Vaba eestlane , April 7, 1981

              VABA EESTLANE teisipäeval, 7. a p r lM m\ - Tuesday, April 7,1981 Nr. 2?
zCtaa Etsi
VABADE EESTfliASTO EMLEKANDJÄ
STLANi
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumsetii gfc
PEATOMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Haones Oja
POSTIAADRESS: PO. Box 70, Stn. C, Toronto Oafc. M6J SM7
TELEFOIOT): t ( m 384-7521, talitus (tellimised; kuulutused,
ekspeditsiooa) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $38.—, poolaastas ^1.— ja
veerandaastas $11.—, kiripostiga aastas $61.—, poolaastas $33.-r
ja veerandaastas $17.—
TELLIBII§HINNAD väljaspool Kaiaadat: aastas $42—, poolaas­tas
$ 0— ja veerandaastas $I2.r-, KifipostSga USA-s: aastas
$67.—, poolaastas $35 JO ja veerandaastas $18.50
LENNUPOSTIGA ülemere-inaadesse: aastas $76.—, pooüassstas
$38— ja veerandaastas $20.—
Aadressi muudatus 50 c. — üMsnumbri hjod 50
Pubiished by Fr®8 Estonian Publishcr Ltd:, 135 Tecumseith
Toromt® Oiit.M6J2H2
Enne president
kallale kippumist andis president
ajakirjanikele jutuajamise^ milles
ta mainis, et Salvadori praeguse
valitsus ^bistaniiiie^^^Ü^
poolt Oli esile Kütsu^^ opositsioo­ni,
mis hästi kontsentreeritu
pagandana' on segadusesse yiinüd
palju inimesi* See propiaganda ott
tekitanud ülemaailmse opositsioo­ni
ning Salvadori probleem
seotud demonstratsioonid tervita^
šid president Ä e a g ä r i l i^
dässe külaskäigule saabumiseL
Salvadori kibiimus^ra
Mses ulatuses üles piitsutaniine
ning Ühendriikide presidendi ja
valitsuse lakkanaatüata^
Salvadori praegusele valitsusele
Füliapäeval, 29, Märtsil tolmus ^Killamängude toimkonna koosolek, kus oli arutlusel mitmeid korraldami- abi andmise pärast ei ole nende
sega seotud küsimusi. PildM vaade osale osavõtjaist. Foto: Vaba Eestlane aktsioonide mõõtmeid jä in^
sust arvestades nii lihtiie küsimus
magu s^e eMalgsd vaatlusel pa^^^^^
iaib. Siin ei ole enam tegemist
spontaansete võlts-ldealismist val­lutatud
kogemusteta noorte aktsi­oonidega
vaid üksikasjaliselt plaa­nitsetud
ja peendt kallraleeritud
väjjaastumistega, mille taga oh rah-
Yiunaseks dr. Felix J . Omase ettekandeks äsja toimunud I soome-ngrl inütoioogiä sümpooaoni9 oli vusyaheline ajutrust j ^
loeng rahvausu põhimõisteist, religiooni ja maagia erinevusist. See oli ainus loeng sümpoosioni kestel, mis organiseerijate taskusse tilkunud
Kom maaUmale oli suureks käigu kohta kogutud andmed vii- eestikeelne, kuna Suomalaisen KsijaMisuradeE Seura sekretär Urpo Vento pidas samaaegselt teises nra- rahasummad. Sellisele planeeritud
Okiks kui Washingtoni südalinna vad siiski lioopis teise mõrvari ™^ soomekeelse ettekande. tegevusele vihjas ka president Rea-
Prof dr. Felix J . ©inase ettekemn© Torontos
shokiks —ö — - — — ........ • , . .. ^
ttänaval üks 25-aastane noormees tüübi — tasakaalu ja realistliku M A A G L i Soola mahapillaja võib aga vältida ma. Need olid pääsenud põgene- L " / , ^ Z ' "
tulistas hotelli ukse ees presidemit mõtlemisvõime kaotanud inimese i^^lba õnne sellega, et ta heiiab ma sõudepaadis ja olid võtnud ka "TaJi" *^ontsentreentud pro
Ronald Reaganile ja tema saatjas- juurde, kellel on katkenud sidemed Alustades maagiaga jagas dr. F. ^^putäie mahaläinud soola üle püssid kaasa. Üks politseinikest oli P ^ f ^ ^ ^f
konnale kuus revolvrilasku. KaUa- reaalsusega ning kes on elanid k i - J; Omas selle kahte luki: 1) imitee- yasaku-öla.
