1985-10-22-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE teisipäeval, 22. oktoobril 1^85 ^ Xuesday, October22,-1985 Nr: 78 laarid asm NoB^li rahuauhiima ;e tuleb sageli toime suurte stega ja määrab maailma ehirikkama auMmia. sageli või organisatsioonile, kelle üldise rahu heaks on olnud Se arvates väga tagasihoidM» )ee juhtus ka käesoleval aa^ lU rahuauhind otsustati andsi svahehSele arstide ühingule, [tegutsemise eesmärgiks onn sõja vältimine. skaudset vaatlusel tundub parimas korras, kuid jii tegutsemise aluseid ja isi-koosseisu vaadeldes selgub, et bee üritus on tehtud venelas-lasse. Organisatsioon asuta^ fO. aastal ameerika | ja vene eestvõttel ning praegu on jsimeesteks ameeriklane dr, rd Lown ja venelane Jevgeni k. Mõlemad on omal alal Mlstvad arstid dr. Bemard töötab, kardioloogina. MM- |rahvatervishoiu õppeasutuses ir. Chazov on N. Lüdu Kar- Igia Instituudi peadirektor,^ [selle 6n ta tuntud kõigil li kõrgemate meeste arstina lema käe alt on oma hädade° ii kämud kõik sellised poliitf-fuusad nagu f Leonid Brezh-furi Andopov jä Konstantini \enko. fegU ei ole kindlasti põhilisel ^astu kui arstid hakkavad tuumalsõja ohu vastu. Pal-iul^ kisub aga kõvasti kipra id hakkavad juurdlema, miks |sed, kes rahvusvaheliste si-otsimisel kutsealalist liini alati on olnud väga ette-id ja tagasUioidlikud, nüüd iellise suurekahibrilise mehe id koos ameeriklastega tuubade vastu võitlema. Re!so° se, et kui läänemaailmas jalju mehi ja naisi omanaüv- .venelastega koostööd otsl- >paganda lõksu, siis Moskva oma inimesed rahvusvahe» reenUe ainult pärast põhja-lolütUisi kalkulatsioone ja et> stusi. rahuiauhinna andjad panid lunnd aastal Lõuna-Aafrika le piiskopile Tutu'le rahuau-andmisega kogu Lõuna-Aaf-irima — miks ei võiks ole- I et seekordsest rahuauhinnast ih ohtlik mün ühendriikide mt Roland Reagani tähtede J programmile? — i küsivad Ijad. le näeme. Igatahes dr. Lown iba teatavaks, et Oslost !saa- 124.000 dollarilise auhinnara-lakätakse arste saatma maalisidele, et hoiatada immesi, iõja ohtude eest. Algatus OE ime kui see jääb erapoole- [mnale. Kreml pole aga varnagi tippmehi välja saat-ümkonna üldiste huvide 'eest la, vaid ainult N. Lüdu hu- (aitsma ja on jpõhjust kons- |da, et kahjuks jääb seekord- >beli rahuauhjnda ümbritse- [e punane udu. Yorgis tähistatakse |iraegu iiud Rahvaste Organisat- 40. aastapäeva ning sel pmi» itakse maailmaorganlsatsioo»' tema senisele tegevusele [suguseid humanguid. On ]kes peavad selle organisaft-tegevust ülunalt tähtsaks rahu kindlustamisel, kuid kõrval leidub ka kibedaid, iidavad, et omaaegsest ilusast jsest on kujunenud aaistate Moskvast dirigeeritav kom- |tiike riikide ja nende mõjai!° hüpümukk. id - 7 - kas oli see tõesti ilus |)Ietu ja õiglane algatus kui pud Rahvaste Organisatsioon litat tagasi San Franciscos Me kahtleme sellels. Põhiline 1 ehti juba alguses kui Ühend-president Roosevelt Jaltas [iie järele andis ning lubas ildu kõrval ka kahele tema Igile Ukrainale ja Valgevenel® )ised ja kohad maailmaorgan!