Vaba eestlane , May 5, 1981

              VABA EBSTLAaNb teisipäeval, 5. maB löSl - Tuesday, May 5, 1981- Hr. M
¥AeA
?ÄUAAM)JA: O/Ü Vaia Eeatiane, 13S Tecimjseth St " I ^ Q ) ^ ^
PEATOIMETAJA: Sari Arro
TOIMETAJA: Hasas® Oja
P(^TIAADE^: P-0. Boz 70, StiL C, TcHtmto Ost MfiJ SM7
TELEFONID: tosastos ^7521, Caiitos (t&Iliaiffied, feiöhitöSKi,
ekspöditsiöOQ) 3S4-7675
1ES1JM]^INNAB Kaaadas: aastas $a8<^ pookas^ $2L— ja
veerazidgastas $U^/kirtpostiga^^^ poolaastas
ja v^raadaastas $17^
TEXUMBHINNAD viljaspod Kaaadat: aastas $42^, poolaas-las
123-— ja vesraiidaastas |12-—. Kiripostiga üSA<^ aastas
^7.—, pcx^iaastas |35Ä> ja vestiadaastas $1850
LENNUPOSTIGA iilemere^ aastas $76^, poolaaižas
$38— ja ve^-andaastas $20.~
Aadregsi muudatas SO c. — üksäaumbri hiad iO e.
I
by Free Estonian Publisho- Ud, 135 Tecumsea»
T(H«it« Oxä. M6J 2H2
Viimased sündmnsed Liibanonis ta. Selles olukorras ei suuda see
vihjavad hoiatavalt uue sõja või- rahvusvaheline sõjavägi Liibanonis
maiustele Kesk-Idas. Endisest ra^ täita temale pandud ülesandeid ja
hulikust. Vahemere äärsest riigist oa pealetormavate sündmuste kee-on
kujunenud nüüd paijude välishn- rises jäänud rohkem pealtvaataja
nde ristlemispunkt, kns vaenuliste ossa.
jõudude vahel toimuvad iga päeva
relvastatud kokkupõrked, mis või­vad
areneda suuremaks sõjaks,
mille peategela^ks on üheE pool
Öšrael ja teiselt poolt Süüria. Nen-
Vaatamata nendele paljudele erl^
gruppidele Ja mülitsafiksustele m
kohalike olude tundjad ja eksperdid
siiski arvamisel, et Liibanoni sõja­mängus
on peategelasteks ühelt
dele võivad liitada Jordaaida, pa ^^^^ ^.^^^^
lestana araablased ,atem_araab^ ^.^^^^^ ^^
arengut mureliku pilguga.
Liibanonis OQ viimaste, aastate
jooksul tekkinud välismõjudest tin­gituna
nii palju erihuvidega löögi-meeste
gruppe, et neid on võimatu
ning kujuneda seega teisele poolele
erakordselt ohtlikuks. Liibanoni
kriis hakkas võtma teravamat ü-met
aprilli alguses, mü süüria ük­sused
hakkasid Zahle linna pürkon.
i.s eg.i. registreend.aJv veel1 v ä--hve^m^ n^en»^ ,n asFunda, malSs,r ae._liJg a . heas vahe- d,e eesmä- rk, e j.a t.a ot.l1u si. täpsema1lt* korras olevaid kristlaste miilitsa-määritleda.
Peale Liibanoni oma
sõjaväe ja rahu säilitamiseks koha­le
toodud süüria sõdurite tegutse­vad
siin energiliselt palestiina
araablased, kristlased Ja mitme-
§ugused teised huvigrupid, kes on
rajanud endile miilitsaöksused Ja
hankinud relvi, mida pibanoni saa­bub
kommaliseikombellnitmetest
allikatest.
Suuremateks Ja itugevamateks
relvastatud üksusteks Liibanonis on
oma armee — koosseis umbes
üksusL See kokkupõrge laienes kii­resti
pealinna Beiruti, kus tekkis
kokkupõrkeid muhameedlaste ja
kristlaste vahel,kes on linna omava­hel
ära jaganud mõjupürkonda-deks.
