Vaba eestlane , October 22, 1985

              [ii]iiiiiiiiiiiri]iiiiiiiiii!iiiiiiiiiiiii!i!iiiiiiiiiis
lEVALDFASTi-;'.
,>elle lehe talituses ja EestS
958 Broadview Ave., TCK.
teel võib seda tellida: Ä
ft, aadr. 19025 Dewdney
Pitt Meadows, B.C. Ca°
OM IPO, telefon (6041)
9 ja Rudolf 0Ujnm'üŽ3
,850 Oak St, V6P 3Z6,
er, B.C. Canada, tel (604])
8.
Hind $10.—
iiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiHniiiiiiiiii
sel i
xn
itsalSa keeles
es
(Esfanene katse
koostM!Usekg
6.
6
4v
uim
ndiises 4.—"
nas ."• • ^—
IB9 (hraletöseö) 6.-^
6^
(š.—
RAAMATULT
lik võitlus
asi
ena:
TA
laamat saadaVal
£AK kinkeäris.
Ma $0.70
iiiiiiiiiiiiiiiliiiuiilllilliiiiliiilliiiiiiiiiiiiiiiib
pnguprotsessis osalt soomes-ja
nende teadvus ühtseist
Istest juurtest nõrgenenud.
Karjalasse on asunud roh°
Ivolasi ja nende keelemurre
kottu saanud savo mõjuo
[asjatundjad on arvamisel,
[kõnd oli rohkem savolane
Irjalik. LÕuna-Karjalas oli
Id tugevaid tööstuskeskusi ja
Imistj mille- tulemuseks tä­pne
üldkultuur oli varjuta-alaste
pärandi.
Jä^nefe
m
piist kMnlajalga võib
lüleval.
Foto: Vaba Eestlane
; 78 VABA EEOTLANB teisipäeval, 22. oktooenl 1985 — Tuesday, Oetober 22, 1985
esfi hümn ia monumendic!
Torontos 30. aastapäeval
Kaie Margareeta Ojamaa
saavutas doktorikraadi . (Fh. B.)
füsioloogias 1985. a. kevadel Penn-
Jsylvania State University juures.
Doktoritöö teemaks oM 5,TIie Hor-
Monal Regulation of Protein Me-tabolism
M Mammalian Tissues"»
Varem lõpetanud McGill'! ülikool!
1^75. a. B. Sc. kraadiga biokeev
mias. Saavutas 1979. a. samas üli­koolis
ma^strikraadi. füsioloogia
aSal. Teeb praega oma erialalist
uurünistööd USA National InstitU"
te of Health'i juures, Bethesdas,
Marylandis. Akadeemiliselt kmulub
Eefeti, Naisüliõpilaste Seltsi -
Ärtyr Ttfiska yuriinused rahvusK sUmbolIte
Kahe suure Bu^
looi. Artur Taska on oma elutöö andnud selle uurimiseks, mis on meie rahvusliku tun- Metropoüta^ (784 ¥ong©
iietuse sümbolid ja temud seda imetletava suurepärasusegao 484-lehekül3elme „Smi- St) galeriis toimub 22.--28; oktoobrini Eesti Kunstide
must-valge 100 aastat" (EÜS Vanematekogu kirjastus 1^82) ja 1824ehekiiljelme Koondise 30. aastaplieva^^^^^^^^^j^^
„Eesti Mmia" (Lund 1983) haaravad igaüht Juba välise^ veelgi rohkem aga nende oB rõõm oUa kaasas ^^^^
sisuga. teenida selle esimese esunehenaj millest on isäilinud
mitmed meieldivad mälestused.
