Vaba eestlane , August 14, 1979

              Nr. 60
85
15
40
39
m
40
25
15
39
15
15
25
20
40
40
40
20
20
40
50
40
30
30
40
40
M
23
25
ŠO
40
m
m
40
oli roheline mu-palmid
ja kiri-täustal.
Siin-seal
tlemas, rahvarõi-jielt
siia-siima i i i -
liudes rõõmu väl-lesed;
õnneläikega
Tinas — see oli oi-trjapasun
peo al-
[elo-deklamatsioo-pillimehed,
naljad
kümned paarid
rõivais rahva-mitte
enam nii
flukesi l ^ s i ! Mõ-lihtsalt
kauaks
kleja unustas, et
1 elavaid olevusi
[sel ei unustatud
lärgi ^kavandajat
Kasklat. Ainult
sellele ilusale
Üejäävale õhtule
hapud kapsad ja
|L1 oli tulvil rõõ-,
3lisi, kuid nagu
ästlaste pidudel
l i tantsumuusika
l a j a kokku saa-
Itavate omavahe-
^4 •^•^^mtm$i^^^^s^W¥^^'^^^
mmhMm teisipäeval, 14. a u ^ t i l 1S>79 _ Tuesday,
: ADVOKAAT-NOTAR I
Eooml002, Royal -Tnist TmeT
Toronto Dommioii Centre
Postiaadress: P.0.326» ToroEato
Ont. (Bay & KMg) M5E1E?
Telefon: 869-mT
24-tundi telefoni valveteenistus
133 Richmond Sü.; W., Ste :7®5
Toronto, Msk 2L3 /
Tel. 364-7072
otr%o
55 University Ave., i^te.
Tel. 862-711S
Toronto, Ont. M 5 J 217
- 0 P T l K •
•. Tel. 531-4251_; •
412 BONC^SVALLES
i
Ui
557/
-i, •
•r
Ui
1
N
„Vaba Eestlase" toimetuse Jä
talituse asukoha plaam
., • .TOIMETUS JA. TALWS- /
avatud esmaspäevast
feedeni kella 9 - 4 - i i
Telefonid: toimetus 364-7521
talitus , 364-7675
Toimetajad kodus j
väljaspool tööaega*
KarlArro 766-2057
Hannes Oja 481-5316
Kuulutusi võetakse vastu:
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella Jl-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella l l - n i.
VABA EESTLASES :
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
Kuulutuste'Msmai:',, . .
üks toil ühel veerul - $3.25
esikülgi $3.75
tagaküljel I - $3.50
. KUULUTUSI V Ö T Ä V A B .
VASTU: .
1. Vaba Eestlase täitus .
135 Tecumseth Street
. Telefon 364-7675
Postiaadress: Box
Stn. C, Toronto 3, Ont.
Talitus väljaspool tööaega;
HeLmi Liivandi 25^-6495
2. Mrs. Leida, Marley
,149 BishopAve.
Willowdale, Ont.
Telefon: 223-0080
Gustav Ränk, Sest iimmargü- j ihimes tähelepanäkuisit äikeseü-sest
maafimast. Väüš-Eesti & ma puhul. Oina kcxiukoiha mäles-
EMP, Stokhöim 1979, 255 lk,
GiistevRäiik oh 'kirjutanud tea­dusliku
uminiuse eesti vanemailt
elhitustest. Sellele kirjeldaimislaa-dile
on väga lähedane ika ta täna­vu
ilmimud meniiaarteos „Sest
üminiargusest niaailsnast", mille
ta läbielatu, nähtu ja taiuldu põh­jal,
on koostanud. Suures formaa­dis,
mälestusšoojade fotoieheikül-gedega
oh see mahukas teos etno­graafi
silmade kaudu eesti maa­kodu
ijiiua^demliiekÄ, alates
Rootsis Vesldjärvel toimusid tänavu .Järjekordsed"' Metroo suv^
kõnelemas siivepäevalistele.
Valli Naelapea. Kana^
Kodimiaa! ilmuv kommunistlike noorte aja Idri,,Noorus" avaldas oma suvises väHjaamdes
(nr. 6) kirjutise kommunistlikust noorest, Oina Härmast, kellele anti kümme aastat tagasi Punsr
tähe orden, N. Liidu üks kõrgeim lahinguordeni Et see anti sügaval rahiüajall, siis pidid ta teened
riigile olema erakordselt suured. Tema vägttegii seisnes lennuki hõSvamiskatse nurja ajamises.