- Hinis. pd on tekkinud olukord, et pa tulistab ühendriike Ühi-jd Rahvaste Organisatsioonis |e!st kahurist korraga. Nii võt-r äsja maailmaoi^anisatsioom )osolekul. ja julgeolekunõuko- [sõna Valgevene esindaja Ana- Gurinovitsh ja Ukraina esii" I 1 •4 li: I vwvwwwyw VALVEARST - HÄDALALÕPyi 26. ja 27. okt • dr. T. Maimete, iet 469-1322 Koori esiiinelieks valiti tagasi Helkki Paara Teemaks: balti muiKika 2. ja 3 nov. dr. A.' tel. 461-6383 Toronto. Eest! Meeskoor alustas uue hooaja gustUj kuma varakult sügise alguses tuli ko ofil kontsertidega esineda kõigepealt koori 35. aastapäeval 6o oktoobri Ja siis Soome Meeslaulupäeval '^'orontos Ryersoni t laupäeval, 2o novembril kell 5:00 p.L Seal koor esineb: sc^olokooriisa ja laulab kaasa Laupäeval, 26. oktoobril algusega kell 9:30 Jommistega juba 13. au- ^^j^ ^^j^^^ ^ ^ ^ i (The Assodation for the Advance-ment o£ Baltic Studies) Toironto osakonna kuues siii on sooMe-5 Effig TUDULINNA MOOSEKANDID MARDiPEOL! Mardipäev läheneb ja koos sellega kasvab hiidlaste ja nende sõprade rahutus: kas tänavu ikka peetakse mardipidu? Koori korraline peakoosolek peeti 10. septembril. Juhatas Heikki Paara ja protokollis Edgar Tulen. Koosoleku alguses mälestati; vaikse leinaseisakuga möödunud tegevusaastal surma läbi lahkunud lauluvendi Rein Rutnik'ut ja Nikolai Valge't. Möödunud aasta tegevusaruanded esitksid — juhatuse poolt H. - Paara, ,jNew Horizons" haldusgrupi poolt O. Haamer, koori tegevusest ja sellest osavõtust koori-vanem Ä. Käärid, koori kunstili- Peetakse, ning võibolla kujuneb sest esir ^^^sest koorijuht C. Kip- ' see tänavu isegi, huvitavamaks ja per ja .viimasena toe^ajateliikmete omapärasemaks kui varasemad on sekretär Paul Juttus. olnud. Meile on lubanud külla tulla „Tuduliiina moosekandid"! See on üks Toronto nooremaid orkestreid, ehkki pillimehed ise on juba pensionieas. Kujd asjaolu tähtsam külg on, et „moosekandid'' on valdavas enamikus „ugalased'' ja nii on teostumas jällegi üks episood maakondade-vahelises koostöös — Aruannetest seügiis, et koor möödunud tegevusaastal agaraM tegutsenud, kus üheks koorieb kulnimatsioonipäevaks oli aasta» kontsert koos." „Estoma"- orkest-dga, millest kahjuks Toronto eesti rahvusgrupi huvi ja osavõtit oli nigel, mi^õttu laekus üritusest koori Ikassasse väga vähe tulu. Teiseks oli osavõtt XIII Põhja-mis on vägagi teretulnud meie etnilises liikumises. Kurioosumina aga võiks nentida, et Tudulinn ei asu Võrumaal, vaid Virumaal. Nähta- Anieerika Eesti Meeslaulupäevast vasti ei olnud orkestrile niriie vali- Baltimore'is, Maryland'is, kus koor kui arvestatud geograafiat või liik- esines nü soolökoorina kui ka mete päritolu. Tähtsa:m oli.nime li- ühendkooris. Koorijuhi mag. Ghar-. teratuurne kuullsus. Aga eks ole ju les Kipper'i arvates oli koor kõige • „Vini laulikut", F. R. Kreutzwaldi paremas „hääles" möödunud mees-samuti- niipetatud „Võru tohtriks'^ laulupäeval, mülest vahnistatud he- T . . , , . '/ r— . l i l i n t seda tunnistab. Pillrmeeste paahMs TOI vaim- xoetajateliÜonete sekretäri Paul ^eks )uh±s on Joss , aim August ^^^^^ ^ ^ ^ j ^ j meeskooril Tuvikeni, t^M nu ma^ondlikus j^^jj ^ ^^^^^^^ bind^ym liikimuses. km ka skautlikes rmg- ,Vaao».,„„]a^: kondades. Tema tagasihoidlikest ' vihjetest võime oodata, et moosekandid mängivad meÜe laval ja ka tantsuks, ning kavas on isegi vokaalseid