Betungi tulemusena said president, sagil imaginaarses maaUmas
kes
^ssid|aasa.m,^^^^^ Salvadori demonstratsiooni häs-
. ,1 r ^-r . . T«o«^« ..xc*. saarel korraga nmnud meest maas V y^^^^^^^^^^^^ ^^^^^.^
nv ehk homeopaatime maagia 3a ^^^^^ üldiselt positiivsed lamamas ja püssiga sihtimas tema f^^^^T ^ T ^ ^
tema pressisekretär, üks politsei- Need, ta ^tunnevad John 2) kontakt-maagia (contagious). ^^^^^^^ ^^^^ ^^^^^^^ ^^^^^ ^^ssimees end ei liigu- '^^^^elt ihnsiks Otta-mk
ja ihukaitsja haavata ning pre- HincWeyd, kinnitavad, et ta on Imiteeriv maagia põhineb sar- ühiskonnale sisemist jõudu ja kok- tanud, siis oli" politseinik hakanud l?' ^'^^"1 f'ff
«Mnn# rrä-A.^ ^\mM õnni^knnibpl maeffusaia tüümliue ameerika uoo- nasuse printsiibil. Näiteks noiad,, . . i/w.Ar...A .o..ni «^^^ korraldatud demonstratsioonil.
teiste riikide poliitilistele juhtidele kooli ning ei leiönua enoaie Kino- i^-x v ^ . a v a u , p^i^tavau ctüju., u.- j^^^^ nuhtluseks. Real suguharu-toimuvad
atentaadikatsed ja aten-. lat elukutset. Ta elas mitmes ko- kudes, et sama sunnib ka immese ^el on komme, et nad kuningat või
taadid ei ole uudiseks. Neid m has, laiid ei Jäänud kuhugile pida- endaga,^ et seegi peaks tundma ^^^^.^^^ kannavad kanderaamil,
teostatud varem ja teostatakse tu- ma, muutudes ümselt sisemise ta- porgup^^ii^"- selleks et kuningas ei saaks astuda
levikus veelgi, kuna alati leidub sakaak kaotanud hulkuriks, kelle Edasi Seadub mitmeid nasteid . . ^^^^^
maailmas sellist elementi, kes on peas hakkasid kristalliseenima
valmis teist inimest valmis tera- kummalised ja ebarealistlikud mõt-või
laskeriistaga, viimasel ajal Ise- ted. Mõningate andmete kohaselt
gi pnnii^iulahvatusega, surmama, oli ta mõjutatud isegi ühest fiS-lähtudes
ei ole selliste atentaa-mlst, kus peategelane kinnitab oma
maagl^stJ noorpaari pulniavoodi ^..^^ ^ j ^. ^^^.^^ ^^^^
sellele astuda. Igasugused keelud Ka
Kuna politseinik oli vallatud mehed, poliitikud ja ^muud asja-püssiga
kurjategija ideest, oli tal mehed, kes sel momendil juhtusid
küllalt pudelikaela nägemisest, koos president Reaganiga viibima
et seda välgukiirusel täiendada pariamendihoone ees, ei olnud
muude detaüidega kurjategijast, kokku tulnud mitte ainult Otta-
I wast vaid ka paljudest teistest kes-
Lomalauta,-lootes sellest ted ^ ZZ^^^^J^r,^"^^^^
k,na5nne ja palja taHeked ning mKmp^^
™ . . . . ^ .., , Jl . • 1 1 « 1 • • 1 J alamate elu talumatuks. See juh- j ma laia i iäremise sõnumr Kolm • * i • i - i i ? i l .
tide j , n^õrvade analüüsima nn- tütarlapsele, et knt tüdruk teda e. Te.seks_ on M v r a,al reas maades ^^^^ g^^^j^ ^, ^o- aTku tuiarp^^ -naistele vaja^^kk,, taskuraha ,a
võrd dnline tegu kui selline ja armasta, tapab ta presidendi, poism ja waruKua teostanua poi- K-„„ph„„.
