1981-05-05-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. M
a r m
5, Lk.
^
Lõyna-ÄcifHkcs reislkir|ie
urn on kohutavalt kuum ja niiske,
õnneks antakse igaühele ringi-kõndimiselö
õhukesest vineerist
kandiline päevavari pambuskepi
otsas, mis südapä|evase päikesepõletuse
eest kaitsta aitab. Külastame
„witch doctor-medicinmanl"
kõigi t^ varemnähtud nõidumisabi-nõudega,
millised ta nahkkotist
välja puistab ja nende abil tulevikku
ennustab, edasi vaatleme sepikoda,
kus zulüsepp kõigi primitiivsemal
vüsil lõõtsub tule põlema ja
siis teravaid nooleotsi valmistab,
millele nõidustki juurde loetakse.
Metsa vahelt ilmuvad veekamd-jad,
noored paljaste rindadega
leegritarid, kH-jalised, suured
veenõud pealaele balansseeritud
ja siis jõuame peamaja juurde,
mis on samasugune ümarhütt nagu
kõiki eluhoonedkj.
Seal tervitab meid igivana ja ela-tuniid
suguharupealik ja laseb oma
sõjameestel meile sõjatantse esitada.,
Naised ja tüdrukud taovad sealjuures
kõigest väest trumme ja
laulavad erguta^lalt ja kõvasti sinna
juurde. Sõjameeste rõivastus
nahkade, sulgede, eripärast kaela-ehete,
relvade jai kilpidega on ainulaadne
ja sõjatjants toimub kui mingis
ekstaasis või transis. Üldiselt
on ju kõik mustad väga ebausklikud.
\
Hm on pööraselt kuum ja nõrkus
• tikub peale. Istumiseks pandud kahele
kännule toetuv puulatt vajub
külaliste raskuse all purukis, õnneks
leian ühe hüti ukseavalt puu-paku,
veeretari selle sealt välja ja
saan'nii etenduse ajaks istuma, jalad
jäävad kivikõvaks tallatud hü-tiesisele,
kust tantsijad tolmu üles^
keerutavad. |
Lõunaks on zulud meile valmistanud
tulelküps^tatud praadi koos
juurdekuuluva iaedvilja ja salatiga.
„Ärge kiirustage neid toidutoomi-
VABA EESTLANE
QUfINSr.
i lui sr
- 1 .
lil
m
Oi
[
VABA EfmANg
Kim sT W:
X
H
^•
oQ
„Vaba Eestlase" toimetuse ja
talitus® sisolEoha plssa
TOIMETUS JA TALITOS
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—3-m
Telefonid: i toimetus 364-7521
'talitus 884-7879
Toimetajad kodtts
väljaspool tööaega-
Karl Arro 482-0242
Hannes Oja 481-53U
Ennlatnsi YÕe&akse vasto:
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp.. homm. kella 11-ni ja
nädala teise ajalehte kuhi ko!-
map. homm. kella 11-ai.
KUULUTAMINB
" VABA EESTI^ÄiSES
on tasuv ajalehe laiälda®©
leviku tõttu..
sel, nad elavad teises ajastus ja
neil on aega küll, neil ju küret ei
ole," õpetatakse meid heatahtlikult.
. Söömaaeg toimub. laMises katusealuses,
kust mäepealne tuul
mõnusalt läbi puMub |a kuumus
ei tundu enam nii piinavana.
-Majade läheduses on kaks noort
jahileopardi (cheetah), kes pool-taltsama
talitajalt toidu vastu võtavad,
nad kuuluvad juba väljasuremisohus
olevate loomade hulka.
VALGED JA MUSTAB
NINASARVMÜB .
Edasisõidul möödume Eshowe
Game Parkist, kus, näeme sebra^
sid, aga neid oleme ennegi ja mitmest
eriliigist juba näinud ja kohanud.
Järgmine loomapark on Hluluwe
Game Reserve, mis on peamiselt
kuulus ninasarvikute poolest, ka
"need olid kord varemalt hävimisohus,
kuid nüüd on neid õnneks
suudetud soetada juba rohkem.
Teeme seal mini-bussides pikemaid
ringsõite ja kohtame kahte sorti
ninasarvikuid — valgeid ja musti,
vahet ei ole neil sedavõrd nahavärvis,
mis on ikkagi pruunikas-hall,
vaid sordivahet märkab piea-miselt
näokujus. Nad võivad kaaluda
ligi 4—5 tonni ja elavad kuni 45
aastat vanaks, üks neist seisab otse
kiusakalt meie tee peal ees ja
tuleb oodata^enne M edasi saame
sõita.
Peale neide näeme seal veel sebrasid,
mitmetlüki kirjusid kitsi-hirvi,
pühvleid, metssigu, ahve
Ja tohutult suuri iguanasid; muidugi
ka paljusid Imnusorte.
