Vaba eestlane , December 22, 1983

              Iie 2 VABA BESniANE- Edjapäevai^ 22 detsembril 1983 — Thuxsday/December 22,1983 Nr. 95
zaaaa
Eestlane, 1955 LeslieSt.
.M3B2M3-
j • TOIMETAJA: Hannes Oja,
• TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev TiM
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832
TELOMISfflNNAD Kanadas: aasta $51.—, poolaastas $28,—
ja veerandaastas $15,'—
TELUmSfflNNAD väljaspool Kanadat: aastas $65,—
aastas $35.—ja veerandaastas $18,-:-
Aadressi muudatus 70 e. Üksiknumbri hind 70 Co
KUULUTUSTE..HINNAD üks toll ühel veerul:
"kuulutuste küljel $4,75, tekstis $5,—, esiküljel $5.
' FREE.' iSTON-IÄN
J Publishedby Free Estonian Publisher Ltd.
1955 LesUe St; bod Mills, Ont. M3B 2
Hugo Treffneri giimnaasiumi 100. aasta Juulieli tähistamisest osavõtjad endised õpilased Eesti Majas. Pil­dil
1. rida vasakult: Hans Möks, Kicfeard Antik, prof. Karl Aun, prof. Karl Taagepera^ Richard Ilves,
piiskop Karl Eaudsepp, Erik Liigand, prof. dr. Endel Tulving, Jaan Treumuth, Verner Peterson, prof.
Ants Elken. 2. rida: Evald Oder, Charles jPanksep, Udo Mällo, Aleksander Toiger, Valdeko Pikkand, Arno
Taagepera, Kristjan Kangro, Lembit Susi, Jüri Elken, Heino Rebane, Erik Saar, Ants Aug, Aksel Pügi.
3. rida: Kaljo Urbel, Juhan Käis, Georg ntal, Jaan Helmeste, Lembit Schasmin, Lembit Sõmerma, Richard
LeUep, Um® Kook, dr. Joha!me§'Paidre,^
JMda lähemale joiiavaä T©roE-tols
eeloleval snvel toimiiväd tJIe-snaailmsed
Eesti Päevad, mis toi-
Miivad teatavasti 8. juulist kuni 15.
Juulini, seda pingelisemaks muutu­vad
ettev^istustööd ja seda mh-kerni
kuhjub E3TO-84 Peakomitee
j a sdle erisektsioonide^^^^^^^^t^
lugen^atnid detaile ja probleeme,
mis! nõuavad Idiret lahendamist.
Peakomiteesti saadud informatsioö-ni
põhjal kulgevad ettevalmistused
kõigis sektorites siiski rahuldavalt
ning vaba maailma eestlaskond
võib kuue kuu pärast toimuvaiteie
suurpidustustele vastu minna pa­rimate
ootu!ste|a lootustega;
Kelolevate Ülemaailmsete Eesti
Päevade korraldajad ja organisee­rijad
lähtuvad nende pidustuste
korraldamisel \ samast põhilisest
seisukorrast^ juba
1972. aastal toimimud
esimehe eestlaste lilemaailmsete
smprpidustuste korraldamisel. Sel­leks
printsipiaalseks aluseks on
Teen^umüs, ist eestlaiste iile
ne kokkutulek mitmesuguste mass-piduistuste
ja -ürituste raamides ei
i^e mõeldud imte^^^^^^^^^^^a^ meie
duma rahvus- | i kpkkuhointunde
HüvnstBmiseks ja eestluse säilita-jniseks,
vaid mejje peaime need pi­dustused
ära kasutama ka eesti
ndmisgrupl ja rahvuskultuuri tut­vustamiseks
piduistuste asukoha­maa
elanikele Ja jtshtkonnale ning
selgitama teistele rahvastele ka
jneie kodumaal praegu valitsevat
(iMa)rdä^ kus eesti rahvale mi Ve­nemaa
pkupatsioonijõudude poolt
yäg;ivildselt pealesurutud põlatud
ja vihatud kommunistlik rezhiim.
