1978-02-14-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE teisipä©v^> 14; veebruaril 1978 — Tuesday,
Hind Saatekulu-id
d n
2.50 85
3.- . ; ss-•
2Ä) 15
2.50 15
5.-
3.50 35
3.- 35
4.30 35
35
3.- .15 ;
3.~- 15
5.- 40 .
5.~; 25
450 15
450 25
1.50
25
2.- 20
1.50
14.- 85
6.65 40
2.1C 40
5.^ •40
2.50 • • '20
255 20
2.25 20
2.25 2C
,:V-^46 ;
1.50 15
4.-
A
40
30
40
;-5.--: ^ 40
40
6 - 20
.1.50.:- ^
2.75
2.50
lat
at
2.25 35
Itult kõvast karistusest
|da, kui tõsiselt saksa sõ-suhtusid
sellisesse va-fveösse.
Osa süüalustest
L-ümneks aastaks vang-kunnitööle;
teised ei pää-fju
vähemaga. Mõistan
le ärimeeste poolt šaks-
Wud Norra kroonid veeti
pniläeyaga Arctümus;
need müüdi edasi Nor-
Inuliikumisele või Inf^lis-
|asele .teenistusele, kes
Iga varvas spioone ja
Iseid sabotööre saks-
|e vastu.. Samuti vangist
Vvunolinna paijastamise-f:
me ärimehed, kes.olid
mstsi Ituru kaupa saks-
^:kõhulahtištajat Jätass
=d mõnikord viia aima-llemustele.
mi i
^e aitamine "Rootsi oli:
'rai salajane" üles-veneiased
tuK^
[elikus teadmatuses,
ilt ei võinud sellepä-da
mingisugust toe- -
me valitsusorganeilt.
j järgus, kui rahunõupi-p
vaikuses alustati, oli
:es 6000 eestlast. Vene-
N just :neil.e kuulus
Tküsimuse laheiidami-jastutustundlikel
soome
3el dii siiski teine kä-flt
(öeldes, meil .oli ko-p
seda palju kannatQ-pppi
itta küüditamise
ka hävingust.
(Järgneb)
,1
mmmm
ÄpVOKAAT-NOTAR
aooM;iÕ12, RoyaS Trusž Tower.
Toronto Domiaioa CentT©
Postiaadress: P.O. 326, Toronto
• i)Bi:.fBay & Sing).M5K 1K7
24rtuiidi telefoni valveteenistus
Chartered Äccöantait
55 University Ave., St®. 600
Toronto, Önt M5J 2^7
. . . Tel. 862-7115
DOCTOR • OF • CHIROPRACTIC
• ;21lDiimick: Crf '
Tel. 489-0562
. 0 P T I K . : :
y Tel 531-4251=^
• *
412 RONCESVALLES
y HOGANIPCINTIAC. BUICK V
348 Danfortb Ave.
Telefon äris: 461-3561
JpONTmC • . ^: >
. vLEMANS l
.-/PHOENIX^::.; ^
• ^SUNBIRD
. .•••CENTURY. •
\ÄCADIÄN
SKYHATO
Pruugitud autod
S3
Ontario tarbijate ja kaubanduslike sidemete •
ministeerium andis välja uue iriormatsioom
1 bülletääni, milles on toodud posti teel teliimisel
esinevad trikid, mSe vastu teil tujeb ennast '
kaitsta, samuti kontrollnimekiri, mis aitab teil
posti teel kaupade tellimisel vältida probleeme.
BüHetääBis mainitakse, kus ja kuidas kontrollida
ühe kompanü reputatsiooni ning samuti tuuakse
šealteie õigused Ontario Business Practac^
Acfi
Täiendavaks abiks vöd tasuta informa
büHetääni „The Mail Order Business:
Your dollars" saamiseks kirjutage:
Consumer Information Gentre
Miništry of Consumer &
Commercial Relatiõns
555 Yonge Street
Toronto, Ontario M7A m
Saadaval ka uus informatsioonibülletään petliku
heategevune kohta: „Avoiding Phoay Charities:
:How To.Be A..CautiousBonör"o •
TäMpäevai võite posti teel tellida peaaegu
kõike ~s€©nmeid,raamatmd, suurte kaubamajade
kaupu, kehaliste harjutuste vahendeid
ja isegi „diplomeid".