Tähtsama momendina säiüb ma- meie-rahvuslikus säilimisvõitluses.
lestus sõbralikust üksmeelest, mis Tä ei' ole püüdnudki olla kunsti-vaütses
mitmest maaihnanürgast, ühingute esirinnas, kuid on olnud
mitmesuguses vanuses ]a kunstili- tolerantseks koduks ja esinemi^foo-ses
arengufaasis Torontosse kokku rumiks erinevatele loomingulaadi-tuhiud
eesti kunstnike vahel ja niis dele ja varieeruvate võimetega
on säilinud, tänapäev^mi. kunstnikeks
30 aastaga saab nii inimene kui Ka liikmejskond on ohiud aasta-ka
organisatsioon täisealiseks ja aastalt varieeruv, kuid alati on
võib isegi juba pilku -heita tagasi säilinud kindel grupp, kes brgani-eelnevatele
aastatele. Nü näeme, satsiooni on edasi kandnud. Kahet-et
eesti kunstnike esiiaene grupina susväärselt on EKKT X aastanäi-
•esinemme toimus Mcntrealis; 6.— tusest peale (1965. a.) grupist sur-
13. jaanuarini 1951. aastal Eeisti ma läbi lahkunud kuus püsivat lii-
Selts „Koit" organiseerimisel. get (H. Mikkelsaar, J. Miljan, E.
Torontos toimus esuneneiihis- Pehap, J. Saarniit, A. Tamme ja
näitus Ü.E.K.Ü.,,Orto" ruumides E.Woitk).
Nende kahe teose ilmumisega
pole veel lõppenud ta uurimistege­vus
rahvusliku -aine käsitlemisel.
Juba pikemat aega on ta kogunud
andmeid: Eesti Vabadussõjas lange­nute
mälestussammaste üle. Selle­ga
saaks nagu rahvuslik kolmik
loodud, lipu, hümni ja nende eest
langenute mälestamisega.
A. Taska seletabki oma uurimu­si,
et ta on seni käsitlenud meie
rahva ja riigi sümbolite ajalugu —
sini-must-valge lipp, hümn.ja vapp.
Nende Järele om ta asunud ka
meie mälestusmärkide ja nende
lõhkumise proMeemi käsitlema.
Ta kahjatseb, et seni on sel alal
väga vähe ilmunud ja nimetab raa­matuid:
1928. a. ihnünud Eduard
Ahase teost „Vabadussõja kange­laste
mälestusambad" ja möödu­nud
(1984) aastal ilmunud pildi-teost,,
Eesti Vabadussõjas langenu­te
mälestussambad". Esimeses on
toodud ära 48, teises 63
mendi kirjeldus.
monu-
27. jaan.--10. veebr. 1952. aastal. Mitmed aastad on suurim orga-
Esines 32 kunstnikku mitmelt'nišatsiooni töö raskus blnud pere-maalt
vabas maailmas 118 teose- kond Vommi õlgadel, J kes 1954.
j ga. aastal saabus Venetsueelast Toron-
1954. aastal kutsus Toronto Ees- tosse. Kunstikool „palläse" lõpeta­ti
Seltsi esimees H.Lupp kokku nud Behita K^omm on teemnud esi-.
1 rmjiilma^ninQ la Fp^iti Vabadusšnij?*? laTijrenntp mäle^- Torontos elunevad kunstnikud dis- mehena, poeg Ants Vomm sekreta-
1 maailmasõjas ja besti vaDaaussojas langenute males- j^^^^^^^^^^ ^^^^^^^^
. Selle juurde märgib aga A. Tas- tUSSammas nagU see praegu on Martna kirikuaias. Ulemi= damise võimaluse üle Toronto kaasaaitajana.
ka, pra egeut satemmbaa id— ja^ ^^^^^^^^^^^ se osa kohale on hakanud kasvama elupuu.
