Vaba eestlane , January 15, 1980

              Nr.
Nr.
VABADE EESTLASTE HMILEMNMÄ
VMJAANDJA: Om Vaba Eestlaae, 135 T@cums©th a %
l : PEATOIMETAJA: EariArr®
T O I i p T A J A r i ta
POSliÄADRE^:. P.O; BoS 70, Stn. C, Toromto S, Oat.
TEOilMmNNÄD Kanadas: aastas $35.—, poolaastas $19.50
$10.50, Mr^ostiga a^tas
tas $21.— ja veca-andaastas m^. Kžripostigä üSA-s: aastas
, pocilaastas
taemere^aadess®: aast£^ $^
^ ja vesrasždaastas $19.—.
P S M M M by Free Estonia Publisher Ltd., 135 TecumsÄ B . ,
• Töronta3, Ont. M6J2H2
N. Liidu punaarmee
Marmee ootamatu sissetung Afga­nistani
on loonud kõigi eelduste ko-
Isäšelt ka uued perspeMMvid meie
vabadusvõitluse jätkamiseks. Ehk-
M lääneriikide vastwpanurinne e5
ole veel täielikult väi ja kujuneäüd
ming N. Liidule surve avaldamiseks
mõeldud vahendite suhtes kokku
lepitud, -võib siiski oletada, et
praeguse iileminekuaja möödudes
hakkayäd välja kristalliseeruma ka
Kremli edasitungi pidurdamiseks
rakendatavad vastuabinõud ning et
lääneriigid eesotsas Ühendriikide-ga
leiavad üksmeelse koostöö ag-jfessioonile
tõhusalt • vastu; astumi­seks.--
Mo[ödunud 1979. aasta oli kahtle­mata
meie yabatiušvõitluse alal
iiks silmapaistvamaid ja
maid ja seda üksi mitte
vabas maailmas vaid ka kodumaal.
Eriti tuleb hinnata okupeeritud
Eesti ja teiste anastatud Balti rii­kide
vabadusvõitlejate ühist ^äba-dusapelli,
mis 45 eestlase, lätlase
Ja leedulase allkirjaga varustatult
esitati Moskvas lääneriikide aja-kirjandusiele
ja millele oma õnnis­tuse
kaasa andis N. Liidu juhtivaid
dissidente Andrei Sahharov. Selles
apellis nõuti balti rahvastele ene­semääramise
õigust ja kuigi seda
dokumenti Liitunud Rahvaste Or­ganisatsioonis
esile ei toodud, pn
sellel tulevastel rahvusvahelistel
konverentsidel ja käesoleval aas­tal
niadrüdis toimuval Helsingi
kpkknlepete täitmise kontrollkonve-kui
ka
riks balti riikide küsimust maailma
kõikidele rahvastele; Balti riikide
iseseisvuse taastamiseks tuleks
presidendil teha kõike võimalikke
Jõupingutusi, et saada teistelt rah
vastelt toetust Balti rükidele nen­de
iseseisvuse taastamiseks.
Nagu eeltoodust iaähtub, dm
Ühendriilldde Kongressi poolt vas^
tuvõetud Balti resolutsioon võrdle­misi
kaugeleulatuv ja ei piirdu ai­nult
tävaästedeklarätüvsete seisu­kohtadega
vaid taotleb Balti küsi­muse
lahendamiseks praktilisi
samme. Meil jääb ainult loota, et
ühendriikide delegatsioon meie kü­simuse
Madiriidi konverentsi! jõu^
liselt esile tõstab ning et selleg;a
lütuvad ka teised riigid, Eriti <on
enesemääramise õiguse rakenda­mist
Madriidi kohverentsü lubanud
toetada Kanada konservatiivide va­litsuse
välisminister iFlora MacDo-naid
kui ta pärast veebruaris toi­muvaid
üldvalimisi Jääb oma
praeguste ülesannete Juurde.