Peaaegu samal ajal arenesid
kristlaste vahel, kes on linna omava-vahel
lahingud Lõuna-Lübanonis,
milledesse sekkusid ka üle piiri
tunginud iisraeli sõjaväeüksused ja
võitluslennukid, toetades tõhusalt
kristlasi
Viimaste päevade jooksul on tek-
25.000 meest, korra jalule seadmi- veelgi uusi pinevuse momen-seks
kohale toodud süüria üksused ^ Iisraeli võitluslennukid ata-
^ umbes 22.000 sõdurit, palestiina keerisid Bekaa oru piirkonnas süü-gerüjad,
enamuses pahempoolsed ria sõjaväe helikoptereid Ja tulista-muhameedlased
- koosseis Ugi- nendest kaks alla. See otsene
kaudu 25.000 relvastatud meest Ja rünnak Süüria vastu on tekitatnud
naist, kristükud falangistid - mõ- plahvatusliku õhkkonna, kus võib
Hingate andmete järele 60.000 me- iga minut oodata suuremaid kokku-heline
relvastatud löögiüksus ja pa- Põrkeid. ja isegi suuremat sõda lis-rempoolsete
kristlaste n.n. Had- «"aeli ja Süüria vahel, ühendrügid
dad'i armee - ligikaudu 3700 mii- katsunud mõlemaid pooli range-
Jitsameest. Peale selle tegutseb ^ hoiatustega rahustada, kuid see
mitmesuguseid vähemaid relvasta- ole andnud loodetud tulemusi,
tud gruppe, kelledel peale röövimi- ühendriikide välisminister Halg an-se
ja varastamise muid eesmärke dis oma toetuse Prantsusmaa ette-
QIQ^ panekule Liibanoni mitmest rahvu-
Liibanonis peaks olema tasakaa- ^est koosneva „rahuüksuse" saat-lustatud
teguriks riigi oma armee, miseks kuid sellesse ettepanekusse
kuid kurbloolus seisab selles, et see suhtutakse väga skeptiliselt ja too-armee
on lõhestatud kristlaste Ja nitatakse, et kui 6000-meheline Lii-muhameedlaste
vaheliste lahkheli- ^o^Juö Rahvaste Organisatsiooni sõ-de
tõttu. Üsaks sellele on see ar- lavägi ei suuda Lübanoni lõunaosas
mee saanud väga puuduliku välja- rahu saavutamiseks midagi korda
õppe ning on halvasti relvastatud, saada — kuidas suudaks seda siis
Nende asjaolude Juures ei ole Lii- mõni teine rahvusvaheline armee
banoni sõjavägi võimeline võitlema ^ogu Liibanoni ulatuses?
välisriikidest sissetungivate Jõudu- Lübanoni küsimuste eksperdid
de ja Liibanonis tekkinud erigrup- mainivad, et olukord on seal põM-pide
vastu. Jäädes rohkem pealt- liselt palju komplitseeritum kui esi-vaataja
ossa. algsel vaatlusel välja paistab. Sõ-
Jakaid erigruppe Ja fanaatilisi rüh-
978 aastal pandi siuFi lootusi ^.^^^j eraldavad usulised, po-
Lütunud Rahvaste Organfeatsioom ^^^^^^ ^^^^ ^^^j.^-^^ ^„ ^ .
rahuuksuse saatmise e Liibanom. .g^d palju, et valitsus ei suuda neid
Ligemale 6000 meheline rahvusva- j^^^^^^y,^^ ^3,^, jj.
'•Mx^tfj4m':^ öa k a i ^ toonud
sotsiaal-pf*
y^^^ ja
?if^^^4mm^ Üirrlt^tÄe ^ puu-
«öfe Isfeöüt sööb |a joob,
iö4 t» fl»:^^ ja tniliised ja
-kM:/,iMim^ ::m[-'tši:/ aimuvahe-
.m^i. ifM^ iMt seatt ning kir-
:0ää *ftlfe4tld ^ J^egi pakse raa-
^te^^^ kirjuta-
M N t j et
'&^j;m, paljo tõusnud,
ksM^ fiÄfceox, meestel yähem.
