Vaba Eestlane, June 23, 1965

              v li
Hondude spordivõistlustel Jõekäärul osutusid silmapaisvamateks
kergejõustiklaseks ja oma klassi võitjateks Elmo Rutnik (vasakul)
Heino Lents (keskel) ja Heikki Kuld (paremal) Foto T Saagi
LÄTLASTE MÄLESTUSPÄEV
GOTLANDIL
Põgenemise meenutamiseks paigutati
Slite sadamasse mälestustahvel
STOKHOLM (EPL) — Rootsis asuvad lätlased tulid pa-gulusse
peamiselt Gotlandi kaudu Nelipühade ajal käis üks
Rootsi lätlaste seltskond Gotlandil külas kodumaalt lahkumi-se
päevi meenutamas Ekskursiooni korraldas Stokholmis te-gutsev
Läti Üliõpilasseltside Liit Stokholmist sõitis kaasa 17
isikut ja mujalt Rootsi keskustest üle 30 isiku nii et ekskurs-ioon
kujunes 50-liikmelise- ks Käidi peamiselt Slites ja Katt-hammarsv- ik
'is missugustesse sadamatesse tulid läti pagulas-laeva- d
Kummagi koha kirikus peeti jumalateenistused Slites
jutlustas praost Sakarnis Katthammarsvik'is istutasid lätla-sed
ühe allika juurde paju ja lasksid samas kalju sisse raiuda
kirja et läti pagulased on seal viibinud 1944-4- 5 Slite sada-masse
kinnitati mälestustahvel mille kirjas avaldatakse tänu
Rootsile läti põgenike vastuvõtmise eest
SõideM ka merele ja heideti
aistesse Läti rahvusvärvi lintide-ga
loorberipärg nende lätlaste
mälestamiseks kes põgenemistee-konna- l
hukkusid Läänemerel Saks-amaalt
oli saabunud samaks
aks Gotlandile Saksa televisioo-ni
esindaja rahvuselt lätlane kes
tegi ülesvõtteid mälestamishet-keis- t
Saksa televisiooni jaoks
SLte linnavalitsus andis lätlaste
tJu pidusöögi
Pühadeks oli Slitesse tulnud
ka Slite endine landsfiskal Uon-d- e
kes oma abivalmiduse ja
hoolitsemise tõttu sai (iotlamli
kaudu tulnud läti ja eesti põge-nike
sõbraks Veel oli Slites
lätlastel külas Rootsi mereväe-kapten
kes läti põgenikega tihe
dalt kokku puutus
Kapten on nüüd erus Peeti vas
tastikku kõnesid ja en-idi- si
juhtumeid
VABA GESTLANE
KAKS KORDA NÄDALAS
Aastas $15 Kiriposti lisamaks ÜHES KUUS: ' ' ' ' 50 c mujal Kanadas
woiaaSTOS 58 — USAS Ja inglismaal 70 c teistes Veerandaastas $5 maades $- i-
TELLIMINE
VABA EESTLANE
PO Box 70 Postal Stn C Toronto 3 Ont
p— muile saata VABA EESTLANE aastaks poolaastaks
t5c--daast-aks
— tavalisekiripostiga alates "
196 Tellimise katteks lisan $ siinjuures
r'-ä-
5 shekigarahakaardiga (Raha saata ainult tähtkirjas)
Kjai
Aadress
mälestati
Torontos
VABA EESTLANE kolmapäeval 23 juunil 1965 — Wednesday June 23 1965
Vabad mehed ei unusta kuüditamisi
Kanada kaitseminister Paul Heilyer kõneles
Balti rahvaste protestiaktusel Torontos
Torontot Mastey Hallis möödunud neljapäeval toimunud Balti rahvaite ühine aktui kujunei üheit
küljest traagilise köüditamisepäeya mälestamiseks kuid teisest küljest ka mõjuvaks protestiaktuseks N
Liidu okupatsiooni vastu Balti riikides mida iseloomustas Massey Halli lava tahaküljele paigutatud valge
kangas pealkirjaga „We accuse the Soviet Union of Commenting and Continuing an International Crime