üles küsimus - miks seda tehti, millises vaimses oiuRorrdsm. mc»- x.utua.una«s a .^v.. . ^ ^ j ^^^^^^ Ameerika kultuuris siis "'Z ' 7 V r - ...r^TTT
see tähendab mis oli mõrva või taadi sooritaja ja millised tegund et objektid, mis kord on olnud J ' neT isücuist oM 1* ^"""T T^'^' " i"
mnrvnknt^jp motiiviks? mõiutasid teda ajaloolisele kuri- ühenduses, jaavad tulevikuski Kuningas koos oma alamatega ^.f^"" y.,IJ^IKUISI, KCS onu y^^^ ^^jj^ jjinnitijseks po-
Ta«aLlSn^^^^^^^^ isikute- teole. ü^^endu-.fl PÕMeneb ialajälge- istusid koos sööma, -rikkudes Z ' u Z ^ ^ L mtlf i a S ! '''^f demonstrandid „md„likult«
le näitavad, et need on tingitud Kuid siin jõuame lõpuks küsi- de väljalõikamine ja kuivatamine sellega kõiki tabusid. !!:!„!:!'/I!I„fi„Tf^^,!i!i^^^ pariamendimäel Ühendriikide lipu.
kas poliitilistest motiividest või muse juurde - - - k u i Hinckley on j
vaimse
midagi nitasid, et nad kuulsid kolme. Kes oli siis see „keegi", kelle
tasakaalu kaotanud Inimese «tüüpiline ameerika nooruk^^, mil- pude tegemine noidade poolt (pii- koik olid selle üle äraarvamata , f S i k ^ . n t i t ''««'^«'"'«^1, järelvalvel ja instnikt-haige
Rjn sünnitustest. Poliitilised liue on siis Ameerika? Kas siin ei namine jne) lootuses et sama rõõmsad. maailmar kaasa arvatud "''^
atentaadid võimul olevate riigijuh- peitugi üks väga tähtis ja oluline juhtub ka isikule kelle jalajälg _ ^^^^^^^^^ ^.^^.^^ . I L ^ . J T i f j . ^ «^«^tud noored mehed ja naised
tide v^stu baseeruvad omakorda küsimus, millele nif - ^' Vo..^o..^ nn,.H Meile voiö
kas mitme as|aosalise vandenõule ka avalik^ arvamine
või
.üdT7;;t;'ba;e;ru7ad~omä^^^^^^^ IdisSmus, millele nii poliitikud kui see on. Samuti kasutavad nõiad ^^^«"^ vyio see unduda tuhise- Ameenka, Naljades konedakse ta- ^ ^ ^ ^ ^^^^ ^^^^^^ politseivõi-
"as mlme a s S s e vand^^^^^^^^ ka avaliL arvamine peksid tähele- juukseid, sõrmeküüsi vastava isiku na, aga mitte havailastele kes olid väliselt kolmandast isikust I^^^^^^^^ ^^^^.^ kohta erilist hu-'
õ X^^^ panu hakkama juhtima ja seda mõjutamiseks, eriti just armastus- ^^^tasadu hoidunud kunmgast^^l on kolm nime: John Fitzg^^^^^^^ ^^^^ ^..^^^
0, üksikisiku algatusele P ^^^^^ surmahirmus eemale. Dr. Howells^Kennedy jt. Organisatsioonid: demonstratsioonid veelgi
Z^^r:^Z^ moraaliprintsiipide üldine allakäik, et pruut enne abiellumist pesi end « ^ ^ ^ ^ ABC Csf NB^^SS^^^^^^^^ ""^^^ ^ 1 muudki. Politseil
|a selgusele jõuda, kus on nende suurte vabaduste vääriti kasutami- suurel pannil. . Pl^^vata. Ja see ei plahvatanudki. ABC CBb N B U Loolcsonad „I ^.v.