Öömajale jääme samasse lähedusse
Zululand Safari Lodge, kus
peatuspaigaks on pärismaalaste
samasugused varemnähtud ümar-hütid,
kuigi vaibatatud põrandaga,
kauni mööbli, õhujahutuse ja oma^
ette vannitoaga. Pimeduses ei ole
lubatud hüttide lähedusest eemale
minna metsloomade tõttu ja hommikusel
ärkamisajal kõnnib meie
akende taga sebrapaar koos väikese
varsaga. Ligi nad ei lase, vaid
kaovad meie hütist väljumisel kiiresti
puude vahele.
Oleme edasisõidul Swazilandi Kuningriigi
poole, kui üle maantee
näeme roomavat pikka rohelist madu.
„See on harukordne, see on roheline
mamba, kõige mürgisem
madudiest, kelle hammustus tapab
3 minuti jooksul," teatab tuuri-juht.
On mingilviisil nagu kerge
tunne, et vahid välja bussiaknast,
ega pea mööda maanteed jala kõndima.
Eemal puude otsas aga istub
terve parv suuri raisakulle,
tunnusmärk, et läheduses on midagi
tapetud ja võikad linnud ootavad
oma kõhutäidet ja saagijärje-korda.
üks toUi ühel veerul ... $34»
esiküljel 14.-
tagaküljel $3.75
1.
VASTU:
"^^aba Eestlase talitus
135 Tecumseth Street
Telefon 364-7675
Postiaadress: Box 70. vStn. C.
Toronto, Ont. M6J 3M7
Talitus väl|aspool tööaega:
Helmi L i i v M i 251-6495
Mrs Leida Marley
Ajutine aadress:
37 Klann Ave.
Toronto, Ont. M4S 2Y2
Telefon: 483^-2588
Kingdom of Swazüand — Swazilandi
Kuningriik ^— nü kmnitavad
sildid tollipunktis. Pildistamine on
piiripunktis keelatud ja meil tuleb
oma passide ja veremtäidetud formularidega
pikas reas astuda mustade
tollimeeste ette. Formularis
on kummalisi küsimusi, näiteks,
on vaja ära märkida bussi värv ja
tuurijuht selgitab:
,,Märkige bussi värviks lihtsalt
sinine, mitte türkiis, või midagi
muud taolist. Swazi-mehed on muidu
igaveses hädas, et kindlaks
määrata, mis''värv see on ja üle-pääseminey
enne instruktsioonide
saabumist Võib venida paljude tundide
võrra." Nii on meid „valgus-tatud"
ka paljudele teistele küsimustele
vastamise osas ja tänu sellele,
meid leitakse väärt olevat ja
kiire kontrolliprotseduuriga -pääseme
Golela-Lavumisa tollipunktis
üle piiri.
: Alati see nii ei ole Ja-vahest tellitavat
otse ületamatuid takistosi
formaalsuste osas.
Kohe algab senise asfalt-tee asemel
põrutav j a tolmav kruusatee,
teede osas on üle 10 a, iseseisvust
annud vaid lagunemise ja tagasimineku,
nagu paljudel muudelgi
aladel. Swaziland, mis. enne oli
Briti protektoraadi all, sai iseseisvuse
a. 1968 ja saab nüüd suurejoonelist
abi L.-Aafrika Vabariigilt,
õli ja bensiini osa vähemalt
90% praegusest tarvidusest, samuti
toidu ja muude eluvajaduste tarbeks.
TAKISTUSE© TURISTIDELE
Suhkruroo kasvatus on peatulu-alaks,
ka maisi ja tsitrusfrukte
kasvatatakse, tööstus ja kaevandu-sed
on alles madalas algjärgus.
Turism on olnud senini suurimaks
sissetulekuallikaks, on aga hiljuti
80% võrra langenud, kuna, turismibusse
ainult suure valiku ja takistustega
sisse lastakse.
„Swaziland ei ole turismist huvitatud,"
väidab tuurijuht, kuigi
meie hotelli, kui ehituse kohta, pealinn
Mbabane lähistel ei ole öelda
midagi halba. Teenimine on küll
aeglane ja söögisaalis katkes õhtusöögi
ajal elekter vist kiili* ägeda
äikesehoo tõttu, välja vihma kätte
hotelli ette ligunema jäid ka meie
kohvrid, enne kui nad vaevaks võeti
sisse kanda.
See on suur vihmapäev, ajab nurja
ettenähtud plaani külastada
Swäzi käsitöödeturgu. Ajaviiteks
sõidutatakse meid õhtul üle tänava
asuvasse kasiinosse, mängupõrgusse.
Ma ei ole hasartmängija, ent
sellel vihmapäeval. mulle õnn
siiski naeratab — võidan ruleti
laual üle $25.- ja saan hakkama
sellega, et siis otsemaid mängimise
lõpetan.
