Vaba eestlane , August 14, 1979

              VABA EESTLANE teisipö^al, 14. augusti 1979 - TufBsday, August 14,1979 Nr. 60
aste aa maa
?ABADE' EESTLASTE HMLEKANBM
? Ä L I Ä Ä M J A : O/Ü Vaba EesDiaae, 135 Tecumseth St Torontos
PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETM Oja
W^EäMWWi RO. Bm ?öj Ä C, Toronto 3, Oit. M®J SM?
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kulutused
ekspeditsioon) 364-7675
TELLMSSmNNAD Kanadas: aastas $32,-, poolaastas $18.- ja
veerandaastas $9S), kiripostiga aastas $53.—, poolaastas $28.—
Ja veerandaastas $15.—.
TELLBOSHINNÄD. v ä l j a s p ® M a M « : aüfeas , poaaai-tas
$19.— ja veerandaastas $10.50. Kiripostiga ÜSA-s: aastas
$58.—, poolaastas $30.— ja veeraadaastas $16.50.
LENNUPOSTIGA tHemere-maadesse: aastas $69.—, poolaastas
$34.50 ja veerandaastas |18.—.
10 c. — üksiknmnbri hind 40 e.
Fuibüshed by Free Estoaian Publisher. Ltd., 135 Tecumseth
Toronto 3, Oat. M6J 2H2
N. Liidust hijuti välja pääse- pann ja vastuargumente. Poliis
nud Uki'aina vabadusvõitleja Va^ 'büroo tuleb alati sel.puhul välja
lentin Moroz andis hiljuti Ühend- väitega, et kui läänemaailm jä-rükide
ajalehele «Washington
PostW intervjuu, milles ta muu
hulgas eriti rõhutatult mainis, et
teda üllatab s^ suur naiivsus,
m|s esineb Ühendilikide välispo-liiiika
juhtimisel ning N. Liiduga
ja teiste kommunistlikkude riiki­dega
suhtlemisel. Valetin Moroze
tähelepanek ei ole tegelikult min­gisugune
uudisnähe ja eriline
• avastus, kuna selele on varem tä­helepanu
juhinud N. Liidust sun-nikorras
väljasaadetud sealset
rezhümi kritiseerinud kirjanik
' Aleksander Solzheraitsõn' ning • se­da
on toonitanud ka paljud raud­eesriide
tagant pääsenud inime­sed,
kelledel on võimalus olnud
ühendriikide välispoliitikaga tut-vuneda
ja selest vastavaid järel-dusü
teha. Valentini Moroz, kes
2>eaaegu poole oma eluajast on is­tunud
vene vangi- ja sunnitöö­laagrites,
olt loomulikult ime^tu-nud,
kui ta esmakordselt välis-šmaaüma
pääsedes oma silmaga
."mägi^ kuidas siin välispoliitilisi
probleeme lahendatakse ja maa­ilmaasju
aetakse.
Ühendriikidel ja teistel läänerii­kidel
peaks olema juba rikkali­kult
kogemusi N. Liiduga läbikäi­misel,
kokkulepete tegemisel ning
suhtlemisel kultuurilisel, ma jan-duslikul
ja poliitilisel pinnal. Nen­de
kogemuste põhjal peaks ka
Juba ammu selge olema, et N.
Liitu valitsevat kommunistlikku
reie "ei: anna ning N. Liidule sur­vet
hakkab avaldama, siii^ puhkeb
külm sõda. Ning sellel argumen­dil
on venelaste seisukohast läh­tudes
alati positiivsed tagajärjed,
kuna lääneriigid tõmbuvad taga­si
ja annavad järele — sest vasta­sel
korral tuleb „külm sõda", Sel­lel
mõistel on läänemaaOmas
maagiline mõju, kuid tavaliselt ei
püüta endale selgeks teha, mida
see külm- sõda praktiliselt tähen-:
dab./V:
, .Mida iiis.iähendal)' õieti :„kühii.
