Vaba eestlane , May 5, 1981

              ABA EESTLANE"
vobadf eestlaste Aää/ekondjo
Ilmub 2 korda nädalas —
teisipäeval /o neljapäeval
Teisipäeval, 5. mail 1981 - Tnesäay, May 5,1981
eatrisündmusega eesti ajaloos
lELK Kanada praostkonna slnod Sault Ste. Maries
TORONTO EELK JAKOBI
koGUIDUS
Kirik: Redeemer Luteri kirik.
(Bloor ja Indian Rd.)
Öp. T. Nõmmik, 501 Davisville
Tortnto
EELK Kanada Praostkonna sinod toimus 25. aprillil Sault Ste, Marie*s kohaliku luteriM söoiae kiai-kus.
Kohal oli viis õpetajat Ja umbes 10 saadikut. Enne sinodit oli kögyduste nõukogude omavaheliri^^
kokkusaamine, kus arutleti koguduste aruandeid ja toetusi Kanada präbštkonnale.
Sinod algas avapalvusega, mille pidas kohaUku eesti koguduse hooldaja Õpetaja ÜdoPetersoo. Koo
oleku alul tutvustati kohaliku kiriku pastorit. Kuna praost 0. Puhm ei olnud kohale tulnud, juhatas k«w^^
13i '^Tel abipraost. T.. Nõmmik, abina, kohaükis koguduse nõukogu esimees A. vAtobel,pr^^^^ V»
483-2478 ja 1-527-0410. ' ' ^' '
Laupäeval 16 mail kell 15.00 Praosti aruande luges ette abi- joontes korralikud ja raskemaid dustel peaks olema kohalolev õpe-
EMADEPÄEVA JUMALATEENIS- P'*^^^ Nõmmik. Aruandes on patustusi ning Jumala käskude vas- taja.
TUS Virginia United kirikus (High- ^^^^^^ ° " püüdnud oma tu eksimisi on õnneks harva, see- Järgmisena õp. U. Petersoo
48 * ia Roval Beach Rd) Solist ^'^^sandeid täita, külastades kogu- tõttu on eestlastel kohaliku rahva vaatles usku ja usundeid Ontario
Kadri Nõmm^ Järgneb koosvübi- ^^^^^^ ringkirju, samuti olles hulgas küllaltki hea nimi. Küll keskkoolide õppekavas, kus usuli-
• ir TTWORH filni ühenduses koguduste juhtivate te- võiks õpetajate ja koguduste oma- ne kasvatus on väga tahaplaanile
mine. Kavas i<.öiu-bu mm • ggi^^^gg^ - Koguduste tegevus on vaheline side olla lähedasem, jäänud, mis on jäetud kiriku ja rrf^fA^r^l^^^^^^^^ \ irV ^Ictanud oma kulminatsiooni, eri- EELK Konsistooriumiga on enam- kodu hooleks. Küll on erakoolides
JUMALAlli.li.JMlblUb loronio Kl- ^. ^^^^j^ annetuste osas. Kogu- vähem vajalik ühendus olemas. suur rõhk usulisel kasvatusel, nagu
, duste aktiivsete südamike tõttu po- Aruande lõpus mainiti, et Win- katoliiklastel ja juutidel. Usundlik-õpetajä
kõnetunnid: Igal nelja- le üldjoontes tagasiminekut olnud, nipegis, kus elab umbes 50 eest- ku õpetust leidub õppekavas kui
päeval keiH 18.00—19.30 omas ko- kõik kogudused on olnud vajali- last, on nende usulise teenimise ajaloo kursust. Huvi on aga tõus­ta.
