1984-11-13-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr.
TALITUSES
Hind Saate^
$ kxäat
StÄT 2.— $1^
3.— .50
l 18.- .70
9^ .70
5.- .70
V 10.— $1.—
JST 2.— .50 m 7.50 .50
11.- $1^
3.50 .50
SILE 10.~ .50
3. — .50
ÄDEL 3.— .50
IJ" . . . 9.— .50
^tad5r- i50
,50
8.- W.-
4. - .50
,) 20.— $1^
6.— JO
8.80 .50
1) 6,^ ,50
2.75
14.—
.50
.50
16.20^ J^^^
8.^ .70
18.-^:, liv-;
6.— .70
13.— $i.-;
19.50 .70
15.— .70
fA 4.— .50
Ojp 47.—
)6, mõlale $3.— mx 5.75 .50
;;.•v.../^^:7.^•••: :^V70-'
;...::..:;:-.i4.—.^vi.---
,^...:....•^:^:8^^:•:l.—
...:.-..::-8.-. M
i 8 ^ ' - : i^
7.-. '.70
ALL;. 10.— $1.75
; 2.50 .70
2.25 .70
12.-. $1.—
le) 12.-- $1.50
19.
10.
^ :5.-
25.-
.50
.70
$1.50
ii'V sest nad on teädliJcud
|de agressiivsusest. Itaalia
jania kommunistid on läi- .:
igemalegi ja tunnistavad
jajalikkust. Kui mitte muu
|iis neilgi on kaitset vaja
jsialismile". •
Udata;Ameerika TO-d või
jmeerika ajalehti, saame
liberaalid pole 30- aasta;
lülitunud. Mida muud ma.
[iiõtelda, kui näin, "et prof.
näitab Ameerika rahvalö
id Prinetikkudest, nõukd-test,
enriadest ja beebidest,
:]iks-sovjettide rahuarmas-viä
julgen loota, et amee-pole
eriti tarvis Kennani
list, mõistmaks, et sovjeti
)ole sarvi ega saba, kuid
üllatunud, et ameerika li- ,
pole senini õppinud vahet
tõukogude inimeste ja nõu-
[iiüsteemi vahel.
)plased;- isegi vasakpoolsed,
|cid, et natsid nautisid Bachi
jrtit ja võisiS olla head abi-
| d I ja armastavad isad,
(mai ajal võisid juute saata :
adesse. Eurooplased on vä-mõistiikud,
et kuulavad
jusid, mida räägivad tuhan-
[iitilised põgenikud, kes lai-tulevad
Nõukogude Lii-f.
igarist, Tshehhist, Poolast,
list, • Kampucheast,' Etioo-
Järgneb
finnsinnnfiRfinnfinsHfnfiniiiiiiiiiitnifniil!!
ATLAST
^mk mmMm tempäeval, 13. 1984— Tuesday, November 13,1984 UL7
•omi
.vei Jaak ' " — — „
Talvekuu &-ndal päeval tähistas
Floridas, Sarasotas elunev vet. arst
Jaak Kukk oma 80-ndat juubeli
sünnipäeva.
Juubilar sündis Võisiku vaEas
Viljandimaal väiketalu peres. Sai'
alghariduse Võisiku ministeeriumikoolis
ja jätkas õpinguid Tartu
Reaalkoolis ning siirdus edasi Eesti
Vabariigi Sõjakooli, mille suurtükiväe
klassi lõpetas 1926. a. noo-remleitnandinal
Ohvitserina algas
teenistust Tartus Eatsarügemendis.
Teenistuse kõrval õppis Tartu ülikooli
loomaarstiteaduskonnas, mille
lõpetas 1936. a. Määraii 3-nda suurtükiväe
vet.-arstiks. ühtlasi oli dr.
Kukk lühikest aega Ratsarügemen-di
ja 2.-se Diviisi vet.-arstiks ja hiljem
sõja-veterinaarala erikursuste
lektorüiä Tartu ülikooli juures. Esimese
venelaste okupatsiooni ajal
(194(>-1941) Eesti Korpuse 182. Diviisi
vet.-teenistuse ülemaks. Teise
maailmasõja puhkemisel viidi dr.
Kukk koos Eesti väeosadega Venemaale,
kus tal õnnestus Porhovi
juures sakslaste poole üle tulla;
viibis Saksamaal sõjavangis kuni
1942. a> kevadeni.
Kodumaale tagasi jõudes oli Juubilar
lühikest aega jaoskonna vet.-
arstiks Vastseliinais) Võrumaal ja
Mjem,kimi kodumaalt lahkumiseni
Tbris l*ärhümaal.
Põgenenud Rootsi^ ta lõpetas erikursused
Stokhitumi Veterinaar-üli-kooli
juures ja alustas kutsealalist
tööd Lõuna^Rootsis. Dr. Kukk asus
1948. aastal Kanadasse, kus töötas
üle 10-ne aasta Kanada Lüduvalit-suses
liha järelevaatuse inspektorina
ja selle järele Lexingtönis, Kentuckys
samal kutsealal, ] kuni ameti-puhkusele
minfekuni.
Juubilar, pensionäriikka jõudes,
! veedab kops abikaa^saga oma ilusamad
päevad Sarasotas, Mehhiko
lahe kaldal,asuvas muiaväs kodus.