Sel moel Jääüj raha uuesti maha-mängimata
Ja selles seisabki õnnemängu
kunst — õigel ajal lõpetada!
Sajab järgmiselgi päeval, teeme
siiski ühe kiire tuuri pealinna
Mbabanesi, kuigi meie L.-Aafrikast
tulnud bussil ei ole lubatud linnas
ei parkida ega peatudagi. Kuninga
residents, on pisut linnast väljas ja
kaugelt vaadates näib kenana.
KUNINGAS 102 NAISEGA
Swazilandi kuningas Sobhuza II
on 81 a., ta on valitsenud oma V2
miljoni elanikuga riiki 60 aastat ja
on seega kõige kauem võimul olnud
monarh maaümas. Tal on 102
naist, lastearvu ei ole teada — see
on riigisaladus— aga'nõnda palju
neid on, et neile eraldi koolimaja
ehitatud. Kunmgas on elujõuline ja
õnnelik mees, ta katsub säüitada
oma rahva vanu doktriine, rituaale,
tseremooniaid ja traditsioone
isegi tänapäeva segases maailmas
nii palju kui võimalik.
Siiski, kohvipeatuseks valitud hotellis
on seinal reeglid aatompommi
rünnaku juhuks. Neist kaks vii-:
mast juhendit tunduvad eriti naljakaina
ja kõlavad sõna-sõhalt nii:
. . . 6) ,,pane pea jalgade vahele"
ja 7)„ kiss your arse goodby."
Järgmised paar päeva kul]avad
Kruger National Parkis loomade
vaatluseks, kahju vaid, et ühel päeval
kaotasime. mitmeid tunde sellega,
et me buss jäi mudasse kinni,
kui juht ühest teisest hotellist kaa-sasõitjaid
ära tooma Täks.
PROGRAMM
Ontario on kuulus oma kalasaagi tõttu. Ontario valitsus kontrollib pidevalt
seda väärtuslikku loodusvara jätkuva uurimistööga ja kalade kontroUkatse
programmiga. Kontrollkatseid teostatakse praegu 1036 jä.rves ja jões. 1
GUIDET ATING
FISH
Katsete tulemused on avaldatud kolmes broshüüris ,,Guidetõ eating Ontario
Sport Fish (Põhja-Ontario, Lõuna-Ontario ja Suur-Järvistu väljaanded).
Teil on võimalik hankida tasuta
lähematest osakondadest:
are alljärgnevate ministeeriumide
THE ONTARIO MINISTRY OF THE ENVIRONMENT
THE ONTARIO MINISTRY OF NATURAL RESOURCES
THE ONTARIO MINISTRY OF NORTHERN AFFAIRS
inistry of the
Environment
Ministry of
Natural Resources
. KEITH NORTON ^^'»mimM^ HON. ALAN POPE,
MINISTER Ontario- MINISTER
INFORMATION SERVICES BRANCH
ONTARIO MINISTRY OF THE ENVIRONMENT
P.O. BOX 2700, TERMINAL "A", TORONTO, ONTARIO M5W1H3
PLEASE SEND ME THE INDICATED BOOKLET "GUIDE TO EATING OfmRIO SPORT FISH"
[~ Northern Ontario [~~] Southern Ontario \~~\ Great Lakes
INITIALS SURNAME
1
1 ,1 HOÜSE/APT.N 0. STREET NA ME/R/R '1- 1 • •
CITY/TOWN 1 • • ^ -
PR( DV NCE POSTALCO DTE
EEDDO raa
LOOMADEL SUUREMAD
ÕIGUSED • K p INIMESTEL
See, mida me nüüd näeme, on
omaette maailm, millele aluse pani
president Paul Kruger a. 1884
et metsloomi tuleb kaitsta kui ei
taheta neist mitmeid eriliike lihtsalt
jäägitult hävitada lasta. Praegune
Kruger Nat. Park ön 2 miljoni
hektari suurune maaala, see on,
näiteks, suurem kui kogu Iisrael
ja terve pargi läbivaatamiseks tuleks
vähemalt 6 nädalat arvestada.
Loomad elavad siin täiesti looduslikes
tingimusis, midagi pole muudetud
ega juurdeistutatud, loomad
hoolitsevad ise oma toidu ja ülalpidamise
eest. Looduslikeks piireks
lõunas ja põhjas on jõed Grocodil
River ja Limpopo, nendel vahe on
350 km, pargi laius aga on 50 km.
Pargis on metsloomad eesõigustatud
ja inimesed tohivad teid pidi
sõita vaid kinniseis sõidukeis ilma
loomi häirimata. Selliseid parke on
L.-Aafrikas õige mitmeid^ 2% üld-maast
on parkide all ~ ja tuurijuhi
arvates peaks neid olema 15%,
mis on muidugi ülehinnatud soov.