against the Baltic States" Kolme rahva ühisel korraldusel toimunud õnnestunud aktusest võtsid teiste kü-laliste
hulgas osa Ottawast kohale saabunud kaubandusminister Mitchell Sharp ja kaitseminister Paul
Heilyer kes oli ühtlasi aktusekõnelejaks Aktusest võttis osa umbes 1000 inimest kellede hulgas et-last- e
arv oli ilmselt kõige väiksem
Pärast Kanada Eesti Läti ja
Leedu lippude sissetoomist skau-tide
ja gaidide auvalve saatel üt-les
lühikese palve läti pastor A
Lusis mille järele asus kõnetooli
Kanada kaitseminister Paul Heil-yer
kes märkis et kõik vabad me-hed
peavad meeles massilisi kuü-ditamisi
ja tapmisi Eestis Lätis
ja I-eed-us
mis toimusid kõmmu-nistid- e
valitsemise ajal Kõneleja
j toonitas et parast Teist Maailma- -
suu pugeucMu mnanaea inime-sed
Balti riikidest kusjuures Ka-nadasse
on saabunud 80000 ini-mest
Eestist Latist ja Leedust
Minister tõstis esile Balti rah-vaste
tublidust ja nende panust
Kanada kultuurile ja majandu-sele
mis on rikastanud Kana-dat
Ta kriipsutas alla neid võimalusi
mida Kanada suudab pakkuda
oma rikkustega igale uustulnuka-le
kes on valmis siin töötama ja
Kanada lipu all ühist peret moo-dustama
Kanadas on igale isikule kind-lustatud
kõik põhilised õigused ja
vabadused ning Kanada on val-mis
neid kaitsma toonitas minis-ter
Kanada kuulub Põhja-A- t landi
Organisatsiooni riikide perre ja
tal on õnnestunud koos liitlasril-kideg- a
kommunismi edasitungi
pidurdada Kanada tegutseb ak-tiivselt
ka Liitunud Rahvaste Or-ganisatsioonis
ning kaitseb koos
Ameerika Ühendriikidega Amee-rika
kontinenti
Kõne lõpuosas selgitas minister
lähemalt Kanada relvaliikide kok-kusulatamist
üheks ühendatud
painduvaks ja liikuvaks relva-jõuks
millega on võimalik tõsta
kaitsejõudude löögivõimsust ja
hoida kokku kulusid
Kõneleja toonitas et Kanada
kaitsejõudude ümberorganisee-rimis- t
jälgitakse kogu maailmas
suure huviga ning selle plaani
õnnestumisel on Kanada kaitse
jõud organisatoorselt maailmas
esikohal
Ministri kõne võeti vastu elava
aplausiga
Port
ja
teatri-õhtug- a Lakeheadi
Port Arthuri Jaako
lavastusel kell
Peapidustused toimuvad lau
päeval 3 juulil Eesti Talus Sha
baquas mis Port Arthurist
40 miili eemal Eesti talu
„Sillaoru" on aastaid olnud eest
lastele suviste kokkutulekute asu
kohaks Talu maaalal on
möödunud sügisest saadik tehtud
suuremaid ja paranda
mis- - ja korrastustöid
Iumeminekust saadik on igal
nädalalõpul talgulised tööl
ja selle tulemusena
nüüd Sillaoru almis suvepäe-vade
pidulisi vastu
talus algavad hommi
kui samuti perenaiste toidu vai
mistamine Peapidustuste amet
lik avamine toimub kell 200 pl
Peapidustustel esinevad ühen
datud Port Arthurist
Sault Ste Mariest
ja Minneapolisest Samuti esine
vad ühendatud naiskoorid Sega
koorid esinevad Elmar Saage
Port Arthur) Ja Arno Ambel
Sault Ste Marie) juhatusel
Elmar Saage Es:
amisele tulevad laulud: Priiuse
„Kiige laul" Kauge!