sõda", mida" läänemaailmas .n^^^
haiglaselt kardetakse ning mis ön
Kremli käes kujunenud suureks
trumpkaardiks oma vallutusplaa-nide
läbiviimisel? Meie arvates
tähendab Miim sõda demokraat­like
riikide ja kommunistlike rii­kide
vahekordade haivenemlst ja
omavahelise tiheda läbikäimise
lõpetamisit, mille all ei kannata
otseselt lääneriigid vaid väga tõ­siselt
ja mõjuvalt kommunistli­kud
riigid. Kujutage ainult ette,
mis juhtuks nälja piiri olevates
kommunistlikkudes riikides siss
kui Ühendriigid ja Kanada ei
müüks enam venelastele nisu jä
muud teravilja või teeks seda ai­nult
teatud tingimustel? Või mil­lised
tulemused oleksid sellel Ve­nemaa
tööstusele kui lääneriigid
lõpetaltsid oma tehnoloogia vii­mise
N. Liitu ja loobuksid suur­tööstuste
ehitamisest Venemaal,
mis tõstab ainult - tsaaride:- valSu-
„Ta räägib energiakriisist, et varjata oma Juhikriisi'."
; .NEW YORK (VE MrjäsaatjaHt). veendumust.oma rahva, ukrainlaste, tulevikku oa en=
dine nõukogude poliitvang Valentin Moroz energiliselt kuulutanud oma seisukohti läänemaailmas
— eriti Ameerika Ühendriikides ja Kanadas — juba ligemale nelja kuu jooksul. Kuna tema ja teis­te
koos temaga nõukogude spioonide vastu väljavahetatud nõukogude dissidentidele pöörati nende
saabumiselUSÄ-sse suurt tähelepanu nii t^evisioonis kui ajakirjanduses, siis omab Moroz veel
•praegugi laiaulatuslikku.foorumit, Inist^^ oma seisukohti ja veendumusi esitada saab ja võib. •
parteid ja selle juhte ei saa usal­dada,
kuna need on valmis lääne- tamispoliitika jätkajate
maailma petma ning põranda- potensiääli? Või sulgeksid
tuhandetele Venemaalt ja teistest
kommunistlikkudest riikidest väl­jasaadetud
spioonidele, sabotöö-ridele
ja agentidele, kes diplomaa­tide,
ajaldrjanike ja kaubandusli­ke
esindajate sildi all .teevad: oma
valgustkartvat propaganda- ja
õõnestamistööd. Või lõpetavad
turistide, ••saatmise.'. Venemaale,
Kuubale, Bulgaaiiasse, Jugoslaa­viasse
ja teistesse kommünistlik-
Imdesse riikidesse^ millega sinna
viiakse sadades miljonites dolla­rites
välisvaluutat? Või loobuvad
suurte krediitide andmisest raud­eesriide
taha, mis on kerkinud
nüüd juba ligemale 50 miljard!
dollarile ning mille tagashnaksmi-se
pärast hakatakse läänemaail­ma,
pankurite .'kabinettides tund­ma
juba.tõsist :miiiret?-:-
Meie näeme, et läänemaailma
käes on mõjuvad vahendid, miUe-dega
konununistlike riikide või­mutsemise
ja vägivallapoliitiks
vastu Võidelda. Venelastel On nen­dele
vahenditele vastu panna ai­nult
tühine loosung ,,külm sõda",
kuid kahjuks peame tunnistama,
et See sõnakõlks suudab ära teha
aluste ja põrandapealsete võtete-
. ga oma võimupiire laiendama.
Viimaseil ajal on Kreml oma toe­lise
palge varjamiseks hakanud
oma maailmsiimpeeriumi ülesehi­tamiseks
kasutama truualamlikke
ning N. Vene toetusest elavaid
trabante, eeskätt Kuubat ja Viet-
\ nami, kes vaatamata suurtele
ohvritele Ja inimjõu panustele on
valmis moskoviitide huvide eest
võitlema ning „kÕigi maade pro­letaarlaste"
ühendamise petliku
sildi vajrjus tsaaride Suure Vene­maa
unistusi teostama.
Oma maailmavallutamise plaa­nide
teostamisel kardavad vene­lased
suurt sõda ja suurriikide
vahelist võimalikku kokkupõrget
ja on selle asemel . valinud nii-ütelda
«väikeste suutäite" alla­neelamise
taktika. Suure sõjaga
ja võimalike vastastikuste tuuma­relvade
rünnakutega hirmutatak­se
ainult lääneriikide riigijuhte,
polütikuid ja rahvaid ning sunni­takse
neid sellega venelastele jä­relandmisi
tegema. Selle hirmuta-mispoliitika
mõjuvamaks ideoloo­giliseks/
relvaks on külma sõja
mõiste, mis tõstetakse Moskva palju suurema Ja mõ,
poliitikute poolt alati esiplaanile kui lääiierüldde kasutuses olevad
kui lääneriigid võtavad vahete-j tohutu potensiaallga „kü]lmad rel-vahel
südame rindu ning avalda-. vad".
vad Moskva nõudmistele, vastu-' K.Ä.
