Vaba Eestlane, June 23, 1965

              Teater valmistub Juubeliks"
23 Wednesday
Teatrite mängukavad okupeeritud Eestis
lUes Eestis tähistab suul 1963 vabariigi4 aastapäeva Selleks valmistuvad mitte ainult
ajukoorid vaid k3 teatrid On loomulik et teatrid võivad pakkuda seda mida lubab punane va-t- u
si ka leatrite repertuaariplaani kinnitab kultuuriministeerium" Sellele plaanile vastavalt
toovat teater Estonia" (ajalehe „Sirp ja Vasar" nr 2 — 1963 andmeil) ikestuse 23 aastapäeva ta-mmiseks
lavale uue algupärase ooperi Raudne kodu-- Selle ooperi muusika pärinevat helitöö--
alt Eino Tamnergui uureuu luimiajaii uno Ljneu kes oua selle kirjutanud E Tammlaane sa
n inimelise näidendi motiivel Lavastajana esinevat Udo Väljaots dirigendina X Jirvi Üsaks too
ut Mai Muramaa wvaic ö i mnuijcw ujiicu MiuiiHaininu- - operetest tulevat esietendusele
i Straussi „ Viini veri4 I Mäe lavastuses
t rs Vanemuine" nägevat
Tejs' Ain Kaalepi esiknäl- -
-- j Minu silmad ja sinu sil--
- Eduard Vilde 100 sünni- -
tähistamiseks esitatavat „
- Raudsed kaed" K Süvale-r- ä
J'airatiseeringus Alguparan '
= oodavat Vanamuises" la
_? eej J Smuuli „Kihnu Jonn"
l" -- o töödest olla kavas A Ar- -
Mu vaene Marat" ning
~-- iassikast H Ibseni „Kum
- sed
Mnusikalavastusist esitatavat
emajärjekorras G Ernesaksa
ooper Mihkel ja Mari" See ol-la
ooperi Käsikäes" üsna ula-tli- k
tootlus milles palju uut
rsusikat ja mitmed muudatus-ed
ka K Merilaasi libretos ku-hu
olla sisse viidud ka puht-driamadialoog- id
- ' autoriks olla A Liives
r wjuparase opereti 1000
- nt armastust" andvat teatri-lt
cc ja B Kõrver (libreto
- t Xormett Ka olla kavas
htu täitena kaks lühibal- -
- R Sujari „Mere tütar" Ja J
-- —Sl Sinine Doonau"
T„ jjia Draamateater mis kan-r- 4
nuud V Kingissepa nime
„ avale E Ranneti näidendi
KrJc-- s ja madu" mille lavast-ava'
I Tammur Lisaks andvat
Rar"e Draamateatrile ka oma
ue valmivat näidendi „Labi
is "Jle teemaks kommunistlikud r ed sõjas Ed Vilde 100 sün-t-p-ev- a
tähistavat Draamateater
tera Tabamata imega" mille la
avar V Panso Algupärandeist
tQ i mi --# t
[olla veel plaanis V Pandi komöö-dia
„üks minut peatust" Vene
kaasajast V Korostõljovi Bri--
gantiin" lugu inimese ustavusest
oma ideaalidele) Laane klassi
kast toodavat lavale Troilus Ja
Cressida" ning kaasaja lääne draa-makirjandusest
Dürrenmati
„Vana daami visiit"
Uuesti taastavat teater kaks va-rasemat
lavastust: O Lutsu
Nukitsamehe" ja F Schilleri
„Don Carlose"
Vene Draamateatril Tallinnas
puuduvat veel plaan See valmi
vat kui saadavat uus peanäite-juht
' Praegu olla plaanis E
Radzmski komöödia 101 lehe-külge
armastust" Ja Ed Vilde
„Side" mille lavastajana esineb
keegi J Vlassov
Pärnu Draamateater mis kan
nab nüüd L Koidula nime esita-vat
A Korneitshuki draama „Pla-to- n Kretshet Lisaks esitatavat
veel poolaka T Kozuszniki ko-möödia
Armastab ei armasta"
Vene klassikast olla plaanis A
Ostrovski „Aike" Algupärandeist
esietenduvat R Kaugveri III
preemia saanud võistlusnäidend
Kõrgeim maar" Lavastajana
esinevat näitleja U Loit
Viljandi Ugalas" esietenduvat