Pidustuste välissuhete küsimufee-
Ifi pühendati juba esimesel ESTO-I
1972. aastal erilist tähelepanu
suurejoonelise rongkäigm korralda­ja
ber kogutud ttöioFema tadri -©ler-glliselt
jiikiima ja tegutsema, taot^
Ied<fö ühtlasi oma tööle majandus­liku
kandepinna loomist ka valjais-pool
eesti^Fahvusgruppi.' ..
Mitmekesiste^iilesannete läbivil-'
mišeks. on ESTO-84 välfesektsiöoni
tegevus jaotatud alatoimkondade
vahel, mis tegutsevad ^ 7 Isikust
koosnevatelst gruppidest. Nii on
ühe grupi ülesandeks EStO-84
programmiraamatu koostamine.
Programm on toodud eesti keeles,
kuid raamatusse kogutakse kuulu­tusi,
mis avaldatakse Inglise kee^
le!s. Kuulutuste hinnaks on siinse
standardi järele ette nähtud 60(K-dollarit
lehekülg, milliste sum-
;a loodetakse katta trükikai'-
lud. See toimkond taotleb ka tea­tud
ärides eestlastele hinnaalan­dust
ning üritab kokkuleppe saa­vutamist
ühe õllevabrikuga ESTÖ
varustatuid õlle müümisdts
teajäl.^•^•.•^'.r"^^:
Teine .toimkond- iirltab • ESTO
reklaamplakatite iilespanemilst
trammide ja busside peatuskohta­des
asuvatesse TTC klaasist oote­ruumidesse,
samuti on selle toim­konna
ülesandeks ingliskeelse
propagandavoldikis koostamine j
mida kavatsetakse produtseerida
50.000 eksemplari ning saata mas­siliselt
laiali Kolmanda toimkonna
ülesandeks on kontaktide saavuta»
inine massimeediumidega r— tele-vilsiooni-
ja raadiojaamadega ning
[ega. See toimkond on ju-saatnud
ka kaks infor-matsiooni-
teadaannet massimeediu­midele,
parlamendUiikmetele, lin­navalitsuse
liikmetele ning teistele
oluliselt tähtsatele Isikutele ja
Institutsioonidele.
i Giiinnacisiym^
yybeli piihul loroiitQ^ 1983. €i<
osa meist
töötäyatelst noortest qn kõrge kva-misega,
kuid järgnevatel iilemaar
Ilmsetel suurpidüstustel 1976. aas­tal
Baltlmore'is ning 1980i aastal
Stokholmis on meie rahvuskultuu­ri
ja irahyuslikke probleeme püü­tud
kohalikule pärisrahvale ja po­liitilistele
ringkondadele veelgi- mõ­juvamalt
selgitada. Eriti sihna-paistvald
tulemusi saavutati välüs-suhete
organiseerimisel Stokhol­mis,
kus linn oli ehitud sini-must-valgete
tippudega ning Rootsi vä-itsuse
esindajad võtsid aktiivselt
osa meie pidustustest. Seda fakti
esfle tuues on; siiski
kriipsutada, et Rootsas Ön meie
Iprobleemläe avalikule fooiiomüe
tõstmine palju lihtsam ja kergem
kui siinsel mandri]| kus ainult vä­hesed
osk|avad m^ritleda Eesti
si^kohta ja veelg! väiksem prot^
sent rahvastÜoist on teadlikud
lEestis pi^egu valitsevast meie rah-inimesed
nmg on inni^a oma
ülesannete juures. Paljud neist ei
ole eesti üritustega varem tegele­nud,
kuid nüüd aimavad seda SUDP
rema Innuga oma panuse eestluse
heaks, millest võib järeldada ai­nult
üM: meil leidub rohkelsti ühel
või teisel põhjusel eesti rahvusli­kust
tööst ja eestlusest eemale jää­nud
nooremaid võimelisi Jõude,
kuid nende aktiviseerimiseks tuleb
nad üles otsida ning leida kaaluv
motiveering nende tööle rakenda-
Sada aastat tagasi^ 7. dets. 1883,
sai Hugo Treffner Tartus xmiale
kooli asutamiso loa. Seda luba oli
ta juba varemgi taotlenud, kuid
see oli tagasi lükatud. Ka seekord,
luba oli ainult keskastme kolmele
alamale klassile, klassika haru
õppekava ulatuses. Ja muidugi, õp­pekeeleks
oli saksa keel, ainult
usuõpetust võis õpetada eesti kee­les
ning nagu pooljuhuslikult ka
paar tundi eesti keele õpetust nä­dalas.