Pargivahte on siin -üle 200, paljud
neist ülikooli haridusega.
ESTO-80 väärikalt
jäädvustatud
ESTO-80 ülemaailmsest festivalist
Stokholmis on möödunud üle
poole aasta. Vahepeal on ka ülemeremaade
publikule kätte jõudnud
esimesed eksemplarid ESTO-
80 ^ndmusi jäädvustavaid väljaandeid,
mis ilmunud Välis-Eesti &
EMP ning heliplaadifirma Estonian
Voice kirjastusel.
•„E§TO-80 pildis ja sõnas" mis
ilmus Välis-Eesti kirjastusel möödunud
aasta novembris, on saanud
südamliku vastuvõtu osaliseks ka
väljaspool .Rootsit. Suureformaadilist
raamatut värvitrükis ja
mustvalges, mis sisaldab paarsada
kõrgeklassilist fotot ESTO-80
sündmustest, saadeti Rootsist rohkesti
jõulukingiks sõpradele teistes
maades ja teos on valmistanud
saajaile palju rõõmu. Raamatu
tekstiosa on toimetanud kirjanik
Alex Milits ja pildid fotoajakirja-nik
Rein Valme. Raamatu tekst
on eesti, rootsi, inglise ja saksa
keeles.
Peale Rein Valme esinevad raamatus
veel 12 fotograafi.
ESTO-80 HELISALVESTUS
„Estonian Voice" väljaandel on
ilmunud ESTO-80 mälestuskassett
Eesti Raadio Stokholm helisalvestuste
materjalist. See on poolteist
tundi kestev helu-eportaažh ESTO
sündmustest nagu,laulupidu, festi-val-
gala, Vabadusmarss, mille edasiandmist
seovad lühiintervjuud
külalistega ja sündmuste kirjeldused.
L A U L U P I D U J A ORKESTRIMUUSIKA
HELIPLAATIDEL
ESTO-80 raames toimunud eestlaste
üldlaulupidu Rootsis oli järjekorras
juba üheksas sellel maal.
Rohkem kui tuhat lauljat esinesid
üle kuuetuhandele kuulajale Stok-holmi
suures näitushallis. Aastava-mmmmsm
Kultuurisidemete o- • 0
ADVOKAAT-NOTAR
Rmm im» Royal Trust T«weB
Toronto Dominion Centre
Postiaadress: P.O. 326, Toronto
OiQt. (Bay & Kimg) M5E IKT
Telefon: 869-1777
24-tundi telefoni valveteenistus
TED ROLAND LAAN
^dvokaat-notar
133 Richmond St. W.v St© 7@5
-Toronto. M5H tlA
Tel. 364-7072
RAAMATUPIDAJAD
JOHN E. SOOSAAR,
CA.
Chartered Accoantaiil
m UnuersVj Ave.. Stc. CM
Tel. 862-7115
Toronto, Ont. M5J 2B7
hetuseks ilmus" .jEstonian Voice"
kirjastusel ;LP-heliplaat„ESTO-80
laulupidu/sängfest 1980-07-12",
kus esitatakse 14 pala eesti koorilaulu
klassikast ja Eesti hümn.
(Algus lk. 2)
juba sõimatakse, siis tähendab see
lihtsalt seda, et nad elavad j a on
kommunistidele kardetavad, ütlesid
ostjad.
Vähehaaval tuli aga ka meie lehe
stiilis ja sisus muudatusi. Pagulasi
enam nii palju ei sõimatud ja
hakati ülistama pingelõdvendust.
Rõhutati, et pagulaste poliitika ei
ole kardetav N . Liidule^ vaid maadele,
kus nad elavad.
Ka Jpagulaste seltskonna- ja kultuurielu
sai omajagu kiitust, näiteks
Hamburgi laulupidu. Toonitati,
et on kiiduväärt, et nii kaua
võõrsil elanud lätlased veel laulavad
emakeeles. Nenditi, et rahvusluse
säilitamist pooldab ka sotsialistlik
kodumaa.
Juttu oli ka pagulaskirjandusest.
Selleks osati leida sobivad tsitaadid
ja nühiti välja kahemõttelist
kriitikat.
K I R J U JA KIRJANDUST
K O D U M A A L E
Et lõhestada pagulaskonda ja
takistada põgenike poliitilist tegevust,
oli vajai informatsiooni. Allikateks
kujunesid vestlused turistidega,
kirjavahetus, mitmetes kirjastustes
trükitud raamatud, ajakirjad,
ajalehed ja orgide bülletäänid.
Pagulaste lihtsameelsus aga iile-tas
kõik \ ootused. Vastutasuks
kommunistlikule I läti kirjandusele
saadeti kirjandust õhupostiga K G B
postkastidesse. Maksuta saadud
kirjandust oli rohkem kui vaja.