Vüniati 'avaldas USA peaiiimas
mõjuvõimas päeyaüeiht
„Waisihingix>n Posit" Valentin Mo-roziga
järjeJsordse usutluse. Mo-rozi
ja tarna abikaasa Raissaga
vestles .yWashingtoii Posti" toi­metuse
'korrespondent Jurate Ka-zickas,
kes nagu nimigi ütle^/on
päritolult leedulanna. Vastav ar-tiikikel
on pealkirjastatud ^,Uus elli
Valentin Morozile'^
. Kirjutuse sisust küll tõdeme,
et Moroz mõtleb palju rolikem
oma'; kodumaale • Ukrainale kui
oma • uuele, elule 'Ameerikas.
Tõsi k M , ta väidab, et ta ei kur­da
neid ikolmeteist aastat, mida ta
on veetnud Nõukogude Liidu
vanglates; ja töölaagrites.; Selle
möödunud perioodi kohta tema
elus tsiteeriit) ta lilht ukraina va^
hasõna, mis kõlab: ,;Möödunud
aasta lumetorm' mind enam erhu-vitä";
•;.:
Nüüd töötab neljaikümnekolme
aastane ajaloolane kuulsas Har-yardi
ülikoolis, kuhu pagulasuk-ralnlaste
eestvõttel õli juba va­rem
rajatud Ukraina Instituut.
See teenistuskoht võimaldab Mo-rozile
sooritada pikki reise läbi
ühendriikide, Kanada j a Euroopa.
Nendel reisidel ergutab ta lääne­maailmas
elavaid ukrainlasi võit­lema
Ukraina vabaduse eest ja
kohtab Lääneriikide riigimeeste
ja tuntud avaliku elu tegelastega,
kelledele: selgitab Nõukogude Lii­du
ja Ukraina probleeme.
I^udutades välispolütilisi kü­simusi
ki^rtis Moroz „Wash!ng-ton
Posfi" esindajale, et
Ühendriigid ei oska ära kasuta-
.da Moskva/praegust kriisisitu­atsiooni.
'
Viinis hiljuti allakirjutatud
stra;teegilise ründerelvastüse kok­kuleppe
kohta ütles Moroz järg­mist:
S e l l e ^ ei saavutatud mida^
gi. Miiaiseid tõelisi ' garantiisid
võib Moskva üldse Läänele anda?
•„Nõukogude' Liit :ei, ole kunagi
täitnud iihtegi pealevpetud ko­hustust."
--V
Kuid kõige rohkem soovib Mo­roz
kõniöleda üfcrasnast, konsta­teerib
teda ihtervjue©rinüd. aja-
: Moroz toonitab, ©t Ukraina
peab saama iseseisvuse ja mitte
kuuluma Venemaa aJla. Sellega
taastuks poliitiline tasakaal Eu­roopas,
väidab ta.
Vastates küsimusele, et mida
ta arvab president Jimmy Carte-rist,
lausub Moroz: '
„President Carteril näis olevat
palju optimistlikum vaade Amee­rikale
ja iseenda võimetele siis,
kui ta .presidendi ametisse asitüs.
Ma sooviksin, et ta õleks edasi kirjanik,
see kindlameelne baptistide jut­lustaja,
kes teab, mida ta tahab ja
oskab, kuidas oma taihtmist iäbi.
viia. Mulle aga näib nüüd, et ptre-sident
Carter on kaotanud ühe
osa oma enesekindlusest j a veen­dumustest.
Kõik, kes elavad ida-riikides,
arvavad, et Ameerika
ühendriigid on kõige tugevam
riik maailmas. Oleks ' tore, . kui
ameeriklased ise arvaks sedasa-
.ma:".^
Ja Moroz jätkas: „President
Carteril oli käes mitu ässa, milli­seid
tä õleks saanud* välja mängi­da,
siis kui hiljuti jagati kaarte
Viinis. Selleasemel aga jättis ta
oma paremad kaardid koju.