Et 1969. a. selline katse üldse toimus, on praegu uudiseks ka kodumaal, kiis „Noorust** loetakse
nagu kõige yärskemat uudiste vahendajata Lenmistjuardess Luna
oma sani
3. juunü 1969;oliN. Liidu reisi- reisijaid, automaadiga va:nisita- ;gi olnud sunnitud selliseid l e n nÄ
lenhuik I L — M (nr. 52052) tagasi­teel
Leningradist Tallinna. Tol
ajal teenindasid lühemaid pihulü-ne
v ^ l propellermootoriga leii-nuikid.
Kõik toimus tavaliselt, rei­sijaile
naeratas; lemukisse astu-deis
noor blond Liina Härma, jul­gustades
vanu,.rahustades lapsi ja
soovitades stardiks kinnitusvööd
kinnitada, y
Stjuardess istus peale maius­tuste
ja jookide jagamist esiritta.
Tema taga oli istunud meremees,
kes teda oli kõnetanud. Juttu ves­tes
pööras temagi oma näo sel­jataga
istUQa poole. :
tud vaneni mees aga hakanud ta-, hüppeid kaasa tegema, lapsed
Üegipärast olid ta tähelepanin
köitnud kolmandas reas istu­jad,
keskealine mees, naine ja
. noorniees,
Mees õli; püüdnudki stjuardessi
piliku tabada j a vaadanud teda
[iroonilise naeratusega. Naine ja
poiss põrnitsenud omaette. Nen­de
tegevuses oli midagi, mis stju­ardessi
tähelepanu sidus. K u i
stjuardess aga tegi teatavaks va­hepeatuse
Jõhvis, muutunud kol-
,mik kuidagi rahutuks.
Pärast . Jõhvit jätkas lennuk
teekonda Tallinna poole. Esialgul
olnud kõik rahulik. Keegi reisi-jaist
ei teadnud) et nende keskel
on kolm relvastatud lennuki hõi­va
jat, kes ikavatsesid lennuki juh­timise
sobival rhomendil üle võt­ta,
ef välismaale põgeneda. Rel­vadega
ähvardades kavatsesid,
nad sundida lendureid kurssi
niüutma ning maanduma välisrii­gis..
^ .-v
gurpidi vahekäigu poole^nihkuinia.
Järsku aga kuiilnud ta Miõpsiatüst
ja keeranud enese välkkürelt kan­nal
ringi. Nina all sulguvast ukse­avast
näinud ta veel stjuardessi
blondi kukalt. Hüppega olnud ta
vaheukse juures niag rebinud
selleJahti.^ •
Kuid vahekäik oli ö t a d jutoa
tühi ja stjuardess klõpsutanud
lendurite. kaMini ukse lukku.,...
Stjuardess ei oskavat enesele­gi
seletada, miks ta sel hetkel
kahtlaste reisijate juurde läks..
Nähes automaadiga meest, tund­nud
ta vaistlikult kõhe, milles on
küsihiüs. Ta tõmmanud vaheukse
mttu kinni ija kiirustanud lendu­rite
juurde. Riiv uksele ette.
„Bandiidkl!" sajämid ta vaid- ühe
sõnaga öelda,, kuiia ta ^^hmunud
nägu öelnud juba ise rohkem. P i -
ioodiie ValetiQ Platonovile olevat
asi olnud kohe selgey kuna ta õli
varem juba ühe samase katse üle
elanud. Raadiotelegrafist saanud
veel küsida, mis liiki relvad need
pn, kui samal hetkel läbistanud
ukse autoirnjaadivalang, mis tabas
just küsijat. Kuul sattunud vei­dike
südamest kõrgemale, läbi­des
kopsu.:
olid kai^junud, naised nutnud,
kuid keegi ei tohtinud oma ist­melt
tõusta, sest kahe i,bandiidi"
relvasuud olid neile ähvardavalt
sihitud. Noormees oligi ähvardu­seks
mõned lasud omä relvast
välja tulistanud.: Kuid lennuki
loopimisega oli loodud olukord,
et ka hõivajad ise tundsid hirmu,
sest kõikuvas lennukis oli raskusi
enese püsti hoidmisega.
. aga' oli: sel hetkel ju­ba
aru saanud, et see noor
stjuardess, ajastema plaani nur­ja..-.