Senine edu peab meid aga tü-vustama
veel suurematele pingu­tustele
kodurahva õiguste ja vaba­duste
taastamiseks. Need pingutu^
sed on seda vajalikumad, et eest­laste
olukord Eestis halveneb pi­devalt
nii majanduslikult, polütnli-selt
kui ka kultuurUiselt ning et
üha suurenev venelaste arv ähvar­dab
peatselt kaaka tuua olukorra,
kus meie rahvas jääb oma kodu­maal
venelaste kõrval väheniuses-se.
Praegune Välispolütiline olu-
Ameerika Ühendriigid on nagu
imest ärganud, kinnitab üks Was­hingtonis
elav eestlane. Ajalehte­de
Ja televisiooni kommentaatorid
on Järsku hakanud aru saama, et
seni sõbraks peetud ja idealiseeri­tud
venelane on osutunud hifhdiks
lamba nahas ning on aastakümne­te
jooksul pärast Teist, mailinasõ-da
kasutanud oma huvides ära po­liitiliselt
naüvset läänemaailma.
' "On otse imestamisväärne kui
kiiresti Ühendrükides Ja teistes
läänemaaümä riikides unustati
Ungari ja Tshehhoslövakkia sünd­mused.
Berliini blokaad j a Ber-lini
häbivall ja kõik teised taolised
väiksemad ja suurcfmad aktsioo­nid,
kus mängus on olnud KGB,
punaarmee Ja N . Lüdu Juhtkond.
Räakünata Balti rükidest, kus te­gelikult
sellele süsteemlMndlatele
vallutamisoperatsioonidele alus
pandi, milliseid nüüd on matkitud
juba ligemale 40 aastat.
Tundub, et ameeriklased on seo­ses
Afganistani sündmustega kui­dagi
haavunud. Nad on venelast
toitnud Ja katnud, pidanud teda
oma sõbraks, ning sõlmmud tema­ga
kaugeleulatuvaid koostöölepinr
guid. Ja nüüd — milline altvedar
.inine!; ••
Kuidas; läänemaailma on alt
veetud j a kui ülbelt Kreml koh­tab
oma läänemaailma sõpru seda
kõrvcsde
WASHINGTON — Norra Salajasi, Nõukogude Lüdu vastu suunatud kuuldejaamu on täiendatud ja
need qn nüiid võtmepositsioöMks ameeriklasile Kesk^Aasias sooritatud vene relyakatsetuste üle infor­matsiooni
kogumisel. Norra kuidde jaamade kasvavast t ^ ^ kirjutas hüjuti New York Times.
USA kogus varem informatsiooni
N. Liidu Kesk-Aasias asuvailt
Turszatomi katsealadelt Iraanis ra­jatud
kuuldekeskuste kaudu. Iraani
revolutsioon möödunud aasta äiul
sulges need ameeriklaste kuülde-keskused
ja Norra kuuldejaamad
peavad. neid nüüd asendama.
rentsU süski tähtis osa taita meie j kord, mis on kaasa toonud senise
rahvale eluõiguste nõudmisel. •
Teiseks tähtsamaks võiduks oli
Balti resolutsiooni vastovõtmtne
ÜhendrüMde Kongressi mõlema­tes
kodades — Esindajatekojas ja
Senatis, kuš rahvaesindajad and­sid
resolutsioonüe oma üksmeelse
toetuse. See Balti resolutsioon on
kaugele ulatavam kui eelmised sel­letaolised
Kongressis aktsepteeri­tud
haiti kiisimnst puudutavad re­solutsioonid,
kuna selles %i kinnita­ta
iliitte ainult Ühendriikide senise
imlütika jätkamist Balti riiMde ise­seisvuse
tunnustamiseks vaid nõu­takse
Ühendriikide presidendüt, et
ta taotleks Badriidis käesoleval
aastal toimuval Euroopa koostöö
Ja julgeoleku konverentsU enese
, määramise õiguse kindlustamist
balti rahvastele. Samal ajal nõu­takse,
et president kõigi valitsuse
kasujtnses olevate Mormatsiooni
vahendite kaudu nii raadiosaadetes
detente poliitika rebenemise, on
lansseerinud uusi ja seniolematuid
võimalusi meie vabadusvõitluse
jätkamiseks. Sedamööda kuidas
Ameerika Ühendriikide ja teiste
lääneriikide vastupanu N. Lüdu
imperialistlikule pealetungipolüti-
Isale tugevneb,- sedamööda suure­nevad
ja avarduvad ka meie vaba­dusvõitluse
väljavaated. Sealjuu­res
tuleb aga sumas pidada, et te­ha
on veel palju ning meil tuleb
lakkamatult rakendada uusi või­malusi
ja uusi vahendeid Balti rah^
vaste kurva j a traagilise saatuse
unustuse hõlmast vläja kaevami­seks.