Seo oli kuidas Hugo Tref^
neri kool oma ajalugu algas, tolles
iilikooliTlinnas, mis tol ajal .oli Õie­ti
saksa linn ja ülikoolgi oli läbi ja
läbi saksa ülikool nii keelelt kui
meelelt. Koolide ülemvalitsus oli
venelaste käes Ja Tartus olid ka
vene ning saksa kõrgemad koolii
Kool sai hiljem uusi klässe-ils-haaval
juurde, kuid läks vä|/, vä­ga
kaua aega enne kui sdleköoli
lõpetamisega pääses ka iököoli.
Kui uskuda kooli ühe ninijkama
kasvandiku, Anton Hansen ramm-saare
sõnu: kui maapoiss ^i^arga-mäe
Indrek oma maavülasi^ vam­muses
Tartu ,,vaksalis" y)orime-he
võttis, et see ta Maurde kooli
viiks, sestindrek ise oli jssimest-korda
oma elus linnas — ais voo­rimees
kordas niitu ja miti korda,
et vilets kool, iitles veej vägagi
halvasti ning Üsas, et sellil koolil
ei ole „ei õigust ega ilusaid rõi­vaid-^
.Viimase all mÕtle^^ uh­ket
linnariidest kooli-kuube kõrge
kraega, kuld-nööpidega ja muude
ilusate märkidega, nagu seda oli
uhketel ja kõigi Õigustega vene' ja
saksa koolidel samas linnas. Tolle­aegne
voorimees pidi ju teadma
mis ta ütles, tema kuulis jä nägi
kõike, sõidutas nii suuri ja kõrgeid
härrasid, ametnikke ja aritvärke,
kui ka üliõpilasi ning koolipoisse.
Praegu ju muidugi tekiks ka kü­simus,
et mispärast keegi üldse
sellisesse kooli^ ihkas, millel polnud
„ei õigust ega ilusaid rõivaid?"
Jah, aga voorimees ütles veel mi­dagi.
Kui Indrek küsis, et kuidas
hän^Mauruse jutule võiks saada,
siis voorimees vastas nobedalt, et
„igat kanti ja igal ajal". See'pi­di
siis tähendama, et härra Mäu
rus ise oli väga :sõbralik, lahke ja
vastutulelik mees. Voorimees ütles
veel midagi. Ta ütles, et vanahär­ra
Maurus olevat ka „raha-maias"
mees ja käskis Indrekul koguni oma
rahakotil „käsi peal 'hoida". Aga
nagu Indrek ise arvas, see tema
kohta ei käinud, sest temal raha
mikuinü palju ei olnud.
Nõnda peamiselt niisugused ees­ti
maapoisid nagu Vargamäe Ind­rek,
alias Anton Hansen, sinna
Treffneri kooli tulidki, sest „ilusate
rõivastega" koolidesse nad ei saa­nud
minna, kuigi oleks vahest väga
tahtnud. Kes neist oli selleks luga
vaene, kellel selleks vene või sak­sa
keele oskus oli veel liiga kehv,
või kes oli juba liiga vana ja teda
sellepärast poleks Vastu võetud.