J Steinbecki teose „Kuu on loo-jas"
dramatiseering Lavastavat
E Ralja Teater tutvustavat ka
lati draamakirjandust Selles
osas olla mängukavas G Pnede
näidend Vaala teekond"
Algupärandeist olla kavas Too-mas
Kalmeti ergutuspreemia
of
VABA EESTLANE kolmapäeval juunil 1965 — June 23 1965
23
kuna
au- -
tu
saanud võistlusnäidend Poisi-kesed
omapead" I Rammu
l võistlusnäidend „'illu" ja M
i Karusoo võistlusnäidend „Kõik
) oleneb neist"
Rakvere teater esitavat venela-ne
I J Radllse Hõbesalu" ja poo- -
laka T Karpowiczi komöödia „Ro--
helised kindad" (lavastavat A
I Üksküla Noortele antavat V Ko-rostõljovi
ja V Lavrenetskl Näh-tamatu
Dimka" Ka olla kavas
veel A Uustulndi kolmanda pree- mia saanud võistlusnäidend Kau-gused
kutsuvad" ja B Brechti
Iteos „Hei inimene Sezuanist"
Eesti Nukuteatri mängukavas
olla U Leiese uus nukunaidend
I Maailmarändur Buratino" ning
L Futliki Ja I Vorobjovi Jonni
punn Vene keeles antavat S
oi
1942 Rd
TAGASI
Mart Raud Eesti kool aega
de EMP 1965 243 lk
Eesti on 280-aasta-- ne
vaatamata et see arjupnoNe
taimena on võõraste või-mude
all Rootsi ajast peale on
kool siiski hingitsenud ehkki alles
omariikluse ajal täide õit- -
semisjarku Eelpool omariiklust
olnud kooliosa on ajalooraama-tuisse
kindlakujuliselt koha leid-nud
Kuidas ara oni3 riici asuta
misega ka eesti kooli organiseeri-ti
uuendati ajakohastati ja kes
need töömehed olid see on seni
väga nappide ridadega meie kul-tuurilukku
olnud kinnistatud
Sellepärast on väga huvipakkuv
alata endise kooli- - ja
Märt Raua mälestusteose
Eesti kool aegade voolus" luge-mist
sest selles isiklikke males-tust- e
põhjal vaadeldakse kooli
muuteaegu neid raskusi aga
veelgi enam rõõmu mida oma
koolide töhejuhtimine andis Vaa- -
Mashani Tare tarekene" Endi
sest repertuaarist taastatavat J
Kangilaski nukunaidend Kalevi
poja sõit maailma otsa "
— ro —
KUULSAD SKANDINAAVIA
KARASTAVAD JOOGID
Atja väljatulnud naturaal apeltiinimahlatt jook ITALIA
POMACNE CITRON VAND CLUB
SÕDA jne jne Tellige oma kohalikust toiduainetckauplusest
või helistage otse meile
SCANDINAVIAN BEVERACES — Tel 447-974- 4 ja
FRESH MAID LTD — Tel 447-613- 1
SKANDINAAVIA
MÖÖBEL
Avenue
voolus'
kooliajalugu
elanud
jõudis
haridusnõu-niku
S0CKERDRICKA
jTSW Imporditud
Tel RU 7-57-
fSSSBÄS teasvemaded 11 67 on k l
--tKrmmw Sassssaa uiatu- - ——&ÄWäS3äSg
MMHXafft : AgäE 2 flSS5S5 URG fifiXlllfilBMl
iPgiWI ajam&tm
9 ÜÜKaSHÜHEKiPI? fyJž&JBfBBKEKKEKEIKBSK
Bank Montreal
WBAKiT
nivf (MD
F
Familu Fi
hoius©
Bring all personal credit needs under one roof
C0ST LIFE-INSURE- D LOANS
KOOLINÕUNIK VAATAB
Suur valik Bf r&
KSSSMBKWSSVSl3l'V'm Ä1 kae--
"aua ftjfl
erlan
your
LOW
KEELE
LtüLT
tarnata et M Haud on koolinõu- - a'raam - panoraam
nikuna tõotanud Pärnu- - ja Viljan--! Ametlikus eesti keeles on Mpa-dima- al on ta sellckõrval jälginud noraam" (tähenduses üldine ring- ja tutvunud kogu Kesti koolielu- - vaade üldine pilt ümberringi min-g- a muidugi sellest aspektist nagvi gi$t maastikust Aga teistes eu-se- e koolinõunikule näis roopa keeltes — saksa prantsuse
Need on teravapilguliselt nähtud inglise rootsi ja soome keeles —