esitusi, i Sel väga huvitaval sügispäe- sitsiooni alal ja on Chicago Ne^ vai esitatakse uurimistöid, koos Opera Company asutaja ja kunsti-muusikaliste näidetega, eesti, läti line direktor, ja leedu rahvamuusikast kolme Pealelõunane osja algab kell 2:00 hästi tuntud ja tunnustatud balti AndrejsJansonsi referaadiga „Lä-etnomusikoloogi poolt — nimelt ti rahvamuusika klassifitseerimise dr. Roman Tol (Toronto), Andrejs probleeme". A. Jansons analüüsib Jansons (New York) ja Darius La- mitut klassifitseerimise süsteemi pinskas (Chicago). (Krahn, Bartok ja Kodaly) ning Kell 9.30 on professor Timothy kuidas läti rahvameloodiat on või- Rice'i avasõna. Dr. Rice on To- mahk nende süsteemide järgi kir-ronto üHkooli etnomuusika spetsia- jeldada. Andrejs Jansons lõpetas list. Juiliiard muusikakooli, omandades Esimese loengu esitab Dr. Ror magistri kraadi dirigeerimises. Ta man Toi eesti rahvamuusikast, on kaasa mänginud New Yorgi Meile tutvustatakse dr. M. Kolins- lipiiaooperl ja Metropoütan Ooperi kls'e rahvamuusika uurimise ana- orkestrites ja dirigeerinud mitmeid lüütilist meetodit, ameerika orkestreid. Ta on ka mUle järgi dr. Toi on statistili- New Yorgi läti koori praegune ^^^^ feelt läbi töötanud ligi 3000 eesti rigent. rahvalaulu. See võimaldab ob- Lõpuks kõneleb dr. Toi eesti ; jektiivsemalt kujeldada rahva- rahvalaulu uurinüstöö mõnest ra-laulude üldist ihnet kendusest tänapäeval ja näitena ja ka nende sisulist ning ühiskond- esitab Veljo Tormise „Pikse litaa- Hkku tähendust ja iseärasust, niat". Loeng lõpeb võrdlevate joonte Iga loengu järele on* tavaliselt tõmbamisega eesti Jä mõningate huvitav diskussioon. Kõige lõpuks teiste euroopa rahvaste rahvaviisi- koosviibimine veini ja juustu juu-de vahel. res; Dr. Roman Toi on teatavasti õp- •• . :. • • • pejõuks Toronto kõrgemas muusikakoolis, Royal Conservatory of Music, kus ta õpetab komposit- BABYSnTER- HOUSEKEEPER >*«><l»0«I»0«D»0<aB»(MH»(>«»tK3»<>«»<'<H»0«M)«B^^ Mardipidu toimub laupäeval. 9. novembril Toronto Eesti Maja suures saalis einelaua, baari ja tantsuga. Peol on müügil uu^.„Hiiu" seIhaldamise komifee abiesimees number. Laudu registreerib Edna Oskar Haamer teatas, et viimase Liik. tänavu 59 liiget, kes oma toe- Toronto Eesti Meeskoor austas oma endisi koorijuhte. tustega annavad meeskoorile ma- "PMil Enn Kiilaspea (paremal) kinnitab oma isa August jandusiikku ja moraalset tuge.^ Külaspea rinnale 35-aastase laulumehe märki; vasakul Mõned nendest toetajatest liikme- Qskar Haamer Foto: Vaba Eestlane test ei pea paljulcs lOO-dollarilist tuid avaldati arvamust, et •soo-' Uus juhatuse kooseis. kujunes vijad võiksid Kituda Toronto järgneval 23.^^ ^^s eestlaste üldgrupiga, kes oinani- juhatuse ametite jagamise koösole- Ta on saanud auhmdu ka kompo-seerivadüMssõitu, ^ kui järgmiseks: esimees — H. Paa- Laekur toetust aastas. „New Horizons" TÜkliku toetu-slöoni ja dirigeerimist, alad millega ta on hästi tuntud ka Toronto muusikaelus. Temalt on ka sümpoosioni lõpuloeng. Teiseks lektoriks on Darius Le-pinskas: leedu i-ahvamuusika mõjutusi Igor Stravin^y, Carl Orffi ja tänapäeva leedu komponistide töödes. D. Lapinskas õppis muusikat New England'is ja