Suurem osa posti teel opereerivaid
organisatsioone ön ausad, kuid üks väik©
protsent ei ole seda ning nad annavad kõigile
sellel alal tegutsevatele ettevõtetele halva mm.
Seda arvestades tuleb teil enne posti teel
tellimist andes eridait küsida:
® Mida annab see pakkumine tõeliselt?
® Kas kuulutus annab küllaldasdi;
.inforinatsiooni? /
© Eas ma olen teadlik selle kompanii
reputatsioonist?
© Kas ma tõesti vajan seda eset?
® Kas mul ei ole võimalik osta sama eset
odavamalt kohalikust kauplusest?
© Kas ma olen võimeline maksma ccd.?
(cash on deldvery)
© Kas raha tagasi saamine vajaduse korral
Ministerof
Consumer
Commercial Relatloni»
William Dävls,Premi@r
Soomes valminud film ,,Tunte-maton
ystp-vä" (Tundmatu sõber),
kus oli peaosalised eesti filminäitleja
Bruno Oja, ameerika filmitäht
Kate 0'Mara ja soome iludus-lamingannä
Anne Pohtamo, jõudis
jaanuari keskel soome kinodesse.
See rahvusvahelise näitlejaskonna-ga
füm on mõeldud ka soome fil-mide
läbim^deks väljaspoole,. kiina
film oli varustatud ingliskeelse
tekstiga.; : •
Filmi sisuks on kindiustusseltsis
töötava .Bruno Lindeni (Bruno
Oja) ja tema abüiaasa (Kate. 0'-
Mara) lugu, kes laenavad raha joo-dikuile,
vaestele ja vanadele, võtavad
nsüe veerandmiljonilise elukindlustuse-
ja kaovad siis kindlustussummad
taskus. Soome fihni-
.krütLk ütleb, et Bruno osa on täiesti
pettui^i osa, kuid ta abikaasa olevat
mõnevõrra ebamäärasem
tüüp. Sellele lisaks. tuleb mängu
kriminaalkomissar, kuid tema töötulemused
on väiksed kuni' juhus
lahendab kogu asja. Filmis olevat
Imrjategijate kirjeldamine täht-
•^•sam.; •; - • :•. •
' Kriiiik ütleb, et see polevat hfalb
film) Tehniliselt olevat see laitmatu:
ja ihitme' nflitleja esinemised
olevat päris vastuvõetavad. Kuigi
see on laadilt põnevusfilm, ei olevat
stseenid eriti pingsad, mis aga
ei olenevat näitlejaist vaid käsikirjast
Moshee vastas asub Laiiore
kindlus, mis: rajati: 12.; sajaiidil.
Aastasadade jooksul on kiridlust
restaureeritud ja mogulite vaiil-suse
ajastul - laiendati seda tunduvalt,
i Sisenedes ' vanavärava
kaudu kindlusesse on nägu astumine
1001 öise muinasjuittude
maale. Jättes selja taha vanalinna;
müiirid oma tuikava ©luga,
avardub ees todluse aed, suurte
, põlispuudega; vaikne, raliulik, kus
isegi linnu laulu on kuulda Ja
kus näed ka; roheüsi papagoisid
vabalt lendamas. Puude ; keskel
asub valitseja vastuvõtu sammassaal,
kus ta 15 jala kõrguselt rõdult
oma alamatega suhtles. Saa-Äoone
taga avardus jälle purskkaevudega
siseõu, mis oli valitseja
ja tema hoovkonna kasutada,
õu oli ümbritsetud yäikekambri-test.