Mõnelgi oUd kõik need kolm pattu
koguni korraga, s.t. oli vaene, oli
ettevalmistuselt nõrk ja oli ka vaha/
Aga nad olid ärkamisaja rahvus­likust
vaimust nakatunud, vaimu­vara
tahtsid nad koguda, edasi
tahtsid nad jõuda, kasvõi ülikooli­ni
välja kui amult jõuaks. Treffner
võttis nad kõik vastu. Kes väga
vaene oli, sellele andis ta elamise
kooli juures ja leidis ka mõnda vä­hemat
tasulist tööd, kas koristami­ses
või teiste nõrgemate järeleai-tamises.
Kes teadmiselt oli nõrk,
sellele aitasid teised õpilased kaa­sa.
Vanus ei tähendanud midagi,
vanemaid poisse pani ta teisi
järele vaatama, Nõnda kasvas seal
koolis ühisvaim, mis oma juurtelt
oli rahvuslik, võidi omavahel ka
eesti keelt kõnelda, mida saksa koo­lides,
teha ei oleks saanud ja vene
koolides oli isegi kõvasti keelatud.
Selle vaimu juurde kuulus muidugi
ka vaimuvara kogumine, mida teh­ti
kohati päris ahnelt, sest igaühel
oli juba palju aega kaduma läinud,
mida tiii tasa teha. Sellejuures
mõned käisid päris mitu aastat,
teised ainult aasta või isegi vähem,
mõni käis ainult poole päevaga ku­na
teise poole pidi kuskil töötama,
mõni kadus vahepeal ära ja tuli
uuesti aasta või paari pärast ta­gasi.
Aga tõsiselt oma õppimisi
võeti, õpiti selle juures ka seda
kõige tähtsamat mida üldse õppida
saab — õppima. Nõnda^ oli Treffne­ri
kool nagu hüppelaud, sealt võis
lõpuks ikkagi :saada ka „ilusate
rõivastega" koolidesse, või iseseis­valt
edasiõppimise teel nii kauge­le,
et eksternina mõne teise kooli
juures ülikooli sisseastumise^ eksa­mid
ära teha.
Imestama peab, mida suudetakse
siis kui selleks on tahet. Kui vaja­ka
oli saksa,või vene keel, vÕi mõ­lemad;
süs sellegi õppimiseks ei
läinud rohkem kui aasta või paar,
kuigi õppevahendid olid puudulikud,
ja parimaks õppimise kohaks oli
vana koliga segamini ja kütmata
kooli pööning, külm kui hundilaut
ning hüüti kas „Siber" või ,,Ger-maania".
Aga keele või mistahes
muu aine tuupimiseks see oli vaik­ne
koht ja teist paremat kõhtä sel­leks
lihtsalt ei olnud.
Treffneri kooli oli juba esimeseks
semestriks registreeritud 54 Õpi­last,
aastast aastasse läks asi üha
suuremaks ja enne kümne aasta
möödumist oli koolis õpilasi juba
ligi 400. Ruumid jäid kitsaks, ka
juurdeehitused ei aidanud, klassi­ruume
tuli üürida mujalt. Aga
Treffner pidi seda ka kuidagi ma­jandama,
seit vähestel eesti pois­tel
oli küllalt raha. Sellepärast ta
võttis oma kooli mõningaid mitte­eestlastest
logardeid, kas või mõ­ne
krahvi 'või vürstipojani välja,
kes olid mujalt koolist välja visa­tud
või muidu eeniale jäänud. Kuid
nendel oli raha, mille peale Treff­ner
„maias" nii nagu voorimees
seda teadis. Aga imekombel tuli
mõnelegi nendest selles koolis ka
lõpuks õppimise himu peale ^ ja
kui see mi oli, siis: see tõ| Treffne-rile
kuulsust ja tuge isegi väga kõr­getes
kohtades, mida samuti oli
alati vaja. Kooli vaimu see aga ei
rikkunud, sest omavahel võidi mit­te
ainult eesti keelt kõnelda, vaid
ka eesti asju arutada, millega Hu-ga
Treffner ise oli alati päri ja ka
kaasa tuli. Tema eestvõttel korral­datigi
aktusi või arutlusi tolleaeg­seile
eesti suurmeestele nagu Jo­han
Köler või Carl Robert Jakob­son,
kelle nimesid „ilusate rõivas­tega"
kooMes^ ei tuntud ega ei ol­dud
kuuldudki/
(Järgneb)
-:Buisti.''
