1982-12-09-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 92
.82 VABA EESTLANE nel l, 9. detsembril 198^ _ Thtirsday, December 9, 1982
[sel ilitiuniid
itiase talityses
)õrastega X in
-:5.25
itaalia Mes6.3§
Ssimene kšts^
koostsmfi-
^rtsog&Difiialo
laoses - — Ž4t
kdoISõhtntea Sestf
KOKARAAAIilTIIBr
PitrbIM
Inga C&n.
|E taiitusies^
^sti kommunistliku partei
" öiixxj ,,Estbüro^\^
rohkem erialade järele,
I nii, et parteiline töö sõ-ledasse
ühendusse jäi. •
ri sõjaväeringkonna luu-,
-jaguneb kolme sektori:
pnie ja Skandinaavia,
fpris • on peategelasteks
ilased. IJlbikäimineEes-
[peäasjalikulf lamburi ja
|boni volinike kaiidü, kus
Eesti enamlased Jea,
IX, Sammel, j.t. Kohtadel
Id luuret agendid-residen'
>isavad lähedal ka koha-iunistide.
kesikustele. Nii--
fdendina töötas Tallinnas
>ü liige, iseseisev sotsiä-iiman,
kes -^^esti sõjalae-äraviimist
katsus or-i;
siis Venemaale põge-iseseisvate
sotsialistide
fmiterni kongressil esitas
(1|pheka) teenistusse as-
LUMINE
[917. a. revolutsioonini
ametiühingud Vene või-
\t ärakeelatud. Eesti töö-oli
seega alles lapse-cui
ta maailmasõja ja re-
Ipdävikulises õhidoi^^
[uste demagoogia ^taller^
Pjaid parem ajaleht.
kBAjEESllAST
>masõpradek!
ADVOKAADID š Colour & form 30-s aastanäitus
ENNALFRED
AÖVOKAAT-NÖTAM
loöffl 1002, Royid 1 ^ ToW
Toronto Dominiofli Ceatra
P M Ö M ^ ^ 326, Toroa*©
Ort. (Bay ÄjKiEag) M5K 1K7
24-tuiidi telefoni yalveteemfl
ADO PARK; ^.c.
P A R K : - / ^
Ad?<Mi[aadid-^Mt
õhtuti 447-2Ö17 või 929-3425
Allakirjutanu m aastate jooksul
pidevalt eesti kunstihuvilist puM^
ktit informeerinud Colour ic Fbrim
kunstiühingu tegeviisest ning eesti
soost ^stnike osatähtsusest selles.
See ühing ön olnud esmemis-foorumiks
nendele> kes on soovinud
oma loommgu suunata kanada puh-
Ikule, Hiljuti peetud 30-s aastanäitus
rõhutas seda fakti, sest esinesid
9 eesti kunstnikku kokl^u 11
teosega näitusel esitatud 40 tööst.
Kunstiloommgu maailma on alati
ohiud ning peabki jääma pulbitsevaks
vibreerivaks nähtuseks ühiskonnas,
isegi kui mõningad otsingud
juhivad meid mõttetuste nmg
ebaloogilisuste kuristiku äärele ehk
võivad vajuda anti-esteetilisše
See kõik Ön iihiskonna
TOOME
LA.Sc,LLB.
Ycfflkdale Mace, 1 Yorkdale Hoad,
Süite 207
Telefon 789-7579)
762-23(J7
niBig negatiivsed ja positiivsed ä ä rr
Mused oh ikka tasakaalus. Tõelisteks
pattudeks loommgu moraali
vastu on kunstiloomingu nime aU
esindatud massproduktsioon ning
sensatsionalismük^kõik millise vahendiga.
Colour & Forml tegevus m oi-nud
vaba üliäärmusMkest tendentsidest.
Näitused on olnud kontrolli-ttud
erapooletute valikkomiteede lä-^^^
hi professionaalsuse garanteerimi-
JOHN E. SOOSAAR.
.A.
55 Umycrsžty Ave., Ste.
TeL 862-7115
Toronto, Ont M512H7
Teeme kiired ja lühidad kommentaarid
eesti kunstnike esita-ihid
töödele:
Helmi Hermaii oleme tundnud
peamiselt maalijana, kuid tema
ülevaatenäitusel Karu galeriis
avastasime temas tugeva ja produktiivse
skulptori. Ta esmes seekordselt
näitusel kahe kunstkivi-massist
korrektselt teostatud skulptuuriga.
