0193b |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
v li Hondude spordivõistlustel Jõekäärul osutusid silmapaisvamateks kergejõustiklaseks ja oma klassi võitjateks Elmo Rutnik (vasakul) Heino Lents (keskel) ja Heikki Kuld (paremal) Foto T Saagi LÄTLASTE MÄLESTUSPÄEV GOTLANDIL Põgenemise meenutamiseks paigutati Slite sadamasse mälestustahvel STOKHOLM (EPL) — Rootsis asuvad lätlased tulid pa-gulusse peamiselt Gotlandi kaudu Nelipühade ajal käis üks Rootsi lätlaste seltskond Gotlandil külas kodumaalt lahkumi-se päevi meenutamas Ekskursiooni korraldas Stokholmis te-gutsev Läti Üliõpilasseltside Liit Stokholmist sõitis kaasa 17 isikut ja mujalt Rootsi keskustest üle 30 isiku nii et ekskurs-ioon kujunes 50-liikmelise- ks Käidi peamiselt Slites ja Katt-hammarsv- ik 'is missugustesse sadamatesse tulid läti pagulas-laeva- d Kummagi koha kirikus peeti jumalateenistused Slites jutlustas praost Sakarnis Katthammarsvik'is istutasid lätla-sed ühe allika juurde paju ja lasksid samas kalju sisse raiuda kirja et läti pagulased on seal viibinud 1944-4- 5 Slite sada-masse kinnitati mälestustahvel mille kirjas avaldatakse tänu Rootsile läti põgenike vastuvõtmise eest SõideM ka merele ja heideti aistesse Läti rahvusvärvi lintide-ga loorberipärg nende lätlaste mälestamiseks kes põgenemistee-konna- l hukkusid Läänemerel Saks-amaalt oli saabunud samaks aks Gotlandile Saksa televisioo-ni esindaja rahvuselt lätlane kes tegi ülesvõtteid mälestamishet-keis- t Saksa televisiooni jaoks SLte linnavalitsus andis lätlaste tJu pidusöögi Pühadeks oli Slitesse tulnud ka Slite endine landsfiskal Uon-d- e kes oma abivalmiduse ja hoolitsemise tõttu sai (iotlamli kaudu tulnud läti ja eesti põge-nike sõbraks Veel oli Slites lätlastel külas Rootsi mereväe-kapten kes läti põgenikega tihe dalt kokku puutus Kapten on nüüd erus Peeti vas tastikku kõnesid ja en-idi- si juhtumeid VABA GESTLANE KAKS KORDA NÄDALAS Aastas $15 Kiriposti lisamaks ÜHES KUUS: ' ' ' ' 50 c mujal Kanadas woiaaSTOS 58 — USAS Ja inglismaal 70 c teistes Veerandaastas $5 maades $- i- TELLIMINE VABA EESTLANE PO Box 70 Postal Stn C Toronto 3 Ont p— muile saata VABA EESTLANE aastaks poolaastaks t5c--daast-aks — tavalisekiripostiga alates " 196 Tellimise katteks lisan $ siinjuures r'-ä- 5 shekigarahakaardiga (Raha saata ainult tähtkirjas) Kjai Aadress mälestati Torontos VABA EESTLANE kolmapäeval 23 juunil 1965 — Wednesday June 23 1965 Vabad mehed ei unusta kuüditamisi Kanada kaitseminister Paul Heilyer kõneles Balti rahvaste protestiaktusel Torontos Torontot Mastey Hallis möödunud neljapäeval toimunud Balti rahvaite ühine aktui kujunei üheit küljest traagilise köüditamisepäeya mälestamiseks kuid teisest küljest ka mõjuvaks protestiaktuseks N Liidu okupatsiooni vastu Balti riikides mida iseloomustas Massey Halli lava tahaküljele paigutatud valge kangas pealkirjaga „We accuse the Soviet Union of Commenting and Continuing an International Crime against the Baltic States" Kolme rahva ühisel korraldusel toimunud õnnestunud aktusest võtsid teiste kü-laliste hulgas osa Ottawast kohale saabunud kaubandusminister Mitchell Sharp ja kaitseminister Paul Heilyer kes oli ühtlasi aktusekõnelejaks Aktusest võttis osa umbes 1000 inimest kellede hulgas et-last- e arv oli ilmselt kõige väiksem Pärast Kanada Eesti Läti ja Leedu lippude sissetoomist skau-tide ja gaidide auvalve saatel üt-les lühikese palve läti pastor A Lusis mille järele asus kõnetooli Kanada kaitseminister Paul Heil-yer kes märkis et kõik vabad me-hed peavad meeles massilisi kuü-ditamisi ja tapmisi Eestis Lätis ja I-eed-us mis toimusid kõmmu-nistid- e valitsemise ajal Kõneleja j toonitas et parast Teist Maailma- - suu pugeucMu mnanaea inime-sed Balti riikidest kusjuures Ka-nadasse on saabunud 80000 ini-mest Eestist Latist ja Leedust Minister tõstis esile Balti rah-vaste tublidust ja nende panust Kanada kultuurile ja majandu-sele mis on