Ja mis oleks .ta vastus nendele,
kes juhivad tähelepanu asjaolule,
et 17. sajandist saadik on Ukrai­na
olnud iseseisev riik ainult paa­r
i aasta vältel ja et mõte Ukraina
iseseisvusest on vaid kättesaama­tu
j a võimatu unistus, küsib aja-
Moroz naeratab j a vastab: „Var
ba j a iseseisev Ukraina on ainult
j aja iküsinius. Selle üil^ pole isegi
mõtet põhimõtteliselt vaielda. See
saab teoks.".
nu: „Üks rahvas on alistuv distsi­pliinile
algusest peale, teine mitte
kümne sajandi jooksul. Venelased
Selle peoJlklrja all avaldas N e w ' e i 'šaa kiMa,gi tsiviBseerituks,^k^^^^
Jersey ajaleht „The Press" 19. na neid katsuti tsiviliseeridalüga
juunil Bridgetonis ©lava Juhan vara." Kangur kirjeldab pikemalt
Kanguri lugejakirja. Kangur mee- A.Ginsburgi kogemusi N. Liidus
.amtab Jean-.Iaques Rousseau BSÕ- inimõiguste' nõudmisel. •'/-
Nõukogude LiidiileohtliJkoliikörd
ön kujimmud ühendriikide, Hii­na,
Jaapani j a Euroopa tiheneva­test
sidemetest:;
MiorOz ütleb, et tal on pidevalt
tulnud hämmastuda ameerik^te
poliitilisest naiivsusest. Ta mai­nib,
et ameeriklased küsivad sa­geli
temalt, et kas ta ei' tunne
muret selileüle, et tema poolt soo­vitatud
kõva joon Moskva suhtes
võib viia külma sõja taastamisele,
„Aga m i n a vastan sellistele kü-simusitele,"
sõnab Moroz, ,;et
külm sõda, ei õle kuhagi lõppenrad.
Tegelikult algas Kotoasmaailirna-sõda
juba tuhande üheksasaja
neljakümne vüendal aastal. Peale­gi
me ei peaks kartma nõukogude
rakette, kuna me . nä^one et
Moskva võtab üle riike ka ikm
ühtegi raketti välja tulistamata —
Kuuba,
ms>tm"
Ainult ühe poliitilise ja ihajan-dusliim
relva välja mängimise­ga
— ja selleks on nisu — saaks
üheMriigid ja Kanada suruda
Moskva põlvili ja saavutada
konbireetseid järelandmisi, kaar
sa arvatud iildine amnestia kõi-vkidele.
poliitvangidele.; •;.:••;,;'.•
President Carter võiks j a saaks
teha rohkem ning minna kauge­male
inimõiguste paljast kuuliuta-misest.^'';
'\. • .
Teatavasti on Nõukogude L u ­dus
oodata ekspertide. a^rvates
• Kommunisüliku Venemaa kõr­gem
juhtkond 'pole sugugi rahul
Eesti põUumajandüse arenguga,,
kus riigile ^ antavad normid on
mitmel pool jäänud täitmata. See
„kuritegu" sotsiaalse ühiskonna
vastu on olnud põhjuseks miks
Moskvast on korduvalt tulnud
ergiitajäid ja tagantlükkajaid, kar­mide
kägude andjaid j a kurjus­tajaid,
aga äärmiselt kõrgele to-totud
normide täitmine käib sov­hoosidel
j a kolhoosidel - lihtsalt:
üle jõu.
Juuli viimasel nädalal ikülastas
jälle ;E6stit Nõukogude Liidu
KO|mmunistliku Partei Keskkomi­tee
peaseikretäri (L. Brezhnevi)
abi V. Golikov. Tal õli pjScem jütu-ajanüne
. Eesti Kommunistliku
Partei esimese sekretäri K. Vai-Äsja
ilugesime „Vaba Eestla­sest"
iiksikuid väljavõtteid oku­peeritud
Eestis ilmunud kirjan-'
duslikest teostest, mis valgusta­vad
— kuigi tagasihoidlikult süs
ometi tõetruult — sealset igapäe­vast
elu ning neid probleeme, mis
kerkivad esile sealses sotsialistli­kus
ühiskonnas.
Selle igapäevase elu peegelpildi­ga
praegusaja eesti kirjanduses
ei ole aga sugugi rahul Eestimaa
Kommunistliku Partei Keskkomi­tee
peasekretär ja Moskva ase­valitseja
Karl Vaino, kes Töms-kis
sündinud Venemaa eestlasena
saadeti Moskva eeskirjade ja
juhtnööride kohaselt eesti rah­vast
vaütsenm,jühtüna! Ja Inimes­telt
Venemaa kasuks suuri töö-pingutusi
välja pigistama.
