Vaba eestlane , April 20, 1982

              ..VABA EESTLANE'^i>n
vabade eestlasfe häälekandla
2 korda nädalas -
fehipäeval ja nef/apäevol
Teisipäeval^ 20. aprillil 1982 ^ Tuesdaj^, AprU 20, 1982
Valvearst..« *
TÄHELEPANUS
24. ja 25. aprülil valvearst
Kuutan, tel. 751-6141. L
nr.' 3 trükitud, teates on . dr
Küutani tel. number vale.
Rim Mhmaal
Sündmusfe kalender
a .
a
a.
B :
o.
o
m
ID
0
D
n
G
D
D
0
•
o
• d
D
a
Sa
• a
© Laupäeval, 24. aprülil T.^.^ Ai-andttsklulji
korraldusel .
Vallcyview Gardens'i.
a> Laupäeval, 24. aprillü kell I ®.
Tarto CoUege'i saaüs E.V. Sõja-kooU
aaštapäeva-baU.
« Teisipäeval, 27. aprillü kell 7.30
õ. Tartu CoÜegeIs kunstiteadlase
Eda Sepp'a referaat valguspiltide
ga: „Johan Köler ja eesti rahvus
liku kunsti sünd'*.
® Reedel, 30. aprHMl keU 7.30
Eesti Majas eetetikitarrikunstniku
Boris Baggeri kontsert.
® Laupäeval; 1. ,maü keU 3 p.l. 1. magamistoaga
T.E. Vabako^uduses pärastlõuna KOjRTERMÜÜA
sõnas ja laulus»
w , M T gaiaazhiga EESTI KODUS l ^"Št— TJ^sal m 787.4338, pän.t .eUa 6 5 W
TERR „Eimgla" mai-ball.
sid. Mõnda aega saaks seal toi­du
poolest ilusasti igaüks ära-elaf^
ud.
0
D
B
n
o
Q
D
•
a
D
a
o
a
a
*a
,a
o
o •
-B,
D
D '
n
a
a
a
•
D
O
n
a
n
TALVEHOOAJA-LÕPÜ VÄUAMüüiC
Kui olete mõelnud osta
uut kasukat järgmiseks
talveks, siis nüüd on teil
hea võimalus säästa
JJ
6i
Kui toote oma pruugitud
kasuka meile, siis saate
uuelt kasukalt hinna-
^^tendusfvaštavalfTeie
kasuka väärtusele.
Nahkmäntlid spetsiaals®
hinnaalandusega
Karusnahkesemef^
kiilmufusruumh
hoidmine
SUUR VALIK KEVAD-MANTLEID
— VIIMASED
MOEUUÖiSED
191 Eglintom Ave. E. Toronto
M4P I K l Telefon 488-1701
DESIGN PRODUCTS
288 Danforth Ave., Toronto, Ont. M4K 1N6 — Telefom 466-8001
LÕPLIK VÄLJAMÜÜK
lõpeb Saupäeval, 24. aprillil
Lisaks meie äri tavalistele artikUtele müüme ära ka müügieJS,
ehteasjade vitriini, reklaamtuled ja muid äri tarbeid.