Raha võis kulutada teistele
KGB vajadustele. Saadud kirjandust
uuriti hoolega ja 4eiti materjali
ässitusartiklite kirjutamiseks.
Nii Saadi toimetusse ka teiste suurte
läänetoimetušte tooteid. Minu
kirjutuslaual oHd Der Spiegel, T i mes,
Newsweek, US News and
World Report, Foreign Affairs jpt.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , May 5, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-05-05 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e810505 |
Description
| Title | 1981-05-05-07 |
| OCR text | Nr. M a r m 5, Lk. ^ Lõyna-ÄcifHkcs reislkir|ie urn on kohutavalt kuum ja niiske, õnneks antakse igaühele ringi-kõndimiselö õhukesest vineerist kandiline päevavari pambuskepi otsas, mis südapä|evase päikesepõletuse eest kaitsta aitab. Külastame „witch doctor-medicinmanl" kõigi t^ varemnähtud nõidumisabi-nõudega, millised ta nahkkotist välja puistab ja nende abil tulevikku ennustab, edasi vaatleme sepikoda, kus zulüsepp kõigi primitiivsemal vüsil lõõtsub tule põlema ja siis teravaid nooleotsi valmistab, millele nõidustki juurde loetakse. Metsa vahelt ilmuvad veekamd-jad, noored paljaste rindadega leegritarid, kH-jalised, suured veenõud pealaele balansseeritud ja siis jõuame peamaja juurde, mis on samasugune ümarhütt nagu kõiki eluhoonedkj. Seal tervitab meid igivana ja ela-tuniid suguharupealik ja laseb oma sõjameestel meile sõjatantse esitada., Naised ja tüdrukud taovad sealjuures kõigest väest trumme ja laulavad erguta^lalt ja kõvasti sinna juurde. Sõjameeste rõivastus nahkade, sulgede, eripärast kaela-ehete, relvade jai kilpidega on ainulaadne ja sõjatjants toimub kui mingis ekstaasis või transis. Üldiselt on ju kõik mustad väga ebausklikud. \ Hm on pööraselt kuum ja nõrkus • tikub peale. Istumiseks pandud kahele kännule toetuv puulatt vajub külaliste raskuse all purukis, õnneks leian ühe hüti ukseavalt puu-paku, veeretari selle sealt välja ja saan'nii etenduse ajaks istuma, jalad jäävad kivikõvaks tallatud hü-tiesisele, kust tantsijad tolmu üles^ keerutavad. | Lõunaks on zulud meile valmistanud tulelküps^tatud praadi koos juurdekuuluva iaedvilja ja salatiga. „Ärge kiirustage neid toidutoomi- VABA EESTLANE QUfINSr. i lui sr - 1 . lil m Oi [ VABA EfmANg Kim sT W: X H ^• oQ „Vaba Eestlase" toimetuse ja talitus® sisolEoha plssa TOIMETUS JA TALITOS avatud esmaspäevast reedeni kella 9—3-m Telefonid: i toimetus 364-7521 'talitus 884-7879 Toimetajad kodtts väljaspool tööaega- Karl Arro 482-0242 Hannes Oja 481-53U Ennlatnsi YÕe&akse vasto: nädala esimesse ajalehte kuni esmasp.. homm. kella 11-ni ja nädala teise ajalehte kuhi ko!- map. homm. kella 11-ai. KUULUTAMINB " VABA EESTI^ÄiSES on tasuv ajalehe laiälda®© leviku tõttu.. sel, nad elavad teises ajastus ja neil on aega küll, neil ju küret ei ole," õpetatakse meid heatahtlikult. . Söömaaeg toimub. laMises katusealuses, kust mäepealne tuul mõnusalt läbi puMub |a kuumus ei tundu enam nii piinavana. -Majade läheduses on kaks noort jahileopardi (cheetah), kes pool-taltsama talitajalt toidu vastu võtavad, nad kuuluvad juba väljasuremisohus olevate loomade hulka. VALGED JA MUSTAB NINASARVMÜB . Edasisõidul möödume Eshowe Game Parkist, kus, näeme sebra^ sid, aga neid oleme ennegi ja mitmest eriliigist juba näinud ja kohanud. Järgmine loomapark on Hluluwe Game Reserve, mis on peamiselt kuulus ninasarvikute poolest, ka "need olid kord varemalt hävimisohus, kuid nüüd on neid õnneks suudetud soetada juba rohkem. Teeme seal mini-bussides pikemaid ringsõite ja kohtame kahte sorti ninasarvikuid — valgeid ja musti, vahet ei ole neil sedavõrd nahavärvis, mis on ikkagi pruunikas-hall, vaid sordivahet