veidi üle 200. Tema üleskutseile
on reageeritud ja vaba maailma teose käsikirjaga valmis, siis julgeb kapital puudub ning võimalused,
eestlaskond on just mälestusmärki- ta arvata, et veel sel aastal. See tä- siis peale valmimist teostab ta
de lõhkumise kohta andmete saat- hendab, et kui kellelgi on midagi ise ka raamatu väljasaatmise,
misega ohiud väga lahke. mälestusmärkide kohta pildis või Nii valmib kolmas teos eestlaste
Ta ütleb, et ta on saanud mit- mälestusis, siis tuleks need kohe südamele armsaist iseseisva _„ „ „
meid kirjeldusi ja fotosid nende teose koostajale (A. Taska, Ter- tänutunde kmnismärkidest, näida- ^^jg^Jj^J^u^^^^
kohta. minsvägen 4, S-223 67 Lund, Swe- tes et pärast 40 aastat paguluses järgmise löogihse sammuna toi- ronto eesti kunstnike grupp ^^^^o^
EsUe on kerkinud sambad ja den) saata. olekut on võimalus need monu- j^us Toronto esti kunstnike orga- ainulaadne^^^
tahvlid, miUede kohta mitte ku- Kasibrja vahmmisele järgneb mendid südameist raamatusse pai- j^iggepijni^gEg^ti ^^^^^^^^
sagil pole andmeid trükis aval- trükkimine ja selleks tarvilik aeg. gutada ja järgmisele generatsiooni- 'j^^jj.Qjj^Qg nime all, mis 1955. aas- pool kodumaad."
Eesti Seltsi kultuurisektori kaudu. Suurem osa Toronto eesti rah-
Näitus toimus 1954. aasta 28. ap-vusest kunstnikke ei kuulu
rilhst 2. maini Vana Andrese kiri- EKKTsse, eelistades isiklikke ühe-kus,
kus esitati Kanadas asuvate mehenäitusi ja rohkem kanada
eesti kunstnike loomingut. 21-lt ühiskonnale suunatud organisat-kunstnikult
kokku 69 tööd, Mit- sioone. Torontos on. aga nii palju
nied neist kunstnikest on jäänud eesti soost kunstnikke, et ka
tänaseni Toronto eesti kunstiellu, EKKTl on oma ülesanne. Endel
Helen Ann Võsu
Ädinud . Montrealis, . saavitas
1984. a. FRCP anesteesias. Fellow
of Royal College off Physiciams
vastab Fh. D. teaduslikule kraadi­le
teistes teaduskondades.; Varem
lõpetanud Concordia ülikooli
Montrealis B.A. kraadiga 1974. a.
|a Toronto ülikooli M.D. kraadiga
1979. a. Töötab Toronto General
Mospitalis. Akadeemiliselt kuulub
lesti Naisüliõpilaste Selts!, •
A A R N I ID
maalid müiigil
67Roehampton
488-5895
datndo
on saanud materjali mälestus­märkidest
kogu Eesti Vabariigi ter­ritooriumi
ulatuses ja mitte ainult
rannaäärseist paikadest ja saartelt,
vaid nii Petserist kui ka Narvast.
Ikka ja jälle on tulnud uusi juur­de.
Neid tuleb teoses kindlasti paa­ri
saja ümber, kuna mõnedest on
mitu erifotot. Mõned aga siiski
veel puuduvad.