laul" „Palumi
ie" Helise ilma" Ja Põhja
'aim" esitavad „Mu
ünnimaale" Ja Kannike" Laulu
kooride üldjuhiks on E
A Ambel Ste
Krull ja E
Aru (Minneapolis)
rahvatantsu rühmad
Arthurist Sault Ste Maries
Järgnes Balti Liidu esimehe lät-lase
T E Kronbergsi sõnavõtt
Kõneleja süüdistas vaba maailma
Balti riikides toimunud venelaste
kuritegude unustamise pärast ja
kriipsutas alla et N Liit on vä-gistanud
Liitunud Rahvaste Orga-nisatsiooni
põhikirja Venelased
on mõrvanud 20 inimest
ning laiendanud teiste rahvaste
allaheitmisega oma piire mis jäe-takse
vabas maailmas kahe silma
vahele ja millest ei taheta rääki-da
Esimees kriipsutas alla et meie
peame alati võitlema oma õi-guste
eest ja nõudma Balti rii-kide
vabastamist ja kurjategi
jate karistamist
Nuud ilmus lavale rahvarõivaid
kandev läti segakoor Daina" kes
kandis J Palensl juhtimisel ette
kaks laulu — J Norvilise „Laul
meie kodumaast" Ja E
Põline" Aplaus ettekannete
lõpul oli tugev
Järgnesid Balti konsulite läkitu
sed Kodus haigena viibiva Eesti
Vabariigi konsuli J E Markuse
läkituse kandis ette Balti Liidu
abiesimees II Kullango Konsul
tervitas kõiki kaaseestlasi küüdi-tamise
mälestuspäeval Ja tooni-tas
et see päev peab jääma meile
eestlastele kui ka kaaskannataja
tele lätlastele ja leedulastele alati
tähiseks meie poliitilisele hoiaku-le
ja käitumisele
Meie püha kohus on võidelda
lakkamatult meie maa ja rahva
anastajate vastu ja nõuda kogu
vaba maailma ees meie vabadu-se
venelaste lahkumist meie kodu
maalt ning nende karistamist 25
aastat tagasi teostatud invasiooni
Ja kuritegude eest
Läkituse lõpul lauldi Eesti rah-vushümni
Läti konsul R N Brysoni ase-mel
võttis sõna Lati Liidu esimees
J Niedra kes tervitas inglise kee
les Kanada külalisi ning pidas
seejärele hoogsa lätikeelse kõne
mida lätlased katkestasid sage
3
Fort Williami juba aega
juba reede juulil
800 õhtul
asub
umbes
vahemaid
võtma
Nais-koore
Juhatab
Saage
(Sault
Port
miljonit
taastamist
ARTHUR
SudburyV esitavad tan'su
Eideratas" Jamaja Labajalg'
Viru Polka" „Hnu valss" „Koi
Polka" Ja „Tuljak" Noorte rah-vatantsu
trupid esitavad tantsu-Seesam- "
„Oige Ja ja
Kiigadi
Port Arthuris 10-- paariline
täiskasvanute trupp ja paari-line
ja vähemalt sa-ma
palju tantsijaid tuleb Stiil-burjs- t
ja Sault Ste Mariest li-masest
eriti suur laste rühm
üldjuhiks on Vik
tor Pihlap Port Arthurist Ja abi
juhtideks Sault
Ste Mariest ja pr K Saaremets
Pillimeesteks on
Kruus E Sandre ja Vuks Port
Arthurtet viimast kandlel
Suvepäevade kõnelejaks on En
del Kuik Minneapolisest
Laupäeva Õhtul algusega kell
00 toimub Port Art-huris
saalis
juulil on kell 100
pl kontsertjumalateenistus Port
Norra kiriku Jutlustab
õpetaja Elmar Petersoo Ja laulab
ühendatud segakoor Solistina
esineb pr Viima Ambel Sault Ste
Mariest
Sellel õnnis-tatakse
ka Port Arthuri Sega-koori
uhiuus lipp
lõpevad amet-likult
Kesk-Kanad- a Suvepäevad
Tegelaste ja peoliste toiUusta-mis- e
eest hoolitseb
toimkond Talus pea- -
daste Kõnele
järgnes ühine Läti hümn Seejä-rele
sai sõna Leedu konsul Dr
Zmuidzhinas kes ütles oma rah-vuskaaslastele
lecdukeelse läkitu-se
millele järgnes ühine Loodu
hümn Kõnede järele tuli lavale
ligemale 80 liikmeline leedu sega-koo- r
kes esitas S
juhtimisel ja solistide kaastege