501 Davisville Ave., Toronto kult teenitud, üks kolmandik ko- võtnud oma peale abipraost T. mas.
/ling igal esmaspäeval kell is.oO—guduse liikmeist võimaldab oma Nõmmik ja kohalik Usuteadusliku Pärastlõunasel sessioonil järgnes
19.3Ö Hamiltoni kuiklas, 3 Maple- armastusannetuste ja aktiivsusega. Instituudi õpilane Anniko. Õp. t. Vaga ettekanne Piibliuurin^
«^ide Ave.,, Hamilton, tel.: 527-0410. et EELK püsib ja jumalateenistu- hm,Uh..r..M 8"^^^' ^^^^^^ ®^ Piibliuurimine
' sed ning kiriklik aktiviteet ei näita - f^'^ „ Kodu kuulutuspunkti ^..^^^ ^^^^^^ ^^^^-^^
' • tagasiminekut: ^'/f^«J^^^" teenistus, kuid vastused olenevad
tele ametivendadele on puhkuse . ^ * T» i* J AÄI Ji»^ J
Kurb on, et paljud «UBnennd korral olnud asendajate .tõlgendavad
koguduse lülaned on surma läbi , , , , , \, .., T^^^jm^ff^n^js^^^w^,
lahkunud ja noored ei asenda Aruandele lisatud statist.kaandvfl..da:op.^T Va^^^
neidvajaUkul määral, kuna ko- «eü oh eekuse aastalõpul K^na- g*s, jaid I h ^^
halik keel ja kasvatus on neile ^as 13.282 luerast (juurdekasv tolgendada .objefctuv^^^^^
lähedasem eesti keelest. ^ ^4 ne.st kuulus.d kogudustesse et Pubhreahsm on tahtis,^ ; •,
8519 (juurdekasv 27), liikmemak-
• OITAVVÄ EESTI EV,-LUTERI
ÜSU PAÜLüSi: KOGUDUS
Õpetaja O. Gnadenteich
Kirik: King .Edwardi ja Wilbrodi
tänaVate nurgal
Jumalateenistus LEERIÕPIIii^S-TE
ÕNNISTAMISEGA on laupae-. . . . - . , u . t ^ A ^ . , -
vai 9 raaü^kell 3 p.l. Armulaud Assimihsatsiooniga lapsed saavad su kohustuslikke 5051 (vahenemi-kaetud.
EELK TORONTO
VANA ANDRESE KOGUDUS
Garltoni ja Järvise nurgal
õpetaja Andres Taul
Toronto', Ont. M6G 3K6
17 Frank Cresc.
Tel. 656-5248, kirik 923-5172
Järgmise sinodi määramisel le­piti
kokku ajas, laupäevaks. 24.
aprilliks, mis eelmise aasta luba­duste
kohaselt oleks Peetri Mri-kus.
ingliskeelse väljaõppe ja noored ne 173)^ liikmemaksu tasusid 4036
vanemad ei pea sisemiseks vajadu- (juurdekasv 13), ristitud 53 (vähe­seks
tuua oma lapsi eesti pühapäe- nemine5), laulatatud 56 paari (vä-vakooli.
Sagedasti peavad nad kül- henemine 4), armulaualisi 2833
laldaseks eesti kooli ja laupäevast (vähenemine 117), maetud 105 Kui aga seal pole võimalik, siis
eestikeelset lasteaeda, mistõttu pü- (juurdekasv 8), noorte- ja lasteju- Vana Andrese kirikus ja kui Tp-hapäevakool
näitab eriti tõhusat malateenistusi 23, jumalateenistusi ronto ei saa võtta, siis korraldab
.tagasiminekut, ehkki on olemas 491, palve- ja leeritunde 362, pü- selle Montreali Jaani kogudus,
häid usulisi eestikeelseid õppema- hapäevakoolitunde 180, haigete Koosolekul algatatud küsimuste
terjale ja innustatud pühapäeva- külastamisi ja hingehoidlikke kõ- all, anti informatsiooni teoksil ole-
Pühap., 10. mail EMADEPÄEVA ^ooli õppejõude. Nii on,- et suu^ nehisi 1527 (vähenemine 172), va lauluraamatu lisa valmistami-
JUMALATE^ENISTUS kell 4 p.l. rem osa leeriõpetusest- osasaavaid töötavad 13 kogudust, lisaks Uks,' sest, mis kavakohaselt hakkaks il-
Kolmlaud emadepäeva kõne — õpilasi ; pole käinud pühapäeva- kes ei kuulu praostkonda. õpeta- mumavihikute käUpä ja kus olek-
Maret Kappi jall^erieelsete rühmas. Vii- jäid koguduste teenimisel 7, lisaks sid laulud koos nootidega.