Kd f/mA srj?i inimese eluea pike-mmM^^^^^^
kirjutati,
U::-psi^ näevad isegi
mm hph^iäp^ ^s nüüd ei ole
:jm.[-f^km'':feiiödöseks vaid üsna
t š^Äs^ ipfatekÄ "koi vanemates-
M^^^ inime-
; Köid 'ssffjed mmjad vaatle- L
|a fMmtsä ja tõe^väd seda isegi
tasta:*^ äatištiliste arvndega.^^ 1
Nžä d^rkiare^rTTad, et^^^M elu- •
ea prkenemine on kaasa toonud
Sbe f^^madM kõrvalnähte — ini-ka-
satavstd oma pikka eluiga
miftž ama^^ hoopis-tülds
kahe ableiö planeerimiseks,
y^astavaid nnnmiisi on sooritar
tod t%eödrffides Temple Üükooli
^MüoifXfg ÕT. Holger Stnb, kes üt­leb,
et anrestadeš pikka eluiga pla-neerfvad
paljud mebe^ ja naised
juba Taürakolt kahte abielu —r ühte
awrepp^^ aastateks laste kas^atar
mi§eks/^ teist p a ^ km* lap­sed
on juba taiskasvanüteöa ko-
^ dost khkmnd^ Dr. Holber Stub
ötlebi ^t sefline kavandamine tun­dub
küll ebamoraalsena ja tsüüni-r
pseia, eriti nendele inimestele, kes
on romäntifiselt ja usuliselt Mäju
leotatud, koid see ei ^^o^ mitr
te äinii^te TÕiniahi5 vaid üsna laial­daselt
rakendatav tava.
— N. Liidu saatkonnad välismaadel sa!d 1959 salajased juhtnöörid lõpetada endiste N . Ludu koda- Sotsoloog Stub on oma analüü-nike
repatrieerimlskampaania ja selle asemel võimaldada nendele InhemaajaM kodumaa külastnai kirjiH gde tnlemusena jõiidnud järeldu- '
tab käesolevas teises artiklis läti rahvusest N . Liidu UNO tõlk Ja endine KGB sohäemi^tsallst Imants «ele, et abfehiiahTrtusfe arv Amee-
Leshkms, kes Nevy Yorgis ära hüppas. Pagulaste reaktsioon oli esialgu kõhMev. Sdlise külastas?! Kaht- thendrSkides on enti kasvä-lustati,
et see võib oHa ka^^l kava külaliste otseteed Siberisse saatmi^ks, ^4 ^^hs katesooria fnures, mis
— Aga leidus ka teisi, jätkab ma". Moskvas väljaõppe saanud musi esitades olid ta silriad ohTii ?^^n^ ^7
Leshinski, kes koguni arvasid, et diplomaadil oli selline tegevus ker- näol otse Isbitnngivaxi Näis. et ta ^ ^ ^ ^ T
tshekistidesa kohtumised on ohu- ge. Üks. vanapoolne saksa mere- võis lugeda teise saiaiasniaid o^f^^ oina , leftrpaare. Dr.
tud, ja ised neid, kes arvasid, et mees hädaldas ' kogu aeg: „Und mõtteid. Seepärast är^u keegi ar- ^ ^T^* . " ^ f !
nende luuletuste ilmumine KGB das ist Riaa? Das ist eine tote vakii, et kultuurisidemete ja suht- f^°^ ^ fffT^S-ajakirjas
Kaross on nagu mingi Stadt". Kuid hädaldaja ja tema tä- lemisega tegutsevad mkud on ni- « ™
suursaavutus. ^ helepanelik kuulaja ei teadnud maiad - vastupidi. fS^J^^lT^
^ . ^ ^ . ^ r . .r^.. . . . . ^ ^ tookord, et loomisel on rah\wa<- Pagulaskonna juhtivad organi- ««P^™ alastada uut kanaan,
ESmiESED KÜLALISED ^^^.^^ meremeeste klubi. • satsioonid olid v4l a^^-amiseI; et ^ ^ . ^ t o o b ka uue abi-
Esimesed kuahsed ohd USA-ja ^^^^ Q^^,^^,^ ^äres endi- peaaegu iga kodumaa külastaja ^«Iftnen vaükü ja abiehilahutu-
Kanada lati kommunistid. Pead ^oiijmajas. Ukse juures oota- võib oUa, Moskv^a agent voi reetur. ^»^f
ohd neil juba hallid, kuid ise ela- külastajaid nägusad preilike- Vana tshekisti VeVeri ja hiliem ^
sid minevikus. ,.Ameenka Latlas- Külalistele näidatakse nõuko- Avdjukevitshi juhitud KGB püü- 0° tenise juures voi-te
Tööliste Ludu' vanapoolsed ^^^^ üllatavate saavutuste fotonäi- dis saavutada eesmärki, et turistid ™ ^ aktiivselt elada kak^küm-daamid
ja härrad olid kaotanud J^^^ ^^-^^^ imetleda Brezh- tagasi sõites oleksid kuidagi msa- «^«^^ kuni kolmkümmend aastat
Igasuguse kontakti kodumaaga ja senini portreid. Hilj-jn ritud ja ühiskond lõhenenud. kasutavad §eda võimalust
Sellised maalüised mõtürid on mällu jäänud paljudele Saaremaalt põgenikeaa laia maailma saa
lastele. Maastik kujutab tuulest sasitud mända taamal asuvate tuulikutega.
saar
eesmärgiks pagulaste lõhestamine
kodumaal elava rahvaga.