• ,•:
Mitte ; kaugel kindlusest ja
mosbeest asub kä tuntud basaai'
Anarkali, millega on seotud kaks
nime. Esiteks, Anarkali oli nais-ori,
keda khaan (kahtlustas, et tä
koos khaani pojaga sepitseb'
khaani kukutamist. Karistuseks
maeti Anarkali elavalt 1599. aastaid
Kui printsist sai khaan,' süs
süütu örj aneitsi; kalmuie püstita-;
tl hauasanmfiäs. ;
Seistes selises ;ühkes kabelis,
•meeoiub lihtsa inimese matus va-nadinnas
ja- selle maa äärmused.
Koolnu kanti voodiga läbi linna
surnuaiale. Tä oli kaetud musta
linaga ;jä ehitud ; lillepärgadega.
Sumu • möödumisel laikkas tegevus,
rahvas peatus. Kes istus,
tõusis püsti j ä isegi käradkikäd
mootorrafttad suretasid mootorid.
See austusavaldus lahkunu suhtes
tuletas meelde meie rahva
kombeid.;; ;\'^;.'
Teine nimi, niis on seotud
Anarkali basaariga on Rudyard
Kiplingu kangelane KIM, kes
on hästi tuntud, nii skautidele kui
;ka gaididele. Kiml algkujuks oli
üks poistest, kes elas Anarkali
piirkonnas. Ka asub sün linnas
kuulus Kimi kahur •— Zaimzama.
Nii on Lahore mõjutanud mitte
m
Lahore linna serval asuv ausanimas, mis tähistab seda koht^^^^^
kus tekkis ja kust hakkas levima Pakistani iligi
Jamõte.;..
hoonetega piiratud
tänavad on peagu alaliselt päiJ^e-sevarius.
Kuumadel ilmadel tõmmatakse
üle tänavato päikese
varjuiks riideid, nii et mõnes ko^
häs jalutad nagu telgis.; Vanailin-iia
ümbritseb veel . linnamüür
koos oma liimaväravaitega, mis
emal ajal olid -ka müüritornideks.
Enamus dinhaniudridest' on. la-gunenudy
kuid tomiyäravad on
veel alles, miHe kaudu pääseb vanalinna.
•
esfiec3|OTi^@ : : ;.
Enahius vanalinna liiklusest on
jailakäijad. Siin on näha naisi loo^
rides kui ka mehi tiu-banites.
Vaaitamata puudulikele sanltaaa*-
. olukordadele, on inimesed puhtad
ja korralikud. Transpordi
peavahendiks on hobükaarikud
üksnes kohalikku ajalugu vaid
ulatudes ka üle maailma skautilu-se
kaudu, yanalinnal on arhitek-tuuriliselit
erinev, omapära. Enamus
ehitustest on kas kcilme ehk
neljakorruselised. Teisel korrusel
on: harilikutt. katusealusega
rõdu, mis tihti ulatub üle. terve
majaesise. Uuemaitel hoonetel
aga enam avarõdušid ei ehitata.
Kitsas trepp viib üles elamiskor-ru^
sitele, kuna alumine korrus on
enamuses kas käsitööliste töökojaks
ehk siis poma kasutatud.
Vanemate hoonete rõdud on enamuses
puust fcuid;on ka betoonist
rõdusid. Kuna kliima on soe, siis
aknaavad on käetud kas puust
hmkidega ehk süs pilliroo samaste
rullkardinategä. Tänavate laiused
varieeruvad, kuid suurteede
laiuseks võiks kiili arvestada
vanalinnas 12—14 jalga, ja väike-tänavaite
laiused piirduvad 4 jala-ja
eeslikaravanid. Hatva on va-nalinnas
näha mootonaittaid ja
veel väheni autosid,
Kuna 22. ja i23. november (m
musiemitel pühad, ikus iga pere
ohverdab lamba või kitse, süs enne
seda käib kõva ost ja: kauple-mine.
Mida lähemale tähtpäev
jõuab, seda kallimaks läheb looma
hind. Püha hommikul ohvei:-
daitakse loom ja j aga-takse kolme
võrdsesse osasse — üks vaestele;
iiks sõpradele ja üks osa endale
nü ei kõik oleksid söödud.