Eärl laingi „Külas" hmdame,
e i kunstnik on teadnud millal töö
on valmis. Nii maalimislaadi kergus
kui ka koloriidi pehmus annavad
edasi tunnetatud mieeleolu.
Kai Käärid. Kuskil on öeldud, et
loommg ön kõige otsekohesem siis,
kui ta on nagu mäng. K. Käärid
näib alati lõbu tundvat mängust ilma
suurte probleemideta, kuid ta
tööd ön korrektselt lõpetatud, peamiselt
segatehnikas ja äratuntava
isikupärasusega.
Abel Lee esitas
sümbolistliku komi
Ervin Müvekut
näha jälle esinemas. Tema spontaansed
koloriidi ja
akvarellid on alati isi
äratuntavad.
Leena Raudveed õppisime tundma
5 naiskunstniku näitusel. Tema
„€onfiguration'^ on vihjeline objekti
vormi määritlus kerges pastell-koloreeruigus
grafiidijoonistus. See
on hea maal, mille lihtsate staatiliste
tõmmete ümber olevad pehmed
toonilaigud loovad ebamäärast
poeetilist-lüürilist meeleohs.
Lem Sootsi segatehnikas kaks
kompositsiooni kuulusid tugevamate
tööde hulka näitpsel. Kolorüdi
ja tekstuuride lahendused abstraktsetes
vormides on ama ohiud
Sootsi isikupäraks, esitatu
oli tagajärg hea.
Oss Timmas esmes külaliskunst-nikuna,
olles ka zhürii liige. Tema
tõsimeelne mehhikoäinelme maal
oli Timmase tuntud tehnikas, kuid
otsinguga reaalses suunas. Huvitav
oli taeva käsitlus ürgvanade arhitektuurivormide
kohal.
Evald Timuski loommgu parir
maks on ikka olnud monotüüpia
KANN, DC.
DOCTOR OF CHIROPRACmC
. 212 DinMckCir. /
. Td. 489.0562 :
niiuiniiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiH
SÄNDOWN GARAGE
2312 Kingston Rd.,
Scarboro, M IN 1T$
AUrOPARANDUSSD
SOODSALT
FIRUUGITÜD AUTODE
^^^^^^^^^^^^
Omanik
HSmY (Heikki) MUIJR^
lilHilSllliHMimiiHIM
viinis
võidukäik
HELJSINGI-- Soome vodka vallutab
USA turgu oma kõrge kvaliteedi
ja veelgi rohkem »Afganistani
vahejuhtumi tõukejõuga. Soome
vodka müük USA-s tõusis pärast
1979. aastat enam kui 2,5-kordseks.
Selle turumaht on nüüd tõusnud
21%-le kõigist importvodkadest.
Finlandia-vodka eksporti ÜSA-sse
alustatil970-ndate aastate alul,
mil see peaasjalikult piirdus New
Yorgi ja idaranniku piirkonnaga.
Aastal 1976 toimus müügiagendi
vahetus, mülega müügialaks saadi
kogu ÜSA. Soome vodka müügiarvud
on arenenud järgmiselt: 1977
- 348.000 pudelit (0,75 1.), 1978 -
504.000, 1979 — 588.000, 1980 —
1.080.000 ja 1981 — 1.560.000.
Aastail 1980—81 on selgesti näha
n.ö. Afganistani mõjutusi, kui paljud
ostjad eemaldusid N. Liidu vodkast.
Stoiichnaja vodka müük laskus
aastal 1980 1.440.000 pudeli
võrra, mis tähendas üle kolmandiku
langust.
tehnika impressionlstiikis stiilis.
Ka esitatud Seedriom vaade oli
tehniliselt puhas, paranduseta ning
meeleolukas monotüüpia.
Siuikohal lisan informatsiooniks^
et E. Timusk, asudes Niagara
Falls'is, on olnud aastaid aktiivne
sealses kunstielus ning äratanud
mitmel puhul tähelepanu oma loo-mmguga.
Viimasel kohalikul näitusel
tunnustati tema monotüüpia
parimaks maaliks näitusel, teine
töö sai teise auMnna.