rikastanud Kana-dat Ta kriipsutas alla neid võimalusi mida Kanada suudab pakkuda oma rikkustega igale uustulnuka-le kes on valmis siin töötama ja Kanada lipu all ühist peret moo-dustama Kanadas on igale isikule kind-lustatud kõik põhilised õigused ja vabadused ning Kanada on val-mis neid kaitsma toonitas minis-ter Kanada kuulub Põhja-A- t landi Organisatsiooni riikide perre ja tal on õnnestunud koos liitlasril-kideg- a kommunismi edasitungi pidurdada Kanada tegutseb ak-tiivselt ka Liitunud Rahvaste Or-ganisatsioonis ning kaitseb koos Ameerika Ühendriikidega Amee-rika kontinenti Kõne lõpuosas selgitas minister lähemalt Kanada relvaliikide kok-kusulatamist üheks ühendatud painduvaks ja liikuvaks relva-jõuks millega on võimalik tõsta kaitsejõudude löögivõimsust ja hoida kokku kulusid Kõneleja toonitas et Kanada kaitsejõudude ümberorganisee-rimis- t jälgitakse kogu maailmas suure huviga ning selle plaani õnnestumisel on Kanada kaitse jõud organisatoorselt maailmas esikohal Ministri kõne võeti vastu elava aplausiga Port ja teatri-õhtug- a Lakeheadi Port Arthuri Jaako lavastusel kell Peapidustused toimuvad lau päeval 3 juulil Eesti Talus Sha baquas mis Port Arthurist 40 miili eemal Eesti talu „Sillaoru" on aastaid olnud eest lastele suviste kokkutulekute asu kohaks Talu maaalal on möödunud sügisest saadik tehtud suuremaid ja paranda mis- - ja korrastustöid Iumeminekust saadik on igal nädalalõpul talgulised tööl ja selle tulemusena nüüd Sillaoru almis suvepäe-vade pidulisi vastu talus algavad hommi kui samuti perenaiste toidu vai mistamine Peapidustuste amet lik avamine toimub kell 200 pl Peapidustustel esinevad ühen datud Port Arthurist Sault Ste Mariest ja Minneapolisest Samuti esine vad ühendatud naiskoorid Sega koorid esinevad Elmar Saage Port Arthur) Ja Arno Ambel Sault Ste Marie) juhatusel Elmar Saage Es: amisele tulevad laulud: Priiuse „Kiige laul" Kauge! laul" „Palumi ie" Helise ilma" Ja Põhja 'aim" esitavad „Mu ünnimaale" Ja Kannike" Laulu kooride üldjuhiks on E A Ambel Ste Krull ja E Aru (Minneapolis) rahvatantsu rühmad Arthurist Sault Ste Maries Järgnes Balti Liidu esimehe lät-lase T E Kronbergsi sõnavõtt Kõneleja süüdistas vaba maailma Balti riikides toimunud venelaste kuritegude unustamise pärast ja kriipsutas alla et N Liit on vä-gistanud Liitunud Rahvaste Orga-nisatsiooni põhikirja Venelased on mõrvanud 20 inimest ning laiendanud teiste rahvaste allaheitmisega oma piire mis jäe-takse vabas maailmas kahe silma vahele ja millest ei taheta rääki-da Esimees kriipsutas alla et meie peame alati võitlema oma õi-guste eest ja nõudma Balti rii-kide vabastamist ja kurjategi jate karistamist Nuud ilmus lavale rahvarõivaid kandev läti segakoor Daina" kes kandis J Palensl juhtimisel ette kaks laulu — J Norvilise „Laul meie kodumaast" Ja E Põline" Aplaus ettekannete lõpul oli tugev Järgnesid Balti konsulite läkitu sed Kodus haigena viibiva Eesti Vabariigi konsuli J E Markuse läkituse kandis ette Balti Liidu abiesimees II Kullango Konsul tervitas kõiki kaaseestlasi küüdi-tamise mälestuspäeval Ja tooni-tas et see päev peab jääma meile eestlastele kui ka kaaskannataja tele lätlastele ja leedulastele alati tähiseks meie poliitilisele hoiaku-le ja käitumisele Meie püha kohus on võidelda lakkamatult meie maa ja rahva anastajate vastu ja nõuda kogu vaba maailma ees meie vabadu-se venelaste lahkumist meie kodu maalt ning nende karistamist 25 aastat tagasi teostatud invasiooni Ja kuritegude eest Läkituse lõpul lauldi Eesti rah-vushümni Läti konsul R N Brysoni ase-mel võttis sõna Lati Liidu esimees J Niedra kes tervitas inglise kee les Kanada külalisi ning pidas seejärele hoogsa lätikeelse kõne mida lätlased katkestasid sage 3 Fort Williami juba aega juba reede juulil 800 õhtul asub umbes vahemaid võtma Nais-koore Juhatab Saage (Sault Port miljonit taastamist ARTHUR SudburyV esitavad tan'su Eideratas" Jamaja Labajalg' Viru Polka" „Hnu