Kõik see peab toimuma enne
keskpäeva, kuna õhtuks peab
olema kõigil lõuna. V
Kuigi lehm ei ole siin püha
loom, lügub vasikaid ja mullikaid
linnas vabalt ringi, otsides
toitu kus saavad. Ka magavad
nad tänavatel, seal 'kus heaks arvavad,
ilma et laseks autodel ehk
teistel sõidukitel ennast segada.
.Mitmed' eluavalidüsed siin toimuvad
väljas. Nii on enamus ko-halikest
ha,b6meaijäjatest vabaõhu
ettevõtj ad — kükitavad maas
ja kunde kükitab otse nende vastas.
Nii see habemeajamine käib.
Sama lugu on juukselõikamisega
enamuses kusagil tee ääres,
kükitades kandadel. Kuid ka kirjakirjutajad
oma trükimasinatega
istuvad ilusti reas ja kirjutavad
kirja kohe kui sinul selleks
vaj adust on. E i tea mida nad vih-m.
ase ilmaga teevad? Maanteedel
sõites torkavad silma veoautode
ööbimiskohad koos söögikohaga.
Need on põhiliselt välissööklad,
kus toitu valmistaitakse lahtisel
koldel. Ja ööseks"; üürid oniale
voodi lageda taeva all. Mõnes kohas
olen näinud 40—50 voodit selliselt
reas. Voodi ise on puust
raam, mille vahele, on nööridest
punutud põhi.
Pakistani omapäraseiks too-teiks
on käsitsi kootud vaibad.
Kuigi ttoieme Persiait vaipade
kodimiaana, esineb vaibakimst
laialdaselt kogu Aasia pürkon-nas.
Nii on see ka selle rahvuspiirkonna
omapära, mida on
arendatud aastasadade jooksul.
Kuigi seda ei ole kindlaks tehtud,
millal vaipu hakatr esmakordselt
kudumta, on siiski leitud vaipu,'
mis
ajastust, seega iHhbes 600 aastat
enne Kristust.
• .v'; • ••. • •' '
Vaibakudumine sai arvatavasti
teoks seetõttu, et vaip põranda
kattena oli eelistatum loomana-hale.
Kuid algvajadusele vaatamata
on vaip muutunud peami-miseks
kunstiliselss väljendusvormiks
siinses ja ka mujäl^ is- _
lami piirkondades. Vaipu ön aas-tasajandite
vältel arendatud ja
iga. piirkond on saavutanud erinevad
mustrid. Kaon mitmed valitsejad
kaasa aidanud vaiba
kunstilisele arengule. Suure, panuse
andis Shah Ismail 16. sajandil,
niida kandsid edasi tema
järglased.
Enamus vaipu on sõlmitud
püštteigedel, kusjuures kasutatakse
kahte eri sõhnimise moodust.
Pakistanis on kasutusel
persia sõlmed ja parema kvaliteediga
vaibad on sõknitud tol
peltsõknede menetlusega. Hariliku
suurema vaiba suurus on uiu-bes
4 X 6 jalga. Põhja-Ameerika
nõuete kohaselt on hakatud tootma
rohkemal arvul ka suuremaid
vaipu. Väiksemate vaipade puhul
kasutatai^e vähemalt 250 šölpie
iga niuttolli Vaiba kiidumiseks.
Kui seda ümber arvestada 4 x 6
jalga vaiba kohta, siis saame
100.000 sõlme väikse vaiba kohta.
Heal sõlmijal võtab see vähemalt
20 tööpäeva, et toota iilite
vaipa. Suuremate vaipade puhul
on • Sõlmede arv • väiksem, sest"
mustri suurus on proportsionaa-ne
vaiba suurusega ja enamus
mustreid on jaigatud väikese vaiba
alusel.
(Järgneb).
Stokholmi Kuninglikus Ooperis
toimus Varssavi ooperi külaskäik.