Ta võib tagasi vaadata oma aastakümnete
kestel läbitud eluteele täie
rahuldustundega, kUna möödunud
aastad on ohiüd rikkad! tööst, tegevusest
mitmetel erinevatel tööpõldudel,
nägu bibliofiilina ja Erater-hitase
Tähisteoste kirjastajana kui
ka peatoimetajana. Kõik seda on
tiivustäöud tema optimistlik ellusuhtumine
--töo, tõe ja elurõõmu
näd. Neid omadusi on tä jaganud
, siin paguluses oma lastele, paljudele
noortele, eriti oma akadeemiliste
yellede hulgas Korp! Frater-nitas
Tartuensises, keUe asutajaks,
auvilistlaseks ja kijddse väänistahe
; kandjaks ta on. üliõpilasena ja ohvitserina
.töötas kaasa paljudes eri-alalistes;
prganisatsiooiiides. Oli
sõjaväelise ajakirja „Sodür'i" kaastööline
ja kirjasaatja, avaldades
selles peamiselt populaarteaduslikke
töid sõjaväe veterinaarteenistuse
aineil. •
Juubelipäeval soe käepigistus Sulle
ja abikaasale arvukatelt sõpradelt,
konvendikaašlastelt, kutse- ja
relvavendadelt üle mitme kontinendi,
soovides Sulle palju tervist, õnne
jav helgeid päevi järgnevateks
aastateks!
;Eesi'i 40*ciastane
Eesti pagula^jastu algul alustasid
Rootsis peaaegu samaaegselt
kaks'eesti ajalehte, üks neist nädalaleht
„Välis-Eesti", mis kuupäeva
Päeva võrra varem alustas ilmumist
teine Rootsi eestlaste nädalaleht
„Teataja". Ka need alustajad
võrra oli hilisem „Teatajast", mis ja tegijad tulid oma ideedega Soo-suurepõgenenMse
40. aastapäeval mest „Malevlase" perest. Olles ol-tähistas
oma ilmumise 40. aasta- nud juba pikemat aega paguluses
päeva. Olles aastaid nädalaleht on ja kogenud sellise ühiskonna vaja-see
viimaseil aastail jäänud kord duši, oli nende esimeseks eesmär-kuus
ilmuvaks, üsna suurel määral giks kujuneda laialihajutatud eest-kirjastuse
Välis-Eesti & EMP väi- laste vahel rahvuslikku mõtet kand-jaandeid
tutvustavaks perioodili- vaks sidemeks Rootsis. \
seks väljaandeks, mida on toimetanud
Vello Pekomäe. ..Teatajal" on olnud 40 aasta
_ - , . • jooksul tõusu- ja mõõnaperioode,
.yahs-Ees 1 ^ alustas^ ^ilmumist toimetajad on surma läbi
sus km pagdaslaagrid ohd tais va- j^hkunud, välisihne vaheldunud,
tulevate^ ^dametega. kodmn^ast ^g. Teataja" on jäänud just sel-jpuga
lahti kistud pagulasi Ajale- ^^^^^^ värskeid ideesid kandvaks si-he
kauaaegne toimetaja kirjanik ^ ^ ^ ^ j ^ ^ ^ ^^^^ aastat ta-
Valev ^ Uibopuu ^ iseloomustas^ ai- kavandati. Nüüd on see meie
gust, et seda kandsid mitmeti Soo- sjjniapaistva tmtn„ri.iaiPh<>na
mes hangitud kogemused ja ka . . „ kultuuriajalehena
EKKT kunstinäituse avamisel otoMkmstiÄ . . laienenud oma ülesanneteg^a kogu
miHermani Evald Timusk, ees Benita Vomm/teniak toimetuse juures olid u^aailma eestlasi ühendavaks sõnu-
Saarnüt, Tiiu Kadak, Erna Rdvik Ja Ervin Milvek. . Foto: Vaba Eestlane mitmed sealt kaudu Rootsi saabu- j^y^^ndiaks. Alustas ilmumist 28,
nud lehemehed, kel oli olnud sideoktoobril
1944, on vahepeal Imi-meid
ajalehe „Malevlase" Jt. välja- ^ ^ ^ . . ^ ^ ^ ^ ^ ^ ihmimi^rioode
Eesti Kunstnike Koondise 29. aastanäitus,
seekord tervikuks koondatud
Eesti Maja näituste šaalij võitis
oma uues asukohas visuaalse terviklikkuse
poolest. Kindlasti oleks
)äevai, 3. novembril
Northern District Library galeriis
(40 Orchärd View Blvd) „Colour
and Form Society" 32. aastanäitus,
eksperimenteeriv mis koosneb 49 mitmesugustes teh*
kunstnik, kes võiboUa kõige pare-mkatesja materjalides väljapane-mini
väljendab end skulptuuris. tast.
andmisega.
Aastate jooksul on lehe juures
töötanud E. V. Saks, V. Uibopuu,
M. Kuldkepp, V. Saul, K. Kesa,
M. Üürike, kuna vastutavaks väljaandjaks
on 40 aastat olnud Per
Wieselgren, majanduslikuks juhiks juubelite puhul mõlemaid
Lembit Kriisa.
ja on nüüd jäänud Eesti Komitee
ja eesti organisatsioonide häälekandjana
kaks korda kuus ilmuvaks
ajaleheks.
,,Vaba Eestlane" õnnitleb nende
JÄRVE: On otsiv mitmetes stiili-sates
vormi-nides.
ja V 100-
näitus veelgi võitnud nõudlikuma des, kuid alati kõige veenvam liht-valiku
ja vähema tööde arvu jäM,
sest suurem osa esitatust nõudis
suuremat vaatlemise distantsi. Näitus
koosnes 67 numbrist millede
hulgas oli 10 teost millede välja
panemisega E.K.K.T. austas Ja mälestas
kolme 1984; aastal elust lahkunud
koondise lüget Leida Laane-pity
Jaam MUJan^t ning Joam Saarniitu.
: KADAK: Kindla käega ja siIma^
ga botaanilises vaatluses.