Kogume j a koondame
aktsioonideks oma jõudusid, kuna
iihendatnd jõududega saavutame
oma eesmärkide taotlemisel kõige
paremaid tulemusi. Taome raud
see on-kuum, ^ •
Norra jaamad on varustötud
nüüd endisest paremate antenni­dega,
mis võimaldavad vastu
võtta teateid Turzatomi kohal
' üleval olevast USA spionaasM
satellüdüt.
New York Times küsitles selle
ala asjatundjaid, kes on arvamisel,
et Iraani keskuste kaotus tähendab
USA-le paari kolme aastast taga­silööki
N. Liidu sõjasaladuste pal­jastamisel.
Ameeriklased ehitavad nüüd sõ­jaliseks
kasutamiseks mõeldud
spionaazhsatelliitide võrku. Enne
kui sellest võrgust oleks kasu, pea- ühendriikide salaluureteenistus
vad ameeriklased oma julgeoleku CIA esitas satelliitide võimeist de-rajama
muudele abmõudele. montratsiooni, näidates satelliidüt
. . , . ... võtud fotot New Yorgist. Fotol oli
Norra kuuldejaamade tähtsus la- selgesti näha ka naine, kes seisis
hemaü aastaU on suur, kuna p^^^^^io ülikooli peasissekäigu
Iraani keskuste asendamine võib
võtta kaks kuni kolm aastat.
Euuläejaamade tähtsus on eriti
seotud strateegiliste relvade piira-miskokkuleppe
SALT Il-ga. USA
senatil oli kavas selle kokkuleppe
poolt hääletada alanud aasta algul,
vois
Cplumbia
juures.
Pildüt
tütlit,
käes.
Täpsete satelliitfotode saamisel
on eelduseks, et ilm on hea. Nü
lugeda ajalehe
naine hoidis
aga Mganistani vahejuhtumi tõttU; Ühendriigid kui ka N.Lüt otsiva
lükkas president Carter selle mäa- praegu vastuabinõusid satellütide
võüne välja lugeda sellest läkitu­sest,
mille andis Kabuli raadio-
Jaama kaudu Afganistani rahvale
Kremli uus käsilane „president"
Karmal Babrak, kui ta oli venelas­te
abiga oma kommunistist eel­käija
Hafizulla Amini ja tema
pooldajaskonna kõrvaldanud Ja
„revoiutsioönllise kohtu** otsuse
põhjal mõrvanücl. Toome sellest
läkitusest mõned väljavõtted
pkup. JEestis Umüvi^ „Rahva Hää­le"
Järele, mis kõlavad järgmi­selt:-
,,PalJukanhatanuci kaasmaala­sed,
sõdurid, ohvitserid^ töölised,
noorsugu; haritlasl^ond, talurali-vas,
voöriislik vaimidikkond, usk­likud,
ausad muhameedlased —
sunnüdid Ja shiüdid, meie maa
kangelaslikud mehed ja paised,
käsitöölised, kaupmehed jä rah­vusliku
iapitaü esmdajäd. Afga­nistani
kuulsusrikkad hõimud,
rahvušrühmad ja rahvused: push-tunid,
tadzhikid, hesaarid, usbekid,
turkmeenid, helutsliid Ja teised
kaasmaalased, kellele oli käesole­va
ajani saanud osaks väljakanna­tamatu
vägivald Ja piinamised Ha­fizulla
Amini Ja tema käsilaste,
USA imperialismi veriste agentide,
poolt! jühinege vabaduse, oma
kodumaa äu Ja südametunnistuse
niniel! -
Lõpuks pärast julmi kamiatusi
ja piinu on saabunud vabaduse
nmg Afganistani kõigi vennalike
rahvaste taassünni päev. Täna oh
löödud puruks Amüii ja tema kä­silaste
— metsikute timukate ja
usurpaatorite, kümnete tuhandete
meie kaasmaalaste, isade, emade,
vendade, õdede, poegade ja tütar­de,
laste ja vanurite mõrvarite
pünamasin. See verejanuline ma^
sin laguneb täielikult kuni viimase
verise kruvini.