dirigeerimist Viinis, Herbert von Kärajani soovitusel Ta om olnud muusikadirektor Tuebingeni Landstheatris, Stutt» gardi Riikliku Ooperi ja Lübecki Ooperi duigent ja on ka dirigeerinud mitut teist lääme-saksa orkestrit. LIVE-IN Must speak english . Warm family. Don Müls and Steeles ""References GALL 731-6721 <>2»)<a»««ii><»«i><><»<)*n><>«*»><»<''^ IMMRIHIIIUIIIIHIUninilllllUIHIHIH^^^^^^^ med ja parflBda^ Soome ehitajad YdiSfllmiiien492-13Sl Metrolicenoe2422 IMUSilllttttlMHHinHtniHilinnniRiUlHUUiHUIIUUtll planeerimine toetuse summad on müüd kõik ära Laekur G. Lootus esitas koori ra, abiesimees R. Kuus, koorijuht kasutatud koorile hädavajalike ese- eelarve 1985/86 tegevusaastaks, C. Kipper, sekretär V. Heinar, lae-mete ja muude oluliste väljamine- mis näitas uue tegevusaasta lõppe- kur A.. Rõika, varahoidja E. Pakute katteks, mist $1,350.—puudujäägiga. Eel- ju, abisekretär E. Külaspea, abi- Koorl laekuri Georg Lootuse arve võeti koosoleku poolt vastu laekur A. Dulder, koorivanem Ä. poolt esitatud majandusaruandest esitatud kujul. Liikmemaksuks kin- Käärid ja toetajateliikmete sekre-selgus, et möödunud tegevusaastal uitas koosolek jällegi $5.—, müle tärP. Juttus. OÜd kulud ja tulud enamvähem ta- vümäseks tasumise tähtpäevaks jäi Toronto Eesti Meeskooril seisab sakaalus, tegevuse ülejääk kassa 31. detsember 1985. järjekordselt ees tegeVusrikas aas-seisuna oli ainult $422 vähem kui Valimiste punkti all kinnitas ta rohke lauluga ja traditsloonilis-eehnlsel tegevusaastal; selle vähe- ^koosolek kõigepealt koorijuhiks C. te üritustega. Rõõmustavaks asja-nemlse võis panna aastakontserdist Kipperi ja abikoorijuhiks E. Tob- oluks on see, et uue tegevusaasta osavõtva vähese publiku arvele. " VABA £ E S T L A N E korda nädalas Maksab Kanadas; Väljaspool KmaiSst MONEYSTRAT MC. 187 Gerrard St. E, Toronto, Ont. MSA 2E^ 416-968-1444 Koorijuhi soovitus juhatusele oM, et kooriüritustele tuleb rohkem reklaam! teha ajalehtedes, Eesti •Majas tesidetetahvll, Mrikutes /Algus lk 2) relutsuv, alguses (>n meeskooriga liitunud 4 Koori ^esimeheks valiti jäMegI noort. me'est jä üks endine kodrilii- . Heikki Paara ja koorivanemaks- ge. TugeV lootus püsib, et mees-ÄmiEäärid. kooriga veel rohkem nooremaid Uuteks juhatuseliikmeteks valiti eesti meM ühineb. Koor vaatab Alver Rõikai Arvo Dulder ja Enn kindla meelega tulevikku oina või- Kiüaspea. Juhatuse kandidaatideks meka juhi mag. Charles Kipper!' Revideerimise protokolU luges jäid Edgar TiUen. ja Lembit Riis. taktikepi all. ette revkomlsjonl esimees Oi'Haa- Ka teised koori ametimehed valiti mer, leides T.E. Meeskoori arve- uuesti samadele ametitele. H. P, pidamise kõigiti korras olevat ja .. • • • • •.- •-• ^ . •- •• :. _ • . - — — — avaldas kiitust laekur G. Lootusele hästi tehtud töö eest Juhatuse poolt koostatud uue 1985/86. aasta tegevuskava luges ette esimees Heikki Paara. Esimeseks ürituseks oli koori 35. aasta-lemad atakeerisid president Rea- . . 