KÄÄRID; Võimeline kirjeldaja
mitmesugustes laadides, kalduva- , . . ^ , ^ ,
sega ülustratiivsesse. Karikakarde vembnm raamatukogu tundiiel
väH on looduse-poeetiliEe. . . . . . .,
Variatsioonide rikkus Ja näituse
hea kvaUteet pakub igale kunstihu- y^^^ Eestlane" on kahel talve- mis Timbu ja Tambu jõulu ajal nä-vilisele
midagi nauditavat. • perioodü avaldanud ajalehes laste- gid"; neis kolmes on samad tege-
Eestlastest esinevad Helmi Her- le mõeldud jutustuste kogu, mis hil- lased. Süs „Vä&e ümarik auto. *,
man alabaster skulptuuriga ning jem Toronto Eesti Seltsi Täiendus- „Jussi ja Sussi ehk suur vend ja
Osvald Timmas vesivärvimaaliga koolide komitee väljaandel on ümu- väike Õde", „Aaviku-Emmi ja pa-nud
eriraamatuna. Sellega on. aja- ha laps", „Segasukad ehk kõige
leht katsunud koolile kaasa aidata paremad lapsed maailmas, „Päris
noortele mõeldud eestikeelse luge- nukk", „Oma maja" ja „Printsess
mis vara soetamiseks. Piparpill."
„Guernävaca gorge".
Näitus jääb avatuks kuni 30. me-Ülejäänud
57 'teosest koosnev väi-
LILLEPÕLD: Mitmes: maalilises
nägemuses töötav kunstnik, kes ka
japanek 14 kunstnikult oMdpeami- skulptuurse vor^^^ eksperimen-selt
maalid õlis, vesiyäryis, akrüü- teerib. Kompositsioonid nr. 33 Ja 37
lis nmg segatehnikas. Skulptuurset ©n tihedad mi värvis kui ka kömpo-loomingut
oli neli mumbrit; täieli- sitsioonis.
kult puudus looming graafilistes
tehnikates. Üldise, tähelepanekuna MIL¥EK:Piisiv omas laadis, v^^
tõdesime, et kuigi suuremal osal yendava värvi Ja vormiga,
kunstnikel on enam või vähem väi
Just äsjase kooliaasta alguseks Salme Raatma on ennegi noorte-ümus
raamatuna Salme Raatma le kirjutanud („Mmu karu", EKK
nooremaüe mõeldud „Simsed Õu- 1956) ja „Mis sinust tuleb" (EVR
nad ja teisi jutte lastele". Raama- 1983) ja mõistab noortele läheda-tu
on illustreerinud kunstnik Abel selt maailma kujutada. See lugejas-
Lree, pakkudes just sellele vanuse- kond pole küll veel ise võimeline
se\ma Ja produktiivseima illustraa- grupile mõistetavaid joonistusi. neid lugema ja vajab vanaema
tori ning kunstniku Willima Kure- uues raamatus on kümme jutus- või ema abi, et need noorte seik-lek'i
tööde näitus „Kurelek's Vision tust: „Sinised õunad", ;,Punane lusedneüe emakeeles mõistetavaks
of Canada^ Näitus on väärt kü-vihm^^ saaksid,
lastamiseks.--- ..•
Ontarjw> Art GaUery'§ (317
Dundas West) on kuni 2. detsembrini
avatud iihe kanada omapära-jaknjunenud
oma väljenduslaad,
olid siiski mitmed otsiva instinktiga,
aina proovides erinevaid tehnikaid,
materjale ning stiile. Need
OÜd Herman, Järve, Marid, LiUe-põld
Ja Ants Vomm. Eksperimenteerimine
demonstreeris tahet ning
RELVIK: Tunnetame koloriitide
rahulikku, reaalset tasakaalu.
SÄARING:
anatoomiliselt
skulptuuridega.
^ , •^••^ . SortrigMlooduskaitsekeskuseson WLT: Suvi 1984
Kogenud skulptor, 25. novembrini avatud Frank
korrektsete kips-denäiü^^
motiive, mis autori poolt loo-
. , , , V . ' SILBERBERG: Uus ja huvttay ^"«^on e Ä Oklahoma ülikooli internatsio-^
energiat nuioommguvoimalustes totvus meie kmistis. Peaaegu Mp- y^^^^f^^J^^^^^ ^a^lse kirjandusajakirja tänavune ^^^^^^^^.^
kd ka eneses otsimiseks ning avar- ggjjj^^yg^^^ kolmas (Suvi 1984) on varia num- ^.^^
vaks. . ber, vaadeldakse kolme ameerika
. indiaanlase romaani, ungari luule- I. Mikiver vaatleb Arvo Valtöhi
dunaiseks. , . JkspermenteeriJato ^a mängleva pinstliga
probleemiks Jääb, kuidas erinevates
ideedes, tehnikates, materjalides,
jne, säilitada oma loomingulist
isikupära. Kunstiteos pealu
omama peale dekoratiivset Ja teh^
niHstkvaUteeti ka sisulise isikupärase
elantuse Jõu. .. . . ..
Järgnevalt lühikesed mittekriiti-lised
kömmenlaaiid näituse
vaatlusest.
reaalsele vaatlusele põhinevad mo
mvid kblorüdi Ja vormi tervik tajatGylaIUyes'i (1902-1983), fo- lühiromaanide kogu „üksilased
Eeiteateia võime märkida, et On- tosid Neustadt auhinna .zhürü liik- ajas"tl983), uurimusi lähenevast
TANNER: Arendab isikupärast tario Art Gallery's toimub 8. veeb- meist, vaadeldakse femmismist surmast, igaüks sellekohase erijuh-värvi
Ja vormi väljendust.