Arusaamatu oli see ka vägevale
Elanud
võivad nad viibida baaris, kus vä­lisvaluuta
eest saab osta haid joo- AJÄLEHT
KODL^IAA H ML
taie sõõmuga. PaJjudel mee<ftel
omakorda on võimaKk minna elu-tshekale.
Elanud pikka aega ^e^irsuuViltei^r ni^g^kaavi^^^^^ KODL^IAA H M L -Jõulistes aastates penaonile ja
need inimesed säihta- ^g-^^-^^ ^ ^.^^^^^ Kodumaa Häät palju ei V^^^o^^ võimaldavad
^""M^^^- ^- ^evolutsiooni ideaalid hoolitsetud ka daamide selts- aidanud ja tsheka teadis, et s^a ^ muretu elo^mis sageli toob
ja olid N La 1 vene rezhiimi pool- ^^^^^ ^^^^ p^^^^. korraldusel il- lehte ei usuta. Peeti tähtsamaks ^ abielupoole valimise.
1962 tuU turismigrupp endise ^'^l^^'^? ^ ' ^ ' T P ' " " ' ' " - 'f.^f/^^'''^^.^^^}''^'^^
roamamanaitkuuk auAplluaisnei se jas aatekli rja'^sNtueseed ''^f,k e^eld'ufdla', "'k'a^ s?us' ''m itte kui lh otefll!id^e hue a^ toid/u ki^oTht^a^. ^K^m d? ! rpitte a^in^u^lt ^ üh^te ^v^õi^ kaPh^te^, "v^a"i"d^ '
olid enamikus repatrieerunud bai- P ^ " ^ " ' " '^"""^ ° " ""'"^ ^""^^ '''''^ "^^^^"^^ ^'^gmii kolme või neljä abielu. See
tisakslaste naised ja lesed. Alaini- sulevad ka kooliõpetajad - et va agent. ^ ^ „ i to<^te kindlasti kaasa suuri muuda-se
reisibüroo oli Saksamaal re- ^PP^^^ moraalse prostitutsiooni Parast Zakenfeldi kõrgemasse tusi senistes moraaüprintaipides
gistreerimata, kuid toetus tuli tshe- ^^tteid. Igast vestlusest tuleb järg-\ parteikooli saatmist määrati mind ning k-mnmotaks pea peale oaljud
kalt Alainis ise käis tsheka raha ^^^^^^ hommikuks anda tshekale Kodumaa Haale tounetajaks. Oim senised teooriad ja tõekspidami-eest'
kodumaal ja tsheka ostis talle ^^^i^^^^ ^^""^^^^ '"'^f f ^""""^f^ ^ ^^^^^^ baseerovad abiehi Ja
kulunud kingade ja ülikonna ase- Janditega" neidudel on seega tee Mmu heaolu jatervis oli täielikult perekond,
mel uued esemed. ^^^^"^ ^"^ Inturisti või Ventspilsi N. Ludu teemstf—
Pagulastest turistide arv oli esi- sadama Rahvusvahelise Klubi Paguluses teati.- et Kodumaa
heline 12-ne riigi sõdurist koosnev rata, eriti kui suurem osa neist saa-nisus
saadet, parast iisraeU. Oku- pidevalt väUstoetnst relvastu-patsloomvagede
valjatombumjs ^^^^^^^ j , ,^
LnbanoM lõunaossa, kus see pidi yj^^^,, parlamendis on,.võim
moodustama pahvertsoom toaeli ^j^^ ^^^^^^ ™hame«nas.
ole ^s.^.5kt.- t?äi/tn'u^d !te' male pandnd te vahel ja s^eU^e^st^ t injig^it,u^n^a, te i^ ^saja,-.
lootus, mng on oovutanud suure ^^^^^ tegemiseks.