Senise: t^igevuse - jä ^ ©rgaiiseeri-iniuistulemusie
põhjal võib ütelda,
®t ESTO-84 ettevalmlstamfeel vä­lissuhete
küsimusele võimalikult
kiapUrilise ^ vaatevälja andmine
ning suure arvu noorematesse ge-meiatsioonidesse
kuuluvate eestlas­te
kaasatõmbamine on loonud vä­lissuhete
Äteiooni 'tegevusele
Mndigd alused. Sektsiooni juhata­ja
KaiiBs Meipoom, kes on ühtlasi
i:STO-84 Peakomitee abiesime-
• r Jai lõpuks Ki Melpoomi :sek^
šloön peab leidma ka võimalusi
valitsi^asutustelt majanduslike toe­tuste
tsaamiseks pidustuste kulude
lieks, onn- ©Msid prnm enda üm-: tatmisete VaistavaM sismmasSdl
-Välissuhete " sektsiooni tööga on
tihedalt seotud ka Eesti lipu akt­sioon,
kuna kavas on 500 sini-must-
valge lipu heiskamine Toron­tos.
Lippude heiskamiseks on lä­birääkimised
käimas linnavalitsu­sega,
riiklike ametiasutulstega, äri­dega,
hotellidega jne., kusjiures
suuremaks probleemiks on vähene
lipuvaitaste arv avalikes kohtades.
Samuti tuleb välissuhete sektsio^^
nii tegeleda tseremoniaalse osa
korraldamüsega pidustuste avsimise
ajal ning ron^älguga. Mõlematel
osakondadel on oma kogenud ju­hid
ja allstaabid, kes aitavad kaa­sa
nende suAle - .ülesannete lähen-loodetakse
saada Kanada föderaa^ M^TO ¥€
valitsuselt ja Ontario provintsiva-litsuselt.
Pntario provintsivalitsus
suhtub -eelsttaste suurettevõttesse
soojalt, nagu see selgus äsjasel
vastuvõtul Ontario peaminister
; William Davise juures, kus viibi­sid
ESTO-84 Peakomitee esimees
T.. Metsala ja "abiesimees K, • Mei-
Mnverenfsih
nemisest võib järeldada, et jäi^
miste Ülemaäihnsete Eesti Päeva­de
ettey^mistairiisest räägltekse
tagasihoidlikult, kuld selle tagasi^
hoidlikkuse varjus tehakse palju
ttö^d. Jääb amuU
tegutsemlsindu ja nooriislipco
energiat ei jätku mitte ainult Eesti
PäevadekSj vaid ka nendele järg­nevateks
päevadeks, kuudeks ja
BRÜSSEL — NATO rilMdevällsmmistrid Brüsseis toimunud kon-verentsü
andsid väljakutse nõukogude bloki riikidele alustamaks uues­ti
polütüiste nõupidamistega relvastuse ja uute USA keskulatusega tuu­marelvade
üle, mida praegu paigutatakse Lääne-Euroopasse.
Kuid välisministrid kordasid Stokholmi Ida-Lääne läbirääkimis-
NATO püsivat pakkumist rakettide tele Euroopa julgeolekuküsimuste
paigutamise otsuse muutmiseks, üle arutlemiseks,
kui relvastuse koldoilepe võidakse Konverents algab 19. jaan., kus
saavutada ja kutsusid vastaspooli võivad kohtuda USA välismmis-läbirää^
dmiste koheseks umsti- ter George Shultz ja ^N. liidu vä-alustamiseks
Genfis. lisminister Andrei Gromõko
Varem olid NATO riikide valis- ning alustaksid . läbirääkimisi kõr-ministrid
teatanud, et Bad lähevad gemal tašemeL
ühendriikide rahvas sai suure ja
tugeva shoki kui terroristid sõitsid
23. oktoobril lõhkeainetega täidetud
veoautol Beiruti lennuväljal asuva
ameerika mereväe sõdurite peakor-terihoone
külje alla ja õhkisid hoo­ne.