märkab piea-miselt näokujus. Nad võivad kaaluda ligi 4—5 tonni ja elavad kuni 45 aastat vanaks, üks neist seisab otse kiusakalt meie tee peal ees ja tuleb oodata^enne M edasi saame sõita. Peale neide näeme seal veel sebrasid, mitmetlüki kirjusid kitsi-hirvi, pühvleid, metssigu, ahve Ja tohutult suuri iguanasid; muidugi ka paljusid Imnusorte. Öömajale jääme samasse lähedusse Zululand Safari Lodge, kus peatuspaigaks on pärismaalaste samasugused varemnähtud ümar-hütid, kuigi vaibatatud põrandaga, kauni mööbli, õhujahutuse ja oma^ ette vannitoaga. Pimeduses ei ole lubatud hüttide lähedusest eemale minna metsloomade tõttu ja hommikusel ärkamisajal kõnnib meie akende taga sebrapaar koos väikese varsaga. Ligi nad ei lase, vaid kaovad meie hütist väljumisel kiiresti puude vahele. Oleme edasisõidul Swazilandi Kuningriigi poole, kui üle maantee näeme roomavat pikka rohelist madu. „See on harukordne, see on roheline mamba, kõige mürgisem madudiest, kelle hammustus tapab 3 minuti jooksul," teatab tuuri-juht. On mingilviisil nagu kerge tunne, et vahid välja bussiaknast, ega pea mööda maanteed jala kõndima. Eemal puude otsas aga istub terve parv suuri raisakulle, tunnusmärk, et läheduses on midagi tapetud ja võikad linnud ootavad oma kõhutäidet ja saagijärje-korda. üks toUi ühel veerul ... $34» esiküljel 14.- tagaküljel $3.75 1. VASTU: "^^aba Eestlase talitus 135 Tecumseth Street Telefon 364-7675 Postiaadress: Box 70. vStn. C. Toronto, Ont. M6J 3M7 Talitus väl|aspool tööaega: Helmi L i i v M i 251-6495 Mrs Leida Marley Ajutine aadress: 37 Klann Ave. Toronto, Ont. M4S 2Y2 Telefon: 483^-2588 Kingdom of Swazüand — Swazilandi Kuningriik ^— nü kmnitavad sildid tollipunktis. Pildistamine on piiripunktis keelatud ja meil tuleb oma passide ja veremtäidetud formularidega pikas reas astuda mustade tollimeeste ette. Formularis on kummalisi küsimusi, näiteks, on vaja ära märkida bussi värv ja tuurijuht selgitab: ,,Märkige bussi värviks lihtsalt sinine, mitte türkiis, või midagi muud taolist. Swazi-mehed on muidu igaveses hädas, et kindlaks määrata, mis''värv see on ja üle-pääseminey enne instruktsioonide saabumist Võib venida paljude tundide võrra." Nii on meid „valgus-tatud" ka paljudele teistele küsimustele vastamise osas ja tänu sellele, meid leitakse väärt olevat ja kiire kontrolliprotseduuriga -pääseme Golela-Lavumisa tollipunktis üle piiri. : Alati see nii ei ole Ja-vahest tellitavat otse ületamatuid takistosi formaalsuste osas. Kohe algab senise asfalt-tee asemel põrutav j a tolmav kruusatee, teede osas on üle 10 a, iseseisvust annud vaid lagunemise ja tagasimineku, nagu paljudel muudelgi aladel. Swaziland, mis. enne oli Briti protektoraadi all, sai iseseisvuse a. 1968 ja saab nüüd suurejoonelist abi L.-Aafrika Vabariigilt, õli ja bensiini osa vähemalt 90% praegusest tarvidusest, samuti toidu ja muude eluvajaduste tarbeks. TAKISTUSE© TURISTIDELE Suhkruroo kasvatus on peatulu-alaks, ka maisi ja tsitrusfrukte kasvatatakse, tööstus ja kaevandu-sed on alles madalas algjärgus. Turism on olnud senini suurimaks sissetulekuallikaks, on aga hiljuti 80% võrra langenud, kuna, turismibusse ainult suure valiku ja takistustega sisse lastakse. „Swaziland ei ole turismist huvitatud," väidab tuurijuht, kuigi meie hotelli, kui ehituse kohta, pealinn Mbabane lähistel ei ole öelda midagi halba. Teenimine on küll aeglane ja söögisaalis katkes õhtusöögi ajal elekter vist kiili* ägeda äikesehoo tõttu, välja vihma kätte hotelli ette ligunema jäid ka meie kohvrid, enne kui nad vaevaks võeti sisse kanda. See on suur vihmapäev, ajab nurja ettenähtud plaani külastada Swäzi käsitöödeturgu. Ajaviiteks sõidutatakse meid õhtul üle tänava asuvasse kasiinosse, mängupõrgusse. Ma ei ole hasartmängija, ent sellel vihmapäeval. mulle õnn siiski naeratab — võidan ruleti laual üle $25.