vusel pikema väljavõtte kantaa
dist Põgenik" mis sai suurte kii
osaliseks
Järgnes külaliste tutvustamine
Parast Kanada külalisi tutvustati
ka eestlsi lätlasi lee-dulasi
ja teiste
Kohal olid ka USA ja Lääne
Saksamaa konsulaatide esinda
jad
Külalisena viibis aktusel ka Eesti
Vabariigi valitsuse viimane kait
seminister Holberg keda samu
ti tutvustati
Muusikalises osas esines viima
sena Toronto Eesti Meeskoor R
Toi Juhatusel kandes võimsalt et
te kaks TÜrunpu laulu: „Ei
mul ole isamaja" Ja „Mu armas
isamaa" Mõlemad laulud said
suure aplausi osaliseks
Koori lavalt Järele
kanti ette Balti Naiste Nõukogu
südamesse tungiv deklaratsioon
milles protesteeriti venelaste vä-givallategude
vastu Baltikumis
Deklaratsiooni kandis ette latlan
na pr Stoks Aktus lõppes lühi
kese resolutsiooni vastuvõtmise
ga Resolutsioonis mis saadeti
Liitunud Rahvaste Organisatsloo
ii peasekretärile Ja Kanada pea
minister Loster Pearsonile süü
distatakse N Liitu rahvusmörva
tk Eestis Latis Ja IiPedus ning
nõutakse Balti riikide küsimuse
maailmaorganisatsiooni paevakor
da võtmist
Pärast aktust andis Balti Liidu
abiesimees Kullango eestlaste
nimel kaitseminister Hellyorile
kingitusena üle Arved Viirlaiu
raamatu Vairn ja ahelad" inglis
keelse tõlke mis on ilmunud peal kira all „Rain for the River"
PORT ARTHUR VALMISTUB SUURPIDUSTUSTEKS
Kesk-Kana- da eestlaste suvepäevad ja 4 juulil —
Laulupidu ja rahvatantsu ettekanded peapidustustel
PORT (VE) — Arthuri ja eestlaspere on pikemat
olnud pingsas ettevalmistustöödes Kesk-Kanad- a Suvepäevadeks mis toimuvad 4 juulil
Pidustused algavad õieti õhtul 2 ülikooli teatrisaalis
Eesti Näitetrupp esitab A Kitzbergi draama „Libahunt" Elsa juhatusel ja
Teatri on '
juba
ol-nud
on
Eelproovid
segakoorid
Winnipegist
i
hommikul"
JCangakudumise
Naiskoorid
abijuhtideks
Marie) A fWinnipeg)
Ühendatud
Helengal-tls- e
a C
üi
3
vasemba"
Kaagadi"
on
7- -
Iastctrupp
Rahvatantsude
E MMeumbaed
Sudburyst E
E
8 rahvapidu
Staalia
Pühapäeval 4
Arthuris
jumalateenistusel
Jumalateenistusega
laupäeval vas-tav
toimuva
vaheaplausidega
J
Gaileviciuse
duavalduste
nimekamaid
rahvusgruppide
esindajaid
J
K
lahkumlsw
II
3
algusaeg
2
pidustuse peaperenaisteks on Lin
da Maepea ja õhtuse rahvapeo
pea perenaiseks on Olga Kopti
Valjaspoolt tulnud tegelasi ja
kUlalisi katsutakse majutada
kaasmaalaste kodudesse Majuta
mlstoimkonna esimeheks on hr
R Siimo Aadress: 404 Duffenn st
P H Neile külalistele kes soovi
Ivad ööbida motellides või hotel
Iides ja kes sellest soovist teata
vad varutakse vastavad kohad
Suvepäevade toimkonda mis on
töötanud viimased 4 kuud vaga
pingsalt kuuluvad- - E Saage
esimees ja üldjuht E Tooming
sekretär V Pihlap — rahvatant
sud E Jaako — teater R Liime
— majutamine L Maepea
toitlustamine A Kalda — majan
dus Teised liikmed: proua H Kai
da K Kent V Kurm J Miks
härrad K Latt J Lindström P
Miepea A Makstin E Sandre L
Palumäe E Vuks
Suvepäevade margi kavandas K
Latt
ülalpool mainitud nimedele li-sandub
veel palju eesti naisi ja
mehi kes ühel või teisel viisil
aitavad kaasa suvepäevade
heaks kordaminekuks
Ühes väikeses keskuses peavad
paratamatult kõik käed külge pa-nema
et sellest suurt üritust edu-kalt
läbi viia Loota jääb ainult et
ilmataat on vastutulelik Ja annab
ilusa ilma Vihmase või halva il
