1984-03-06-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
yABA^-EEŠnTLANE, te^^ märtsü 1984 — Tuesday, Mardi 6, 1984 Nr. 18
NR. 1184
X
• ESTO. '84Spoi^toiiökoimMe OE saabunu^ teade. G. Seeklit, Ees-
% Kerisejõuštiku (iSydney) a^ajaja-tre^erÜt, et neil on avanemas
võimalus saata noorte võisfluste^^^^ aastaste tütarlaste võisü-
Jamda (4)koösüIjeTesem^^ , ^
Spordivõistlused peetakse esmas- neeriva esinemise individuaalala-päeval,
9-juulil East-Yorki del, peaksid
giate staadionil, millel oa asfalt- j^õigidemasolevateandnietekoha^
kummiga rajakatted. Selle väljaku selt võitma teatejooksud üleoleva
saadavus selgus alles paari nädala edumaaga, ka siis, kui paneksime
eest ja on tasuline. välja oma B-koosseisu.
NoOTte alasid on 15; millest Sydney tütarlapsed võidaksid USA
"võiks kärpida teise teatejooksu 4 X100 naiskonda 27 meetriga,
(4 X 400 Iil) j ^ odaviske, mida po- Kanada naiskonda üle 33 meetrile
k a järgmisel päeval toimuval ga ja 4x400 teatejooksus USA
masterite võistlusel. I ^ l i
jaotus peaks selguma päkast ed-ktodaläsi 354
registreerimist mmineüleskutse^^^o^ estk>-kanadalasedv teie
spordi^^ võiduvõimalus
Noortele on ettenähtud seitse va- seisab suurearvulises väljatulekus,
miseklassi. Võistlus algab kell 9 et M k punktide saamise kohad
hommilml j a peaks dema : loppe- ^i^ksid täidetud. Näiteks, teisest
imid keUa3-ks peale lõunat/^ y^^^^ kuuenda^ koham võib saada
luste ajatabel püütakse koostada 15 p^^kti esikoha 10 vastu,
mi, et Iga noor saaks osajvotta
kohnest jooksust (teatejooks kaasaarvatud),
ühest hüppest ja ühest
tõukest (heitesit, yisfkest). Sooviko^
rai viiel alal võistlemine kuue tunni
jooksul ei tolliks olla ülekoor-mav.
/
Mis puutub auhindadesse s^^^
seoses paljude medalite kuludega,
võiks kasutada Põhja-Arneerika
Balti kergejõustiku esivõisti^^^ Seck.Tallimi-Npnv
Eriti peaks aga rõhutama eelregistreerimise
tähtsust. Viimasel silmapilgul
ülesandmisi ei võeta vastu,
sest see ei Võimalda alade star-diaegu
etteplaneerida ega kä küllaldaselt
auhindu ettetellidä. -
Seoses eeloleva ESTO-ga otsivad
kontakti endiste koölikaaslas-tega
ja tuttavatega TVwOntos Kal-
Paremalež 4. Eesti kindlustuset-tevõtja
Torontos. 7. Kuju eesti
mütoloogiast. 9. Keskus Põhja-Ees-ti
rannikul. 11. Sade. 42. Ehteasi.
13; tuline^ 14. EKN esimees; 16.
Kohanimi Tartumaal. 17. Lääge.
18. Ebasiledüs. 20. Põllütööriist.
23. Katse. 26. Pealinn Euroopas.
29. Tugikoht. 30. Lapsuke. 31.
Programm. 32. Endine Eesti diplomaat.
33. Enda. 34. Kirjanduslik
teos.
meetodit, s.t. anda kolmele esimesele
värvilisi linte (5 cm lai ja
2C| cm pikk), miHede tagakülje
kaardile kohapeal kirjutatakse
võistleja nimi, klass, ala ja tulemus.
Medaleid võiks anda iga vanuseklassi
võitjale, kusjuures punkte
arvestatakse iga ala-klassi esi^
inaesele kuuele (10, 5, 4, 3, 2 ja r
melt, P.O. Box 153, Lindfield,
207a-,NSW, ;Augtralia.;;
A E
Küllaldase võistlejate arvu juures
võiks toimi^da kä „mäadevahe-line"
Võistlus, näiteks Kanada,
USA, Euroopa ja Austraalia vahel
sama punktide arvestusega kui vanuseklassi
Võitjaile. Võibolla leidub
ka mohi ppkaaliannetaja Toitjale
riigile" -v/^,^
N^ägu näha AustraaHä eesti ajalehe
„Meie kodu" artiklist 14;
dets. ,,Meie väljavaadetest
ESTO'84-ar on. ^data kõva
:„maadevahelist" võistlust esikohale
pääsemiseks väikese gnipi esto-austraallaste
poolt. Artiklis mainitakse,
et ,,tütarlapsed, peale domi-ivSitis
J .