Puruks on löödud Amini ja te­ma
pooldajate — nende õuekoerte
serdaaride Nadu* shahhi, Zahir
shahhi ja Daud shahhi. Ameerika
imperialismi poolt Juhitava üle­maailmse
imperialismi palgasõdu­rite
despotismi bastionid."
Selle läkituse sõnastus meenutab
Eesti okupeerimise ajal levitatud
„valgete lihunikkude" stülis kirju­tatud
punaste propagandaläkitusi.
Selline rasvane soim ameeriklaste
arvel meenutab mitmele Ühendrii­kide
presidendile piinlikult ka neid
aegu, kus nad Brezhneviga suures
sõpruses klaase kokku lõid ja
üksteisele kaela langesid. ^
ramatuks ajaks edasi.
Kui Iraani kuuldejaamad suleti,
siis paljud SALT'i kritiseerijad
imestasid, kuidas USA mõtleb
nüüd kontrollida kokkuleppe täit­mist
N. Liidu poolt. Asjatundjad on
segamiseks või nende poolt kogu­tud
informatsiooni muutmiseks.
Mõlemad suurriigid on katsetanud
ka satelliitide hävitamisega.
Hoolimata spionaazhsatelliitide
tohutust tehnilisest arengust, bn
süski eriarvamisel spionaazhsatel- .paljud asjatundjad süski arvamisel,
liitide võimes kuuWejaamasid[ et tavakohane maapinnal toimuv
asendada. Satelliitides on väga kau- ,informatsioonivajadus siiski kas-gele
arendatud kaamerad. 'vab,
SpionaazhsatelUitidelt võetud
fotodel on võimalik lugeda Mosk­va
tänavaU olevate sõiduautode
registreerimise numbreid.
sest ükski satellüt ei ole võime­line
kunajgi ütlema/ mida Kremli
juhid
tundjaist.
N. Liite •
^ JäOSKVA• - : Nõukogude; Liidu
ajakirjade arvu ja mahtu-^kitsen-datakse
alanud aasta algusest tu­gejalt
tüiida aidva paberipuüduse
tõttu. Sellest N . Lüdu kommunist­liku
partei keskkomitee otsusest
rääkis rükliku 'trükiasjanduse ja
kirjastuse esünees minister Boris
Stukalia.'
Stujkalin - viitas ajalehes Litera^
ija Gazeta sellele, e^N; Ludus
ajakii^a/ müle ühine
aastane tiraazh on. üle kolme mil­jardi..
AlaliiK paberipuudus sunnib
siiski seda ala piirama. Näiteks
pp^llumajanduse ja masmaehitüse
va
mis viib sageli Äiklites kasuta­tud
aine kattumisele mitmes aja­kirjas
ja ipõhjustab kahekordset
trükitehnüišt tööd.
Mõned ministeeriumid on Stuka-lini
ütlusel juba möödunud aastal
piiranud oma väljaasmete lehekül^
gede aiTvu 10% võrra. Selleks aas­taks
"Stukalin ootab juba alustatud
säästude tõttu üle ll.OOO-tönaiiist
paberisäästu.
Erilisi raskusi põhjustavad ajar
kirjade ümberkujundamisel tea­dusmehed,
kes š o o Ä i d Stuka-
Hhi ütluse kohaselt näha iga kirju­tuse
lüiiendamatult ; avaldamist
vastava äia aaaku^as j a karda­vad,
et artikleid peetakse lühenda-tuiia
Möödunud aasta 4. nov. toimus
Vana Andrese kirikus huvitav
kontsert, kus esmakordselt esitati
Roman Toi suurepärane kantaat
„Laudate Deo", mis on loodud šo-listüe,
koorüe, orkestrüe ja ore-lüe.