mkiirsjeolsdkuussedlugemjaidlea mlaedeuldsivajulttusntaau-- -- 'oein vsõijkssõnnõandaa lõopllualinkea eMesiktis see kee-ditava- ks muudab Ta töökaaslaste les seega panoraama" (mitte
portreed on sõnas elavaks muu- - panoraam" nagu J V Veski tah-detu- d inimestena edasi antud ehk tlsP Nii on see ka algses kreeka
kl enamus neist autori äärmiselt keeles Ärgem kdigem siin Veski
parempoolse maailmavaate tõttu järele
saavadvasakpoolseadjektiiviPÕ-- Veski mõjul Jättis Muuk ka
hiloomuselt on autor siiski hea- - uhes teises sõnas lõppvokaali ära
tahtlik töömeeste hindajv kes ja anAis oma sõnaraamatus vor-nüüd- ki tamisel mväöiökdseunnuaderauevginaedeommeaensuil-- -- Nmicia„psKüölllghl"s meuisrooonpaveelkgei esluteusreomn
manurgas hoiab 'selle sõna lõpps säilitatud nii
Mälestusteos mis kavakohaselt prantsuse psüychö" saksa „Psy
on esimene pikemast konlitnilev ' ehe" rootsi pskuMnglpschc" tuste kavatsetavast sarjast annab jikuigi inglased küll seda lõppd tagasivaate ajale enne kukke ja Uks hääldavad) Soega peaks ka
koitu" misjärele alustabki oma eesti keles psj-hc- " olema (veel
mälestusi mobilisatsioonist vabas-- parcm psUUhho") nagu sellest
taluna 1'irnu maakonnavalitsuse juba varemini olen siin kirjuta-kooliosakonna- s Ta kirjeldati koo-- ' nud
lielu aga enam kooli admlnistra-- j uues õigekeelsuse sõnaraama
tiivsete küsimuste lahendamist tus puudub üldse sõna „psuuh"
stllekörval kogu riikliku elu aren-gut
mille iibe osana ju haridus- - teater — teaater
probleemidki on Ti Pärnumaad Vanemas eesti keeles oli teaa
vaatlev osa on sisult Pärnu hari-- 1 ter" hiljemini võeti kahjuks vorm
duslugu rikas nimedest kujudest teater" rõhk te-silb- il Alguskee-j- a nende osast eesti kooliteel Ta I ics (kreeka keeles) on a pikk see-pol-e neid kuiva ajaloolise materlga eesti keeles rõhuline nagu ka
jalina koondanud vald nende Isik- - ladina saksa Ja rootsi keeles Jä-like- gi problemaatika teosesse si- - rehkult ka eesti keeles peaks ole-(Iunu-d Alles Taktide ji selle elava ma teaater" millist vormi tuleks
taiteainega saavutab ta ajajärku I eelistada Enne iseseisvust hAäl
igati kirjeldava teose i datlgi „teaater"
vutor nimetali ajajärku iseseis
viise algusest kuni 1030 aastani
JMikkelsaare ajastuks" eesti koo-lielus
sest kogu koolikorraldus
oli vormitud tugevasti riigikooli-nõunik- u
I'r V Mikkelsaare peda- -
googiliste irvamustc jirgi mida jäme viga nende
Haud Viljandimaale koolinõuni
kuna asudes mait tundma õp-pis
Seda kirglikku koolihariduse
võitlejat loomeest kelle va-rajane
surm eesti kooli Ins oli
'
iibeks koob- -
P K Olltku
kõrval
Oma teose viimase
kolmandainal
dcklineeri
järgarvsõnu
kolmandainal neljanda
kümnendamalt"
kirjakeeles
onnid
neljandast kümnen
saadud eitavallt
sõnadelt Põhja
suureks kaotuseks hindab deklineerltl silbiga
suurimaks Mönnetumnd inimesed põhjatu
tegelasi sügavuses
milline
ürgne
ivaatbb kriisiaastate koolitlu keeles nõnda praegugi
j majandusliku surutise n- - murrete mõjul
ilused laiaulatuslikult silpi lisata nende
tlutasid koondad s kuidagi sõnade deklineerimisel Jäeti