Talvekuudel on: Toronto Eestr
Maleklübi tegevus olnud eriti elav.
Rõõmustav on see, et tuleb juurde
uusi osavõtjaid. Viimasest maleõh-tust
võtsid osa 19 mäletajat, kxis-juures
10 mängisid kiirmale turniiris
(2x10 min.) ja teised mängisid
sõprusmängusid. TEM pakub
häid võimalusi nendele, kes soovivad
ESTO '84 niialevõistlustest
osa võtta nii noorte kui ka vanemate
maletajate klassis. ESTO
maleVõistlused pn, korraldatud nii.
et need võimaldavad osavõtjatel ka
muudest üritustest osa võtta.
Eriti soovitav oleks meie noortel
järgmistest inaleõhtutest osa-võtma
tulla ja ESTO '84 võistlusteks
treenida. Maleklübi uksed on
alati avatud ka eestlastega abiellunud
teiste rahvuste liikmetele, samuti
on külalised teretulnud.
Jaanuaris peetud kiirmale tumii-rü
tuli esikohale A. Loorits 5
punktiga. Teist ja kolmandat kohta
jagasid J. Järve ja A. Kpresaar,
mõlemad saavutasid 3,5 punkti.
Veebruari kiirmale turniiri võitfe
J. Järve, saavutades 7,5 punkti 9
võimalikust. Teine oli Pino Verde
(7 p.), kolmandale kohale tuli A.
Loorits (6,5 p.) ja iieljas oU A.
Kõresaar (6 p.). Turniiri juhatas L.
Joselin. - Esmakordselt: võtsid • osa
Matti Lehesalu ning P. Verde
Etobicoke Malddubist, kes meid
külastas.
- Järgmine maleõhtu leiab aset
Toronto Eesti Majas 8.: märtsil
kell 7 õhtul.
... ^ •.•.:•/.; >:..:..••:/•. aeg
1. Eesti rahvuslik tegelane
USA-s. 2. Lülitusmehhanism 3.
Elukutse. 4. Soosik. 5. Ravim rahvakeeles.
6. India osariik. 8. Luu-simine,
töölt ära viilimine nõukogude
ühiskonnas. 10. Soome kirjanduse
suur nimi. 13. Linn Eestis.
14^ Soome kirjanik. 15. Eesti laulja.
19, Väliseesti ajalehe toimetaja.
21. Malend. 22. Matk. 24.
Omaaegne maiusituste tööstus Tallinnas.
25. Reostusaine. 27. Määrsõna.
28. Kilbike, plaadike. 31.
Kultuurikandja.
RISTSÕNA NR. 1183.
-LAHENDUS ,
: Põikread: 1. Äke, 4. Kalev, 7.
Amm, 10. Ruut, 11. Enam, 12.
Iil, 13. Krupp, 16. Tim, 17. Deka,
18.' Roop, 19. Rrr, 20. Roosa, 23.
Nõu, 25, Aa, 26. Tal, 27. Ine,
28. Rr, 29. Ink, .31. Veerg, 33.
Onn, 34. Naba, 35. Lumi, 36.
Mai; 37. Nenni, 40. Aku, 42. Ikla,
43. Emak, 44, Lea, 45. Troon,
46. Ass.
Püstread? 1, Äri, 2. Kuldraima-ke,
3. Euler, 5. Aur, 6. Epp, 7.
Anton, 8. Maipõrnikas. 9. Mmm,
13. Karavan, 14. Uno, 15. Prang-li,
19. Rai, 21. Ole, 22. Sir, 24.
Urn, 30. Kalla, 32. Em, 33. Omama,
36. Miil, '38. Ekr, 39. Nõo,
41.:Uks.
Müügil VABA EESTUSEM^^^
II
Sündmusi ja jutustusi mereelust
Ee§ti Käobalasfvastilai^ Torontos
väljaandel, 302 lk.
HIND $8.--pinss saatetoilo Kanadas $1.—, mniale $2.—
MEMORIAM MIHKEL L^^^^
Volik Milikel Lüdiguloom
Ettekantud 100-aastase 8 ^
9. novembrü 1980 Torontos
I Müjel: AVAMÄNG — FAlSfrAASIA, UNDA LAUL»
IGATSUS, BAUAAP.^
n kjUljel: JAAMÖO siimfooniline ^ m , PÕLISMETSA
JÄRV, Km ja HUNT, lAPSEPÖLVES,
ÜKS PISAR VEEREB, K Om
Kaastegevad snimfooniaoiktiiter, hoortekods* „Ix>oliiS^, T. E.
Meeskoor, T. E. Segakoor, solistid ömie Laikve, Irene l>o»*
beig > tdieaist Winona Zelenka.