6. oktoobril gani maaihnaruumi kaitsevööndi P^^^a puhitsemme rajamise programmi Ja kutsusid 1985, täpselt 35 aastat parast asu-kõiki ÜRO liikmesriike selle alga- famist, kontsertaktusega Eesti Matuse vafetu võitlema. J^^' - Kuid asi ei.seisa imitte ainult sel- 2, mov. võetakse ©sa Torontos les, et venelastel on ÜRO organites oma kohn Mndlat hääletoru. Pahandus on tunduvalt suurem kui võtta arvesse, et nii Valgevene kui 20. dets. on koori jõulupuu ka Ukraina esindajatel on New „Eestonia". oitestriga Eesti ' Ma- Yoi^ oma bürood ja ametnikud, j as; 3 L dets. aastavahetuse ball; kelledest suur osa on teadagi: KGB 15. veebr. 1986 T.E. Meeskoori agendid. Ukraina esindaja istub tradltsioonüine Eesti Vabariigi, praegu veel pealegi ühe mittealalise aastapäeva tähistamine Eesti Ma-lükmena maaihnaorganiisatsioon! jas; 9. märtsü aastakontsert Eesti Julgeolekunõukogus. Majas. . .Ameeriklased on plaami' pidanudl Peale selle oli juhatusel tööka- Ukraina ja Valgevene: kõrvaldami- vasse võetud Chicago Eesti Maja seks ÜRO-st, kuid seda oia väga poolt saabunud kutse esinemaks raske teha. Esmajoones peaksid sealsel suvepäeval 5. juulü; koorib kaks kohfflandikku ÜRO 157-sö Jlikmete poolt oli tehtud ettepanek liikmesriigist väljaheitmise poolt Euroopa-matkaks Heidelbergi En-Šiiääletama ja teiseks peaksid selle- roopa Eestiaste IV laulupeole 26. ga nõustuma kõik vife julgeoleku- juullM986; 2. sept. 1986 algaks mõnkogu alalist liiget Kui esimene koor uue tegevushooajaga 1986/87 {tingimus oleks teoreetiliselt teosta- Eesti Majas ja 16. septembril oleks tav, siis teme tingimas paneb iga- järgmine korraline peakoosolek. I© väljaheitmise katsele raudse rit- ülaltoodud ettepanek võeti vi ette, kuna üheks julgcoiekunõu- koosoleku ^^j^^ juubelil pakuti külalistele tükike sfinnipäeva- ^"^J^?^^ lÄneks on teata- ga Heidelberg laulupeole ka- j^j ^ ^ • juubeUtordist. Pr. Kajak on valmis serveerimi-vastSN. M t vatsetav kontsertmatk ei saanud , ® j** j^^i/vjuiA/ i L ^ A ü . ^ , ^ , , ^ - :F()to: .Vaba Eestlane Veercfndoastcis $54. $30. $16. $68.— $37.~ $19.— I KLASSI POSTILE OSADA SAATEKULU JÄRGMISELT: Kanadas: USA-«s vastj I klftssi postiga (kirSpss 90$tw $Sf. poolcfcistcis $32. wmandaastas $17. + $10.50 VÄUASPOOL KANADAT ja USA-d: LENNU1P0S11GA aastail poo^^ ^ Teenwiä'' Aadressi muudatus 70 centi. Üksiknumbri hind 70 ceatä USA aadressidele „ZIP CODE« MsiMda aadressidele palinne märkida ^POS^ pangatshekk või rahakaart kirjutada FREE ESTONIAN PUBLISHERS nimele. VABA EESTLANE, 19SS Lesib St., Don Mills, Ont. M3B 2M3 Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks / veerandaastaks —tavalise / kiripostiga alates 19... Tellimise katteks lisan $ siinjuures rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Raha saats aimaü
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , October 22, 1985 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1985-10-22 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e851022 |
Description
Title | 1985-10-22-03 |
OCR text |
VABA EESTLANE teisipäeval, 22. oktoobril 1^85 ^ Xuesday, October22,-1985
Nr: 78
laarid
asm NoB^li rahuauhiima
;e tuleb sageli toime suurte
stega ja määrab maailma
ehirikkama auMmia. sageli
või organisatsioonile, kelle
üldise rahu heaks on olnud
Se arvates väga tagasihoidM»
)ee juhtus ka käesoleval aa^
lU rahuauhind otsustati andsi
svahehSele arstide ühingule,
[tegutsemise eesmärgiks onn
sõja vältimine.