Oötamatuse moment oli käest
võetud, juurdepääs iendureile su­letud.
Raevunult lõgistanud ta
kabiiniust ning nõudnud alistu­mist
ja kursi muutmist, läkitades
pimesi veel läbi ukse^ uusi auto­maadivalanguid.
Lendurid omalt
poolt^olid saatnud vastupidi mõ-
Põhja-Eesti pankranniku kohal j ned iDüstoülasud. Lennuk aga kao-pidid
nad oma opemtsioohi alus-'tanudkontrolli ja hakanud!imeli-
KõiM öli Olnud neil; hästi läbi
mõeldud, relvad hoolikalt kottS-peidetud,
kohad võetud sisse
.teistest reisjalst eespool.
Tigedalt vandudes ilmus lennu­ki
reisijateruumi hõivajate pea-miees,
kelle käsi oli verine, ta
oli hakanud vandudes midagi
Istmeite alt otsima.
Lennuki juhtkond teatas juh­tunust
Jõhvi ning paluti luba
maandumiseks. Kõikudes oligi
lennuvälja poole laj^utüd, Len­nukis
ei olnud enam kuulda las­ke,
vaid oli ootusest tihe vaikus.
Nagu.hiljem. selgus, öli üks lennu­ki
kabiinist tulistatud.lask taba­nud
hõivaja kätt ja automaadi
lukku selliselt, et.selle tarvitamis­kõlbmatuks
tegi. Lukk oli hüpa­nud
välja ja libisenud istme alla.
• . •••• : o
Sellega olid õhupiraädid taiba­nud,
et nende operatsioon on nur-ning
hakanud mõtlema
oma naha päästmisele. Nen­de
näod olid deemendanud hirmu-higist
ja raevust. Siis haaranud
kolmiku ninamees kotist veel gra­naadi,
ning tõstnud selle pea ko­hale,
rutanud reisijateruumi lõp­pu
välisukse juurde. Ähvardades
kogu lennuki otsekohe õhku las­ta,
sundinud ta reisijaid püsti
tõusma ja lennuki esiotsa maine-m-
a.. Lendurid tundnud, et lennuk
hakkab üle ™ a kalduma. Tuli
suurendada kiirust, kuid maa lä­henenud.
• V ..
lapseea tähelepanekutega ja lapse
silinade kaudu maailma nägemi­sega.;
Rohkem aga k u i ühe perekonna
ja sealt sirgunud noormehe elu­lugu,
on see Saairemaä tausta,
oluifcorra ja geogimlilise^^ Ä
geopoliitilise olemasoluga seotud,
kus kodutalu kõrval on' nähtud
kogu saarlaste elu, nende „rah-vuslikku"
omapära ja kujune­mist.
Teosele võib läheneda õieti
kahest aspektist, üks on nagu
vaatleks etnograaf tagasi oma
õipetlase silmade kaudu kasvuko­hale
j a kasvuea sundm.usile; teine
võib olia, et nöör poiss elas sel­les
mdl j öös nii sissekiindunult,
selle rikkusi hinnates", et see tema
etnograafia juurde viis. ' .;
Kergem oleks leppida esimese­ga,
lioopis huvitavam aspekt
s^si teadlaseks saamise põhju­sist
teine
Raamat algab tagasivaatega pe­rekonna
ajalukku, irnõtisiklustega
lapse • olemusest, sünnist peale
keskkonnas, mis lapsele on roh­kem
kaasa andnud kum mõiste­taksegi.
Etoia hällilauiudest aga
jasyas faiitastiline maailmapüt
poisile, kes hiljem elu realiteeti­dega
konflikti sattus. See maaii-mapilt
õli üihtne, aga peagi laie­nes
taevaks ja n i e r e k s ^ j ^^
maaks. Kodutaevas oli nagu mõni
elav olend, jagades oma heaks­arvamise
järgi mi armu kui ka
hirmu, nendib ta isegi. Aga sellelt
pinnalt arenesid ka noore esteeti­lised
hea-kurja, mõõtenormid.
Kui veel vanadki olid rahvausku­muste
köites, ikuidas siis sai hoor
sirguda neist olenemata> nagu
tused ja i^vakombed on ta tal­letanud,
aga kMsuhud neid ümb­ritseva
loodusega siduda, mis on
just sellised arvamused põhjusta^
nud või neile tekkdooiks osutu­nud.