Pühap 17 mär JÜMALATEE- "^^^^ E. Pähn. Majanduslik läbikäik Sinodi viimaseks osaks oli Sino-
NISTUS kell 11 hommikul vakooli tÄimiku täitmiseks, 1980. eelarveaastal oli $390.492.22 di lõpujumalateenistus -armulaua-
' ' u . ii nij.- « (suurenemine $52.004.75). Juma- ga, millest ka kohalikud eestlased
Leeri i^se on üldiselt vaga eha- i^t^enistusi peetakse, kuulutatakse osa võtsid. Liturgilises osas õp.
stahuhie, seja on^ õpilasi, te kohas. Kolmel kogudusel on Laaneots luges algussalmid, Üsu-kulalfl.,
hasti mõistavad ee^ kirikud, ühel koos teistega.: teadusliku Jhstituudi^õ^^^^^
keelt ja on heade usuliste tead- r
mistega, kuid teine osa ei tuim®
dementaäFseltM usku ja iss^
-tUSt.^V••^•^^/^•
ÕPETAJA KÕNETUNNID teisip.
Ja neljap. 6—8 kiriku käärkambris.
TORONTO EESTI
EVANGEELNE KOGUDUS
Stõne Church, 45 Davenport Rd.
Jutlustaja Allan Laur, See teeb õpetajale õpetamise eriti
Tralla luges- epistli, V. Kaldma
'estoTkekur L.'"ivateTser«ffi evangeeliumi ja A, Roost usutun-tasak
«alus $2.992.68.ga, kusju»- " f "^e,- ^"""f res tAe ^g evuseuiilt ei'- asHaki oh!• $«6t0^,A26n. k^teu i.pc ^ha .l v„E ee s/tp paidl. vaes ^d ^ , °o :/p\t- .e a^t0e .d ," jG.a narda^h,e nu-- t^^-^'
141 aark Ave., Unit 50 Thornhill, j-agj^gj^j- kuid tuleb antud olukor- Sissetulekute poolel on suurimaks soovi ütles õp. U. Petersoo. Juma-
Ont. L3T (4P4. Tel. 889-8173. ^.^^ ^^^^ oma parim. Tunnustuseks tulupoStiks koguduste; toetused, lateenistust kaunistas kahe soolo-
Laupäevai 9 mail kell 7 õ, PIIB- tuleb öelda, et leerinoored viima- kokku $2.625.00. Ka uus 1981. a. lauluga sopran Viima Ambel.
LITÜND ' ' sel ajal on küllaltki tõsiselt leeri- eelarve võeti vastu tasakaalustatu- Pärast jumalateenistust korral-
Pühapäeval, 10. maü kell 1.15 p.l. õpetusest osasaamises _ na $3.500, sisse oli võetud $500- dati koguduse poolt osavõtjaUe
pühapäevakool lastele ja täiskasva- õpetajate järelkasvu kusi- Ime toetus dr. A. Voobuse raa- kohvilaud. Kogu smod sai kohali-nuüe
Kelli2 pl^ JUMALATEENIS- ^^^a akuutne. Usuteadus- mälule. ke eestlaste, eriti koguduse poolt
TUS Kõneleb AUan Laur Pühapäe" Instituut suudab osaliselt seda Majandusaruande arutlemisel oli ^^S^ sõbrahku vastuvõtu,
vakooli lapsed esinevad emadepäe- '^^l^^^^ küsimusi, ^ kas ei oleks võimalik
vai kavaga. mub suure hoole ja /põhjalikkuse- |3r.A. Võõbuse raamatu heaks i l -
Teisipäe;al, 12. mail keU 7 õ. '^'ül.a^f'^!^ malM organisatsioonidelt toetust
PALVEÕHTU.
TORONTO EESTI BAPTISTI
KOGUDUS
883 Broadview Ave.
Tel. 465-0639
Pastor K. Raid
36 Bards Walkway,
WiUowdale, Ont. M2J 4T9
Tel. 499-6488.
VABADUSE KUULUTUSE"
kaudu anda instituudi õpilastele saiada,kuhäiseebn ju rahvuslik et- Sändmu$fe kalender
ülikooli kursustele vastavaid tead- tevõte. tj^^^ _
misi, kuid instituut on siiski äär- da jõulukorjändus raamatu heaks, ©Kolmapäeval, 6; mail kell 7.30
miselt vajalik õppeasutus , mis peeti koguduste esindajate poolt 5. Tartu instituudi löenguõhtul dr.