ULM-AUGUSTUS: Prönks-skulp-tuur
„VaatleJa" tundus olevat näituse
küpseim teos, •
ANTS VOMM: ^ Grupp reisikom-mentaare
mitmetest maailma lin-niarist
kuni 7. aprillini 1985 näi- luules ja itaalia kürjandüses, kriiti- tumiga: alkohoolik, tööhull ja letar-tus
tütliga „European Iceberg". line uurimus india-mglise autori gilme metsavaht. Iga novelli ro-
Selles esitatakse ülevaade tänapäe- Anita Desai romaanidest, jaapani maaniliin annab enam ja enam
vasest loomingust Itaalias ja Säk- romaanikirjanikust Kenzaburi impressionistlikku meditatsiooni,
samaal. Need on maad kuhu Amee- öe'st, filipiini draamast, Andres kus ümneb ka üks Valtoni loomin-rika
kontinendi kunstikogujate tähe- Zanzotto luulest, John Updike'i loo- guline kõrvalliin — aforismid,
lepanu on juba aastaid pöördunud, mmgust ja kolmanda maaUma ing- Müdver hmdab parimaks koi-
VABA EESTLANE
-TÖIMETIJS JA TALITUS
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—3-ni
Telefonid: toimetus 444-4823"
, '. talitus 444-4832
AEDMA: Kontrollitud spontaan- nadest JM teostuselt ühttane Ja Näitus ei piirdu mitte üksi kujutav- liskeelseist raamatuist,
susega loodud, alateadvusest tõus- osay, nähtud Ja esitatud isikupära- kunstiga, vaid on pjaanitsetud kui goojne-ugri ja balti keelte rubrii-väd
abstrakt-ekspressiivsed vinje- se huumoriga. »Babel of Creativity", kus osale-tiö
vadpeale 32 kunstniku/veel 10 ar-
. BJENITA VÕMM: ^LiUed" on hitekti, 16 disainerit, 8 fotograafi
Laias maalisektoris mõjuvad oma loos äkas punasuses, ja teater, moed ning filmid.
A. L.
gis vaatleb F. J. Oinas ArvoValliki-vi
(Valtoni) jutustusi „Põhjanaela
paine", öeldes, et need jutustused
on autori enese leiutatud, kasutades
rahvaluule ja müütide motüve,
VAB A EESTLASES :
•m tasuv ajalehe Maldas®
• leviku tõfti. '
Kuulutuste Mnnad
üks toll üher veerul $5.—
esiküljel $5.50
.KuuMtüsi võetakse vasto • .
nädala esimesse ajjalehte kuni
esmasp. homm. kella 11-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-
' map.hom^m. kella 11-ni. j
ttelo 444-4832
Väljaspool-tööaega? ••
' Leida Marley 223-0080
Postiaadress:
9 Pabravano Ct. -
Willowdale, Ont. M2R 3S8
. 1 BRpGOWSKI
OPTOMETRIST (OPTIK)
• Tel. 531-4251.
412 RONCESVALLES AVE.
AT HOWARD PARK
mest esimest, mis tegeleb joodikuga.
Valton, kelle peamine looming
on olnud lühijutud, näib olevat soovinud
seekord teha midagi muud,
milles ta on ka õnnestunud.
Märgitud on veel V. Terrase poolt
Endel Nirk'i Eesti kirjandus:
kuid ta on kasutanud neid vabalt. Arengulooline ülevaade" (1983),
ilma struktuursust arvestamata, leides et Nirk on maksimaalselt ka-
Vallikivi fantaasial pole püre ega sutanud piiratud ruumi, tal on' kont-keeldu,
see tormab vabalt maa roll faktide üle, tal on sobiv kriiti-pealt
taevasse, allmaaüma, merre lihe prespektiiv jaon üldiselt võija
selle põhja, koletiste kõhtu ja meline pidama kriitilist kunstilist
maailmalõppu. Mitmel korral on väärtust eraldatuna sotsiaalsest ja
neis siberi, soome-ugri, vene, kau- poliitilisest. Tema hinnang näib ole-kaasia
ja teiste rahvaluule motiivi- vat usaldatav,
de mõjutusi. Nende kõrval on suur Kaanepüdiks on Ivp Ivaski foto.
Kuulutamine
,,VABA EESTLASES
täidab oma eesmärgi!
l3«a»O4i»<)4a»0«l»<>4B»O«BE> i)«B»<>4BI>0«B»O«B4>«3»^
n > : < > 4 > e > o a > < M B a > o 4 i z > ( > « n > < > « D » o « » ( M E S o « S H > a
Maret Maiste „Rahvatantsijad", üks eeloleval nädalalõpul Torontos toimuval
kunstinäitusel esitamisele, tulev maat;^
USK JA ELU nr. 2 (45) — 1984.
Eesti AposÜik-õigeusu kiriku väljaanne.
Sisus: Püha Tihhoni „Kris-tus
kutsub", piiskop Jüri „Palve ,
küüditatute eest", ,,Peetrusest ja L. Trett„Lugeja kiri", :V. Velleso.
Paulusest", V. J. „tJlempreester „Pilguheitja vaatlusi", L. Trett
Nikolai Suursööt — juubilar", T. „Ülekohtu ohvrid", küsimusi ja
Petrovskaja-Khalili „Mälestus ko- vastuseid, Syndesmose juubel, kodumaalt",
„Kui pole palav ega soe" gudiiste uudiseid Austraaliast, Gö-
VASTUVÕTTKOKKULEPPEL (juhtkiri), S. Samon „ „USK ja teborgist, Inglismaalt,! New Yor-
ELU" viimased viis aastat^', Süvia gist, Stokholmist ja Torontost, Si-
Maria „Aleksander Schmemann A. nodi otsuseid, kultuurifondi toeta-l><>'
13ESK><III>0ig(XC>O4Sa>0«33>O<ŠC>0^!l>O4I»04^^ SolzhenitsÕn „Unustanud Jumala", jäid ja. lahkunute mälestamisi.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 13, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-11-13 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e841113 |
Description
| Title | 1984-11-13-07 |
| OCR text |
Nr.