ABEL LEE
OPTiCAL STUDIO Ltdo
R. SCmp), saksa optik
Snor vaM eiiroopa prilUraaine:
Rodenstoek, Metzler.
ind contad lensidle
1586 BLOOR STT. W; liänav lääo
ne pooü Ihmda8'e siibway'ä
1. 535-6252
iiSSIIIIillllllllllllillilllilllllllllllllllilllillllilillillllBllllMill
lON AIR APPUANCE SERVICE
PARANDAME
IMniitaskappe ja pliite — igat ISiM
lAr 31 aaMat tööpraktikat
Tel 533-9334
H
VABA EESTLANE
TOlMEilJS JA TALOT
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—3-ni
Telefonid: toimetus 444-4823
taHtus 444-4832
Toimetaja H. Oja kodune
tei;481-5316
EUULUTAMINE
• VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
üks toll ühel veeral ... $4.25
esiküljel $5.—
tagaküljel $4.50
. Knnlntosl võeitsilkse vsštn*
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella 11-rii ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella ll-ni.
tel. 444-4832
Väljaspool tööaega:
TRIPS. TRAPS. TRULL
Uminnid ,,Vaba Eestlases^V perekonna
ja ko^na aasta- pnlanS-1982
„Ma lähen ka isa kooli, ikui suur den. Kas
niuhllMid
,,Kas sajsa JcopU nüne tea<^
5,Trips ei tea. Trap mõnikord teal)."
; /: ,„Ägä.siiia??";-;:.: • . : , ^ ' '
,,Mina ka niõnikord teaa."
Ja suure pingutusega pahvatab I M : ,
;,,Rr-aalko6l!*f" _ ^ • - '
«Ahaa! See on ju tore. Siis sõidame isa juurde.
Ega smd omapead tänavale või jätta."
Autojuht panejb Trulli pehinele nahkistmele istuma,
istub ise ette. Kogu teo kilkab Trull heameelest.
Sõit ei kesta aga laii^ kaua. I M
iab, kui auto varsti peatub kõrge mitmekords©
;maja-ees.
Autojuht astiibmaha ja ü ^
,iSa istu ütlüd ilusti paigal, ära sa esmast liiguta,
enne kui ma tagasi tulen."
Autojuht kaob tükiks ajaks koõliniajja. Kulub
aega, enne kui ta leiab TruUi isa/ Ta seletab isale,
laiidas ta Tixdü leidis.
Isa raputab tänades autojuhi kätt, tasul
Hiljutisel Joann Saarimdu iseseisval näitusel oHsliurimaks tööks Sigtuna vallutamise teemaline õlimaal,
suurus ©15 .S8,s 36". Õlimaali omas eesti; kuhstikollektsioiäär; J. KemM Vancouverist.
Foto: Vaha Eestlane
Helmi Liivandi 251-6495
Leida Marley\ 223-0080
Postiaadress:
9 ParravanoCt
WiUowdale, Ont. M2R 3S8
Lk. 7
AldoLca1tik76
• • • • • • • .• - - • • \
See oli just enne jõulupühi, 13.
jõulukuu päeval 1912, kui Viljandi
Maakoguduse kirikumõisas nägi
ilmavalgust praost, Jaan Lattiku
noorim võsu Aldo. Juba koolipõlvest
alates astus poiss populaarsuses
oma isa jälgedes; paraku küll
vahest veidike teises vaimus. Selle
saladuse põhjusteks olid ja on
veelgi — teiste heade omaduste
kõrval — alatine heatujulisus ja
huumorimeel.
Aldo Lattik lõpetas Viljandi
Maakonna Poeglaste Gümnaasiumi
aastal 1930. Tondi Ühendatud öp-peasutused
ja Tartu Ülikool olid
lõpetatud aastaks 1935. Tema tegevus,
kindlustuse alal, algas Tallinnas
1936. a. näärikuul K/S Ees-ti;
Lloyd'i juures, kus ta tõusis peainspektoriks
1939. Lisaks sellele
omandas veel Kanadas ka maakleri
tiitli.
Selline on ohiud Aldo Lattik'u
elu praktiline külg. Lisaks sellele
on tal tulnud olla Kaitseliidu kompanii
ülemaks, „Vanemuises" ooperisolistiks,
perekonnapeaks jne.
Need kõrval-harrastused on sageli
olnud saatuslikud. Just see, et ta
juhtus olema „Vanemuises" raskesti
asendatav solist oq)eris
„13eemon", päästis ta küüditamisest.
Sõprussidemed võimaldasid
1944. a. küünlakuul nurgakese põ-genikelaeval,
mis viis Rootsi ja sellega
vabadusse.
Aldo Lattik on) olnud a^tiiyne
käasalööja alati ja igalpod. Oli see
Tartus Korp! Vironia liikmena
(Aldo põhimõtteks oli siis, et tu-deerimine
ärgu segagu lõbusat üliõpilaselu!)
või Tallinnas, kui ka
hiljemi Montrealis seltskondlikul
alal.