- ja saan hakkama sellega, et siis otsemaid mängimise lõpetan. Sel moel Jääüj raha uuesti maha-mängimata Ja selles seisabki õnnemängu kunst — õigel ajal lõpetada! Sajab järgmiselgi päeval, teeme siiski ühe kiire tuuri pealinna Mbabanesi, kuigi meie L.-Aafrikast tulnud bussil ei ole lubatud linnas ei parkida ega peatudagi. Kuninga residents, on pisut linnast väljas ja kaugelt vaadates näib kenana. KUNINGAS 102 NAISEGA Swazilandi kuningas Sobhuza II on 81 a., ta on valitsenud oma V2 miljoni elanikuga riiki 60 aastat ja on seega kõige kauem võimul olnud monarh maaümas. Tal on 102 naist, lastearvu ei ole teada — see on riigisaladus— aga'nõnda palju neid on, et neile eraldi koolimaja ehitatud. Kunmgas on elujõuline ja õnnelik mees, ta katsub säüitada oma rahva vanu doktriine, rituaale, tseremooniaid ja traditsioone isegi tänapäeva segases maailmas nii palju kui võimalik. Siiski, kohvipeatuseks valitud hotellis on seinal reeglid aatompommi rünnaku juhuks. Neist kaks vii-: mast juhendit tunduvad eriti naljakaina ja kõlavad sõna-sõhalt nii: . . . 6) ,,pane pea jalgade vahele" ja 7)„ kiss your arse goodby." Järgmised paar päeva kul]avad Kruger National Parkis loomade vaatluseks, kahju vaid, et ühel päeval kaotasime. mitmeid tunde sellega, et me buss jäi mudasse kinni, kui juht ühest teisest hotellist kaa-sasõitjaid ära tooma Täks. PROGRAMM Ontario on kuulus oma kalasaagi tõttu. Ontario valitsus kontrollib pidevalt seda väärtuslikku loodusvara jätkuva uurimistööga ja kalade kontroUkatse programmiga. Kontrollkatseid teostatakse praegu 1036 jä.rves ja jões. 1 GUIDET ATING FISH Katsete tulemused on avaldatud kolmes broshüüris ,,Guidetõ eating Ontario Sport Fish (Põhja-Ontario, Lõuna-Ontario ja Suur-Järvistu väljaanded). Teil on võimalik hankida tasuta lähematest osakondadest: are alljärgnevate ministeeriumide THE ONTARIO MINISTRY OF THE ENVIRONMENT THE ONTARIO MINISTRY OF NATURAL RESOURCES THE ONTARIO MINISTRY OF NORTHERN AFFAIRS inistry of the Environment Ministry of Natural Resources . KEITH NORTON ^^'»mimM^ HON. ALAN POPE, MINISTER Ontario- MINISTER INFORMATION SERVICES BRANCH ONTARIO MINISTRY OF THE ENVIRONMENT P.O. BOX 2700, TERMINAL "A", TORONTO, ONTARIO M5W1H3 PLEASE SEND ME THE INDICATED BOOKLET "GUIDE TO EATING OfmRIO SPORT FISH" [~ Northern Ontario [~~] Southern Ontario \~~\ Great Lakes INITIALS SURNAME 1 1 ,1 HOÜSE/APT.N 0. STREET NA ME/R/R '1- 1 • • CITY/TOWN 1 • • ^ - PR( DV NCE POSTALCO DTE EEDDO raa LOOMADEL SUUREMAD ÕIGUSED • K p INIMESTEL See, mida me nüüd näeme, on omaette maailm, millele aluse pani president Paul Kruger a. 1884 et metsloomi tuleb kaitsta kui ei taheta neist mitmeid eriliike lihtsalt jäägitult hävitada lasta. Praegune Kruger Nat. Park ön 2 miljoni hektari suurune maaala, see on, näiteks, suurem kui kogu Iisrael ja terve pargi läbivaatamiseks tuleks vähemalt 6 nädalat arvestada. Loomad elavad siin täiesti looduslikes tingimusis, midagi pole muudetud ega juurdeistutatud, loomad hoolitsevad ise oma toidu ja ülalpidamise eest. Looduslikeks piireks lõunas ja põhjas on jõed Grocodil River ja Limpopo, nendel vahe on 350 km, pargi laius aga on 50 km. Pargis on metsloomad eesõigustatud ja inimesed tohivad teid pidi sõita vaid kinniseis sõidukeis ilma loomi häirimata. Selliseid parke on L.