Karl Vaino oma äsjases pikas
mitmetunnilises kõnes partei
keskkomiteele puudutas teiste kü­simuste
julgas ka Mrjanduse kü­simusi
Ja partei peamehe hinnaiig
eesti kirjameestele oli kõike
muud kui positiivne. „Äktuaalsete
elupirobleemide arutamisel osu­tavad
konununistidest kultuurite­gelased
õigustatult sellele, et kir­jandus-
ja kunstiloomingu sfää­ris,
esineb ka puudusi," ütles par­teijuht.
,,Tõepoolest, meil ei ole
veel kaugeltki kõik teosed tihedalt
seotud eluga, mõnel pool esineb
reaalsetest tegelildmse problee­midest
eelmaldumise tendentsi,
tõmbumist mingisse väljamõel­dud
maailma või siis kitsalt sub­jektiivsete
läbielamiste jä kujut­luste
kirjeldamist. On kunstinäi­tusi,
niille külastamistl tahtma­tult
küsid endalt: aga kus on siin
tänapäeva inimene r— kommunis­miehitaja,
kus on tema mõtete,
taotluste ja püüdluste maaihn?
Sama küsimus kerkib vahest isegi
teravamalt ühe osa meie poeesia
suhtes. Töötajatel ori õigus ooda­ta
meie kultüurimeistritelt meie
päevade peamise sisu, meie viis­aastakute
i tööpaatose sügavamat
ja kõikehõlmavat esiletoomist,
uut märkin^isväärset edu loova
töö inimeste, nüüdisaja kangelas­te
eredate kujude loomisel ning
aktiivset osavõttu meie inimestes
nõukogude paMotismi ja prole­taarse
internatsionalismi püBa
tunde kasvatamisest."
käesoleval aastal yä^a halba vilja- j npga, kus kõne all oli Eesti põllur
saaki., Arvatakse, et. Moskva majanduse . areliguperspektiivid.
pöördub peatselt Lääneriikide Moskva võimuimeihe hurjutamisi
poole suurte koguste teravilja
ostmiseks. Ameerika mandril on
praegu kogumisel nisu jä maisi
rekiordsaagid. . ;
kiiulasid peale K. Vaino: veel V.
Klauson; K. Lebedev, A. Rüütel
ja A. B . Uipsi. Millisdd vabandusi
eestlased kõrgele (külalisele sele-
Vastates küsimustele, millised tasid j a U.„i usi l™ub«a d^u si^ an.d.s.i»d ,
Ütleb Moroz, et ta pole sugugi ül­latunud,
kUi ta näeb Ameerikas
gita.
V. Gulikov 'külastas Harju, Eak-ka
musti tänavaid ja mahakäinud ^vere, Rapla ja Parim -raj^xMiides
linnaosi. Sest need on ju peagu majandeid, mille toodangu maha-ainsad
asjad, ;niillest nõaikogude jäämise i i l e on seni rohkesti ol-aiakirjandus;
USA kohta kirjutab.; ruid nurinat/Ta^ ka Haap-
K u i nm saabusin Ameerik^e,ü^^^^ salus Kolhooside Ehituskontori
leb Moroz, siis leidsin, et olukord: (KEKI) ehitusmeeste tööga, kes
selles osas on siiski palju p a r s m p suutnud majandite nõudeid
ikui mina arvasin. : vajaduste kohaselt rahtüdada. :
Lühidalt: Kari Vaino tahab
janikelt magedaid konunuriistliku
propaganda teoseid, mis on Ikau-gel
igapäevasest elust ja ülistavad
oma teostes selliseid mehi ja nai­si,
kes kas rumalusest või oma
tõelist ,,mina" maha müües, an­navad
oma tööpanuse kommu­nistliku
partei toetamiseks ning
seHe ümber kogunud kliki mõnu­sa
ja ja küllusliku elu kindlusta-miseksi
Karl Vaino nimetab neid
inimesi ,,kommunismiehitaja-teks".
Tema sõnavõtust äga sel-
^ b , et eesti kirjanikud nendest
,,ehitajatest'* palju kirjutJida ei
ning vaatavad selle asemel