valss" „Koi Polka" Ja „Tuljak" Noorte rah-vatantsu trupid esitavad tantsu-Seesam- " „Oige Ja ja Kiigadi Port Arthuris 10-- paariline täiskasvanute trupp ja paari-line ja vähemalt sa-ma palju tantsijaid tuleb Stiil-burjs- t ja Sault Ste Mariest li-masest eriti suur laste rühm üldjuhiks on Vik tor Pihlap Port Arthurist Ja abi juhtideks Sault Ste Mariest ja pr K Saaremets Pillimeesteks on Kruus E Sandre ja Vuks Port Arthurtet viimast kandlel Suvepäevade kõnelejaks on En del Kuik Minneapolisest Laupäeva Õhtul algusega kell 00 toimub Port Art-huris saalis juulil on kell 100 pl kontsertjumalateenistus Port Norra kiriku Jutlustab õpetaja Elmar Petersoo Ja laulab ühendatud segakoor Solistina esineb pr Viima Ambel Sault Ste Mariest Sellel õnnis-tatakse ka Port Arthuri Sega-koori uhiuus lipp lõpevad amet-likult Kesk-Kanad- a Suvepäevad Tegelaste ja peoliste toiUusta-mis- e eest hoolitseb toimkond Talus pea- - daste Kõnele järgnes ühine Läti hümn Seejä-rele sai sõna Leedu konsul Dr Zmuidzhinas kes ütles oma rah-vuskaaslastele lecdukeelse läkitu-se millele järgnes ühine Loodu hümn Kõnede järele tuli lavale ligemale 80 liikmeline leedu sega-koo- r kes esitas S juhtimisel ja solistide kaastege vusel pikema väljavõtte kantaa dist Põgenik" mis sai suurte kii osaliseks Järgnes külaliste tutvustamine Parast Kanada külalisi tutvustati ka eestlsi lätlasi lee-dulasi ja teiste Kohal olid ka USA ja Lääne Saksamaa konsulaatide esinda jad Külalisena viibis aktusel ka Eesti Vabariigi valitsuse viimane kait seminister Holberg keda samu ti tutvustati Muusikalises osas esines viima sena Toronto Eesti Meeskoor R Toi Juhatusel kandes võimsalt et te kaks TÜrunpu laulu: „Ei mul ole isamaja" Ja „Mu armas isamaa" Mõlemad laulud said suure aplausi osaliseks Koori lavalt Järele kanti ette Balti Naiste Nõukogu südamesse tungiv deklaratsioon milles protesteeriti venelaste vä-givallategude vastu Baltikumis Deklaratsiooni kandis ette latlan na pr Stoks Aktus lõppes lühi kese resolutsiooni vastuvõtmise ga Resolutsioonis mis saadeti Liitunud Rahvaste Organisatsloo ii peasekretärile Ja Kanada pea minister Loster Pearsonile süü distatakse N Liitu rahvusmörva tk Eestis Latis Ja IiPedus ning nõutakse Balti riikide küsimuse maailmaorganisatsiooni paevakor da võtmist Pärast aktust andis Balti Liidu abiesimees Kullango eestlaste nimel kaitseminister Hellyorile kingitusena üle Arved Viirlaiu raamatu Vairn ja ahelad" inglis keelse tõlke mis on ilmunud peal kira all „Rain for the River" PORT ARTHUR VALMISTUB SUURPIDUSTUSTEKS Kesk-Kana- da eestlaste suvepäevad ja 4 juulil — Laulupidu ja rahvatantsu ettekanded peapidustustel PORT (VE) — Arthuri ja eestlaspere on pikemat olnud pingsas ettevalmistustöödes Kesk-Kanad- a Suvepäevadeks mis toimuvad 4 juulil Pidustused algavad õieti õhtul 2 ülikooli teatrisaalis Eesti Näitetrupp esitab A Kitzbergi draama „Libahunt" Elsa juhatusel ja Teatri on ' juba ol-nud on Eelproovid segakoorid Winnipegist i hommikul" JCangakudumise Naiskoorid abijuhtideks Marie) A fWinnipeg) Ühendatud Helengal-tls- e a C üi 3 vasemba" Kaagadi" on 7- - Iastctrupp Rahvatantsude E MMeumbaed Sudburyst E E 8 rahvapidu Staalia Pühapäeval 4 Arthuris jumalateenistusel Jumalateenistusega laupäeval vas-tav toimuva vaheaplausidega J Gaileviciuse duavalduste nimekamaid rahvusgruppide esindajaid J K lahkumlsw II 3 algusaeg 2 pidustuse peaperenaisteks on Lin da Maepea ja õhtuse rahvapeo pea perenaiseks on Olga Kopti Valjaspoolt tulnud tegelasi ja kUlalisi katsutakse majutada kaasmaalaste kodudesse Majuta mlstoimkonna esimeheks on hr R Siimo Aadress: 404 Duffenn st P H Neile külalistele kes soovi Ivad ööbida motellides või hotel Iides ja kes sellest soovist teata vad varutakse vastavad kohad Suvepäevade toimkonda mis on töötanud viimased 4 kuud vaga pingsalt kuuluvad- - E Saage esimees ja üldjuht E Tooming sekretär V Pihlap — rahvatant sud E Jaako — teater R Liime — majutamine L Maepea toitlustamine A Kalda — majan dus Teised liikmed: proua H Kai da K Kent V Kurm J Miks härrad K Latt J Lindström P Miepea A Makstin E Sandre L Palumäe E Vuks Suvepäevade margi kavandas K Latt ülalpool mainitud nimedele li-sandub veel palju eesti naisi ja mehi kes ühel või teisel viisil aitavad kaasa suvepäevade heaks kordaminekuks Ühes väikeses keskuses peavad paratamatult kõik käed külge pa-nema et sellest suurt üritust edu-kalt läbi viia Loota jääb ainult et ilmataat on vastutulelik Ja annab ilusa ilma Vihmase või halva il ma puhuks on siiski varutud suur Lakeview keskkooli saal linnas Lhk 3 Sõitsid läbi raudkardina Rootsi oma tütre Juurde elama asumiseks sai loa Elisaveta Kont-k- o Saaremaalt nagu teatab ikes-tatu- d Eesti propaganda Samuti said loa Rootsi asumiseks Her-ber- t Lagman abikaasa Ellaga Ta-palt Sugulaste külastamiseks Rootsis said load Selli Kalmaru Pärnust pensionär Linda Tark pea Pärnust vanemraamatupida-ja õie Alliksaar Andrus Peebu Noarootsist Ja Adele Krabu Tal-linnast Austriaalast sõitsid ikestatud Eestisse külaliskttigule Helene Busch ning Juba teistkordselt Karl Monak Lääne-Saksamaal- e tütre Juurde elama siirdus Amahe Kalpus Tallinnast Rootsist sõit sid parast omaste külastamist ta gasi pensionär Hilda Arnhold Tal-linnast Ja Hindrek Raidma Inglismaalt sõitis tagasi ikesta-tud kodumaale Salme Johanna Kirshner kes 1959 a sai loa tüt re Juurde asumiseks Selle sam mu oli ta astunud koduigatsuse tõttu nagu ise miirkis raadiore- - porterlle Tallinna jõudmisel Ühispankade Keskliidu stipendium Artur Ekbaumile Toronto Eesti Ühispanga esi- mehele A Ekbaumile saabus ühis pankade Keskliidu peakorterist Ühendriikidest tendo et talle on Keskliidu poolt asutatud la ülal- - peetava Thomas W Doigi mäles tusfondi kuratooriumi poolt tee nete eest Uhispanganduso alal määratud stipendium mis katab käesoleva aasta UhisDaneanduso (tegelaste suvekursuse kulud msconsint riikliku ülikooli Jun- - res Artur Ekbaum on teatavasti Uks Toronto Eesti Uhisnanna ra- - Jajaid Ja (ühtivaid tegelasi kes (on äratanud oma suurte kogemus-tega la teadmistega ühistegevuse alal tähelepanu ka siinse konti- - nendi ühistegelaste Juhtivates nngKonaaues Wisconsin! ülikooli juures te-gutseb l'SV valitsuse ja L'hlv pankade Keskliidu toetusel tea-tavasti eriline õppeasutus ji rahvusvaheline keskus ühispan-gamhiM- - ala uurimiseks ajako-haste uuenduste selgitamiseks ning juhtkonna kasvatamiseks nuniiNKvixi: kiilam: suiu USA s suri neil päevil läti pro fessor Ludls Behrzinsh kos oli sündinud 1870 a — sai seoaa 95 aastat vanaks Prof L Uchrzinsh lõpetas endise Liiti peapiiskopi Theodor GrinbcrgslRa kes suri mõni nasta tagasi ühel ajal Tartu ülikooli teoloogiafakulteedi Ludls Behrzinsh pidas pärast seda poda- - googlametit oli Venemaal saksa keele ülemkooliõpetaja ja güm-naaslumidlrekt- or ning hiljem Riias kooliõpetajate instituudi di-rektor Iseseisvuse ajal oli ta Riia Ülikoolis liti kirjandune aialoo professor Ta on avaldanud roh kesti teoseid läti kultuuriajaloost ja on paljude läti vaimulike laulu de autor teda neeti sel alal nari maks Liti kultuurifond USAs müras talle alles hiliuti tema teadusliku kasvatusliku tegevuse eest rahalise auhinna KIRIK KINDLUSTUSED Tel 211-513032- 3 Culford Kd Toronto 15 Ont Suvepäevade erinevate ürituste pääsmete hinnad: teatrietendus $200 Peapiduatus $130 ja rahva-pidu $150 Lastele on vab teat-riõhtu ja peapkhMtuaed NII on Port Arthuri eestlaspere valmis vastu võtma külalisi Kesk-Kanad- a suvepäevadele Teistest osavõtvatest keskustest on loota rohkearvuliselt tegelasi ja külali-si üksikuid külalisi on tulemas igalt poolt üle Kanada Vancou-veris- t kuni Torontoni Ka on kUlalisi tulemas peale Min-neapolise veel teistest erinevatest kohtadest ühendriikides
Object Description
Rating | |
Title | Vaba Eestlane, June 23, 1965 |
Language | et |
Subject | Estonia -- Newspapers; Newspapers -- Estonia; Estonian Canadians Newspapers |