skaudset vaatlusel tundub
parimas korras, kuid
jii tegutsemise aluseid ja isi-koosseisu
vaadeldes selgub, et
bee üritus on tehtud venelas-lasse.
Organisatsioon asuta^
fO. aastal ameerika | ja vene
eestvõttel ning praegu on
jsimeesteks ameeriklane dr,
rd Lown ja venelane Jevgeni
k. Mõlemad on omal alal
Mlstvad arstid dr. Bemard
töötab, kardioloogina. MM-
|rahvatervishoiu õppeasutuses
ir. Chazov on N. Lüdu Kar-
Igia Instituudi peadirektor,^
[selle 6n ta tuntud kõigil
li kõrgemate meeste arstina
lema käe alt on oma hädade°
ii kämud kõik sellised poliitf-fuusad
nagu f Leonid Brezh-furi
Andopov jä Konstantini
\enko.
fegU ei ole kindlasti põhilisel
^astu kui arstid hakkavad
tuumalsõja ohu vastu. Pal-iul^
kisub aga kõvasti kipra
id hakkavad juurdlema, miks
|sed, kes rahvusvaheliste si-otsimisel
kutsealalist liini
alati on olnud väga ette-id
ja tagasUioidlikud, nüüd
iellise suurekahibrilise mehe
id koos ameeriklastega tuubade
vastu võitlema. Re!so°
se, et kui läänemaailmas
jalju mehi ja naisi omanaüv-
.venelastega koostööd otsl-
>paganda lõksu, siis Moskva
oma inimesed rahvusvahe»
reenUe ainult pärast põhja-lolütUisi
kalkulatsioone ja et>
stusi.
rahuiauhinna andjad panid
lunnd aastal Lõuna-Aafrika
le piiskopile Tutu'le rahuau-andmisega
kogu Lõuna-Aaf-irima
— miks ei võiks ole-
I et seekordsest rahuauhinnast
ih ohtlik mün ühendriikide
mt Roland Reagani tähtede
J programmile? — i küsivad
Ijad.
le näeme. Igatahes dr. Lown
iba teatavaks, et Oslost !saa-
124.000 dollarilise auhinnara-lakätakse
arste saatma maalisidele,
et hoiatada immesi,
iõja ohtude eest. Algatus OE
ime kui see jääb erapoole-
[mnale. Kreml pole aga varnagi
tippmehi välja saat-ümkonna
üldiste huvide 'eest
la, vaid ainult N. Lüdu hu-
(aitsma ja on jpõhjust kons-
|da, et kahjuks jääb seekord-
>beli rahuauhjnda ümbritse-
[e punane udu.