Kõik on teretulniid tassae kohvile meie viimasel ärižegeymse
-nädalal.- •
Eesti Rahvusteatri laupäevaõhtu- pinget. Ilmar Tammeti osas n^s J
ne etendus Leaside keskkooli aulas Harri Mürk üliõpUasena veidi argv :
oli väga rahvarohke. Lavastati Uk ja tundeid teoretiseepda püiir :
Kaarel Söödori neljapildilme näi- dev. . •
dend ,JLäbi tormi", mis kirjutatud Ernst Vähi mereväekapten Too- ;
juba; pagulasäastate alul lavateoste mas Kongana oli lavastuse tuge- S
põua, aga teatritegevuse õitsengu vaim kuju, kes sellele 0|ale ka J
ajastul. Nüüdseks on autor näiden- psühholoogilise kaalu andi^. Ta ko- S
di ümber töötanud ja aastatega Ifli- gemud sUm avastas naise ja mad-j
destunud aegumise eemaldanud. ruse elupäästelop valelikkuse, aga §
K. Söödor on oma teatrikarjääri ise.,tuli kuivana merehädast, vii- g
ajal nii paljudes teatritükkides gidki kortsumata pükstes. S
kaasa mänginud ja paljusid lavas- Leida Järvi andis,bravuurse kp-s
tanud, et tal on tunda teariloomm- ristajanaise Amalie kuju, kes pääs- S
guline „vereringvool", milliseid tepaadi motoristi Timmeri — Erik |
kogemusi on ta Oma esimest näi- Kasteinaga lavastuse koomilise 5
dendit kirjutades ka arvestanud, pople kattis ja saalis naeriipurs- J
See on taganud näidendi kergesti keij tekitas. > 3
lavastätavuse. Näidendi intriig, ar- Kahe madruse osas olid veel Tõ-= j
mastajate kolmnurk on aegumatu, nu,Naelapea ja Älan Teder .Eesti »
kuigi selle rõhutatumalt esile too. mejreväes ei olnud nii kramplikult S
mine nõudnuks sügavamat psühho- vaj^ esineda, pealegi veel sellises l
loogUist arengut. Selletõttu noore väikses üksuses, kus mehed koos S
abielunaise vangisolek üksiku saa- ülemaga moodustasid nagu ühise g
re miljöös algas nagu kustki kes- pere. , \, .
kelt peale ja pidi vaid dialoogides Lydia Vohu teatritöö oli ^eekõrd
mõneti ilmet leidma. teh^tud peamiselt noortega, kus
Tegevus pidi sündima iseseisvas mpnel olid vaid vähesed layakoge-
Eestis, vähemalt üks tegelik ko- mused. Lavastus näitas kogenud
hanimi on antud— Haapsalu, kuhu l^^ajuhi oskuslikku tööd. Ainsa
tuli saarelt sõita. Madrustel oli Toronto teatrite lavastusena möö- ^
eesti mereväe vorm, aga eesti dunud hooajal teenis see eesti pub- S
madrused kandsid sellist ^nanuski- lUiu armastuse ja osavStJaskonna l
tega vormi vaid Imnas Üikudes ja rohkuse ning näitlejaile avaldati |
paraadidel, tööriietuseks olid kas tänu rohkete lilledega, kes omalt j
tunked või kraeta-lipsuta must poolt ulatasid värsiridade saatel !
mädrusepluus. Eesli saartel maja- suure roosikimbu lavastajale Lydia |
ka juures olevad üksused kuulusid Vphule. •
Merejõudude Mereside alla ja sel- Lavale kutsuti ka näidendi autor s
lised väiksed punktid tegutsesid ta- Kaarel Söödor, keUele Erika Ves- |
väliselt käadriallohvitserijuhtimi-kitnets pidas tänukõne ja ulatas J
sel. ühe mereväekapteni (= kolo- roosikimbu ning kuidsesse paberis- |
neli) paigutamine sellisele kohale se pakitud kingituse. Ta avaldas ]
pohiud võimalik, kä mitte erus. lootust, et autor kasutaks oma ae-; 5
Aga teatrilaval oli armas näha ees- ga uue lavateose kirjutamiseks,' 1
ti mereväevormi, kuigi kraesmine mida teater vajab oma 'uüciks lava- j
oli liiga pleekinud. loommguMseks tööks.
Näidendi kestvus oli lühike. Au­tor
oli intriigil haaranud otse ,jSar^ • - • • • ••• --
vist kinni" ja selle ka vahetult la­hendanud,
võimaldades seda tormi
abiga, mis on klassil^aline ,Jumala
käsi* * inimeste tunnetele mõistuse
pähe panemiseks.
Lydia Vohu lavastajana oli selle^
le näidendile elu andnud. Tänu
Arthur Mihkelsoo romantiliselt sä-ravaile
lavadekoratsioonidele ei
saanud vaatajad neilt silmi. Lilleli-sus
pehmendas sündmusegi traagi­lisust
j ka siis kui taustal taevas
tumenes ja välgukiri kirjutas pii­bellikke
käsusõhu patustaja süda­messe.