Ka on imekspandav, et lõhku-
Kuna tal ei ole kirjastajat, miUeks le pärandada. tal muudeti Eesti Kunstnike.Koon-^E
— — . - • —• — ' - • :•• ; . - ' - ./^; • dis Toroutoš nüiieliseks. tuste koiraldanud ka •mitmesugti-
Suureks õhutavaks ning iihenda- seid erinäitusi ning sellisena on
vaks teguriks oli oma ateljee renti- ta tõhusalt teeninud nii eesti küt­mine
(105 Kmg St. West), kus tuuri kui ka besti kunstnikke,
toimusid ^ mödelüjoonistamised, Allakirjutanu usub, et EKKi
kunstidiskussioonid ja seltskondil- püsimine ning eksistents on
Peeter Gustavson, Tänapäeva valitsema; usaldamatuse vaim, kus fcud koosviibimised. SeUe ateljee eesti kultuuri jätkamises h
mured Eestis. Välis-Eesti & koik on üksteise valvajaks, sest koUektüvseltkujimdatud j eesti soost
EMP, Stokholm 1984. 119 lk. sellega pole karta riigivastaseid tud põrand, millest suurema osa kunstnikud : ühmdcsid EKKTga,
™ ^ • , aktsioone. ^ vüs läbi Ants Yomm, oli kindlasti andes sellele organisatsioonile ener-
Kodumaa olukorda nõukogude Kergemale pääsenud eestlased suurim eesti kunstnike poolt loo- giat ja uusi ideesid, tõstes kunsti-seestpoolt
väadatuni
mise lugusid on suudetud nii palju okupatsiooni all on kirjeldatud tegevat oma karjääri huvides kõik, dud õlimaal väljaspool kociumaad. fist kvaliteeti ja 'hoides eesti rahva
pildistada. Just nende avaldamine mitmes hiljuti ihnunud raamatus, et Eestit ühtsesse nõukogude kat- vahnis ka mustreeritud k^alisraä-t^^^^^
näitab ihnekalt nõukogude kultuu- On voidud koostada mitmeid üs- lasse sulatada, sellevastu madala- niat,iniilelehekü^^^^^
ritoojate barbaarsust kivist ]a mar- nagi ulatuslikke ülevaateteoseid, mai tasemel olevad ülemused, ette- lükmed vist juba aastasse 2000 ' •
morist kunstiteoste purustamisel. samuti pn avaldatud kodumaal il^ võtete juhid, töötajad, muidugi ^KÖ-l on oln^^ M
Kuigi on saadud üllatavalt palju munud põrandaaluseid materjale, mõista intelligents Ja eriti veendu-materjali,
märgib A. Taska lisaks, mis on andnud tõelisi kirjeldusi nud noored on Eesti omanäolisuse • ;.. ^} v V ^ • ' • • • • • •
et mõnede mälestu!šfmärkide koh- raskest vaimu lämmatavast elust ja kaitsjad ja püüavad tasahiljukesi
ta on siiski ta andmestikus peiB- lootusetust meeleolust. russifitseerimist saboteerida. Oma
duši Ja ebatäpsust Neist lähedasim ja audentseim^egevuses lähtuvad nad esimeses
Korrigeerimaks võimalikke vigu Ja on kodumaalt väljapääsenud ano- järjekorras rahvuslikest huvidest
saamaks täiendusi on ta pöördunud nüümseks jääva autori - pseudo- ning vaiti käsu korras mugandavad Vastselüna kultuurimajale hakati lanud põUul kärtuleidki. Oma pika
ja pöördub ka käesolevaga meie nüümi Peeter Gustavson — käsi- ^[^^^uuriuntusi nõukogude ideo^^^^^
ajalehtede kaudu üldsuse poole, kirja väljaanne „Tanapäeva mured gia kohaselt (lk. 23—24). See ihn- Puustusmaa andis vabatahtii- deva töötamise; selles ei tohtivat
Eestis". Ta on katsunud vastata nevat lau upidudd^ teatrietendusü, osa oma aiast^^rk
paljude valis^estiaste küsimusele- iilmides,kujuta^^^ teadu-: j^urdeeMtuseks ja^ te Ka on tema ehi möö-kuidas
on tõesti ehi tänapäeva ses^ aga. amult 1^^ tamiseks, kuigi antud ^ pinnale oH dmmd alkohdi ja suitsuta.
Eestis? ^ ^^if^^s^^
sest ta tunneb kahju, kui see teos
ilmuks puudustega.
Küsimusele, raülal ta jõuab oma
Ta teeb seda mureliku'tundega, "^f^^^ nagu Joomarlus, välisreisi- i^i^as ta aiamaakaudüeMtusmater-kirjcsndys
VABA EESTLANE
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevalt
reedeni kella 9—3-m
Tdefoaid: toimetus 444-4823
talitus 444-4832
•KUULUTAMINE
; VABA EESTLASES
' om tksuv ajalehe Sl
leviku tõttffli.