mõrvallikide pürid, eriti nendel ue, sundusüku sõjaväeteenistuse Selle pesuvee sisse tehti saia p. ^^^j^g ^ M E ME
fuhtumitel kui kallaletungija ise puudumine ja paljud teised tegurid seda anti peigmehele ja pulma- y ^ i M E JA T O N TE
saab surma, nagu see luhtus presi- aitavad kaasa ameerika nooruse listele suua, et pruut neile kül-
Kolmas osa loengust arutles k ür
ei 'ole loodetavasti raske nende
TwT.. .. , . > ^ . J . löögimeeste jälile saada, kuna ueid
Nusus pole dent Kennedy mõrvari Lee Harvey vaimsele laostumisele. ^^T^^ loo- gile meeldiks. td^o aelh1-', os heli,ea d olIuk k,aimo hreer ,a l,eae st e vBkmaue sulHt IluspU ikdidI o il.lsimeg.liet.- kt..tu eels e ,l^boo» ono»k t*s,h1s ai«u.dlJ v kai•a t*nda ,ee* tn u djldv e i^õSes ita.^ m 1l vu r•ai,ln d eJ\g o kr•^tious n, l pdJpmau dJ.inse a es^s^st-t,
OswaldMga. Tema teo motiivid ta, et äsjane atentaadikatse presi- üks mees, kes oli aidanud korral- ™st:"mikš"me näeme""väi'me'ja Moodne taiu-psühholoosia rõ- ''^^ kommunistliku korra keh
jäid selgitamata ja nende kohta dendile kõik need väärnähted ai- dada paljusid pulmi, 01 prof. Laa- ^^^^^ ^.^^^ ^tles:'selle- hu^b eme S f ^ ^ ^ ^ nTi ''1''^'''''
võib teha ainult oletusi. Nü oli tab esiplaanile tostaja need lahe- ri Kettusele ütelnud, et ta on suu- ^rast, et meie silmad ja kõrvad naä nad on v^^^^^ ^'^^'^^^ '^'^
L e f Harvey Oswald mõnede teoo- ma vaatluse alla võtta. Valjavaa- re hulga pruutide mustust ara soo- ^^j^ usaldatavad instrumendid, ku- oleme ^««'^^1 kanadalasel palju u«rem
riate arvates omal käel tegutsev po- ted selleks on siiski kasmad, kuna nud. mõnikord resistreerivad nad T n«i,i.o' U.;
mtiline mõrvar, kuid teised eksper- kõik need väärnähted eksisteerivad ^^^^
na ^mõnikord registreerivad nad ^ : Lõpuks käsitles i ett tunne KaiiadasseldiU^
. , . , . J I J : ^ ^ , väära mulje. " mõisteid riaeu raamviide" ffrarnt ™^
kalduvad arvama, et ta tegnt- suurte ' - « ' ' ' ' ^ f « "^-^'^^^^^^^^ ^ . „ „ ' Rootsi teadlane Hjälmar Sun- of r L T j ; " ^ ^ ^ ^ aktu^' » ^ P-l«n.endi-ses
rahvnsvaheUse vandenoa kasi- « « 5 » ^ « « g ' , teisena oi. vaatluse all tabu. jen jutustab'loo politseinikest, kes seerimist, ms viivadki vaimude ja '"^^ o""" ^ ^ ^ ^ ' ' ^ elementidest
vamisi, ^etf TLe"e" "H^a^rv!e.y^ "O swald ei Iselll^e -^kohTtaI Jan'dfi„s rkUõigef rpra'rrem»a hendab „keelatud". See on rahva-oUd Vinud kah. Ljategijat taba- tontide nägemisele. P-^taks pühitakse.
olnud normaalne inimene ning näite äsjane kallaletung presiden- usus saanud tähenduse: „midagi,
sooritas oma kuriteo vaimselt häl- dSle ja tema saatjatele televisiooni- mis on rituaalselt keelatud". Tabu
ritud isikuna. saadetes. Iga suurem Ühendriikide on käitumise reegel, mille rikkumi- g « 9 • » A
MiUiste mõrvarite lüki tuleks televisioonisaate jaam pidas vajati- ne põhjustab ebasoovitava muutu- LugQj&kiriMmm
-.. ..... • . ••. '• • • -. • • • Kuidas on lood päikeseenergia
kinnipüüdmisega ja iRanäevases
kujundanud rakenduskunstnik E r i - elus rakendamisega? Küsimus on
paigutada president .Reaganile kuks seda stseeni, kus kolm meest se isiku rituaalses staatuses. A ' «B s M ' a ka Tiisler\, ei .o lnud vaja kahelda, seda akuutsem, et õlihinnäd tõuse-atentaadi
teostajat ning tema ning langesid atentaaditegija kuulidest üks suguharu Angoolas (Lääne- Äü^eerikCS k00liBl'00r@d et see saab esimese auhinna osali- vad pidevalt mng seni ei ole veel
ta saatjate haavajat 2'fr5c. a«a« cs^tna,sot* JTo..ih%n» vv^e^rriSsceolUt 4tä».nnaavvaai<le* ijan wprpešsiiddeenMt ttõõuu-- AA aoffrriiVkoaosV) , cnna-^z^e^muiAb id; jälgivad^ olu- fBm«.nV-«i-Sf&S.MifAynnd* a EE -e. wsitSi*sAfr. sseeKkss. Eheessttllaasseedd ssaaii d esimese auhU- heitud seda odavat ja praktiist
Hinckley'd? gati ihukaitsjate poolt autosse lisdt tabusid. Näiteks on neil pea- ^^^^"se hulgast. Seekord enersiaslhkat, mis oleks võimeline
Mõned asjaolud viitasid esialgu edasi ^nda vahelduvalt normaalse isik püha, puutumatu. Kui Käesoleva aasta talvisel puhku- ^tundsm salajast uhkust oma hin- jkalhst oh asendania.