Date | 1965-06-23 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | VabaeD8000048 |
Description
Title | 0193b |
OCR text | v li Hondude spordivõistlustel Jõekäärul osutusid silmapaisvamateks kergejõustiklaseks ja oma klassi võitjateks Elmo Rutnik (vasakul) Heino Lents (keskel) ja Heikki Kuld (paremal) Foto T Saagi LÄTLASTE MÄLESTUSPÄEV GOTLANDIL Põgenemise meenutamiseks paigutati Slite sadamasse mälestustahvel STOKHOLM (EPL) — Rootsis asuvad lätlased tulid pa-gulusse peamiselt Gotlandi kaudu Nelipühade ajal käis üks Rootsi lätlaste seltskond Gotlandil külas kodumaalt lahkumi-se päevi meenutamas Ekskursiooni korraldas Stokholmis te-gutsev Läti Üliõpilasseltside Liit Stokholmist sõitis kaasa 17 isikut ja mujalt Rootsi keskustest üle 30 isiku nii et ekskurs-ioon kujunes 50-liikmelise- ks Käidi peamiselt Slites ja Katt-hammarsv- ik 'is missugustesse sadamatesse tulid läti pagulas-laeva- d Kummagi koha kirikus peeti jumalateenistused Slites jutlustas praost Sakarnis Katthammarsvik'is istutasid lätla-sed ühe allika juurde paju ja lasksid samas kalju sisse raiuda kirja et läti pagulased on seal viibinud 1944-4- 5 Slite sada-masse kinnitati mälestustahvel mille kirjas avaldatakse tänu Rootsile läti põgenike vastuvõtmise eest SõideM ka merele ja heideti aistesse Läti rahvusvärvi lintide-ga loorberipärg nende lätlaste mälestamiseks kes põgenemistee-konna- l hukkusid Läänemerel Saks-amaalt oli saabunud samaks aks Gotlandile Saksa televisioo-ni esindaja rahvuselt lätlane kes tegi ülesvõtteid mälestamishet-keis- t Saksa televisiooni jaoks SLte linnavalitsus andis lätlaste tJu pidusöögi Pühadeks oli Slitesse tulnud ka Slite endine landsfiskal Uon-d- e kes oma abivalmiduse ja hoolitsemise tõttu sai (iotlamli kaudu tulnud läti ja eesti põge-nike sõbraks Veel oli Slites lätlastel külas Rootsi mereväe-kapten kes läti põgenikega tihe dalt kokku puutus Kapten on nüüd erus Peeti vas tastikku kõnesid ja en-idi- si juhtumeid VABA GESTLANE KAKS KORDA NÄDALAS Aastas $15 Kiriposti lisamaks ÜHES KUUS: ' ' ' ' 50 c mujal Kanadas woiaaSTOS 58 — USAS Ja inglismaal 70 c teistes Veerandaastas $5 maades $- i- TELLIMINE VABA EESTLANE PO Box 70 Postal Stn C Toronto 3 Ont p— muile saata VABA EESTLANE aastaks poolaastaks t5c--daast-aks — tavalisekiripostiga alates " 196 Tellimise katteks lisan $ siinjuures r'-ä- 5 shekigarahakaardiga (Raha saata ainult tähtkirjas) Kjai Aadress mälestati Torontos VABA EESTLANE kolmapäeval 23 juunil 1965 — Wednesday June 23 1965 Vabad mehed ei unusta kuüditamisi Kanada kaitseminister Paul Heilyer kõneles Balti rahvaste protestiaktusel Torontos Torontot Mastey Hallis möödunud neljapäeval toimunud Balti rahvaite ühine aktui kujunei üheit küljest traagilise köüditamisepäeya mälestamiseks kuid teisest küljest ka mõjuvaks protestiaktuseks N Liidu okupatsiooni vastu Balti riikides mida iseloomustas Massey Halli lava tahaküljele paigutatud valge kangas pealkirjaga „We accuse the Soviet Union of Commenting and Continuing an International Crime against the Baltic States" Kolme rahva ühisel korraldusel toimunud õnnestunud aktusest võtsid teiste kü-laliste hulgas osa Ottawast kohale saabunud kaubandusminister Mitchell Sharp ja kaitseminister Paul Heilyer kes oli ühtlasi aktusekõnelejaks Aktusest võttis osa umbes 1000 inimest kellede hulgas et-last- e arv oli ilmselt kõige väiksem Pärast Kanada Eesti Läti ja Leedu lippude sissetoomist skau-tide ja gaidide auvalve saatel üt-les lühikese palve läti pastor A Lusis mille järele asus kõnetooli Kanada kaitseminister Paul Heil-yer kes märkis et kõik vabad me-hed peavad meeles massilisi kuü-ditamisi ja tapmisi Eestis Lätis ja I-eed-us mis toimusid kõmmu-nistid- e valitsemise ajal Kõneleja j toonitas et parast Teist Maailma- - suu pugeucMu mnanaea inime-sed Balti riikidest kusjuures Ka-nadasse on saabunud 80000 ini-mest Eestist Latist ja Leedust Minister