T@iltl@f USeie SaSidef üdi aastasadade jooksul võõra ^^^^^^^^ed valis- j^le kohale^^^y^^^^
võimu aU kujunenud eestlase ise- "J^^J^ sõid
loomustuse, kes m'd\sXL ^ ^^^^^ ikka ja jalle ye- postidega jä kaevati aeda ekska- käesoleva aasta esimesel^^^p^^^^
kummardama ja käskusid täitma; ^^^t^^® protsessi jarjekmdelsur-^^^^v küremat
,RAHVUSLIK KONTAKT nr. 2 heal juhul said püüdlikumad kupja mutätud katiamaja praht. Ilma sõitjat, eriti pal^^^
(106) — 1985. Rootsi Eestiaste ametisse, ikka venna ja õe arvel, teose aga üllatavalt huvita- ^luUapealevedamisetapol^
Esinduse väljaandes on ära toodud ildca suguvendä jalgade alla talla- vaks teeb on iga aspekti juurde li- võimalik maad kasutada. Ehituse 864-ga. Kinnipidamised pole süski
järgmist: Kopenhaageni Manifest, tes. Nii see kahjuks on jäänud tä- s^fud pildid tegelikkusest,^ Ehtsaist ajal lõhuti betoonraketega kaev ja Mirustamist vähendanud. 28. juu-
A. Pae „Rahva teenistuses 66 aas- naseni ja jääb ka tulevikus, kui ei_ ^^^"^f^stest tippudeni, mis näitab hiljem aeti see hoopis buldooseriga nist 4. juulini koostati protokoll
tat", T. Sepp „Baltikum maailma toimu mingeid suuremaid muuda- teadlikkust ^praegusest olu- kinnil 394-Ie küruse ületajale. Tavaliselt
huvi fookuses", O. Palme Vali- tusi eestlase rahvusliku iseseisvuse ^^^^^^t Eestis. Sem^^ pilgu E. Puustusmaa on pöördunud ei pane autot kikemini sõitma mit:
miste manifest 1985", B.Wester- suunas. Ka praegu jätkub eestlase ^^^j nagu .pole midagi varju jäa- mitmel korraltööjuhataja V. Kuk- te yajutus gäasipedalüe, vaid joob-berg
„Mida taotleme", T. Fälldin vere segamine ning rahvuslikust °^sp^r?^t PoJ^ ka imestada, jase poole, kes on lubanud kõik nud pea.
„Tsenterparteiga tulevikku", U. ühtekuuluvusest või kaaslase abis- raamatu ihnumine oH Tallinnas korda teha, kuid ka ehituse vanem- Käesoleva aasta esimesel poolel
Adelsohn „Röotsi ja maaihn", A. tamisest ei räägita ega tohigi ava- P^^^ei tippudes omamoodi paanika tööjuhatajaP.Kamenik pole mida- tabati 3175 meest- haist, kes arva-
Kriisa Põhiseadus vastuolus te- likumalt rääkida, kuna see olevat tekitanud, sest keegi pidi sellest gi teinud olukorra pärandamiseks, sid, et rool ja joobnud pea sobivad
gelikkusega", H. Kauri „Kirjanik natsionahsmi propaganda (lk. 1— ^^^^^t ringist andmeid välja and- ^iiie eest neile avaldati vaü noo- kokk^
vabadussõda" ja Germanicus 8). mitus. rpolikeerajaid Tallinnas. Enamasti
määratakse joobnud sõitjale maksi-niaalne
karistus — load Jäetakse
ja
„Franz Josef Strauss 70-aastane". Sellel pessimistlikul pinnal kkjei- Teose lõpus on ,jRahva Hääles"
dab autor kõiki nähteid praeguses 1^ aug. 1984. a. -avaldatud „NLKP
tiks toll ühel veerul $5.—
1 esiküljel $5.50
Keulutusa võetaks© vastm
nädala esimesse ajalehte kimi
e»masp. homm. kella li-m ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella 11-ni.