osutus uuemal kirjakeeles
haritlaste üleproduktsioon ametliku
omaitte raskiks probbemiks keelsuse Järele nende sõnade
koondamised palju tavad vormid õnnetud inimeed
bestust raskust jutustaja armetu
omab koolitöö paremus- -
se le ideaalide saavuta-misele
koolini pere
endaohverdavalt tõotas mit-te
ainult koolipõllul on huvi-tav
märkida et vallakooli
õpetajaks saamist I olid et Hingi- -
ks
l
sega
w a
1
it
MU
Aavik:
ALALT
—
vad ma silbi
sega
Jne See on
kus
laiu
eest
kaandev on ilma mata
dalt" Jne Sic ma ga
nc on
tu mida rah
Haud ma
kiu eesti
ks Põllu ja mas loo
mai" Jne
osana vijs oligi ning Soo
mi- - 'me on see
ma kits kus
üsna puu ma enam tu
kus see se Ajal ma ajal ka
oli anif nii et nuud on õige
vas
tõid mcd kl- -
ja Kiit loo
siiski usu ma"
kus suur este
Kuid
vaid
testi
mast
mil1
eitavate tu
sõnade deklineerimist silbiga
on
teiseks sellega
ühtelangemist abt
raktse
mustks et kandidaat pidi mõist- - asjaajamises" selgem on „õnne- -
ma stltskondhku alasid tümas asjaajamises" õnnetu
kui koolitööd sest õpt tajad mas" on pikem aga kui
Udid uted kes vastavad kesku-- mus on parem selgem siis
sed tilasi viisid leb seda
Kaarnat on illustrt-- t riiud palju võib tekkida eriti sõ
tle fotodega kohtadest uues- - nas kui see on tfthon
test niiskes eesti kooliajaloos on duses väga suur" Ja kui seda
oinale koba leidnud Nende arv on ilm ma silbita mü'
suur mistõttu M Itaua raamat on ratud
monument
mälestust ks hindamist Haa- -
matule on kirjastus annutl mait
kujunduse
IIO
Nf Jerseys tähistas oma 50
sunnpaeva Alfred Põldnurk Juu
bilar on pärit Tallinnast ning oma
riikluse ajal tWMas Haudteevai
su ses inseneri ülesanne
tf--s Võttis osa II Maailmasõjast
ring vudis põgenikuna Saksamaal
75
(JA SUURE $
kolmandal
Mõnedki eestlased
lisami
kolmandal
dcklinecriml
murdeliselt
Eesti
vakecles
armetumal
dcklineerimis
ta esialgne
lõunaeesti
ei
võimalikuks
põhjatus sügavuses
pürgimus) Isiklikult pooldan
ma
esiteks selleparast et see vana
ehtne rahvakeelne
välditakse
nimisõnaga näit
tegevuse
enam küll plke- -
ju Ja tu
kultuuritöös eelistada
Ebaselgus
ja määratu" dk
Uneeritakse
summad'
õnnestunud idekogum
ja
tegeliku
kas summad
mis on viga suured või kas surn
mad mis on millekski möiratud?
Aga kui määratumad tummad"
siis on selge et on Taga
suurtest summadest
Aga kui juba alvõrds
vw) on ma kuidas siis on kom-paratiiv''
Sellest kirjutan
edaspidi
laagris kuni siirdumiseni 1950 a
USA sse koos perekonnaga Töö-tab
pr anu tehnilise joonestajana
Müüa
HYDRO KEEDUKOOU DEMONSTRAATOR
30" ELEKTRIPLIIDID
AINULT TÜKKI
HINNAALANDUSEGA
ALATES
Johannes
õnnetus
küsimus
(poaitii
Ükskord
139 TASUTA KOJU-TOOMIN- E
METRO
PIIRKONNAS
JÄRELMAKS
Se võimal'js osta er wJsaT c %' d võimalikuks
hydro poolt
Suur hulk deluxe Fngidaire Moffat General Electric
Westinghoute pliite Kõik on täiesti uue valnecjemi$ega
I täieliku garantiiga Soovitame meile sisse astuda a oma
silmaga vaadata Pidage meeles et neid on ainult 75 tukki
COD telefonihsed orderid aktsepteeritud
HARRY EDWARDS APPLIANCES LTD
575 Mt Pleasant Road — HU 1-3-
331 — Avatud õhtuti