Selle puhul esitati u. 120 aastat
tagasi kirjutatud ooper „Halka",
mis on poola rahvusliku ooperi
tähtsaim teos. ;;
Ooperietendusel esines pruudi
shlepihoidjana ka eesti tüdruk
Katarina Talts. Kümneaastane
tütarlaps on juba poolteist aastat
õppinud Stokholmi Ooperi balleti-
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 14, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-02-14 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e780214 |
Description
| Title | 1978-02-14-07 |
| OCR text | VABA EESTLANE teisipä©v^> 14; veebruaril 1978 — Tuesday, Hind Saatekulu-id d n 2.50 85 3.- . ; ss-• 2Ä) 15 2.50 15 5.- 3.50 35 3.- 35 4.30 35 35 3.- .15 ; 3.~- 15 5.- 40 . 5.~; 25 450 15 450 25 1.50 25 2.- 20 1.50 14.- 85 6.65 40 2.1C 40 5.^ •40 2.50 • • '20 255 20 2.25 20 2.25 2C ,:V-^46 ; 1.50 15 4.- A 40 30 40 ;-5.--: ^ 40 40 6 - 20 .1.50.:- ^ 2.75 2.50 lat at 2.25 35 Itult kõvast karistusest |da, kui tõsiselt saksa sõ-suhtusid sellisesse va-fveösse. Osa süüalustest L-ümneks aastaks vang-kunnitööle; teised ei pää-fju vähemaga. Mõistan le ärimeeste poolt šaks- Wud Norra kroonid veeti pniläeyaga Arctümus; need müüdi edasi Nor- Inuliikumisele või Inf^lis- |asele .teenistusele, kes Iga varvas spioone ja Iseid sabotööre saks- |e vastu.. Samuti vangist Vvunolinna paijastamise-f: me ärimehed, kes.olid mstsi Ituru kaupa saks- ^:kõhulahtištajat Jätass =d mõnikord viia aima-llemustele. mi i ^e aitamine "Rootsi oli: 'rai salajane" üles-veneiased tuK^ [elikus teadmatuses, ilt ei võinud sellepä-da mingisugust toe- - me valitsusorganeilt. j järgus, kui rahunõupi-p vaikuses alustati, oli :es 6000 eestlast. Vene- N just :neil.e kuulus Tküsimuse laheiidami-jastutustundlikel soome 3el dii siiski teine kä-flt (öeldes, meil .oli ko-p seda palju kannatQ-pppi itta küüditamise ka hävingust. (Järgneb) ,1 mmmm ÄpVOKAAT-NOTAR aooM;iÕ12, RoyaS Trusž Tower. Toronto Domiaioa CentT© Postiaadress: P.O. 326, Toronto • i)Bi:.fBay & Sing).M5K 1K7 24rtuiidi telefoni valveteenistus Chartered Äccöantait 55 University Ave., St®. 600 Toronto, Önt M5J 2^7 . . . Tel. 862-7115 DOCTOR • OF • CHIROPRACTIC • ;21lDiimick: Crf ' Tel. 489-0562 . 0 P T I K . : : y Tel 531-4251=^ • * 412 RONCESVALLES y HOGANIPCINTIAC. BUICK V 348 Danfortb Ave. Telefon äris: 461-3561 JpONTmC • . ^: > . vLEMANS l .-/PHOENIX^::.; ^ • ^SUNBIRD . .•••CENTURY. • \ÄCADIÄN SKYHATO Pruugitud autod S3 Ontario tarbijate ja kaubanduslike sidemete • ministeerium andis välja uue iriormatsioom 1 bülletääni, milles on toodud posti teel teliimisel esinevad trikid, mSe vastu teil tujeb ennast ' kaitsta, samuti kontrollnimekiri, mis aitab teil posti teel kaupade tellimisel vältida probleeme. BüHetääBis mainitakse, kus ja kuidas kontrollida ühe kompanü reputatsiooni ning samuti tuuakse šealteie õigused Ontario Business Practac^ Acfi Täiendavaks abiks vöd tasuta informa büHetääni „The Mail Order Business: Your dollars" saamiseks kirjutage: Consumer Information Gentre Miništry of Consumer & Commercial Relatiõns 555 