Enne suurt© talvekülmade tu-^i| teha võinud sellisele, kes sul-lekut
juhtub maakodus ikka, et le seina äärest suurte silmadega
kuskilt ja kuidagi saab keldris- otsa vahib ega viitsi võib-olla
se sisse mõni elukas, kes sinna eest äragi liikuda, nagUrseda
ei kuulu ja tavaliselt sinna e! ti- põldhiir päris kindlasti nüiidkiij
kugi. tegi. On võimalik, et Aadamar:^> S
Teadagi, keldrisse saab talve- juiires võib juhtuda kärbsegagi
hoiuks pandud peamiselt kar- nii, et kui too talle suurte sik
tuleid ja muid aedvilju, mahla- madega otsa vahib ega põgejae?
Ja mposipurke, äga köögist tuleb dla ei katsu, siis pääseb ta/j(^b-alla
tuua ka poestostetud igasu- sepiitsa eestki eluga. • v
gu konservtpite, mis kütmata Nagu öeldud ma teadsin^ett^
majas muidu talvel ära külmuk- Aadam põldhiirekesele midagi
ei t^ ja siis ma häkkasin^^^
I e l h a . ; ^ i ; ^ • : ; ' : • t-^iy^:
Las elab! No mis sest siis on,
Tänavu oli keldrisse kolinud kui põldhür talvel keldris r«lab|>
üks isesorti loomake, muidu hii- küll ta kevadel kolib sealt iseiR
re -^oodi, aga suurem, saba sel- gi välja. Ja nõnda rikas olen
leefe^t j^Ue poolevõrra väiksem mma küll, et kapsast ojsta
ja jildiselt sihukese pika toime jõuan, viimati oli odavas .ppe^n
elukas, väljamüük ja sai kolm kapsana
meie oma p^ad dollari eest. Team^^t<^>
kindlaksmääramise saadab Aadamale igal kuul ra-^u
järgi pidi olema üks isesorti hatshekierrumuieku tähiseks jaii
põldhür. mina ostan selle eest leiba-piitv
Lõksud said keldrisse mui^p ma-liha ja muud odavat: kraa^
gl juba sügisest peale ülesšfla^- mk mida selle vähese eest saa^
tudj mürgitotsid samuti, aga da võib. Ja kui kord katte jõuab
see uustuhiuk oli seda sorti, et veel koguni see aeg, kus peami*
lõksu ülesseatud juustust, pee- nister mind ka sellise tshekigar
konist ega pekist tema ei hoo- austama kipub r- no sUs on sis-linud,
mürgist ka mitte — see setulek kahekor^e ja -me ju
näis olevat täielik no-no — kuna lausa ujume rahas,
ta ilmselt oli taimetoitlana.Sei- Nõnda mina mõtlesin, et rikka
le eest aga sodis ta kapsapead rahva asi, lapsed klaarivad en-nii
ära, et uuristas neisse käigud did ise, lapselapsed ka ja üks
ja loopis siis selle väljanäritud põldhiir ülevalpidada ~ muidu-sõdi
. keldripõrandant . mööda gi, kui ta oma perekonda liiga
laiali, porgandeid, peetei kartu- su^reks<ei aja ^ see on meil nii
leid ja õunu näris ka nõndaviis^^ lihtrahva keeles öeldes lausa
et igast naksas ikka tükikesi ja „käkitegu".
kõige hullemat märulit pidas ta Panin talle siis keldripõranda-vaiieseintegapäpi^
kastide kallal, le suure, madala kasti maha,
kus mahlapilrgid sees seisavad, ühte otsa sai tehtud ukseaugud
Need näris ta nõnda puruks^ et külgedele ka sisse ja taimetoitu
purgid jäid paljalt üksteise otsa pandud külluses ning mitmesu-püsti
seisma ja papp sai ümbert gust, et oleks vaheldusrikkust ja
üsna ära kooritud ja muidugi ära ei tüütaks, õigel ajal tuli
sodiks näritud. . meelde vee! veenõu ka samasse
Tuli sellest* siis korduvalt panna, et oleks loomakesel võt-suurt
koristamist ja pahanda- ^"iv kapsas, porgand,
mist ja oorisemist, mida mees- õun või kartul jauutama ajab.
te arvates need naisterahvad, ta ole; kõige peale peab ju
kes söögiasjandusega tegelema alati ette mõtlema. Lõksud, ja
peavad, üsna andekalt teha bs- "^ürk teiste jaoks jäid endistvü-kavad.