meie kiriklikku tööd süvendab ja lüga paljuks, kuid lepiti erikorjan- Ants Toi: ettekanne
, «luse tegemisega. iuiem diagnostika arstiteaduses". ^
Koguduste usuline meelsus on
suhteliselt rahuldav, kuigi see Praostkonna -tegevuskava arutle- ©Neljapäeval, 7. mail kell 2.30. p.L
võiks elavam olla. Regulaarselt ju- misel leiti,: et tuleb evangeeliumi #esti Maja suures saalis E.Pen^
malateenistustest osavõtjaid on kuulutamisega minna sinna kus sionäride Klubi Torontos Tervis-;
hästi arvestatult ainult üks koi- ^^^^^^^^^ "^^^ hoiuringiyõimlemisrihgi ja nais-mandik,
teine kolmandik on näha päkast ametlikke päevakorra- ia"l"köori kevadiue:^^:^^^k^^^^^^
T"^'^r^oTr ^^f. ''''' ^""^ ^1"^^^^ abipraost T, Nõmmik, kes ® Laupäeval, 9. maü keU 5 õ. Peet-
3 p.l. WHLD 1270 kc. moni ametitahtus voi dokument on ^^^is ülevaate „Eesti kirik,pagu- ri kiriku saalides Cantate Domiuo
Pühap., 10. mail keU 10.15 homm. ^oguduselukmed on m- j^^^^ ^^stal 1981. Ta vaatles^ kogu- kirev õhtu „Mälestuste radadel",
pühapäevakool. KeU 11 homm. _ ; duste olukordi kontinentide kau- ^ laupäeval, 9. maU kell 6.30 õ.
g^iikVinIkH ^jat kSoiVik a?ut^o'm' ^aa"tsuel't i luter- ^^,'.^ . '^w^, ^^. C^om munity _.Centre'is
lased; seaf on eesti kogudustes
probleemiks õpetajate vaMnemihe™^^ " ' ^ ^^
ja muud raskused. Saksamaal rah- @ Laupäeval, 9. Ja pühapäeval lO;
vas väheneb, kogudused kuivavad maii Eesti Majas EKK näitus „5
Laupäeval, 9' riiaü kell 9.30 hom- ^ Ä u , kuid saksa kirik maksab kunstnikku". Avamine la^
mikul PIIBLIKLASS teemai liiim- 9Petajate palgad; Inglismaal on kell 12.30. Avatud kl. 7 ja'kell 6-ffii
, ^ soo lootusi Kell 11 e.L EMADE- "«^bes sama olukord nagu Saksa- õhtul.
EESTI EV.-LÜTERI USU P^^VA TEENISTUS. Lasteklass. rnandntT'nfn^^^^^^^^ ® Pühapäeva, 10. maini on avatud
EMADEPÄEVA JUMALATEENIS-TUS,
sisustab . pühapäevakool.
Noortekoor Gh.Kipperi juhatusel,
kõne J. Puusaag. '
Kell 6 õ. H. ja A. Ellerid kõnele­vad
ja jagavad Rootsi reisimuljeid.
Vokaalansambel „Gloria".
TORONTO EESTI
ADVENTKOGUDUS
804 Broadview Avenue
(Allmaaraudtee vastas)
691-2848
PEETRI KOGUDUS TOKONTOS ^^ik kutsutud.
817 Mt. Pleasant Rd., Toronto
M4P 2L1. Kuiku tel. 483-5847
õp. Oskar Puhm
84 Dinnick Gres., Toronto
M4N 1L8, tel. 483-4103
EMADEPÄEVA JUMALATEE­NISTUS
pühap., 10. maü keU 11
homm. |Laulab pühapäevakooli ja
leerieelsete koor Margit Viia juha-^
tusel.
sl
TORONTO EESTI
- VABÄKOGUDUS.
Jones Ave., Toronto 6,
Jutlustaja E. Saraoja
20 Thorncliffe Ave.
Toronto 6, Ont.
Tel. 463-6223
1 / A n , . r ^ , T ^ * Jr 1 . 1 «' :X unapacva, xv. maim uu ctVcllUU kogudust ja moned kuulutuspunk- ,^ ,
^t;irdi „ lUiVkos rnio^o«,r.e^m«. eesti õÄp et. aj• a Xte e- Ka.r.u. . .o.f. Can, ada galerus Abel ^L ee
nib Buenos Aires'is. miniatuursete maalide naitus. Asu-
Austraalias on on.a .petajad. ^ ^ ^ ^ ^
IISA.S on Irate^^I^^ maa kell Tõ. Ha.
kokkw ^kmvannd, Muums 3^,, First Waee Auditooriumis.