Yonge Street Toronto, Ontario M7A m Saadaval ka uus informatsioonibülletään petliku heategevune kohta: „Avoiding Phoay Charities: :How To.Be A..CautiousBonör"o • TäMpäevai võite posti teel tellida peaaegu kõike ~s€©nmeid,raamatmd, suurte kaubamajade kaupu, kehaliste harjutuste vahendeid ja isegi „diplomeid". Suurem osa posti teel opereerivaid organisatsioone ön ausad, kuid üks väik© protsent ei ole seda ning nad annavad kõigile sellel alal tegutsevatele ettevõtetele halva mm. Seda arvestades tuleb teil enne posti teel tellimist andes eridait küsida: ® Mida annab see pakkumine tõeliselt? ® Kas kuulutus annab küllaldasdi; .inforinatsiooni? / © Eas ma olen teadlik selle kompanii reputatsioonist? © Kas ma tõesti vajan seda eset? ® Kas mul ei ole võimalik osta sama eset odavamalt kohalikust kauplusest? © Kas ma olen võimeline maksma ccd.? (cash on deldvery) © Kas raha tagasi saamine vajaduse korral Ministerof Consumer Commercial Relatloni» William Dävls,Premi@r Soomes valminud film ,,Tunte-maton ystp-vä" (Tundmatu sõber), kus oli peaosalised eesti filminäitleja Bruno Oja, ameerika filmitäht Kate 0'Mara ja soome iludus-lamingannä Anne Pohtamo, jõudis jaanuari keskel soome kinodesse. See rahvusvahelise näitlejaskonna-ga füm on mõeldud ka soome fil-mide läbim^deks väljaspoole,. kiina film oli varustatud ingliskeelse tekstiga.; : • Filmi sisuks on kindiustusseltsis töötava .Bruno Lindeni (Bruno Oja) ja tema abüiaasa (Kate. 0'- Mara) lugu, kes laenavad raha joo-dikuile, vaestele ja vanadele, võtavad nsüe veerandmiljonilise elukindlustuse- ja kaovad siis kindlustussummad taskus. Soome fihni- .krütLk ütleb, et Bruno osa on täiesti pettui^i osa, kuid ta abikaasa olevat mõnevõrra ebamäärasem tüüp. Sellele lisaks. tuleb mängu kriminaalkomissar, kuid tema töötulemused on väiksed kuni' juhus lahendab kogu asja. Filmis olevat Imrjategijate kirjeldamine täht- •^•sam.; •; - • :•. • ' Kriiiik ütleb, et see polevat hfalb film) Tehniliselt olevat see laitmatu: ja ihitme' nflitleja esinemised olevat päris vastuvõetavad. Kuigi see on laadilt põnevusfilm, ei olevat stseenid eriti pingsad, mis aga ei olenevat näitlejaist vaid käsikirjast Moshee vastas asub Laiiore kindlus, mis: rajati: 12.; sajaiidil. Aastasadade jooksul on kiridlust restaureeritud ja mogulite vaiil-suse ajastul - laiendati seda tunduvalt, i Sisenedes ' vanavärava kaudu kindlusesse on nägu astumine 1001 öise muinasjuittude maale. Jättes selja taha vanalinna; müiirid oma tuikava ©luga, avardub ees todluse aed, suurte , põlispuudega; vaikne, raliulik, kus isegi linnu laulu on kuulda Ja kus näed ka; roheüsi papagoisid vabalt lendamas. Puude ; keskel asub valitseja vastuvõtu sammassaal, kus ta 15 jala kõrguselt rõdult oma alamatega suhtles. Saa-Äoone taga avardus jälle purskkaevudega siseõu, mis oli valitseja ja tema hoovkonna kasutada, õu oli ümbritsetud yäikekambri-test. • ,•: Mitte ; kaugel kindlusest ja mosbeest asub kä tuntud basaai' Anarkali, millega on seotud kaks nime. Esiteks, Anarkali