tõstis esile Balti rah-vaste tublidust ja nende panust Kanada kultuurile ja majandu-sele mis on rikastanud Kana-dat Ta kriipsutas alla neid võimalusi mida Kanada suudab pakkuda oma rikkustega igale uustulnuka-le kes on valmis siin töötama ja Kanada lipu all ühist peret moo-dustama Kanadas on igale isikule kind-lustatud kõik põhilised õigused ja vabadused ning Kanada on val-mis neid kaitsma toonitas minis-ter Kanada kuulub Põhja-A- t landi Organisatsiooni riikide perre ja tal on õnnestunud koos liitlasril-kideg- a kommunismi edasitungi pidurdada Kanada tegutseb ak-tiivselt ka Liitunud Rahvaste Or-ganisatsioonis ning kaitseb koos Ameerika Ühendriikidega Amee-rika kontinenti Kõne lõpuosas selgitas minister lähemalt Kanada relvaliikide kok-kusulatamist üheks ühendatud painduvaks ja liikuvaks relva-jõuks millega on võimalik tõsta kaitsejõudude löögivõimsust ja hoida kokku kulusid Kõneleja toonitas et Kanada kaitsejõudude ümberorganisee-rimis- t jälgitakse kogu maailmas suure huviga ning selle plaani õnnestumisel on Kanada kaitse jõud organisatoorselt maailmas esikohal Ministri kõne võeti vastu elava aplausiga Port ja teatri-õhtug- a Lakeheadi Port Arthuri Jaako lavastusel kell Peapidustused toimuvad lau päeval 3 juulil Eesti Talus Sha baquas mis Port Arthurist 40 miili eemal Eesti talu „Sillaoru" on aastaid olnud eest lastele suviste kokkutulekute asu kohaks Talu maaalal on möödunud sügisest saadik tehtud suuremaid ja paranda mis- - ja korrastustöid Iumeminekust saadik on igal nädalalõpul talgulised tööl ja selle tulemusena nüüd Sillaoru almis suvepäe-vade pidulisi vastu talus algavad hommi kui samuti perenaiste toidu vai mistamine Peapidustuste amet lik avamine toimub kell 200 pl Peapidustustel esinevad ühen datud Port Arthurist Sault Ste Mariest ja Minneapolisest Samuti esine vad ühendatud naiskoorid Sega koorid esinevad Elmar Saage Port Arthur) Ja Arno Ambel Sault Ste Marie) juhatusel Elmar Saage Es: amisele tulevad laulud: Priiuse „Kiige laul" Kauge! laul" „Palumi ie" Helise ilma" Ja Põhja 'aim" esitavad „Mu ünnimaale" Ja Kannike" Laulu kooride üldjuhiks on E A Ambel Ste Krull ja E Aru (Minneapolis) rahvatantsu rühmad Arthurist Sault Ste Maries Järgnes Balti Liidu esimehe lät-lase T E Kronbergsi sõnavõtt Kõneleja süüdistas vaba maailma Balti riikides toimunud venelaste kuritegude unustamise pärast ja kriipsutas alla et N Liit on vä-gistanud Liitunud Rahvaste Orga-nisatsiooni põhikirja Venelased on mõrvanud 20 inimest ning laiendanud teiste rahvaste allaheitmisega oma piire mis jäe-takse vabas maailmas kahe silma vahele ja millest ei taheta rääki-da Esimees kriipsutas alla et meie peame alati võitlema oma õi-guste eest ja nõudma Balti rii-kide vabastamist ja kurjategi jate karistamist Nuud ilmus lavale rahvarõivaid kandev läti segakoor Daina" kes kandis J Palensl juhtimisel ette kaks laulu — J Norvilise „Laul meie kodumaast" Ja E Põline" Aplaus ettekannete lõpul oli tugev Järgnesid Balti konsulite läkitu sed Kodus haigena viibiva Eesti Vabariigi konsuli J E Markuse läkituse kandis ette Balti Liidu abiesimees II Kullango Konsul tervitas kõiki kaaseestlasi küüdi-tamise mälestuspäeval Ja tooni-tas et see päev peab jääma meile eestlastele kui ka kaaskannataja tele lätlastele ja leedulastele alati tähiseks meie poliitilisele hoiaku-le ja käitumisele Meie püha kohus on võidelda lakkamatult meie maa ja rahva anastajate vastu ja nõuda kogu vaba maailma ees meie vabadu-se venelaste lahkumist meie kodu maalt ning nende karistamist 25 aastat tagasi teostatud invasiooni Ja kuritegude eest Läkituse lõpul lauldi Eesti rah-vushümni Läti konsul R N Brysoni ase-mel võttis sõna Lati Liidu esimees J Niedra kes tervitas inglise kee les Kanada külalisi ning pidas seejärele hoogsa lätikeelse kõne mida lätlased katkestasid sage 3 Fort Williami juba aega juba reede juulil 800 õhtul asub umbes vahemaid võtma Nais-koore Juhatab Saage (Sault