KUS eestlaste arv suureneb, oleks /
tarvis õpetajat. ® Laftpäeval, 9.^^
T.1E. Vabakoguduse kirikus, S62
Pühapäeval, 10. maü kell 11 maslko^=^° k l i ^ ' ^ ! ^ ' ^P»-'^'^kogu^use naisr^^
homm. EMADEPÄEVA JUMALA- S d puS SaZn^üi^ub ''^'''""'"•^ •
ÕPETAJA KÕNETUNNID: teisi- TEENISTUS. Laiüu- ja deklamatsi- läände, lahkudes Montreälist''ja ® Pühapäeval, 10. maü kell 2 p.l.
päeviti ja neljapäeviti kell 6—8 õh-ooniettek andeid. Kõneleb jutlustaja Hamiltonist. Kolm õpetajat on üle ^^sti Majas T.E. Täienduskooli
toi. Muul ajal kokkuleppel. E. Saraoja. pensioniea. Põhja-Ontario kogu- emadepäeva aktus.
Möödunud laupäeval toimus Ees­ti
Rahvusteater Kanadas teatrila­vastus
kahe etendusega St. Law-resice
Centte Town Häiris, kus esi­tati
eesti näitekirjanduse esimene
algupärand, Lydia Koidula komöö­dia
,,Säärane mulk ehk sada vakka
tangusoola". Kahele peagu täissaa­lile
jätkus teatrihuviüsi ehkki tõe-liselt
kaunis päiksepaisteline kevad-ilm
kutsus linnast välja.
Rõhutamaks veelgi enam lavatü-ki
ajaloolist ja etnograafilist tähen­dust,
oli Eesti Etnograafilise Rmgi
poolt korraldatud teatrifuajees et­nograafiline
riietuse ja tarbeeseme­te
näitus. Laul oli tanusid, õlle­kannud,
seintel sukad ja kindad,
eritehnikas kootud vaibad ja seit­se
eesti rahvarõivaste komplekti,
mis andsid vajaliku eesti etnograa­filistest
rikkustest. Näituse juures
oli seletusfe andjaks Hilja Härm ja
Linda Raudjalg.
L. Koidula „Säärane mulk" on
esimene eesti näidend, mida esitati
esmakordselt Tartu ;,Vanemiiise"
Seltsi saalis 110 aastat tagasi 3. Ja
4. juunil 1871. See kirjeldab tüki­kest
Tartumaa elu 1870. ehk veidi
varasemal ajal oma „rassiproblee-miga",
mille tekitasid mulgid tar-tumaalaste
talude omamisega.
Kuid selle majandusliku probleemi
kõrval tuuakse esile ka muid ärka­misaegseid
aktuaalseid päevaküsi­musi,
eriti haridusele suurema
tähtsuse andmist Ja talukohtade
päriseks ostmist, mis mulkidele oli
sel ajal andnud Juba suurema ene­seteadvuse.
Selliseid probleeme la­hendab
L; Koidula tavalise armas-tusintriigiga,
karakteriseerides
oma tegelasi Äst-valges toonis,
ühel pool r i k ^ mehme, viisakas,
haridust hindav, meeldiv Männiku
Mart, teisel pool rõugearmiline pu­napea,
salakaval, antipaatne Eras-tu
Enn. Armastusloos võidab mui­dugi
mehisem, aga enne võitu on
palju segadusi. Külajäntlik lugu
lõpeb siiski õpetliku tarkuse jaga­misega.
Kõik on näidendis lihtne Ja
igapäevane nagu selleaegne maa­elu,
kus majas oli mehelemineku-ealine
tütarlaps.
Rudolf Lipp oli oma lavastuses
jälginud traditsioonilist realistlikku
laadi ja kuigi näidendis oli tehtud
mõningaid kärpeid, oli säüitatud
Koidula stiiliomapära. Näidendi pi­kad
monoloogid, eriti I Ja II vaa­tuses
tundusid mõneti staatilised ja
pikendasid 50-leheküljelise näiden­di
esitamise kahele Ja poolele tun­nile.
Ilmselt tahtis lavastaja säili­tada
originaali teksti, aga ka selle­aegset
teatrivormi, kus monoloogil,
oli oluline osa.
Kuigi võinuks karta, et nii kauge
ja aastatetaguse näidendi esitami­ne
võiks Jääda elutuks tänapäevase
vaataja silmis, osutus see enneaeg­seks,
sestlavastaja oli selle nii ela­vaks,
otse kaasaegseks oma aegu­matu
armastuse probleemidega ku­jundanud.
