks
oU kogemata Ei k u s k i l -maa
ülemisand, üks kilplaste-sarnane
terase loomuga mees/ neist unes
näinud. Tähtsa unenäo jälil laskis
ta teisel hommikul kolm ülemat
nõumeest oma ette kutsuda, kel­lest
esimene käände-ihuja, teine
heksli-lõikaja ja koknas korstna-pühkija-
meister oli. Nimetatud kol­mele
targale andis ta sedamaid
kindla käsu välja minna, kõigi
isandate maad, olgu need tuntud
või tundmata, läbi käia, ja ei kus­kil
enne puhkama jääda, kuni
nad teised kolm tarka leiavad, kel­le
mõistus kõrguti ja laiuti igas tü­kis
nende mõistusega ühte jook­seks.
Ülemisanda kolm tarka saadikut
tõttasid siis teele ja võttis igaüks
oma ametiriistad selga, üks käia-kivi,
teine hekslipingi ja kolinas pi­ka
redeli luuaga. Pika teekäigu ja
^'^^avaeva • peale Vjõudsid •" jsad; ^ vii-maks
hüva õnne juhatusel K i 1 p-lasse,
kaugele taha Uppakallo
Kälkunimaale, kus väga tarka rah­vast
leitakse.
Kui Eikuskü^aa saadikud jala
üle i rajapiiri OÜd tõstnud, sündis
pairajasti, et kilplaste peavanem
Hans Emisnik oma nÕuisandatega
seltsis tahtis nõu pidama minna.
Aga et nõuisandad veel kõik koos
ei olnud, sellepärast pani Emisnik,
kel muidu suvel pärisametiks oli
küla sigu karjatada, oma seasarve
suhu ja puhus viha tujul nagu ehi
eest sarve, nõnda et tal sihnnägu
mustaks laks kui paja põhi; Kutsu-sarve
kuuldes jooksid nõuisandad
kiiresti kokku, mi et mõnel aega
ei olnud püksinuppu kinni panna,
teisel jälle kops tahtis lõhkeda.
Peavanem rõõmustas meeste kiiru
Aes, aga kavalal kombel ei and­nud
ta sest midagi märki, vaid
tõstis ninaotsa uhkesti püsti ja üt­les:
•
„Kas sedaviisi peab teid, isan­daid,
siia kutsutama? Teie lontru­sed!"—
Selsamal ajal aeti seakari Välja,
mis seni, kui Emisnik nõu pidas,
ühe korralise valitsuse all seisis.
Kui nüüd sead nõukojast mööda
läksid,; hÄasid nad sügelevaid
külgi seina vastu nii kõvasti nüh­kima,
et hoone maa rajalt katuse
harjani sigade kratsimise tõttu kõi­kus.
Kokkutulnud isandate ehma­tus
ei olnud mitte pisuke, sest ne­mad
kartsid, et nõukoda põrutami-sest
maha võiks langeda. Aga nen­de
peavanem andis sedamaid käsu,
et iga hoone nurga vastu üks osa
nõuisandaid toeks astuks. — Seal
olid nad siis oma kübaratega, mi­da
nad sel korral kepi asemel tar­vitasid,
sead ära tõrjunud, nii et
nõukojale pikemat kdiju ei vÕiEiud
tulla. Seakari läks rahulikult möö­da
ja isandad jälle nõupidamisele
tagasi.
Kõrgel nõukojal ei olnud üles-käimise
treppi, sellepärast pidi
peavanema sulane üleval seisma,
kustuta oma köie maha laskis, aga
köie otsa oli üks tugev kaigas põi­giti
kinni seotud. Sinna kaika pea­le
istus siis üks nõuisatid teise jä­rel
kaksiti, ja sulane vinnas neid
kui kotte üles. —-
Kui Eikuskü-maa ülemisanda
saadikud seda nägid, seisid nad
suud ammuli ja unustasid lõualuid
kokku pigistada, nii väga imesta­sid
nad kilplaste tarkuse üle, kes
kõik asjad nõnda korrapärast olid
seadnud ja teele ajanud. Saadikud
arvasid siin endasarnaseid mehi
dlevat leidnud. Aga et nad siga
kotis ei ostaks, tahtsid nad kilplas­te
tarkusest veel mõne tüki püce-malt
tundma õppida, enne kui nad
peavanem Emisniku jutule usalda­sid
minna.
Nad läksid esitöks matuseaeda
kunstlikke hauakive vaatama. Ke­na
savi peale tehtud tööd nähes
märkasid nad pika mõtiemise pea­le,
kuidas iga hauakivi peale lühi­dalt
oli tähendatud, miska kivi alla
maetud mees ennast eluajal kõige
enam kuulsaks oli teinud. tJks väi­kese
kannaga mõõt kahe sõrme
vahel tähendas: mees oli kõrtsmik,
sõnnikuhark või' adrasahk jälle
põllumeest, sikusarv ja kääripära
rätsepat jne.