y tema konteolh alla an ud tem- ^^^^ „,„k„rdade tanstal ei ole
toon«m|st I-ubanom knstlaste ^^^^.^ ^^^^
miUitsa e. Tegeliku t on totunud ^a,üis,^rmU Ja kauaoodatud ra-
Rahvaste Otgamsats.o«m sodund ^„ ^..^ ,5.„„,j ,5;,,^
sojanieestena vaga raskes oukor- paisuda suureks, hävitavaks ja ohv-ras,
kuna nad satuvad sageli mit- ^^^^^^^
mesuguste vaenuliste gruppide tule
alla toid Miljon keelatudl vastu las-algu
väga väike. 1961 ülevaates ^^^d"^^' P°^? KommimistKknd võimod N. Lii-leidus
ainult 22 Lätis sündinud lät- Üliõpilaste poolt alustatud rün- ^''f^fj'' P^iula^^ kurtsid, et kasota^ad üsna tihti oma vas-last.
Turistide jaoks anti paariks nakud viiakse lõpule elukutseliste ^%.}^^% ^^T^- ^ , ^ f ^. '^^^ taste mustamiseks vana. triörf -
aastaks isegi laevad Mihhail Kali- prostituutide poolt, kes ootavad «Kodumaad avalikult. ^^^^^^^ ebasoovitaTad isikud tem-nin
ja Nadezhda Krupskaja. Sada- oma kliente Gorki silla ja Draa- w-^ liodumaal esmes \tihti peWafakse krii^inaalkurjategija.
mas oodati neid marsiga. Ka teisi mateatri ümbruses. Ka neist on l ^ ^ ^ . , , ^ ^ ^ ^ . ^ ^ kommentaarid, kus ^ j.^ tegelenud vargustega,
välismaalasi oli vähe. Rootslased enamik KGB teenistuses. Sageli är- ^g^^^^ tohtis pagulasor^msioo- j^övimL^, vägistemisesa }a
eelistasid oma puhkust veeta ka kab meremees rahata ja paberiteta "® 3^ Vv^^"^ ^^««t mõningatel Juhtudel Isegi tapmiste-mujal
ja mitte allakäinud Riias ja erilises välismaalaste kainestusasu- ^ Ka lätlaste Kodumaa Hääl hak-
T>;;o r L ^ o o Ä J 1 ^ ^as trükkima seUist lisa. Samuti
SksJdAhinle'. J n T / X d °" '^^"^^ ^^"«'"^^ '"«.OOO pe- Knijategijaks-tembeldamise akt-
T ukazhevici asemele tuli Ärka- kirjavahetuses. Suurenes ka juti välismaailma põsenennd and-
MEREMEESIE K L U B I dijs G u t LukX^satet, S- 1"":!!^Jf/'^ 'f' ^T^Tt^^t.
, , xr 1 1 • kasulik neile, kes olid soovimatus hs. Mha Shakalvse vastu on Vd-
Kogemusis tean et inimesed le yahsmaale. Tunstide koosseis y,j,^,hetuses- välismaailmad ninses ja Moskvas veel eriti suur
laanest on vaga naiivsed nõukogu- o ' ' f a teme. Guks ülendati Lat, >^ - J ' ^^J^^ '
de termindoogia mõistmisel. ..Me- KGB luureosakonna ,uh^a,aks ^^^^^ ^ ^.^^ onianiLtZord Ltsid
remeeste Klubi; - mis asutus see aampoUcovmku auastmes. Kohta- [ MadriiS H S - I kok-oieti
on? Iseseisvuse ajal Riiga tui- sm teda esmakordselt Roomas J otsekohe letialuseks. Volmaris kulepeifc järelkonveronLnrkns ta
md meremeeste viibimised Kraavi 1960. a. suveotampiaadil, kus ta ^.^^ ^ i„i„,wUste eest
tänava asutustes olid asjatundjate- oli treener ,a tolk Peaaegu kahe ^^^^ g^j„^^^^ ^^^^^ võitlejana paljastas ToZniLide
" iTf ?t • f ^frr f ' Wbemeid lätlaste pdii- võtteid inimõigZ aU^ ^ i s el 1956 läkitas KGB mind mmu tusega oU ta vaga väljapaistev. ^^.^^^ ^g,;^^^^, Balti rüHdes.
proovimiseks restorani „Amur , Guksi tugevaimaks relvaks oli
välismaa meremeestele „külge löö- tola-mängimine. Rumalaid küsi- (Järg lk. 7) (Algus lk. 2)