240 sõdurit sai surma ja amee­riklastele
sai päevapealt selgeks, et
sõjajõududega opereerimine Kesk-
Idas on riskantne ettevõte, kuna
seal ei respekteerita ühendriikide
tähelippü ja merel asuvaid lennuki­kandjaid
ja ristlejaid vaid ainult
toorest jõudu. ,
Kuidas võis see juhtuda? Kilidas
oli võimalik, et lõhkeainetega täi­detud
veoauto, kus rooli taga istus
oma elu ohvriks toov terrorist, võis
sõita sõjaolukorras suure hoone
juurde, kiis elasid ja magasid sa­jad
mereväe sõdurid? . ....
Asja on nüüd edasi-tagasi uuri­tud
ja lõpuks on Ühendriikide kaiit-seministeeriumi
erikomisjon jõud­nud
otsusele, et sõdurite kaitseks
ei olnud võetud tarvitusele küllal­daselt
ettevaatus- ja kaitseabmõu-sid.
Sündmuste käigu reskonst-rueerimisel
on selgunud, et lõhke­ainetega
täidetud Mercedes Benz
veoauto sõitis takistamatult mere­väelaste
valduses asuva hoone par-kimisplatsUe,
tegi seal kaks ringi,
tormas läbi hoone ümber tõmma^
tud okastraataia, sõitis kahe val­veposti
vahelt läbi, purustas hoonet
ümbritseva raudaia raudse värava,
sõitis üle 18 tolli kõrguse kaitseks
maha pandud mustaveetoni ja lä­bistas
lõpuks lüvakottidest kaitse­valli.
See oli viimaseks takistuseks
ning nüüd suunas juht oma sõiduki
täie lõhkeaintelaadungiga vastu
majaseina, muutes järgneva pliffh-vatusega
kogu hoone rusuhunni­kuks.
Mereväe sõdurite ohvitserid ei
ole sellega nõus, kui neid süüdis­tatakse
hooletuses. Nende arvates
võtsid nad kõik vajalikud kaitse-abmõud
tarvitusele, kuid vabasur­ma
muievate, n.n. kamikaze ter­roristide
vastu ei ole nende hin­nangul
kindlaid kaitseabmõusid.
240-ne mehe mõrvamisega lõppe­nud
kallaletungi asus omal käel
uurima ka Ühendriikide mõjuvõim­sam
ajaleht „New York Times"
ning see uurimistöö andis mõnes
mõttes üllatavaid tagajärgi. Nii
selgus, et sõdurite peakorterite
juurde paigutatud valvurid seisid
oma postü laadimata püssidega.
Ajaleht leidis, et sõdurid ja ohvit­serid
alahindasid terroriaktsioone,
vaatamata sellele, et terroristid
OÜd juba varem samalaadse kalla­letungiga
purustanud suure osa
Ühendriikide saatkonnahoonest
Beirutis. Uurimise tulemusena
avastati ka, et ohvitserid ei olnud
saanud ^ terroriaktsioonide vastu
võitlemiseks küllaldast ettevalmis­tust.
Neid puistati küll üle läbitöö­tamata
luureandmetega, mis oleta­sid
võimalikke desperaatseid kalla­letunge,
kuid Beirutis asuvatel
ameerika I sõjaväelastel puudusid
spetsialistid ja eksperdid saabunud
materjalide läbitöötamiseks ja' va­jalike
järelduste tegemiseks.