TALITUSES
Hind Saate^
$ kxäat
StÄT 2.— $1^
3.— .50
l 18.- .70
9^ .70
5.- .70
V 10.— $1.—
JST 2.— .50 m 7.50 .50
11.- $1^
3.50 .50
SILE 10.~ .50
3. — .50
ÄDEL 3.— .50
IJ" . . . 9.— .50
^tad5r- i50
,50
8.- W.-
4. - .50
,) 20.— $1^
6.— JO
8.80 .50
1) 6,^ ,50
2.75
14.—
.50
.50
16.20^ J^^^
8.^ .70
18.-^:, liv-;
6.— .70
13.— $i.-;
19.50 .70
15.— .70
fA 4.— .50
Ojp 47.—
)6, mõlale $3.— mx 5.75 .50
;;.•v.../^^:7.^•••: :^V70-'
;...::..:;:-.i4.—.^vi.---
,^...:....•^:^:8^^:•:l.—
...:.-..::-8.-. M
i 8 ^ ' - : i^
7.-. '.70
ALL;. 10.— $1.75
; 2.50 .70
2.25 .70
12.-. $1.—
le) 12.-- $1.50
19.
10.
^ :5.-
25.-
.50
.70
$1.50
ii'V sest nad on teädliJcud
|de agressiivsusest. Itaalia
jania kommunistid on läi- .:
igemalegi ja tunnistavad
jajalikkust. Kui mitte muu
|iis neilgi on kaitset vaja
jsialismile". •
Udata;Ameerika TO-d või
jmeerika ajalehti, saame
liberaalid pole 30- aasta;
lülitunud. Mida muud ma.
[iiõtelda, kui näin, "et prof.
näitab Ameerika rahvalö
id Prinetikkudest, nõukd-test,
enriadest ja beebidest,
:]iks-sovjettide rahuarmas-viä
julgen loota, et amee-pole
eriti tarvis Kennani
list, mõistmaks, et sovjeti
)ole sarvi ega saba, kuid
üllatunud, et ameerika li- ,
pole senini õppinud vahet
tõukogude inimeste ja nõu-
[iiüsteemi vahel.
)plased;- isegi vasakpoolsed,
|cid, et natsid nautisid Bachi
jrtit ja võisiS olla head abi-
| d I ja armastavad isad,
(mai ajal võisid juute saata :
adesse. Eurooplased on vä-mõistiikud,
et kuulavad
jusid, mida räägivad tuhan-
[iitilised põgenikud, kes lai-tulevad
Nõukogude Lii-f.
igarist, Tshehhist, Poolast,
list, • Kampucheast,' Etioo-
Järgneb
finnsinnnfiRfinnfinsHfnfiniiiiiiiiiitnifniil!!
ATLAST
^mk mmMm tempäeval, 13. 1984— Tuesday, November 13,1984 UL7
•omi
.vei Jaak ' " — — „
Talvekuu &-ndal päeval tähistas
Floridas, Sarasotas elunev vet. arst
Jaak Kukk oma 80-ndat juubeli
sünnipäeva.
Juubilar sündis Võisiku vaEas
Viljandimaal väiketalu peres. Sai'
alghariduse Võisiku ministeeriumikoolis
ja jätkas õpinguid Tartu
Reaalkoolis ning siirdus edasi Eesti
Vabariigi Sõjakooli, mille suurtükiväe
klassi lõpetas 1926. a. noo-remleitnandinal
Ohvitserina algas
teenistust Tartus Eatsarügemendis.
Teenistuse kõrval õppis Tartu ülikooli
loomaarstiteaduskonnas, mille
lõpetas 1936. a. Määraii 3-nda suurtükiväe
vet.-arstiks. ühtlasi oli dr.
Kukk lühikest aega Ratsarügemen-di
ja 2.-se Diviisi vet.-arstiks ja hiljem
sõja-veterinaarala erikursuste
lektorüiä Tartu ülikooli juures. Esimese
venelaste okupatsiooni ajal
(194(>-1941) Eesti Korpuse 182. Diviisi
vet.-teenistuse ülemaks. Teise
maailmasõja puhkemisel viidi dr.
Kukk koos Eesti väeosadega Venemaale,
kus tal õnnestus Porhovi
juures sakslaste poole üle tulla;
viibis Saksamaal sõjavangis kuni
1942. a> kevadeni.
Kodumaale tagasi jõudes oli Juubilar
lühikest aega jaoskonna vet.-
arstiks Vastseliinais) Võrumaal ja
Mjem,kimi kodumaalt lahkumiseni
Tbris l*ärhümaal.
Põgenenud Rootsi^ ta lõpetas erikursused
Stokhitumi Veterinaar-üli-kooli
juures ja alustas kutsealalist
tööd Lõuna^Rootsis. Dr. Kukk asus
1948. aastal Kanadasse, kus töötas
üle 10-ne aasta Kanada Lüduvalit-suses
liha järelevaatuse inspektorina
ja selle järele Lexingtönis, Kentuckys
samal kutsealal, ] kuni ameti-puhkusele
minfekuni.
Juubilar, pensionäriikka jõudes,
! veedab kops abikaa^saga oma ilusamad
päevad Sarasotas, Mehhiko
lahe kaldal,asuvas muiaväs kodus.