Sellise hõudliku helindi ette­valmistamine
esitab suuri nõudmi­si
kõigüe ettekandest osavõtjaüe
jä isegi selle suure hulga inimes­te
organiseerimine on suur töö.
Nüüd tekib küsimus: Eas tõesti
ainult üheks korraks?
Kui tõmmata paralleele, siis 9.
dets. m.a. esitati Peetri kirikus
teistkordselt Lembit Avessoni ime-üus
kantaat„Üks roosike", mis
on samuti loodud solistile, kahele
koorüe ja orkestrüe. Kui esimesel
ettekandel seda kantaati' kõik ei
kuulnud või seUest küllalt aru ei
saanud, süs teisel korral kuulas
kirikutäis rahvast Seda suure har­dumusega.
Kuna 4. novembrile oli palju ees­ti
üritusi sattunud, siis tõesti pa^
ju inimesi ei saanud E. Toi kan­taati
kuulda. Sellepärast esitan kü­simuse,
mülega paljud ühinevad:
Millal on võimalik R. Toi kantaati
„Laüdate Deo*- veel kord kuulda?
Vabas maailmas on vähe eesti
heliloojaid, kes on võimelised suu­remaid
helitöid looma. Meie kohus
on nende töid ikka ja jälle esitada,
sellega tunnustades meie helüoo-jaid
ning õpetades rahvast meie
• oma muusikat hindäma.
Breshiievi cijcistyf kasyfcitcikse
Kui N. Lüt hakkas vägesid Ida-Saksamaa! vähendtesv; mlE®
algust televisioonis ka maailmale näidati, süs kadus jutt peagi
seikBt aktsioonist/mis pidi hõlmama 20.000 sõdurit. N . Liit ei ole­vat
saanud süsM lubatud arva sõdureid Ida-Saksamaalt ära viia,
vaguneid olevat läinud vaja vÜjaveöks.
käitumine mõistetakse hukka,
kuid kõik kapitalismi häirivad
sündmused on kommunistidele
võiduks.
Stalin ei austanud'midagi muud
kui relväjõudu/ Ta küsis pilgates
paävstü kui palju diviise tal on.
Ta kunagi ei arvestanud vaike­ga,
öeldes et äinuB suur-
Samuti kurtsid turistid, et det^
sembris ei ohiud võimalik iennata^
Jerevani, (kuna seal olevat ohiud
lüga udused ümäd. Mitmed kaht­levad,
et see udii olevat olnud po-liitüine:
Teised on leidnud, et Ida-
Saksaniaält ära vüdud diviis juäiiti
otse Afganistani ipürile.:
N. Liit. on rahuarmastuse ja sõ­javäe
vähendamise märgi all
koondanud kibekürelt oma vä­gesid
Kauka^ia ümbrusse.
N / L i i t soovib süski hoida konf­likti
pinatuna, mis põhjusel on
kergendus Euroopas talle äärmi­selt
tähtis, kuna sellega NATO tu­gevus
väheneks. Punaarmeel on
kolmas rinne veel Hüna piirÜ
Praegu on neist rahulikum^ rinne
just läänes, kust võiks isegi teise
divüsi ära tuua.
Stalini strateegia eelistas väike-sõdasid
j a hoidus suurest k o t o -
põrkest. Sellepärast toetabki N.
Liit' Khomeini sama kahemõtteli­selt
kui Hitlerit 1941. aastani. Halb
võimude vajadused on realitee-
Kui läänemaaümä saabusid esi­mesed
teated N. Lüdu okupatsioo­nivägede
sissetungimisest Afganis­tani,
siis kostsid kõigist Lääne-
Eurpopa pealinnadest hukka­mõistvad
otsused ja nõuti ühist
fronti Kremli vägivallaoperatsioo-nide
piiramiseks.. Prantsusmaa
ajakirjanduse kommentaarides
nõuti läänemaailmalt jõule vasta­mist
jõuga. Ajaleht .Ji^raneeSoir*'
tooni|tas isegi, et „venelastele tu­leb
selgeks teha, kus detente lõ­peb
ja sõda algab". Londonis
olid samuti reaktsioonid ägedad
ning Carterilt nõuti venelastega
igasuguste läbirääkinüste lõpeta­mist
strateegiliste tuumarelvade
piiramiseks,. kuna Kreml kasutab
neid läbnrääkimisi ja kokkuleppeid
ainult ameeriklaste alt vedami­seks.