Kindlustusala on aga olnud ja
jäänud juubilarile elutööks. Seda
on ta edukalt praktiseerinud paljude
aastate jooksul ka omauuelko-dumaal
Kanadas. Seal on ta lisaks
sellele olnud Ralhvüsfondi juhatuse
liige, Montreali Segakoori esimees,
mitmekordne Eesti Seltsi esimees,
Eesti Liit Kanadas liige ja kuulunud
20 aastat RVN-sse (BKN'u).
Ja, uskuge või mitte, ta oli 1957.
a. isegi Kanada Konservatiivide
Partei kandidaadiks. Viimases
võistluses tuli viie hulgas teiseks.
Mulgi kohta isegi nimetamisväärne
saavutus.
Pole see elu aga kaugeltki olnud
alati roosiline. Juba kodumaal
avastati tuberkuloos, mis aga Rootsis
osutus kasvajaks ja operatiivsel
teel kõrvaldati. Alles hiljuti suri
kodumaal vend Heino.
Nagu eelpool ijnainitud, on Aldo
Lattik andnud oma rohke panuse
eestlaskonnale ja me teame, et ta
selleks on ka nüüd alati. vabnis.
Juubilari hulgaliste sõpradega liitub
ka Korporatsioon Vironia, soovides
oma vilistlasele veel pikka iga.
Henry Tekkel
eest ja toob Trulli õpetajate tuppa, Mis poisiga
siin peale hakata? Ja kiudas emale ta leidniisest
teatada? Kõigepealt helistab isa riidekauplusse.
Õnneks teab ta, missugusesse kauplusse ema pidi
minema. Kauphisest -mtatakse, et j«xyua V a i ^
ennist laste kadumise üle \^ga kohkus. Ta jättis
enne äraminekut ärisse mitu telefoninumbrit^ kuhu
talle Võiks helistada, kui poisid peaksid ärisse
tidema;või kui keegi nad suina tooks.
Isa märgib need telefönimiiiibrid üles ja helistab
kordamööda ühte kohta, sü^ siis kolmandasseKahes
kohas on ema käinud ja kõ-
Kolmandas kohas pole ta
(üldse käinud. Tripsu ja Trapsü kohta ei teata
mitte midagi ütelda... Üsna kurvalt helistab isa
neljandasse kdhta. See on kohvik, kus ema pidi
tädi Annegä kohtama ja kus poisid pidid kooke
^,Vaevalt küll kuulen kohvikust midagi paremat,"
mõtleb isa. Kuid just süt tuleb rõõmustav
..•vastus:
,,Prouä Vaino palus teatada, et kaks last juba
on leitucj. Preili Vaino istub nendega parajasti
siin. Lapsed on oma dimatusest juba toibunud.
Proua Vaino läks politseisse kolmanda kadunud
lapse pärast.
Isa võtab otsekohe telefoniühenduse
jaoskoimaga. Tal on õnne.
,,Jah, proua Vaino ön alles siin. Laps^
sdcs teeme kõik, mis vähegi V^alik."^
„Kas ma saaksm proua Vainoga kõnelda enne
kui ta ära läheb?"
Proua Vaino rõõm on muidugi suur, kui ta
Oina mehelt kuuleb; et ka Trull on õnnelikult leitud.
Ta teatab sellest politseis ja ruttab kooli.
Härra Vaino oü klassi läinud. Trull istub vana
tüseda inspektori seltsis õpetajate toas, joonistab
punase pliiatsiga autosid ja koeri ja jutustab oma
toredast autosõidust. Kui ema smna tuleb,
siis lööb TruUkaks^k^^^
„Ema, kui arinsa näoga kutsu mul oli! Ja sinine
auto oli kõige ilusam. Ma sõitsin sellega. Kas
Trips ja TVaps tulevad ka siia?"
Ema käe kõrval astus Trull viimaks kohviku
uksest sisse. Väsinult istub ema toolile. ;
TMi Anne vaatab teda kaastundlikult ja ü^
, Joü see aUes p ^
Ema tellib endale kuuma kohvi.
,,'jamina saan k o l m kooki!" hõiskab Trull:
„Bmake, kas anname Tripsule-Trapsule ka mi-dagihead?"
Ettekandja preili naeratab ja ähvardab näpuga:
.,ilra teeninud te seda küU ei de!"