Ta võib tagasi vaadata oma aastakümnete
kestel läbitud eluteele täie
rahuldustundega, kUna möödunud
aastad on ohiüd rikkad! tööst, tegevusest
mitmetel erinevatel tööpõldudel,
nägu bibliofiilina ja Erater-hitase
Tähisteoste kirjastajana kui
ka peatoimetajana. Kõik seda on
tiivustäöud tema optimistlik ellusuhtumine
--töo, tõe ja elurõõmu
näd. Neid omadusi on tä jaganud
, siin paguluses oma lastele, paljudele
noortele, eriti oma akadeemiliste
yellede hulgas Korp! Frater-nitas
Tartuensises, keUe asutajaks,
auvilistlaseks ja kijddse väänistahe
; kandjaks ta on. üliõpilasena ja ohvitserina
.töötas kaasa paljudes eri-alalistes;
prganisatsiooiiides. Oli
sõjaväelise ajakirja „Sodür'i" kaastööline
ja kirjasaatja, avaldades
selles peamiselt populaarteaduslikke
töid sõjaväe veterinaarteenistuse
aineil. •
Juubelipäeval soe käepigistus Sulle
ja abikaasale arvukatelt sõpradelt,
konvendikaašlastelt, kutse- ja
relvavendadelt üle mitme kontinendi,
soovides Sulle palju tervist, õnne
jav helgeid päevi järgnevateks
aastateks!
;Eesi'i 40*ciastane
Eesti pagula^jastu algul alustasid
Rootsis peaaegu samaaegselt
kaks'eesti ajalehte, üks neist nädalaleht
„Välis-Eesti", mis kuupäeva
Päeva võrra varem alustas ilmumist
teine Rootsi eestlaste nädalaleht
„Teataja". Ka need alustajad
võrra oli hilisem „Teatajast", mis ja tegijad tulid oma ideedega Soo-suurepõgenenMse
40. aastapäeval mest „Malevlase" perest. Olles ol-tähistas
oma ilmumise 40. aasta- nud juba pikemat aega paguluses
päeva. Olles aastaid nädalaleht on ja kogenud sellise ühiskonna vaja-see
viimaseil aastail jäänud kord duši, oli nende esimeseks eesmär-kuus
ilmuvaks, üsna suurel määral giks kujuneda laialihajutatud eest-kirjastuse
Välis-Eesti & EMP väi- laste vahel rahvuslikku mõtet kand-jaandeid
tutvustavaks perioodili- vaks sidemeks Rootsis. \
seks väljaandeks, mida on toimetanud
Vello Pekomäe. ..Teatajal" on olnud 40 aasta
_ - , . • jooksul tõusu- ja mõõnaperioode,
.yahs-Ees 1 ^ alustas^ ^ilmumist toimetajad on surma läbi
sus km pagdaslaagrid ohd tais va- j^hkunud, välisihne vaheldunud,
tulevate^ ^dametega. kodmn^ast ^g. Teataja" on jäänud just sel-jpuga
lahti kistud pagulasi Ajale- ^^^^^^ värskeid ideesid kandvaks si-he
kauaaegne toimetaja kirjanik ^ ^ ^ ^ j ^ ^ ^ ^^^^ aastat ta-
Valev ^ Uibopuu ^ iseloomustas^ ai- kavandati. Nüüd on see meie
gust, et seda kandsid mitmeti Soo- sjjniapaistva tmtn„ri.iaiPh<>na
mes hangitud kogemused ja ka . . „ kultuuriajalehena
EKKT kunstinäituse avamisel otoMkmstiÄ . . laienenud oma ülesanneteg^a kogu
miHermani Evald Timusk, ees Benita Vomm/teniak toimetuse juures olid u^aailma eestlasi ühendavaks sõnu-
Saarnüt, Tiiu Kadak, Erna Rdvik Ja Ervin Milvek. . Foto: Vaba Eestlane mitmed sealt kaudu Rootsi saabu- j^y^^ndiaks. Alustas ilmumist 28,
nud lehemehed, kel oli olnud sideoktoobril
1944, on vahepeal Imi-meid
ajalehe „Malevlase" Jt. välja- ^ ^ ^ . . ^ ^ ^ ^ ^ ^ ihmimi^rioode
Eesti Kunstnike Koondise 29. aastanäitus,
seekord tervikuks koondatud
Eesti Maja näituste šaalij võitis
oma uues asukohas visuaalse terviklikkuse
poolest. Kindlasti oleks
)äevai, 3. novembril
Northern District Library galeriis
(40 Orchärd View Blvd) „Colour
and Form Society" 32. aastanäitus,
eksperimenteeriv mis koosneb 49 mitmesugustes teh*
kunstnik, kes võiboUa kõige pare-mkatesja materjalides väljapane-mini
väljendab end skulptuuris. tast.
andmisega.
Aastate jooksul on lehe juures
töötanud E. V. Saks, V. Uibopuu,
M. Kuldkepp, V. Saul, K. Kesa,
M. Üürike, kuna vastutavaks väljaandjaks
on 40 aastat olnud Per
Wieselgren, majanduslikuks juhiks juubelite puhul mõlemaid
Lembit Kriisa.
ja on nüüd jäänud Eesti Komitee
ja eesti organisatsioonide häälekandjana
kaks korda kuus ilmuvaks
ajaleheks.
,,Vaba Eestlane" õnnitleb nende
JÄRVE: On otsiv mitmetes stiili-sates
vormi-nides.
ja V 100-
näitus veelgi võitnud nõudlikuma des, kuid alati kõige veenvam liht-valiku
ja vähema tööde arvu jäM,
sest suurem osa esitatust nõudis
suuremat vaatlemise distantsi. Näitus
koosnes 67 numbrist millede
hulgas oli 10 teost millede välja
panemisega E.K.K.T. austas Ja mälestas
kolme 1984; aastal elust lahkunud
koondise lüget Leida Laane-pity
Jaam MUJan^t ning Joam Saarniitu.
: KADAK: Kindla käega ja siIma^
ga botaanilises vaatluses.