Yorgis tähistatakse |iraegu
iiud Rahvaste Organisat-
40. aastapäeva ning sel pmi»
itakse maailmaorganlsatsioo»'
tema senisele tegevusele
[suguseid humanguid. On
]kes peavad selle organisaft-tegevust
ülunalt tähtsaks
rahu kindlustamisel, kuid
kõrval leidub ka kibedaid,
iidavad, et omaaegsest ilusast
jsest on kujunenud aaistate
Moskvast dirigeeritav kom-
|tiike riikide ja nende mõjai!°
hüpümukk.
id - 7 - kas oli see tõesti ilus
|)Ietu ja õiglane algatus kui
pud Rahvaste Organisatsioon
litat tagasi San Franciscos
Me kahtleme sellels. Põhiline
1 ehti juba alguses kui Ühend-president
Roosevelt Jaltas
[iie järele andis ning lubas
ildu kõrval ka kahele tema
Igile Ukrainale ja Valgevenel®
)ised ja kohad maailmaorgan!-
Hinis.
pd on tekkinud olukord, et
pa tulistab ühendriike Ühi-jd
Rahvaste Organisatsioonis
|e!st kahurist korraga. Nii võt-r
äsja maailmaoi^anisatsioom
)osolekul. ja julgeolekunõuko-
[sõna Valgevene esindaja Ana-
Gurinovitsh ja Ukraina esii"
I
1
•4
li:
I
vwvwwwyw
VALVEARST
- HÄDALALÕPyi
26. ja 27. okt
• dr. T. Maimete, iet 469-1322
Koori esiiinelieks valiti tagasi Helkki Paara Teemaks: balti muiKika
2. ja 3 nov.
dr. A.' tel. 461-6383
Toronto. Eest! Meeskoor alustas uue hooaja
gustUj kuma varakult sügise alguses tuli ko ofil kontsertidega esineda kõigepealt koori
35. aastapäeval 6o oktoobri Ja siis Soome Meeslaulupäeval '^'orontos Ryersoni t
laupäeval, 2o novembril kell 5:00 p.L Seal koor esineb: sc^olokooriisa ja laulab kaasa
Laupäeval, 26. oktoobril algusega kell 9:30 Jommistega
juba 13. au- ^^j^ ^^j^^^ ^ ^ ^ i (The Assodation for the Advance-ment
o£ Baltic Studies) Toironto osakonna kuues siii
on sooMe-5 Effig
TUDULINNA
MOOSEKANDID
MARDiPEOL!
Mardipäev läheneb ja koos sellega
kasvab hiidlaste ja nende sõprade
rahutus: kas tänavu ikka peetakse
mardipidu?
Koori korraline peakoosolek
peeti 10. septembril. Juhatas Heikki
Paara ja protokollis Edgar Tulen.
Koosoleku alguses mälestati;
vaikse leinaseisakuga möödunud
tegevusaastal surma läbi lahkunud
lauluvendi Rein Rutnik'ut ja Nikolai
Valge't.
Möödunud aasta tegevusaruanded
esitksid — juhatuse poolt H. -
Paara, ,jNew Horizons" haldusgrupi
poolt O. Haamer, koori tegevusest
ja sellest osavõtust koori-vanem
Ä. Käärid, koori kunstili-
Peetakse, ning võibolla kujuneb sest esir ^^^sest koorijuht C. Kip-
' see tänavu isegi, huvitavamaks ja per ja .viimasena toe^ajateliikmete
omapärasemaks kui varasemad on sekretär Paul Juttus.
olnud. Meile on lubanud külla tulla
„Tuduliiina moosekandid"! See
on üks Toronto nooremaid orkestreid,
ehkki pillimehed ise on juba
pensionieas. Kujd asjaolu tähtsam
külg on, et „moosekandid'' on valdavas
enamikus „ugalased'' ja nii
on teostumas jällegi üks episood
maakondade-vahelises koostöös —
Aruannetest seügiis, et koor
möödunud tegevusaastal agaraM
tegutsenud, kus üheks koorieb
kulnimatsioonipäevaks oli aasta»
kontsert koos." „Estoma"- orkest-dga,
millest kahjuks Toronto
eesti rahvusgrupi huvi ja osavõtit
oli nigel, mi^õttu laekus üritusest
koori Ikassasse väga vähe tulu.