^
No jah, üldiselt on teada, et
mina hiiri kardan. SeÜepäirak
ikka, et nad mind ehmatanud
on.
Sel põMhiirei^ oli sellme rumal
komme, et igakord, kui mina
n
D
•'
O •
a
B
a
B '
• '
a
a ^
B
9 •
O
m .
n :
D
'.n ••
D
D
a
Q '
. n
n
a
D
•
a
n
a
o
g.
-.((.•
B
•
O
n
D
• D
D
• n
0
•
o
a
D
a
a.
a
a
si välja j kuigi nende vastu ei
paistnud tänavu huvilisi olevat­ki.
Nõ^ds^f sõitsime siis rahuliku
meelega r linna tagasi, tuisud-tormid
matsid teed mitmeks nä­dalaks
hangedesse ja küllap
hoidsid lumekaisus meiegi ma-^
•
0
a
a •
a
••a'
a.-
a
a .
B-a
D
' B'
0
O
' D
B
. B '
0 •
•
•
B
-B
keldrisse minema juhtusin, jook- ja^ese uste- ja akeiidetagused.
SIS tema sealt ühest tühjast nur­gast
terve seina
nurgani, kus olid virnas õuna-unjdbi,
n u r - g^^j yjjel hmsemal päike-pikkuselt
teise g^geval jällegi raja Mihest läbi
^, , ^ , . oma välisväravast majaukseni
mahla kastid ja puges nende ta- tampmud olime ja üle hulga aja
ha. Vahepeatuse tegi ta aga um- Kaiast uuesti maakoduni tee
bes poole seina kohal, tõusis ta- jeidsime, oli põldhiir keldris
gumistele jalgadele voi vahest s„rnud. Ta lamas oma toiduma-jai
seisma ka kõigele neljale, kõrval, suur ja paks kui ras-pooras
umber ja vaatas sfealt ^g^uU ja siiamaani ei ole mitte
muUe uudistavalt otsa ja aUes teada, kas s^e oÜ vanadussurm
H.O.
siis, kui oll ära tunnistanud, et
tegemist on ikkagi õige pere­naisega,
tatsas tasapidi tuntud
rada pidi kastide vahele.
või enesetapp ja elutüdimust või
tekksid võib-olla tülid kodus
papa-mammaga, või jättis elu­kaaslane
maha, Inii et üksildus
Income Tax Preparation
MARK TUOMOLA, 6.A ü
m Eglinton Ave. i . , room
— Soome tthispanga maja
Tel. 488-1801
Töötanud 1973. a. alates
Poola tantsiia^
v^alisid kanädii I
; TÖKONTO — 11 tantsijat Pöda
täntsugrupist Magnificana Mazö
ze liüppasid ära oma trupist, kui
nad Hamiltonis esinesid, ja küsisid
poliitilise pagulase seisundit Kana­das.