KÄÄRID; Võimeline kirjeldaja
mitmesugustes laadides, kalduva- , . . ^ , ^ ,
sega ülustratiivsesse. Karikakarde vembnm raamatukogu tundiiel
väH on looduse-poeetiliEe. . . . . . .,
Variatsioonide rikkus Ja näituse
hea kvaUteet pakub igale kunstihu- y^^^ Eestlane" on kahel talve- mis Timbu ja Tambu jõulu ajal nä-vilisele
midagi nauditavat. • perioodü avaldanud ajalehes laste- gid"; neis kolmes on samad tege-
Eestlastest esinevad Helmi Her- le mõeldud jutustuste kogu, mis hil- lased. Süs „Vä&e ümarik auto. *,
man alabaster skulptuuriga ning jem Toronto Eesti Seltsi Täiendus- „Jussi ja Sussi ehk suur vend ja
Osvald Timmas vesivärvimaaliga koolide komitee väljaandel on ümu- väike Õde", „Aaviku-Emmi ja pa-nud
eriraamatuna. Sellega on. aja- ha laps", „Segasukad ehk kõige
leht katsunud koolile kaasa aidata paremad lapsed maailmas, „Päris
noortele mõeldud eestikeelse luge- nukk", „Oma maja" ja „Printsess
mis vara soetamiseks. Piparpill."
„Guernävaca gorge".
Näitus jääb avatuks kuni 30. me-Ülejäänud
57 'teosest koosnev väi-
LILLEPÕLD: Mitmes: maalilises
nägemuses töötav kunstnik, kes ka
japanek 14 kunstnikult oMdpeami- skulptuurse vor^^^ eksperimen-selt
maalid õlis, vesiyäryis, akrüü- teerib. Kompositsioonid nr. 33 Ja 37
lis nmg segatehnikas. Skulptuurset ©n tihedad mi värvis kui ka kömpo-loomingut
oli neli mumbrit; täieli- sitsioonis.
kult puudus looming graafilistes
tehnikates. Üldise, tähelepanekuna MIL¥EK:Piisiv omas laadis, v^^
tõdesime, et kuigi suuremal osal yendava värvi Ja vormiga,
kunstnikel on enam või vähem väi
Just äsjase kooliaasta alguseks Salme Raatma on ennegi noorte-ümus
raamatuna Salme Raatma le kirjutanud („Mmu karu", EKK
nooremaüe mõeldud „Simsed Õu- 1956) ja „Mis sinust tuleb" (EVR
nad ja teisi jutte lastele". Raama- 1983) ja mõistab noortele läheda-tu
on illustreerinud kunstnik Abel selt maailma kujutada. See lugejas-
Lree, pakkudes just sellele vanuse- kond pole küll veel ise võimeline
se\ma Ja produktiivseima illustraa- grupile mõistetavaid joonistusi. neid lugema ja vajab vanaema
tori ning kunstniku Willima Kure- uues raamatus on kümme jutus- või ema abi, et need noorte seik-lek'i
tööde näitus „Kurelek's Vision tust: „Sinised õunad", ;,Punane lusedneüe emakeeles mõistetavaks
of Canada^ Näitus on väärt kü-vihm^^ saaksid,
lastamiseks.--- ..•
Ontarjw> Art GaUery'§ (317
Dundas West) on kuni 2. detsembrini
avatud iihe kanada omapära-jaknjunenud
oma väljenduslaad,
olid siiski mitmed otsiva instinktiga,
aina proovides erinevaid tehnikaid,
materjale ning stiile. Need
OÜd Herman, Järve, Marid, LiUe-põld
Ja Ants Vomm. Eksperimenteerimine
demonstreeris tahet ning
RELVIK: Tunnetame koloriitide
rahulikku, reaalset tasakaalu.
SÄARING:
anatoomiliselt
skulptuuridega.
^ , •^••^ . SortrigMlooduskaitsekeskuseson WLT: Suvi 1984
Kogenud skulptor, 25. novembrini avatud Frank
korrektsete kips-denäiü^^
motiive, mis autori poolt loo-
. , , , V . ' SILBERBERG: Uus ja huvttay ^"«^on e Ä Oklahoma ülikooli internatsio-^
energiat nuioommguvoimalustes totvus meie kmistis. Peaaegu Mp- y^^^^f^^J^^^^^ ^a^lse kirjandusajakirja tänavune ^^^^^^^^.^
kd ka eneses otsimiseks ning avar- ggjjj^^yg^^^ kolmas (Suvi 1984) on varia num- ^.^^
vaks. . ber, vaadeldakse kolme ameerika
. indiaanlase romaani, ungari luule- I. Mikiver vaatleb Arvo Valtöhi
dunaiseks. , . JkspermenteeriJato ^a mängleva pinstliga
probleemiks Jääb, kuidas erinevates
ideedes, tehnikates, materjalides,
jne, säilitada oma loomingulist
isikupära. Kunstiteos pealu
omama peale dekoratiivset Ja teh^
niHstkvaUteeti ka sisulise isikupärase
elantuse Jõu. .. . . ..
Järgnevalt lühikesed mittekriiti-lised
kömmenlaaiid näituse
vaatlusest.
reaalsele vaatlusele põhinevad mo
mvid kblorüdi Ja vormi tervik tajatGylaIUyes'i (1902-1983), fo- lühiromaanide kogu „üksilased
Eeiteateia võime märkida, et On- tosid Neustadt auhinna .zhürü liik- ajas"tl983), uurimusi lähenevast
TANNER: Arendab isikupärast tario Art Gallery's toimub 8. veeb- meist, vaadeldakse femmismist surmast, igaüks sellekohase erijuh-värvi
Ja vormi väljendust.