Kuid Beirutisse saadetud ameeri­ka
ohvitseridel on sellele informat-sioonUe
veel midagi olulist juurde
lisada. Nad rõhutavad, et marine
üksused saadeti Beirutisse erapoo­letute
jõududena, kuid Washtogto-ni
erapooliku poliitika tulemusena,
millega soodustatakse Lübanonis
kristlasi ja maha surutakse muha­meedlasi,
on tekkinud tohutu yaen
ameeriklaste vastu. Selle vaenu
ohvriks langes ka 240 ameerika sõ­durit
ja see vaen on muutunud
veelgi tigedamaks, sügavamaks ja
desperaatsemaks pärast seda kui
president Reagan sõlmis Iisraeliga
koostöölepingu araablaste vastu
võitlemiseks.
Ühendrikide sõjajõudude juhid
peavad lõpuks tõdema, et president
Reagani ja tema nõuandjate üli­malt
kristlaste ja üsraelisõbralik
polütika nõuab ohvreid. Neid ohv­reid
ei suuda ära hoida lennukite
emalaevad ega kiired hävituslennu­kid.
Araabia terroristidel on oma
võitiusvahendid ning tulevikus võib
karta uusi kallaletunge ja pommi-atentaate
ühendriikide sõjaväebaa­sidele
ja saatkonnahoonetele.
Tuumasõda käsitava ameerika
propagandafümi „The Day After"
valmistajad teevad selle kontrover-siaalse
filmiribaga nähtavasti head
raha. Akuutse teema tõttu on JfÜ-mii
miljoneid vaatajaid ülemjere-maades
ning Miokassad ei jõua
• (Järg IL 3) •
t
II
^1J
• C i
• 4 I
I.,
Nr. 95
VAU
NXDAI
24., 25., 26. ja|
dr. R. Pai
31. dets. ja 1.
dr. T.Maimj
Näitused
Centre'is
Kortright Cen
Toronto Conse
poolt opereeritul
se, säilitamise
tainise keskus,
gasl McMichael^
gis oli ümber
sai Kortright
kogi ajutiseks k
burgl galerU
Kortrighty gale
dust vaatlevate
tograafide loo
Detsembrikuu
homm. kuni ke
iga päev nälia
Kaks nendest oi
on ^upp seepi
lustratsioone va
Imponeeriv,^ (\
huvilistele kmdl
1981. aastal su
loodust tõlgend
Strasserl suure
üldtiitliga „Desi
Imetlusväärse
rendatud detai
botaanikast, te
monokroomis,
leiutatud ja arej
poneerivad jusi
detaili nhig 1
Sellist jõudu ei
le tuna.
Teises galerii
vnsvaheliselt hä
fotograafi Bill
värviUstest 1
fotoloomingust
tud populaarne
Wüdemess".
Kortright Ge
tav sõites Hwy
ni Major Mac
lega paar m
varsti Pine V
jäOe paar miili|
mc Kortright
Komment^
(All
kõike seda r]
neile pakutaks
Filmi näidati
maal sajas te:
nelja päeva
tamas 250.000
vastu on nÜ sl
jad Lääne-Saks
tele filmidele
piat. „The DaI
demonstreerimj
Shveitsis, Tai
kaitseminister
mainis, et see
määral tasaka^
Independent Bj
ty poole nõudj
taks võimalus
seks oma hinJ
dependent Bro|
kellele allub
siaalsete filmil
nõudmise tagaj
on tegemist fil
ja tasakaalust]
Kuid propai
After*^* pole j|
Euroopa riikidj
se kaugesse
FüipUnid, kuhi
kassettides s:
FUmi demonst
sed ringkonna<
paania raami(
riikide baaside
del.
Ja N. LüdusI
mi rahvale,
härrad on end|
ja seda salaji
nud. Vähemal)
N. Lüdu staaj
kolai Ogarkovj
nikele antud
Kogu see fil
le propagand]
kabfnstab
kindlakäelisel
Kuid fümi
käsi - midp>
ber poleemikJ
lab raha ncm
huvide kahjuj
ei häiri ega
H