Isegi tagasüiöidlünis Bonnis
kus venelaste agressnvsetesse akt­sioonidesse!
on alati suhtutud kõi­ge
leebemalt, olid meeleolud illeš-köetud
ning nõuti läänemaailmalt
N. Liidu agressioonile tugevat
vastuaktsiooni.
Meeleolude rahunedes ja vene­laste
uute vallutustega harjudes
hakkab aga Läane-Eoroopa pealin­nadest
kostma teistsuguseid hää­li
nmg nende häälte järele otsusta^
des ei taha Prantsusmaa, Saksa­maa
ja terve rida teisi riike loo­buda
oma suurtest turgudest N.
Ludus jä teistes kommunistlikku­des
riikides nmg ei poolda seetõt­tu
N. Lüdu' majandiislikkn ^ i
teerimist. Nü deklareeritakse
Prantsusmaal, et läanerügid peak­sid
vältüna majanduslikkude relva­de
kasutamisele võtmist N. Liidu
vaistu ning Lääne-Sa&samaa kants­ler
Helmut Schmidt deklareeris,
et kuigi tai poöldah Ühendriikide
Ludule surve
ei saa ta kaasa
Stalm tegi põhüise otsuse, kui ta
otsustas sooihustada sotsialismi,
nüüd säüub süsteem veelgi tuge­vamini,
laienedes väliste võitude
abil. Kohatine kergendus yõi rel­vade
vähendamine on Stalini ar­vates
ainult taktikaline võte ega _ ^
mitte esmärk, mille varjul sisemi-) jõupingutusi
ne ideoloogiline võitlus afotiivistus.' avaldamiseks
Stalin teadis, et Marx oli soteialis-^i^ poliitikaga,
mi scxjajumal. Jaapailased on seni harrastanud
Kuigi Stalim 100. Sümn^
aegu maha ^ v ^ t i , on. tema vaim ' mist, kmnitades, et nad ei ole veel
ja eesmärgid elavad ja praeguste 1
diktaatorite poolt kasutatavad. ^ (Järg lk 3)
ata
Vi
NÄI
19. ja 20.
M . 481.6834«|
26. ja 27.
461-0912.
Eestlasi
viibimrni
ROTTERI
nud aasta
seks HoUai
detsembril
Meremeestel
maise kombi
tamme jumj
vana külasl
juuras.
Südameläl
das õpetajal
nistust kaui
Brinkman-1
. ganist Cor.
üllatusena
netil oli.vägj
ne Jüri-01e>
dumaale, s(
,tatud rahvuj
rikulised juj
miseks Eest
mi. Rahvast
et tuli isej
tagauks ja
Võtta. :
Hiljem siij
tu võtta j,ui
kokku 14, ej
- metekohasell
tuse ja man
Sopran Vill
Marga Takk
temale oma j
susega viis
kiituse osalijj
saatjat täna)
ga. Hollandi
vestades, o|
palju rahvuj
viibimisel v|
tiselt Amstc
saabunud pj
selle! koos)
kplmekümnj
kooüõe Doll
Eesti Selt
mest õpeta|
Brinkman-l
ja jõuluvan]
• meeldejääv;
eest! Palju
Hollandit,
danud ning
aastal 1979. j
1980 - ESI
Eesti Seltl
mel,
Vi
KlNl
23 WESl
RcxdJ
otsustanud,!
võtta,
Ameerikli
laste uuelel
misele kõij
nada ja
määral ka
kerkinud
koteerimi*
minister
ei taha nõ|
Ühendriil
litsusele
selgroota
reks petti
' ameeriklas
lomaatüisel
vastu, eriti
malik sa?
veo keehi
Prantsiismi
jä Jaapanil
Selline
hoiak tule<
seda vanal
on valmis]
le ka sell
ise üles pi