ULM-AUGUSTUS: Prönks-skulp-tuur
„VaatleJa" tundus olevat näituse
küpseim teos, •
ANTS VOMM: ^ Grupp reisikom-mentaare
mitmetest maailma lin-niarist
kuni 7. aprillini 1985 näi- luules ja itaalia kürjandüses, kriiti- tumiga: alkohoolik, tööhull ja letar-tus
tütliga „European Iceberg". line uurimus india-mglise autori gilme metsavaht. Iga novelli ro-
Selles esitatakse ülevaade tänapäe- Anita Desai romaanidest, jaapani maaniliin annab enam ja enam
vasest loomingust Itaalias ja Säk- romaanikirjanikust Kenzaburi impressionistlikku meditatsiooni,
samaal. Need on maad kuhu Amee- öe'st, filipiini draamast, Andres kus ümneb ka üks Valtoni loomin-rika
kontinendi kunstikogujate tähe- Zanzotto luulest, John Updike'i loo- guline kõrvalliin — aforismid,
lepanu on juba aastaid pöördunud, mmgust ja kolmanda maaUma ing- Müdver hmdab parimaks koi-
VABA EESTLANE
-TÖIMETIJS JA TALITUS
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—3-ni
Telefonid: toimetus 444-4823"
, '. talitus 444-4832
AEDMA: Kontrollitud spontaan- nadest JM teostuselt ühttane Ja Näitus ei piirdu mitte üksi kujutav- liskeelseist raamatuist,
susega loodud, alateadvusest tõus- osay, nähtud Ja esitatud isikupära- kunstiga, vaid on pjaanitsetud kui goojne-ugri ja balti keelte rubrii-väd
abstrakt-ekspressiivsed vinje- se huumoriga. »Babel of Creativity", kus osale-tiö
vadpeale 32 kunstniku/veel 10 ar-
. BJENITA VÕMM: ^LiUed" on hitekti, 16 disainerit, 8 fotograafi
Laias maalisektoris mõjuvad oma loos äkas punasuses, ja teater, moed ning filmid.
A. L.
gis vaatleb F. J. Oinas ArvoValliki-vi
(Valtoni) jutustusi „Põhjanaela
paine", öeldes, et need jutustused
on autori enese leiutatud, kasutades
rahvaluule ja müütide motüve,
VAB A EESTLASES :
•m tasuv ajalehe Maldas®
• leviku tõfti. '
Kuulutuste Mnnad
üks toll üher veerul $5.—
esiküljel $5.50
.KuuMtüsi võetakse vasto • .
nädala esimesse ajjalehte kuni
esmasp. homm. kella 11-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-
' map.hom^m. kella 11-ni. j
ttelo 444-4832
Väljaspool-tööaega? ••
' Leida Marley 223-0080
Postiaadress:
9 Pabravano Ct. -
Willowdale, Ont. M2R 3S8
. 1 BRpGOWSKI
OPTOMETRIST (OPTIK)
• Tel. 531-4251.
412 RONCESVALLES AVE.
AT HOWARD PARK
mest esimest, mis tegeleb joodikuga.
Valton, kelle peamine looming
on olnud lühijutud, näib olevat soovinud
seekord teha midagi muud,
milles ta on ka õnnestunud.
Märgitud on veel V. Terrase poolt
Endel Nirk'i Eesti kirjandus:
kuid ta on kasutanud neid vabalt. Arengulooline ülevaade" (1983),
ilma struktuursust arvestamata, leides et Nirk on maksimaalselt ka-
Vallikivi fantaasial pole püre ega sutanud piiratud ruumi, tal on' kont-keeldu,
see tormab vabalt maa roll faktide üle, tal on sobiv kriiti-pealt
taevasse, allmaaüma, merre lihe prespektiiv jaon üldiselt võija
selle põhja, koletiste kõhtu ja meline pidama kriitilist kunstilist
maailmalõppu. Mitmel korral on väärtust eraldatuna sotsiaalsest ja
neis siberi, soome-ugri, vene, kau- poliitilisest. Tema hinnang näib ole-kaasia
ja teiste rahvaluule motiivi- vat usaldatav,
de mõjutusi. Nende kõrval on suur Kaanepüdiks on Ivp Ivaski foto.
Kuulutamine
,,VABA EESTLASES
täidab oma eesmärgi!
l3«a»O4i»<)4a»0«l»<>4B»O«BE> i)«B»<>4BI>0«B»O«B4>«3»^
n > : < > 4 > e > o a > < M B a > o 4 i z > ( > « n > < > « D » o « » ( M E S o « S H > a
Maret Maiste „Rahvatantsijad", üks eeloleval nädalalõpul Torontos toimuval
kunstinäitusel esitamisele, tulev maat;^
USK JA ELU nr. 2 (45) — 1984.
Eesti AposÜik-õigeusu kiriku väljaanne.
Sisus: Püha Tihhoni „Kris-tus
kutsub", piiskop Jüri „Palve ,
küüditatute eest", ,,Peetrusest ja L. Trett„Lugeja kiri", :V. Velleso.
Paulusest", V. J. „tJlempreester „Pilguheitja vaatlusi", L. Trett
Nikolai Suursööt — juubilar", T. „Ülekohtu ohvrid", küsimusi ja
Petrovskaja-Khalili „Mälestus ko- vastuseid, Syndesmose juubel, kodumaalt",
„Kui pole palav ega soe" gudiiste uudiseid Austraaliast, Gö-
VASTUVÕTTKOKKULEPPEL (juhtkiri), S. Samon „ „USK ja teborgist, Inglismaalt,! New Yor-
ELU" viimased viis aastat^', Süvia gist, Stokholmist ja Torontost, Si-
Maria „Aleksander Schmemann A. nodi otsuseid, kultuurifondi toeta-l><>'
13ESK> |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-11-13-07