-Aafrikas õige mitmeid^ 2% üld-maast on parkide all ~ ja tuurijuhi arvates peaks neid olema 15%, mis on muidugi ülehinnatud soov. Pargivahte on siin -üle 200, paljud neist ülikooli haridusega. ESTO-80 väärikalt jäädvustatud ESTO-80 ülemaailmsest festivalist Stokholmis on möödunud üle poole aasta. Vahepeal on ka ülemeremaade publikule kätte jõudnud esimesed eksemplarid ESTO- 80 ^ndmusi jäädvustavaid väljaandeid, mis ilmunud Välis-Eesti & EMP ning heliplaadifirma Estonian Voice kirjastusel. •„E§TO-80 pildis ja sõnas" mis ilmus Välis-Eesti kirjastusel möödunud aasta novembris, on saanud südamliku vastuvõtu osaliseks ka väljaspool .Rootsit. Suureformaadilist raamatut värvitrükis ja mustvalges, mis sisaldab paarsada kõrgeklassilist fotot ESTO-80 sündmustest, saadeti Rootsist rohkesti jõulukingiks sõpradele teistes maades ja teos on valmistanud saajaile palju rõõmu. Raamatu tekstiosa on toimetanud kirjanik Alex Milits ja pildid fotoajakirja-nik Rein Valme. Raamatu tekst on eesti, rootsi, inglise ja saksa keeles. Peale Rein Valme esinevad raamatus veel 12 fotograafi. ESTO-80 HELISALVESTUS „Estonian Voice" väljaandel on ilmunud ESTO-80 mälestuskassett Eesti Raadio Stokholm helisalvestuste materjalist. See on poolteist tundi kestev helu-eportaažh ESTO sündmustest nagu,laulupidu, festi-val- gala, Vabadusmarss, mille edasiandmist seovad lühiintervjuud külalistega ja sündmuste kirjeldused. L A U L U P I D U J A ORKESTRIMUUSIKA HELIPLAATIDEL ESTO-80 raames toimunud eestlaste üldlaulupidu Rootsis oli järjekorras juba üheksas sellel maal. Rohkem kui tuhat lauljat esinesid üle kuuetuhandele kuulajale Stok-holmi suures näitushallis. Aastava-mmmmsm Kultuurisidemete o- • 0 ADVOKAAT-NOTAR Rmm im» Royal Trust T«weB Toronto Dominion Centre Postiaadress: P.O. 326, Toronto OiQt. (Bay & Kimg) M5E IKT Telefon: 869-1777 24-tundi telefoni valveteenistus TED ROLAND LAAN ^dvokaat-notar 133 Richmond St. W.v St© 7@5 -Toronto. M5H tlA Tel. 364-7072 RAAMATUPIDAJAD JOHN E. SOOSAAR, CA. Chartered Accoantaiil m UnuersVj Ave.. Stc. CM Tel. 862-7115 Toronto, Ont. M5J 2B7 hetuseks ilmus" .jEstonian Voice" kirjastusel ;LP-heliplaat„ESTO-80 laulupidu/sängfest 1980-07-12", kus esitatakse 14 pala eesti koorilaulu klassikast ja Eesti hümn. (Algus lk. 2) juba sõimatakse, siis tähendab see lihtsalt seda, et nad elavad j a on kommunistidele kardetavad, ütlesid ostjad. Vähehaaval tuli aga ka meie lehe stiilis ja sisus muudatusi. Pagulasi enam nii palju ei sõimatud ja hakati ülistama pingelõdvendust. Rõhutati, et pagulaste poliitika ei ole kardetav N . Liidule^ vaid maadele, kus nad elavad. Ka Jpagulaste seltskonna- ja kultuurielu sai omajagu kiitust, näiteks Hamburgi laulupidu. Toonitati, et on kiiduväärt, et nii kaua võõrsil elanud lätlased veel laulavad emakeeles. Nenditi, et rahvusluse säilitamist pooldab ka sotsialistlik kodumaa. Juttu oli ka pagulaskirjandusest. Selleks osati leida sobivad tsitaadid ja nühiti välja kahemõttelist kriitikat. K I R J U JA KIRJANDUST K O D U M A A L E Et lõhestada pagulaskonda ja takistada põgenike poliitilist tegevust, oli vajai informatsiooni. Allikateks kujunesid vestlused turistidega, kirjavahetus, mitmetes kirjastustes trükitud raamatud, ajakirjad, ajalehed ja orgide bülletäänid. Pagulaste lihtsameelsus aga iile-tas kõik \ ootused. Vastutasuks kommunistlikule I läti kirjandusele saadeti kirjandust õhupostiga K G B postkastidesse. Maksuta saadud kirjandust oli rohkem kui vaja. Raha võis kulutada teistele KGB vajadustele. Saadud kirjandust uuriti hoolega ja 4eiti materjali ässitusartiklite kirjutamiseks. Nii Saadi toimetusse ka teiste suurte läänetoimetušte tooteid. Minu kirjutuslaual oHd Der Spiegel, T i mes, Newsweek, US News and World Report, Foreign Affairs jpt. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-05-05-07