poliitilisele mõrvakatsele, eriti ar- kiirusega ja aegluubis kümneid kui j^eegi teda puutub, siis muutub ta sel oli mul juhus külastada Flori- Ses, et olen eestlane. ~ KKookkkkuuvvõõtttteess vvõõiikks ütelda, et
vusvahelises ulatuses. Kuid l o h n gusid" sooritama. tabu rikkuja kuulub hukkamisele. See sarnanes veidi Toronto Kara- Palj" toimusi esitasid koolilapsed, m rakendamiseks on andnud poh-
Hinckley mineviku ja senise elu- . ... yaniga, kuid selle vahega, et seal Sest Eestit ja ka teisi Balti riike ei 3«st optimistiike mõtete mõiguta-
^ tarvis positiivset riitust, et j^gjj, rahvusgrupj4 esinesid ühes ole enam maakaardil ja nähtavasti miseks, kuid. kõrvuti sellega on ol-
„ ^ » oma normaalset staatust tagasi saa- ^^j^^tu suures hallis n.n. Bavfront on need siin maailmas, juba unus- ««^ kalleid ja ebaõnnestunud eks-da.
See on cazembidel väga kee- Center'is. Seda sündmust külasta- ^atud. N i i andis see üritiis meile perimente, mis on pannud tavalise
muti peavad nad aktsepteerima rukas: kuningat puudutanud isik sjd umbes 60.000 inimest; bea võimaluse Ameerika nõorteld inimese kahtlema ja ^^^p^^^
lihtsamaid töid kuigi nad on kvali- põlvitab maha ja puudutab kunin- " tutvustada meie väikest riiki ja giale tumeda pilg^^
fitseeritud palju suuremaid töö- ga käeselga oma käeseljaga, mille Leidsin, et väike eestlasgrupp, meie kultuuri, kannatusi ja kurba Põhiliselt kalduvad^
ülesandeid sooritama, üükooli lõ^ järel ta plõksutab oma sõrmi. Siis nimega ,,Estonian Society of Gent- lõppu. Pean ütlema^ et mõned teadusemehed wisH^^
petanute keskmine palk 1978. aas- paneb ta oma peopesa kuninga rai Florida" on teinud tõhusavtöö Ameerika noored esitasid väga ei tohi lasta endid heidutada pessi-
OTTAWA - Kanada Stastikabü- ta juunis oli 15.200 dollarit kuna ko- Pfopesa vastu, ja plõksutab jälle eestlaste kultuuri ja ka kannatuste olulisi küsimusi ja ütlesid tänades, mistllkest mõtetest, .kuna päikese-roo
andmeil on ülikooHde lõpetaja- gukondlike koUedzhite lõpetajad seda on teinud 4—5 tutvustamiseks ameenklastele ja et see oli neile „special education". energia tööstus läheb vastu esi-tel
viimasel ajal raskusi töökohta- teenisid aastas keskmiselt 12.300 ^^^^^^ ^iis on saanud tagasi oma ka teistele sealolevatele rahvus- oleks tore, kui sarnaseid võimalu- mtstele koidukiirtele, mis kuuluta-de
leidmisega. Büroo raport kinni- dollarit. Meessoost ülikoolide lõpe- normaalstaatuse. gruppidele. si oleks rohkem^ kus nii suure rah- vad ette suurt tulevikku. Tööstus!,
tab, et ülikoolide lõpetajad on sa- tajad said keskmiselt aastas 2000 Inglismaal isutakse, et inimene Kui nägin eestlaste haruldaselt y^-h^lg^le saame oma' olemasolu mis tegelevad päikeseenergia kogu-geli
sunnitud vastu võtma kohti, doUarit rohkem kui naissoost lõpe- bi tohi soola maha ajada; kui ta maitsekalt valitud esemete kunsti- minevikku selgitada. misega ning seUe rakendamisega
mis ei vasta nende erialadele, sa» t^jad. seda teeb, m M halb õmo päraseid väljapanekuid, mida oli ^ Leida RoosiMäei , (Järg lk. 3)
föökohti