oli nais-ori, keda khaan (kahtlustas, et tä koos khaani pojaga sepitseb' khaani kukutamist. Karistuseks maeti Anarkali elavalt 1599. aastaid Kui printsist sai khaan,' süs süütu örj aneitsi; kalmuie püstita-; tl hauasanmfiäs. ; Seistes selises ;ühkes kabelis, •meeoiub lihtsa inimese matus va-nadinnas ja- selle maa äärmused. Koolnu kanti voodiga läbi linna surnuaiale. Tä oli kaetud musta linaga ;jä ehitud ; lillepärgadega. Sumu • möödumisel laikkas tegevus, rahvas peatus. Kes istus, tõusis püsti j ä isegi käradkikäd mootorrafttad suretasid mootorid. See austusavaldus lahkunu suhtes tuletas meelde meie rahva kombeid.;; ;\'^;.' Teine nimi, niis on seotud Anarkali basaariga on Rudyard Kiplingu kangelane KIM, kes on hästi tuntud, nii skautidele kui ;ka gaididele. Kiml algkujuks oli üks poistest, kes elas Anarkali piirkonnas. Ka asub sün linnas kuulus Kimi kahur •— Zaimzama. Nii on Lahore mõjutanud mitte m Lahore linna serval asuv ausanimas, mis tähistab seda koht^^^^^ kus tekkis ja kust hakkas levima Pakistani iligi Jamõte.;.. hoonetega piiratud tänavad on peagu alaliselt päiJ^e-sevarius. Kuumadel ilmadel tõmmatakse üle tänavato päikese varjuiks riideid, nii et mõnes ko^ häs jalutad nagu telgis.; Vanailin-iia ümbritseb veel . linnamüür koos oma liimaväravaitega, mis emal ajal olid -ka müüritornideks. Enamus dinhaniudridest' on. la-gunenudy kuid tomiyäravad on veel alles, miHe kaudu pääseb vanalinna. • esfiec3|OTi^@ : : ;. Enahius vanalinna liiklusest on jailakäijad. Siin on näha naisi loo^ rides kui ka mehi tiu-banites. Vaaitamata puudulikele sanltaaa*- . olukordadele, on inimesed puhtad ja korralikud. Transpordi peavahendiks on hobükaarikud üksnes kohalikku ajalugu vaid ulatudes ka üle maailma skautilu-se kaudu, yanalinnal on arhitek-tuuriliselit erinev, omapära. Enamus ehitustest on kas kcilme ehk neljakorruselised. Teisel korrusel on: harilikutt. katusealusega rõdu, mis tihti ulatub üle. terve majaesise. Uuemaitel hoonetel aga enam avarõdušid ei ehitata. Kitsas trepp viib üles elamiskor-ru^ sitele, kuna alumine korrus on enamuses kas käsitööliste töökojaks ehk siis poma kasutatud. Vanemate hoonete rõdud on enamuses puust fcuid;on ka betoonist rõdusid. Kuna kliima on soe, siis aknaavad on käetud kas puust hmkidega ehk süs pilliroo samaste rullkardinategä. Tänavate laiused varieeruvad, kuid suurteede laiuseks võiks kiili arvestada vanalinnas 12—14 jalga, ja väike-tänavaite laiused piirduvad 4 jala-ja eeslikaravanid. Hatva on va-nalinnas näha mootonaittaid ja veel väheni autosid, Kuna 22. ja i23. november (m musiemitel pühad, ikus iga pere ohverdab lamba või kitse, süs enne seda käib kõva ost ja: kauple-mine. Mida lähemale tähtpäev jõuab, seda kallimaks läheb looma hind. Püha hommikul ohvei:- daitakse loom ja j aga-takse kolme võrdsesse osasse — üks vaestele; iiks sõpradele ja üks osa endale nü ei kõik oleksid söödud. Kõik see peab toimuma enne keskpäeva, kuna õhtuks peab olema kõigil lõuna. V Kuigi lehm ei ole siin püha loom, lügub