Kuuele juba anti luba K^na-dasse
jäämiseks möödunud esmas-^
jjäeval; kaks hüippasid ära suurel
reedel ja neli küsisid võimalust
Kanadasse jäämiseks pühapäeval.:
Neli küsisid maale jäämisek?^^!^
siis; kui 106-liikmeline trupp lahkus
Lavastuse kandjaks oU mereväe- |^-j^apäeval bussiga Washingtoni,
kapteni noor abikaasa Lmda, kes
üksikul saarel tundis end vangma, ypnfMSed GrUISSlaS
kel puudusid kontakidvälismaaU- ^
maga. Teose kestel ümneb peale- MOSKVA - Aprüh alul on olnud
gi, et sel vangisolekutundel on oma taga-Kaukaasia riigis Gruusias
sügävanigi põhjus, kuna seal 0 0 nii suured uputused, ei inimesi on
arstiabi kättesaamatuse tõttu sur- hukkunud, teed, haiglad ja kooli-nud
tema laps. õlekõrreks väljas- majsd hävitatud, kirjutas N. Liidu
poole vananeva abikaasa piirkonda kommunistliku partei ajakiri Prav-satub
mereväes aegateeniv üUõpi- da. Ajaleht ei maininud süski kui
lasest madrus Elmar Tammet. palju inimesi oli surma saanud
Lmda osas Oudi Kalm andis noore upuiuses,.mida põhjustas mägedes
Kena loom, aga kaua sa seda hinge kaUale kippus, või oU loo-
Ikka kamiatad, km see hirmust ^^^^ ^ürki maitsnud või
sul juba loomupäraselt kanana- g^^^ ^^y^^^^ inmesi^ heatahtlik-ha
selja peale ajab.
Nõnda andsin mina siis oma
Aadamale ühel päeval käsu kät­te:
„Luud siin, sa mine anna sel­lele
keldrielukale luuavarrega,
lõksu ta ei lähe. mürki ka ei
söö, aga 9;ellist märulit teeb
kapsapeade hulgas, et muidu
kust kogedes lihtsalt meelelii-gutusest
lõhki söönud. o\t
Ei tea, aga üldiselt võib jn
alati kurvatooniliselt väitay et
„elu on nii üürike". > . K
Samas kõrvall aga oli juhtunud
midagi kummalist iihe kapsa­peaga
: tugev, kahvaturoheline
vars oli enda lehtede vahelt väl-tambid
varsti põlvist saadik so- ja sirutanud ja tipus õitses 4er-di
sees. Võib-olla on seal varsti ve kobar väikseid kapsaõisi;
perekondki abiks ja hakkamas." Kui te ei usu, või pole te kap-
Aadam läks. Eks ole ju käsk sa õitsemist enne nämud, süs
vanem, kui meie. Tüki aja pä- tulge ja vaadake! Praegu on ta
rast tuli ta tagasi. siinsamas meie Imhakodus, tea-
„Noh?" küsism mina. te, seUe meie kõige ilusama
„Ei näinud praegu," kostis te- vaasi sees ja pitslmaga laua
ma ja millegipärast oli mul sel- peal elutoas,
le üle hea meel. Kapsapea koUane õis lõi õü-
Ma ju teadsin. Ei ole Aadam mitsema võib-olla põldhiire mä-eluski
ühelegi elukale hinge kai- lestuseks või ehk tahab ta öel-läle
läinud, kuis oleks ta mida- da, et kevad on tulekul.
a
0
a
a
a
n
01
0
0
B
B
D
0
n
"P
n
D
D.
' B'
0
1
a
•B.
a
Erich Honecker teeb naisega ker tänab elupäästjaid ning ütleb:
ja kauni naise sisemisi igatsusi sul&v lumi, aga see oli olnud hai- koos laevasõidu Stettini lähedal.
tundva ning elust puudujääke koge- ven kui mitme sajandi jooksul. Korraga sulpsatab Honeckeri nai- . „See poleks olnud vajalik. Ma
va naise kuju rahutu kürustamise- Fäoni jõgi tõusis 3,5 meetrit ja te- ne üle parda. Honecker kummar- oleks oma naise üksi päästnud,
ga, mil oli peaHskaudsuse märke, kitas lähikonnas uputuse, hävitades dub üle reelingu ning on ise ka Aga nüüd öelge mulle — teie saa-
Armastuskolmnurga kujunemine 300 farmiehitust, haigla, lõõma- vees. Madrused toovad märiad tänama seanäod 1— kes kuramus
• eeldab sügavamat psühholoogilist jautasid ja elumaju. • .-^-^^,i^.:
vees. Madrused toovad märjad tänama seanäod /—-
seltsimehed taas pardale. Honec- mulle jalaga tagumikku andis?"