Siit tõttasid saadikud targad
nõukotta tagasi ja palusid luba
Kilpla peavanema ette astuda; pika
arupidamise ja järelemõtlemise
peale anti neile kõige armuliku-malt
see luba. Siis istutati neid
üksteise järel . kaksiti vinnakaika
peale Ja sulane\ vinnas nad
Kääride-üiuja astus jutumeheks,
kummardas viisakalt teretades, ot­sis
kõrva tagant nõu ja kõneles
•süs: '
„Meie kohn saadikut tarka, mi­na
ise, väga tark nba-i kääride- ja
kiryetera-ihuja, /ümmarguse käiaki-viga,
ja minu seltsimees, teine tark;
tagant kühma küürutatud ja eest
kokku väänatud õle- ehk heksilõi-kaja,
ja kõhnas, tema tark, kõrge-soovlik
ja julgemeelelik korstna­pühkija,
oleme kaugelt maalt teüe
tulnud, Emisniku-isand, kes seasar­ve
vägevasti oskate puhuda, ja
päeva tõusust päeva veeruni veel
mõnasamalt pika seapütsa piu­ga
(pütsa nööriga) rabada seakarja
peale, alla ja keskele ^ —« . ,
Sün tahtis jutumees rinda välja
sirutades pead kõrgemale tõsta, et
näha, kuidas kilplaste targad tema
kena juttu vastu võtsid, aga käia-kivi
raskus seljas võttis seeläbi või­mu
ja pillutas teda ülevalt nõukoja
laelt selili maha, nü et valusal ma­hakukkumisel
jutt meelest ära ka­dus.
Kui ta tiiki aja pärast silmad
võõriti lahti ajas, palusid kilplased
teda hakatud kena juttu lõpetada.
Aga kääride-ihujal ei olnud võima­lik
ei kätt ega jalga liigutada, nii
oli tal keha ära jyõrunud.
Viga läbi katsudes leiti, et mehi­ke
kukkudes ühe küljekõndi oli
asemelt põrutanud. Targad kilpla­sed
leidsid kiiresti nõu, kuidas nad
võõrale mehele mõnusat abi võik-^
sid anda; nad tõstsid ta kaksiti vin-naköie
kaika peale, vinnasid ta
üles ja lasksid süs teist korda teise
külje peale kukkuda: misläbi ase­melt
läinud kont jälle asemele kar­gas.
Nüüd palusid nad teda haka­tud
juttu edasi rääkida.
»
Misiuni
raamat
Romuald
Taagepera
Years of De|
on laotud, trti
ning peaks mai^
saadaval olema
heküljeline teo|
tükki: lühiüle^
1939; spja-aast|
järgne stalinisr
kultuuride , um
' tsentraliseerimii
1968—80; ja
Kaardu raamati
kõik tekstis mi
jne. — Riiast
asus suvel 194:
nalaager, ja mi|
del ega teatmel
du.
Süstemaatilisi
lõpus annavad
pidanuks mitnl
kaist otsima. T|
ja asehaldurite
da tegevusajad
Eenpalust (193|
kuni kompartei
sõjajärgse reani]
(november 194^
tin Lebedevini
vulised andme(
võrreldavate viil
elanike arvu, ej
niitmet laadi m|
kondlike näitaj;
le on need an]
koos saadaval
bariigi jaoks,
kohnest. Ilmne|
sõjaaegne põra^
elaniku kohtal
uuesti alles päi
jäi aga saavuta]
Kõige rohkem
arvatavasti hini
sõjakaotuste ko|
Registris on
med, sünniaeg
surmaaeg iga tc
puhul — ja V]
Õnnestunud, ml
gistri niünoodil
teabekogumiki
Võnnu lahingi
von der Goltzl
ka viimane tež
ENN
ADVOl
Uwm 1002,
Toronto D<
Postiaadress:
Oiit(Bay&
Telefoni
24-tundi telef(
VABA El
TOIMETUS
avatud est
reedeni k(
Telefonid: toii
talii
Toimetaja Hl
tel. 48
KUULU
VABA El
on tasuv aja
levikul
kuulutuste kül
üks toll ühel V
esiküljel .....
tekstis
Kuulutusi vö
nädala esimesse
esmasp. homm.l
nädala teise aja]
map. homm.
tel. 44.
Väljaspool I
Helmi Liiyam
Leida Marley
Postiaadress:
9 ParravanoCt
Willowdale, Oii
Vi •'