vasikaid ja mullikaid linnas vabalt ringi, otsides toitu kus saavad. Ka magavad nad tänavatel, seal 'kus heaks arvavad, ilma et laseks autodel ehk teistel sõidukitel ennast segada. .Mitmed' eluavalidüsed siin toimuvad väljas. Nii on enamus ko-halikest ha,b6meaijäjatest vabaõhu ettevõtj ad — kükitavad maas ja kunde kükitab otse nende vastas. Nii see habemeajamine käib. Sama lugu on juukselõikamisega enamuses kusagil tee ääres, kükitades kandadel. Kuid ka kirjakirjutajad oma trükimasinatega istuvad ilusti reas ja kirjutavad kirja kohe kui sinul selleks vaj adust on. E i tea mida nad vih-m. ase ilmaga teevad? Maanteedel sõites torkavad silma veoautode ööbimiskohad koos söögikohaga. Need on põhiliselt välissööklad, kus toitu valmistaitakse lahtisel koldel. Ja ööseks"; üürid oniale voodi lageda taeva all. Mõnes kohas olen näinud 40—50 voodit selliselt reas. Voodi ise on puust raam, mille vahele, on nööridest punutud põhi. Pakistani omapäraseiks too-teiks on käsitsi kootud vaibad. Kuigi ttoieme Persiait vaipade kodimiaana, esineb vaibakimst laialdaselt kogu Aasia pürkon-nas. Nii on see ka selle rahvuspiirkonna omapära, mida on arendatud aastasadade jooksul. Kuigi seda ei ole kindlaks tehtud, millal vaipu hakatr esmakordselt kudumta, on siiski leitud vaipu,' mis ajastust, seega iHhbes 600 aastat enne Kristust. • .v'; • ••. • •' ' Vaibakudumine sai arvatavasti teoks seetõttu, et vaip põranda kattena oli eelistatum loomana-hale. Kuid algvajadusele vaatamata on vaip muutunud peami-miseks kunstiliselss väljendusvormiks siinses ja ka mujäl^ is- _ lami piirkondades. Vaipu ön aas-tasajandite vältel arendatud ja iga. piirkond on saavutanud erinevad mustrid. Kaon mitmed valitsejad kaasa aidanud vaiba kunstilisele arengule. Suure, panuse andis Shah Ismail 16. sajandil, niida kandsid edasi tema järglased. Enamus vaipu on sõlmitud püštteigedel, kusjuures kasutatakse kahte eri sõhnimise moodust. Pakistanis on kasutusel persia sõlmed ja parema kvaliteediga vaibad on sõknitud tol peltsõknede menetlusega. Hariliku suurema vaiba suurus on uiu-bes 4 X 6 jalga. Põhja-Ameerika nõuete kohaselt on hakatud tootma rohkemal arvul ka suuremaid vaipu. Väiksemate vaipade puhul kasutatai^e vähemalt 250 šölpie iga niuttolli Vaiba kiidumiseks. Kui seda ümber arvestada 4 x 6 jalga vaiba kohta, siis saame 100.000 sõlme väikse vaiba kohta. Heal sõlmijal võtab see vähemalt 20 tööpäeva, et toota iilite vaipa. Suuremate vaipade puhul on • Sõlmede arv • väiksem, sest" mustri suurus on proportsionaa-ne vaiba suurusega ja enamus mustreid on jaigatud väikese vaiba alusel. (Järgneb). Stokholmi Kuninglikus Ooperis toimus Varssavi ooperi külaskäik. Selle puhul esitati u. 120 aastat tagasi kirjutatud ooper „Halka", mis on poola rahvusliku ooperi tähtsaim teos. ;; Ooperietendusel esines pruudi shlepihoidjana ka eesti tüdruk Katarina Talts. Kümneaastane tütarlaps on juba poolteist aastat õppinud Stokholmi Ooperi balleti- |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-02-14-07