. \
Eriti ulatuslik on tteoses osa
„Qma perest ja suguseltsM",
kus ta kirjeldab lähedasi ini­mesi
neid iseloomustavate elu-juhtumite
ja sündmustega.
Sellele järgneb siis tulevase tead­lase
enese koolitee alates 'küla-kooliga,
sealt kihelkonnakooli ja
edasi, milliseid aastaid sõjaaastad
omalt poolt vormivad. '
Aja.k>aliselt ; o n aga huvitav
saarlaste osa 1905. a. mässus, I
maailmasõjaga seotud sündmu- ;
šed, 1918. a. sakslaste okupatsi­oon.
Mitmed sündmused on a l l ^
aegamisi Saaremaale i jõudnud,
nagu Eesti Vabariigi väljäümulu-taanine
ja Eesti Vabadussõda. V i i ­masest
olnud vildak informatsi-;
oon põhjustas koguni Saaremaa
mässu 1919. a. Autoril on | siin
onia .maleötustele iisalks k a ajale-heväljavõtteid,
millest kogu
simdmused selguvad kaasaegsei-ha..",-'
Nende põnevate sündmiiste
aastatel on hoor Gustav-^
meheks sirgunud ja alustab ise
tööd külakoolmeistrina väga
väikses j a algelises koolihoones.
Nagu hilisemast^elukäigust,, tea­me,
o l i see ainult väikeseks vahe­pealseks
tööfeS;
G. Ränk on suutnud oniaa
nooruspõlve tähelepanekud si­sutihedaks,
peaaegu populaar»
teaduslikuks teoseks vormida,
mõistes saarlase kodusaart te­ma
inimeste j a nende dusaatus-
Kui see raamat on saarlaifetele na­gu
y,kodukäsiraamajtuiks**, Õnl see
äga huvitav kõigile teostele 'kaäsa-elamaks
sajandialguse' eesti elu.
Raamatule on väga kauni ja au­torit
iseloomustavia kujunduse
andnud O. MMv©r, asetades noo­re
poisi ümmarguse maailmiä ette,
miUe tähendus seisab a l l o l ^ is
H A N N E S O J A
I L M U S
retsepti Hind $8.80 H- $1.20
Tellimisi võtab vastu „Vaba Eestlase" talitus.
Raamatud saadetakse välja Los Angelesist.
tarna. Närveerima ajas neid ai­nult
vahepeatus Jõhvis,' mille
nad olid ilmselt kahe silma vahe­le
jätnud.
&—6 minutit pärast starti, kui
lennuk oli tõusnud tuhande meet­r
i kõrgusele nkig stjuardess oli
snrdumas. lendurite juurde, asu­nud
nad oma ikurja plaani raken­dama.
Nagu käskluse peale tõus­nud
kolmandast reast kaks meest
ja naine ning üle lennukimüra oli
kaikunud ähvardav käsklus:
.,Käed üles! Mitte tõusta!"
Reisijad olid tardunud imestu­ses
j a ärevuses. Pärast olid mõ­ned
öehiud, et nad arvanud, et
hakatakse filmima. Kuid tigedad
pingul näod, rahva poole suuna­tud
relvasuudmed j a ähvardus
„Kui liigutate, tulistame" kinnita-i
sid, et asi on naljast kaugel. Sa­mas
raksaitanud lakke k a hoiatus^ nis«tajaiks reisilennuki ebatavali-
! pauk. Naine ja noormees sihtinud sele lenkiule. Reisidad olid muidü-kult
kõikuma.
Koonandör Kuzmenkov otsusta­nud
Jõhvi tagasi pöörduda. Kuna
radist oli haavatud, siis hakanud
ta ise lennuväljaga sidet lööma.
Samal ajal tulistanud ta koos par-damehaanik
Mart Pajüriga rün­dajat.
Hõivaija sihtinud kogu aeg
hoolsalt kabiini x>arempoolset
o^X näiliselt olles tealjk, kus kee­gi
istub. Vasa,kule komandöri poo­le
ta ei tulistanud, vist arvates,
et ilma lendurita nad ise oma vä­lisreisi
ei, suuda sooritada, õn­neks
polevat; hõivaja kedagi teist
enam tabanud, kuna talle vastu
tulistati. Teine piloot Platonov
aga loophiud lennukilt: kogu aeg
üles-alla, paremale ja vasakule.