Meie jutustuse kangelased Trips, TraiDs ja TniU
lähevad vastla snirtele ÄdmiBšteleo
11
llitillMllinii!l»iSiiH^^^
2.
iAULUPEOi
Kui ema pärast seda kadumist ja õnnelikku
leidmist oma poistega jälle koju jõudis, siis ütles
„Pidage meeles, Trips-Traps-Trull, niipea
ma teid enam Tallinna kaasa ei võta. Mitte enne,
(kui te suured ja mõistlikud poisid olete."
Sel suvel peeti Tallinnal parajasti, laulupidu.
Sellest hakati juba maikuu lõpul rääkima, kuigi
pidu ise pidi olema alles jaanipäeva ajal.
Arutati aina, kas laulupeo ajaks palju külalisi
tuleb. Kas ema kooliõde Tapalt tuleb. Kas onu
Jaan Tartust tuleb ja kellega ta tul^b.
Poisid pärisid igapäev, kas onu Jaan tuleb kc^
gu perega. Nad tahtsid nii väga näha onu lapsi,
Antsu ja Tiiut.
Kõneldi ka sellest, kuhu külalised magama
panna. Vanaisa muidugi isa tuppa diivanUe. Ta-pä
külalme tädi Anne tuppa. Onu Jaan pöönm-gu-
kambrisse. Kui Ants ja Tiiu tulevad, siis ne-ined
Trips-Traps-Trulli tuppa.
Poisid ootasid kõigi nende rääkimiste jwlrast
suure huviga laulupidu. Kurb oli ainult see, et
ema ei tahtnud kuuldagi nen^e laulupeole kaasavõtmisest.
Isa tahtis sellest veel vähem kuulda.
„01ete alles liiga noored ja rumalad", arvas
isa: „kaote jälle ära. Otsi siis teid, —- kogu ilus
pidutuju oleks rikutud." ^
Mida lähemale jõudis laulupidu, seda suurema
põnevusega ootasid poisid külalisi. Vanaisa kujutas
aegsasti, et tema ei tule. Onu lubas ikka tulla
ja kogu pere kaasa tuua, aga teatas üsna laulupeo
-,: 12'
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , December 9, 1982 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1982-12-09 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e821209 |
Description
| Title | 1982-12-09-07 |
| OCR text |
Nr. 92
.82 VABA EESTLANE nel l, 9. detsembril 198^ _ Thtirsday, December 9, 1982
[sel ilitiuniid
itiase talityses
)õrastega X in
-:5.25
itaalia Mes6.3§
Ssimene kšts^
koostsmfi-
^rtsog&Difiialo
laoses - — Ž4t
kdoISõhtntea Sestf
KOKARAAAIilTIIBr
PitrbIM
Inga C&n.
|E taiitusies^
^sti kommunistliku partei
" öiixxj ,,Estbüro^\^
rohkem erialade järele,
I nii, et parteiline töö sõ-ledasse
ühendusse jäi. •
ri sõjaväeringkonna luu-,
-jaguneb kolme sektori:
pnie ja Skandinaavia,
fpris • on peategelasteks
ilased. IJlbikäimineEes-
[peäasjalikulf lamburi ja
|boni volinike kaiidü, kus
Eesti enamlased Jea,
IX, Sammel, j.t. Kohtadel
Id luuret agendid-residen'
>isavad lähedal ka koha-iunistide.
kesikustele. Nii--
fdendina töötas Tallinnas
>ü liige, iseseisev sotsiä-iiman,
kes -^^esti sõjalae-äraviimist
katsus or-i;
siis Venemaale põge-iseseisvate
sotsialistide
fmiterni kongressil esitas
(1|pheka) teenistusse as-
LUMINE
[917. a. revolutsioonini
ametiühingud Vene või-
\t ärakeelatud. Eesti töö-oli
seega alles lapse-cui
ta maailmasõja ja re-
Ipdävikulises õhidoi^^
[uste demagoogia ^taller^
Pjaid parem ajaleht.
kBAjEESllAST
>masõpradek!
ADVOKAADID š Colour & form 30-s aastanäitus
ENNALFRED
AÖVOKAAT-NÖTAM
loöffl 1002, Royid 1 ^ ToW
Toronto Dominiofli Ceatra
P M Ö M ^ ^ 326, Toroa*©
Ort. (Bay ÄjKiEag) M5K 1K7
24-tuiidi telefoni yalveteemfl
ADO PARK; ^.c.
P A R K : - / ^
Ad? |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-12-09-07