Port miljonit taastamist ARTHUR SudburyV esitavad tan'su Eideratas" Jamaja Labajalg' Viru Polka" „Hnu valss" „Koi Polka" Ja „Tuljak" Noorte rah-vatantsu trupid esitavad tantsu-Seesam- " „Oige Ja ja Kiigadi Port Arthuris 10-- paariline täiskasvanute trupp ja paari-line ja vähemalt sa-ma palju tantsijaid tuleb Stiil-burjs- t ja Sault Ste Mariest li-masest eriti suur laste rühm üldjuhiks on Vik tor Pihlap Port Arthurist Ja abi juhtideks Sault Ste Mariest ja pr K Saaremets Pillimeesteks on Kruus E Sandre ja Vuks Port Arthurtet viimast kandlel Suvepäevade kõnelejaks on En del Kuik Minneapolisest Laupäeva Õhtul algusega kell 00 toimub Port Art-huris saalis juulil on kell 100 pl kontsertjumalateenistus Port Norra kiriku Jutlustab õpetaja Elmar Petersoo Ja laulab ühendatud segakoor Solistina esineb pr Viima Ambel Sault Ste Mariest Sellel õnnis-tatakse ka Port Arthuri Sega-koori uhiuus lipp lõpevad amet-likult Kesk-Kanad- a Suvepäevad Tegelaste ja peoliste toiUusta-mis- e eest hoolitseb toimkond Talus pea- - daste Kõnele järgnes ühine Läti hümn Seejä-rele sai sõna Leedu konsul Dr Zmuidzhinas kes ütles oma rah-vuskaaslastele lecdukeelse läkitu-se millele järgnes ühine Loodu hümn Kõnede järele tuli lavale ligemale 80 liikmeline leedu sega-koo- r kes esitas S juhtimisel ja solistide kaastege vusel pikema väljavõtte kantaa dist Põgenik" mis sai suurte kii osaliseks Järgnes külaliste tutvustamine Parast Kanada külalisi tutvustati ka eestlsi lätlasi lee-dulasi ja teiste Kohal olid ka USA ja Lääne Saksamaa konsulaatide esinda jad Külalisena viibis aktusel ka Eesti Vabariigi valitsuse viimane kait seminister Holberg keda samu ti tutvustati Muusikalises osas esines viima sena Toronto Eesti Meeskoor R Toi Juhatusel kandes võimsalt et te kaks TÜrunpu laulu: „Ei mul ole isamaja" Ja „Mu armas isamaa" Mõlemad laulud said suure aplausi osaliseks Koori lavalt Järele kanti ette Balti Naiste Nõukogu südamesse tungiv deklaratsioon milles protesteeriti venelaste vä-givallategude vastu Baltikumis Deklaratsiooni kandis ette latlan na pr Stoks Aktus lõppes lühi kese resolutsiooni vastuvõtmise ga Resolutsioonis mis saadeti Liitunud Rahvaste Organisatsloo ii peasekretärile Ja Kanada pea minister Loster Pearsonile süü distatakse N Liitu rahvusmörva tk Eestis Latis Ja IiPedus ning nõutakse Balti riikide küsimuse maailmaorganisatsiooni paevakor da võtmist Pärast aktust andis Balti Liidu abiesimees Kullango eestlaste nimel kaitseminister Hellyorile kingitusena üle Arved Viirlaiu raamatu Vairn ja ahelad" inglis keelse tõlke mis on ilmunud peal kira all „Rain for the River" PORT ARTHUR VALMISTUB SUURPIDUSTUSTEKS Kesk-Kana- da eestlaste suvepäevad ja 4 juulil — Laulupidu ja rahvatantsu ettekanded peapidustustel PORT (VE) — Arthuri ja eestlaspere on pikemat olnud pingsas ettevalmistustöödes Kesk-Kanad- a Suvepäevadeks mis toimuvad 4 juulil Pidustused algavad õieti õhtul 2 ülikooli teatrisaalis Eesti Näitetrupp esitab A Kitzbergi draama „Libahunt" Elsa juhatusel ja Teatri on ' juba ol-nud on Eelproovid segakoorid Winnipegist i hommikul" JCangakudumise Naiskoorid abijuhtideks Marie) A fWinnipeg) Ühendatud Helengal-tls- e a C üi 3 vasemba" Kaagadi" on 7- - Iastctrupp Rahvatantsude E MMeumbaed Sudburyst E E 8 rahvapidu Staalia Pühapäeval 4 Arthuris jumalateenistusel Jumalateenistusega laupäeval vas-tav toimuva vaheaplausidega J Gaileviciuse duavalduste nimekamaid rahvusgruppide esindajaid J K lahkumlsw II 3 algusaeg 2 pidustuse peaperenaisteks on Lin da Maepea ja õhtuse rahvapeo pea perenaiseks on Olga Kopti Valjaspoolt tulnud tegelasi ja kUlalisi katsutakse majutada kaasmaalaste kodudesse Majuta mlstoimkonna esimeheks on hr R Siimo Aadress: 404 Duffenn st P H Neile külalistele kes soovi Ivad ööbida motellides või hotel Iides ja kes sellest soovist teata vad varutakse vastavad kohad Suvepäevade toimkonda mis on töötanud viimased 4 kuud vaga pingsalt kuuluvad- - E