ma puhuks on siiski varutud suur
Lakeview keskkooli saal linnas
Lhk 3
Sõitsid läbi
raudkardina
Rootsi oma tütre Juurde elama
asumiseks sai loa Elisaveta Kont-k- o Saaremaalt nagu teatab ikes-tatu- d Eesti propaganda Samuti
said loa Rootsi asumiseks Her-ber- t
Lagman abikaasa Ellaga Ta-palt
Sugulaste külastamiseks
Rootsis said load Selli Kalmaru
Pärnust pensionär Linda Tark
pea Pärnust vanemraamatupida-ja
õie Alliksaar Andrus Peebu
Noarootsist Ja Adele Krabu Tal-linnast
Austriaalast sõitsid ikestatud
Eestisse külaliskttigule Helene
Busch ning Juba teistkordselt
Karl Monak Lääne-Saksamaal- e tütre Juurde elama siirdus Amahe
Kalpus Tallinnast Rootsist sõit
sid parast omaste külastamist ta
gasi pensionär Hilda Arnhold Tal-linnast
Ja Hindrek Raidma
Inglismaalt sõitis tagasi ikesta-tud
kodumaale Salme Johanna
Kirshner kes 1959 a sai loa tüt
re Juurde asumiseks Selle sam
mu oli ta astunud koduigatsuse
tõttu nagu ise miirkis raadiore- -
porterlle Tallinna jõudmisel
Ühispankade Keskliidu
stipendium
Artur Ekbaumile
Toronto Eesti Ühispanga esi- mehele A Ekbaumile saabus ühis
pankade Keskliidu peakorterist
Ühendriikidest tendo et talle on
Keskliidu poolt asutatud la ülal- - peetava Thomas W Doigi mäles
tusfondi kuratooriumi poolt tee
nete eest Uhispanganduso alal
määratud stipendium mis katab
käesoleva aasta UhisDaneanduso
(tegelaste suvekursuse kulud
msconsint riikliku ülikooli Jun- - res Artur Ekbaum on teatavasti
Uks Toronto Eesti Uhisnanna ra- - Jajaid Ja (ühtivaid tegelasi kes
(on äratanud oma suurte kogemus-tega
la teadmistega ühistegevuse
alal tähelepanu ka siinse konti- -
nendi ühistegelaste Juhtivates
nngKonaaues
Wisconsin! ülikooli juures te-gutseb
l'SV valitsuse ja L'hlv
pankade Keskliidu toetusel tea-tavasti
eriline õppeasutus ji
rahvusvaheline keskus ühispan-gamhiM- - ala uurimiseks ajako-haste
uuenduste selgitamiseks
ning juhtkonna kasvatamiseks
nuniiNKvixi: kiilam:
suiu
USA s suri neil päevil läti pro
fessor Ludls Behrzinsh kos oli
sündinud 1870 a — sai seoaa 95
aastat vanaks Prof L Uchrzinsh
lõpetas endise Liiti peapiiskopi
Theodor GrinbcrgslRa kes suri
mõni nasta tagasi ühel ajal Tartu
ülikooli teoloogiafakulteedi Ludls
Behrzinsh pidas pärast seda poda- - googlametit oli Venemaal saksa
keele ülemkooliõpetaja ja güm-naaslumidlrekt- or
ning hiljem
Riias kooliõpetajate instituudi di-rektor
Iseseisvuse ajal oli ta Riia
Ülikoolis liti kirjandune aialoo
professor Ta on avaldanud roh
kesti teoseid läti kultuuriajaloost
ja on paljude läti vaimulike laulu
de autor teda neeti sel alal nari
maks Liti kultuurifond USAs
müras talle alles hiliuti tema
teadusliku kasvatusliku tegevuse
eest rahalise auhinna
KIRIK
KINDLUSTUSED
Tel 211-513032- 3 Culford Kd
Toronto 15 Ont
Suvepäevade erinevate ürituste
pääsmete hinnad: teatrietendus
$200 Peapiduatus $130 ja rahva-pidu
$150 Lastele on vab teat-riõhtu
ja peapkhMtuaed
NII on Port Arthuri eestlaspere
valmis vastu võtma külalisi Kesk-Kanad- a
suvepäevadele Teistest
osavõtvatest keskustest on loota
rohkearvuliselt tegelasi ja külali-si
üksikuid külalisi on tulemas
igalt poolt üle Kanada Vancou-veris- t
kuni Torontoni
Ka on kUlalisi tulemas peale Min-neapolise
veel teistest erinevatest
kohtadest ühendriikides