, See oli äratanud tähelepanu ka
niaapinnal, kus mitmed Kohtia-
Järve kandi elanikud olnud tun-
Kõik oma oskusi ja tahet kokku
võttes juhtinud lendurid sõidu-
V-lki,maandumisraja kohale.' '
Inimesed olid olnud paanikas.'
Karjutud: ,;rdhke: uksed lahti —
lendame iõhkuü' Ja; siis õtsuta-nudki
Liiha Härma ukse lahti te-ta.
Hõivajad olid reisijate taga
lennuki saibas. ^
Lennuk veerenud alles maandu­misrajal,
kui õhupiraädid ukse
avanud inlhg lennukist välja hüpa­nud.
Paanikas põgenedes.^ jätnud
nad maha n i i automaadi kui hir­mutamiseks
mõeldud omatehtud
„grana.ädi". Naispiraat ei olevat
suutnud oma , ^kavaleridega" sam­mu
pidada ning saadud sealsamas
TALLINNA PLAAN 1936/ a:
koos täieliku tänavanimede re­gistriga.
Tallinna vanalirm on
eraldi suurendatuJit välja toodud.
Kirjastus EMP & Välis-Eesti,
Stokholm 1979.
Einar Sanden, LOOJANGUL
LAHKUMINE TALLINNAST. Ro­maan.
Borease kirjastus, Cardiff
1979. 240 lk. Kirjanik on katseta­nud
omaaegse kommunistliku või­mumehe
Karl Säre isikuümber
olevat müstikat lahata.
0 o
jal juba kätte. Mehed tar
hati väljaspool lennuvälja, radist
vüdud kiiresti haiglasse.
Kes need kolm õhupiraati olid,
seda Liina Härma mal^tusKl-ei
selgu,, ega k a seda
missuguse; karistuse nad nõu-,
kogude ,,armu!Uie seaduste"
alusel said.
Kuu aega hiljem N . Lüdu Ülem-lii&
ukogu Presiidiumi 7. juuli
seadlusega autasutati lennuki- esi­mest
ja teist pilooti Punalipu, üles
jäänud kolme meeskonnaliigeit
Punatähe ordeniga. Kuna Liina
Härma kuulus komnoorte organi­satsiooni,
otsustati kaiida ta. m
üleliidulise Komnoorte auraaimar
tusse. Ja ikui viimase sõja 30. aas­tapäeva
tähistati, kuulus E ^ t i
territooriumilt väljavalitute hul­ka,
keda võidulipu juures pildista­ti,
k a Liina Hämia. Tema on ol­nud
ika esimene naine Eestist, kes
selle kõrge ordeni oma ,,võitlus-valmiduse"
eest sai, ehkki ta ise
ütleb, et tegi seda kõike nagu
põolautomžsMt.
(Algus lk. 3)
Brodski'ilt, ühelt kongressi au­liikmelt,
; küsimuse: ,>Miks peaks
P.E.N. kartma seesugust juurde- '
k a ^ kui ikiubidevaheli^t sildav
ohustavat nähet, vastupidi, juur­dekasv
just märgib k a 'sula väär­tuse
kasvu. Lisas Schweitz-Ro-mahshi
esindaja: „P.E.N.'i ideaal
peaiks olema 'mitte piirata, eksül-klubisid
vaid neid otseselt aida­ta."
Rootsi esindaja: a^rvas,! et
Idubisid peaks iseloomustama
keeleline iMtlus ja et pagulasklu-bidele
peaks iteostatama .5 a. va­hemaade
tagant mingit kehtivuse-kontrolli.
'
Sellele vastas Äštä Willmann^
et seesugune klausel looks Rah­vusvahelises
F.EN.'is Mässiva-he,
seaks sisse kahesuguse stan­dardi,
mis on risti-vastuolus
P,E.N.'i põhikirjaga ning on j u ­ba
oma antidemokraatlikult
Meelt täiesti vastuvõtmatu.**
Diskussioon lõppes komitee
koostamisega, mis pagulasklübide
asutamiseks töötaks välja täpse­mad
juhtnöörid. Vägagi demo­kraatlikult
tasakaalus komitee-hikmeskonnäst
võttis oma kandi­datuuri
tagasi Bulgaaria esindaja,
väitega, et see on „tendentsne".
Kongressi t^evuse kirjelda-mist
jätkame meie ajalehe järg-,
mises numbris,
ASTA J M A N N