Saage esimees ja üldjuht E Tooming sekretär V Pihlap — rahvatant sud E Jaako — teater R Liime — majutamine L Maepea toitlustamine A Kalda — majan dus Teised liikmed: proua H Kai da K Kent V Kurm J Miks härrad K Latt J Lindström P Miepea A Makstin E Sandre L Palumäe E Vuks Suvepäevade margi kavandas K Latt ülalpool mainitud nimedele li-sandub veel palju eesti naisi ja mehi kes ühel või teisel viisil aitavad kaasa suvepäevade heaks kordaminekuks Ühes väikeses keskuses peavad paratamatult kõik käed külge pa-nema et sellest suurt üritust edu-kalt läbi viia Loota jääb ainult et ilmataat on vastutulelik Ja annab ilusa ilma Vihmase või halva il ma puhuks on siiski varutud suur Lakeview keskkooli saal linnas Lhk 3 Sõitsid läbi raudkardina Rootsi oma tütre Juurde elama asumiseks sai loa Elisaveta Kont-k- o Saaremaalt nagu teatab ikes-tatu- d Eesti propaganda Samuti said loa Rootsi asumiseks Her-ber- t Lagman abikaasa Ellaga Ta-palt Sugulaste külastamiseks Rootsis said load Selli Kalmaru Pärnust pensionär Linda Tark pea Pärnust vanemraamatupida-ja õie Alliksaar Andrus Peebu Noarootsist Ja Adele Krabu Tal-linnast Austriaalast sõitsid ikestatud Eestisse külaliskttigule Helene Busch ning Juba teistkordselt Karl Monak Lääne-Saksamaal- e tütre Juurde elama siirdus Amahe Kalpus Tallinnast Rootsist sõit sid parast omaste külastamist ta gasi pensionär Hilda Arnhold Tal-linnast Ja Hindrek Raidma Inglismaalt sõitis tagasi ikesta-tud kodumaale Salme Johanna Kirshner kes 1959 a sai loa tüt re Juurde asumiseks Selle sam mu oli ta astunud koduigatsuse tõttu nagu ise miirkis raadiore- - porterlle Tallinna jõudmisel Ühispankade Keskliidu stipendium Artur Ekbaumile Toronto Eesti Ühispanga esi- mehele A Ekbaumile saabus ühis pankade Keskliidu peakorterist Ühendriikidest tendo et talle on Keskliidu poolt asutatud la ülal- - peetava Thomas W Doigi mäles tusfondi kuratooriumi poolt tee nete eest Uhispanganduso alal määratud stipendium mis katab käesoleva aasta UhisDaneanduso (tegelaste suvekursuse kulud msconsint riikliku ülikooli Jun- - res Artur Ekbaum on teatavasti Uks Toronto Eesti Uhisnanna ra- - Jajaid Ja (ühtivaid tegelasi kes (on äratanud oma suurte kogemus-tega la teadmistega ühistegevuse alal tähelepanu ka siinse konti- - nendi ühistegelaste Juhtivates nngKonaaues Wisconsin! ülikooli juures te-gutseb l'SV valitsuse ja L'hlv pankade Keskliidu toetusel tea-tavasti eriline õppeasutus ji rahvusvaheline keskus ühispan-gamhiM- - ala uurimiseks ajako-haste uuenduste selgitamiseks ning juhtkonna kasvatamiseks nuniiNKvixi: kiilam: suiu USA s suri neil päevil läti pro fessor Ludls Behrzinsh kos oli sündinud 1870 a — sai seoaa 95 aastat vanaks Prof L Uchrzinsh lõpetas endise Liiti peapiiskopi Theodor GrinbcrgslRa kes suri mõni nasta tagasi ühel ajal Tartu ülikooli teoloogiafakulteedi Ludls Behrzinsh pidas pärast seda poda- - googlametit oli Venemaal saksa keele ülemkooliõpetaja ja güm-naaslumidlrekt- or ning hiljem Riias kooliõpetajate instituudi di-rektor Iseseisvuse ajal oli ta Riia Ülikoolis liti kirjandune aialoo professor Ta on avaldanud roh kesti teoseid läti kultuuriajaloost ja on paljude läti vaimulike laulu de autor teda neeti sel alal nari maks Liti kultuurifond USAs müras talle alles hiliuti tema teadusliku kasvatusliku tegevuse eest rahalise auhinna KIRIK KINDLUSTUSED Tel 211-513032- 3 Culford Kd Toronto 15 Ont Suvepäevade erinevate ürituste pääsmete hinnad: teatrietendus $200 Peapiduatus $130 ja rahva-pidu $150 Lastele on vab teat-riõhtu ja peapkhMtuaed NII on Port Arthuri eestlaspere valmis vastu võtma külalisi Kesk-Kanad- a suvepäevadele Teistest osavõtvatest keskustest on loota rohkearvuliselt tegelasi ja külali-si üksikuid külalisi on tulemas igalt poolt üle Kanada Vancou-veris- t kuni Torontoni Ka on kUlalisi tulemas peale Min-neapolise veel teistest erinevatest kohtadest ühendriikides |
Tags
Comments
Post a Comment for 0193b