Ka oli ta ansaijiiblimäng
läbimõeldud, tasakaalukas ja lait­matu;
isegi nooremad näitlejad esi­tasid
oma osa vanemate ja kogene-numate
kõrval suure usutavusega.
Lavastaja R. Lipp mängis ka
Mäeotsa Peeter Pmti osa, kes esi­tas
eesti vanema talumehe, uuen-dustetõrjuja
kuju. Ta andis selle
,,iseenese tarkusest" tugeva mehe-ne
ja „õnnetuse hunnikuna", ise^
loomustades neid kahte äärmust
oma perekonnas.
Väga hea oli aga Riina Reinik te­ma
naise Anne osas, kes kõigi nai­selike
omadustega meest valitses
armu Ja hu^muga, siludes peadki
„ ta leidis karistava karvustamise
käeliigutuses.
Rita Illison-Sui nende tütre Maie
osas oli ärkamisaegse naiseideaali
tüüp, kes vanemate tahte Ja oma
tunnete vahepealset intriigi lahen­das
sügava sisseelamisega, näida­tes
aga milline oli tijtarlapse osa
selleaegses ühiskonnas ja oma elu
kujundamisel.; Võiks selle juurde
meenutada, et näidendi esietenda-mise
puhul polnud naisel veel kohta
näitelaval Ja Maie osa mängis Koi­dula
vend Harry Jannsen.
Perekonna noorimat, poega Jüt­si
mängis Kristiine Valter oma esi­meses
lavaosas sellise toredusega,
kindlusega ja hoogsusega Ja oma
pastlate armastusega, et sai teeni­tud
vaheaplause.
August Tomban^i Erastu Ennuna
oli see väliselt antipaatne mees,
keda Koidula oli kujutanud ainult
mustas värvis ja kes sellisena ka
intriigi oli kistud. (Mõneti aga
meenutas Tomband selles, eriti
koosmängus R. Lipuga, oma eelmi­se
lavaosa Kaval Antsu, kelle vahe­kord
lihtsameelse .Vanapaganaga,
tundus seekord paralleelne tema
pettustes Mäeotsa Peetriga). Maie
kosilasena oli igas vaatlejas otse­kohe
tõrjuv hoiak tema vastu.
Sellevastu Männiku Marti män­giv
Jaan Lents andis selgema pil­guga
mulgi kehastuse, keda iga
naine otsemaid omale meheks soo­vib
ja kes Koidula magusat meeli-tusjuttu
soravalt väljendas.
Lavastaja oli ühendanud kasaka
Kure Aadu Ja vallaku:Jutaja ühi­seks
vallavanemaks. Seda mängis
Heino Veliner osale vajaliku ameti-väärikusega.
Lavadekoratsioonid, stiliseeritud
eestimustrilise taluinterjööri oli
ehitanud Maido Silm (Scenic Pro-duction
Service Ltd.) Tiina Lipu
kujunduse kohaselt. Lavamelstriks
.oli Merike Teene,
L. Koidula lavateose ellu ärata­mine
oli väärtuslik samm eesti
teatriajaloolise sündmuse tähista­misel,
aga ka eesti möödunud aja
elu tänapäeva toomisel. Inimese
probleemid on aga aegumatud Ja
nende elav ning tore esitamine,
muutis selle lihtsa probleemi rõõ­muga
kaasaelatavaks teatrisünd­museks,
mida tänati rohkete lille­dega
Ja (teisel etendusel) püsti-seisvate
ovatsioonidega.
Näidend kuulub esitamisele ka
Seattles 29. Juulil XV Lääneranniku
Eesti Päevade kavalises osas.
HO
Kevadkostüümide ja -mantlite
uued moed moodsates värvitoo­nides.
Meil on suur valik iga­ühe
maitsele vastavalt ^ villa­seid,
nylon, polyester ja pope-liin.
ÄRGE UNUSTAGE OMA
KARUSNAHK-ESEMEID
MEIE; KÜLMUTUSRUUMI
SAATA.
Helistage 488-1701 ja me tule­me
Teie kasukale järele •— ta­suta.
Furs by Finn
191 Eglinton Ave. E., Toronto
M4P IKl
Tel. 48^8-1701
9.30 e.I.—6.00 p.l.; neljap.
7.00 p.l.; laup. 3.00 p.l.