Teiseks oli osavõtt XIII Põhja-mis
on vägagi teretulnud meie etnilises
liikumises. Kurioosumina aga
võiks nentida, et Tudulinn ei asu
Võrumaal, vaid Virumaal. Nähta- Anieerika Eesti Meeslaulupäevast
vasti ei olnud orkestrile niriie vali- Baltimore'is, Maryland'is, kus koor
kui arvestatud geograafiat või liik- esines nü soolökoorina kui ka
mete päritolu. Tähtsa:m oli.nime li- ühendkooris. Koorijuhi mag. Ghar-.
teratuurne kuullsus. Aga eks ole ju les Kipper'i arvates oli koor kõige
• „Vini laulikut", F. R. Kreutzwaldi paremas „hääles" möödunud mees-samuti-
niipetatud „Võru tohtriks'^ laulupäeval, mülest vahnistatud he-
T . . , , . '/ r— . l i l i n t seda tunnistab.
Pillrmeeste paahMs TOI vaim- xoetajateliÜonete sekretäri Paul
^eks )uh±s on Joss , aim August ^^^^^ ^ ^ ^ j ^ j meeskooril
Tuvikeni, t^M nu ma^ondlikus j^^jj ^ ^^^^^^^ bind^ym
liikimuses. km ka skautlikes rmg- ,Vaao».,„„]a^:
kondades. Tema tagasihoidlikest '
vihjetest võime oodata, et moosekandid
mängivad meÜe laval ja ka
tantsuks, ning kavas on isegi vokaalseid
esitusi, i
Sel väga huvitaval sügispäe- sitsiooni alal ja on Chicago Ne^
vai esitatakse uurimistöid, koos Opera Company asutaja ja kunsti-muusikaliste
näidetega, eesti, läti line direktor,
ja leedu rahvamuusikast kolme Pealelõunane osja algab kell 2:00
hästi tuntud ja tunnustatud balti AndrejsJansonsi referaadiga „Lä-etnomusikoloogi
poolt — nimelt ti rahvamuusika klassifitseerimise
dr. Roman Tol (Toronto), Andrejs probleeme". A. Jansons analüüsib
Jansons (New York) ja Darius La- mitut klassifitseerimise süsteemi
pinskas (Chicago). (Krahn, Bartok ja Kodaly) ning
Kell 9.30 on professor Timothy kuidas läti rahvameloodiat on või-
Rice'i avasõna. Dr. Rice on To- mahk nende süsteemide järgi kir-ronto
üHkooli etnomuusika spetsia- jeldada. Andrejs Jansons lõpetas
list. Juiliiard muusikakooli, omandades
Esimese loengu esitab Dr. Ror magistri kraadi dirigeerimises. Ta
man Toi eesti rahvamuusikast, on kaasa mänginud New Yorgi
Meile tutvustatakse dr. M. Kolins- lipiiaooperl ja Metropoütan Ooperi
kls'e rahvamuusika uurimise ana- orkestrites ja dirigeerinud mitmeid
lüütilist meetodit, ameerika orkestreid. Ta on ka
mUle järgi dr. Toi on statistili- New Yorgi läti koori praegune ^^^^
feelt läbi töötanud ligi 3000 eesti rigent.
rahvalaulu. See võimaldab ob- Lõpuks kõneleb dr. Toi eesti
; jektiivsemalt kujeldada rahva- rahvalaulu uurinüstöö mõnest ra-laulude
üldist ihnet kendusest tänapäeval ja näitena
ja ka nende sisulist ning ühiskond- esitab Veljo Tormise „Pikse litaa-
Hkku tähendust ja iseärasust, niat".
Loeng lõpeb võrdlevate joonte Iga loengu järele on* tavaliselt
tõmbamisega eesti Jä mõningate huvitav diskussioon. Kõige lõpuks
teiste euroopa rahvaste rahvaviisi- koosviibimine veini ja juustu juu-de
vahel. res;
Dr. Roman Toi on teatavasti õp- •• . :. • • •
pejõuks Toronto kõrgemas muusikakoolis,
Royal Conservatory of
Music, kus ta õpetab komposit- BABYSnTER- HOUSEKEEPER
>*«> |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-10-22-03