^teS. 444-4832
Väljaspool tööaega:
Leida Marley 223-0C«0
Postiaadress:
9 Parravano Ct.
Willowdale, Ont. M2R 3Sb
USURÄNDUR nr. 5, sept— Eestis, venestamist kõigi kaasnähe- Keskkomitee; võttis vastu otsuse _ ^ ^ " P ^ ^ | ^ J v . P ü h a p ä e v a l , j^^^jj^^j^g aastaks autoinspetsiooni
okt. 1985. Võõrsilasuvate Eesti tega, venelastega ülerahvustamist ,,Eesti NSV juhtiva kaadri osavõ-^^^-^J^^^^^^^^^^^
Baptistide Keskkoondise hääle- uue sadama ja muude surtööstuste tust töötajate hulgas tehtavast po- Z ^ ^ } - , K u u l u t a t i seUest rahatrahv, viimane määratakse ka
kandjas on avaldatud järgmist: rajamisega. Kui tsaari ajal tehti sa- lütilisest kasvatustööst" ", mis oH ^1^®^^^^^^^^^^^^^^
Oswald J. Smith „Kuidas Jumal mu rajatisi, siis olid kohal ainult peapesuks parteHastele, ja karmi- fJ^V^i^.^v^^ö ^ et joobnu
õpetas mind annetama", A. T. vene soost kubernerid, ülevaatajad käskudeks igal alal, aga üheks
„Jumala õnnistus", „Tänumeel", ja sõdurid, kuid nüüd on venelane käsuks oh, et „tuleb kujukalt näi- ^^"so^^^^
0. T. „Jeesuse imestus", Evald ise kohal koos naise ja lastega, data, et eesti rahva ajaloohne saa- sasWoicK,^
Mänd „Argipäevane usk", Albert emade ja isadega, õdede jä venda- tus on lahutamatult seotud nõuko- ^uK^^ minna, et juhioskust ei
Ruutsoo — tsüklist „Tuulestroo- dega, tulevad nagu sitasitika parv gude riigi arenemise ja tugevnemi- P^^^f^v ^oimusia kontserdid voi^^g^^j^g.ggjjjg^^
fe", Renate Vilbaste ,.Jälle valgub viljapõllule. Selle lühikese pUdiga sega", mis nõuab vastulöögi and- teatrietendused. lis kinni 148.
rahu". Ida Vink „Igatus", Võõrsil- ongi väljendatud kodumaa suurem mist demagoogidele ja irišejaile. lör ^^^^^ ü
asuvate Eesti Baptistide Keskkoon- traagika ja mure põhjus — eestia- Nende eeskürjade täitmist on viima- Vändras tähistas oma 100. sünni- kontrollsõitudel tavaliselt „Mosko-dise
,iVaatlusi ja võimalusi", Aa- ne võib Jääda vähemusrahvaks sel aastal juba olnud märgata. päeva Võrumaal Piuse joe kaldal yitsh2715-ga".ülc£li müma ei või,
rand Roos „Põgenejad", Ilmar oma maal. Autor viib lugeja käekõrval läbi sündinud :P^
I Kaevats „Hingede võitja", Aino J. Autor läiheb ühe mure juurest praeguse muretseva kodumaa, näi- siirdusid Venemaale, kuhu ta ka vaja joodik ära vüa, süs on^prob-
„Võtab aega", „Lahkunud jutlus- teise juurde, ühest puudusest teise, dates, kuidas tahetakse kõike eesti- ise sõjakeerises jäi ja tuli tagasi leeme kuhu ta panna. Seljatata nn.
tajaid mälestades"^ S.S. ,,Temp- kus inuneste hädavajalikke tarbeid ga seotut hävitada Ja länimatada. pärast,sõda, asudes Vändrasse. Ta kun^ panna ei tohi.
lis", järelhüüded KülH Tomesile Ja ei suudeta rahuldada ei korteri ega See on karm tegelikkus. armastavat veelgi võtta osa kodu- S^^^ ettevõtmise kasutegur
koguduste teateid. söögi osas, kus ühiskonnas peab Hamies Oja sest majapidami^^^