HIND $13.50 1 ^ saatekohi
Saadaval „VABA EESTLASE<< taUtoses
Eeisti Abistamiskomitee äris, 958 B r o^
MtJÜGIL
ARVI TINITSA koostatud
Lsnnoväe abiteenistuslaste sõjasõltD II maailm
lõpupoolel kirjeldav suurteos
rgi
560 lk pluss 80 lk f otosid ja dokumente
Mind $47.00 plusis $1.50 saatekulu
$3.00 teistele maadele
Saadaval Vaba Eestlase talituses
IKK Kultuurifondi auhinnaga kroonitud
IVAR IVASK'i poeem
Ludetaja kaheksas luuleraamat on pühendatud onua snnuid
vanemafle „keile vaimust ja vaimustusest sündisid veranda ja
veiandaraamatu autor^.
Hind $7.00 pluss 50 coR^ti postikulu
Müügil VABA EESTLASE talihises
Jr
logisesid ja klöbi-.
sesid üles astudes. Taat upitas
vaatama, kas pardal veel kontrolli
ori, nägi aga selle asemel ühe naise
säärt. See oli tuttav, väga ilus
säär), aga taat seda koju ajada ei
osanud; Ainult sildame Võttis üleliia
hüppama. „01en natuke imelikuks
läinud sellest ookeanireisist"^
mõtles ta, aga juba oligi tekil, kust
pilgule av^öes kaldal enne muud
suurte pookstavitega kiri:. BASA-DAM.
Ei mäletanud taat, miks sõna
kõva p-ga ei alanud ja miks ei
oWud iõpus kahekoixlne M. Tükk
aega hiljem nägi ta teisest vaatekohast
ka loosungi kolme algustähte:
KAU.
Palju oli tekil rahvast, kes lihtsalt
sellest^i^ "laev
oli jalge all ja jalad koos mehega
laeva peal. See oli erakordne asi
tavalisele nõukogude kodanikule.
-Ja Tallinn mere poolt — see oli
juba midagi! Ei oldud ju veel merel,
ainult sadariias, kai ääres, aga
juba siit tegi vaade meeleolu nii
pidulikuks, et taadile tülid tah^
mata pähe tema omaaegse direktori
Värsid; .
„Tomid, Kalevi linna tornid —
ajaloos hallunud tornid!" . . . Jah,
vana Raudkepp, täna tunnistaks sii
kas või hiuletajaks!
Laeva reproduktorid kuulutasid,
niis iinibri järjekorras keegi^Ä
saab — paras eine oli arvestatud
juba piletihinna, sisse. Ega siis vene
mereflot pole kehvem
roflot! •
Piret kontrollis oma
numbrit — tõsi, tema aeg oli
käes. Ta halkkas söögisaali otsima,
leidis selle — aga sisse teda ei lastud:
see oli vähsmaalastele, omad
saavat süüa hoopis allpool, sügavamas-...
(Eitsast raudtrepist laskudes jõudis
ta mingisse kaiku, kus oli kaks
ust. Ta vajutas ühe lingile — uks
ei avanenud. Ta proovis ka teist,
see avanes. Ta selle taga avanes
lihtne söögiruum, laudadega ja
puhvetiga. Enamik laudu olid tühjad,
mõnede ääres istusid lõbu-sõitjad
Ä e s ja juues. ' •
„Miks te hilinete!" käratas talle
üks kelneri moodi mees, j,teie vahetuse
aeg on juba läbi!" Aga ta-juhatati
siiski lauda, mis paiknes
ühes poolsemtega eraldatud kabiinis.
Ühest niisugusest kabiinist
möödudes peatus Piret ja hüüdis:
„Toomas, tere!"
„Piret!" peaaegu karjatas taat,
teretas kättpidi ja palus siis kelnerilt
• et daam Võiks istuda tema
lauda •— seal oli kolm vaba keh-ta.
;-.
„Ei tohi!" ütles kelner. „Teraa
number on teises lauas ja kord
peab olema.
„Õigus" üües Piret „koTd aa-gu
muiste muhu kirikus- naised
siin ja mehed seal, pole siin seea-
Ta istus ettenäidatud kohale
oma lauas — see oli juba kaetud,
muudkui söö. Aga juba oli taatki
sinna jõudnud ja pakkus nüüd Piretile
söögi alla klaasi õlut. Seda
kelner ei keelanud. Kui aga Toomas
Pu-etilaüais istet võtma hak^
kas—seal oli 3 tühja kohta, siis
oli kelner, kohe kohal ja ajas'taadi
oma latrisse.. Mees oli Leningradist.
•
„Oi-oi!" ohkas Piret, aga lisas:
„Sööme ruttu. Toomas ja läheme
ära. Või hakkame nagu venelased
üle saali vestlema."
„Ei saa ju," ütles taat, „meil on
juba seinad vahel."
jjOlgu seinad, need kostavad läbi!"
„Hea küll," oli Toomas nõus,
„kui midagi ütlema hakkame,
hüüame enne uhh-huu!"
Taat ei jõudnud veel kordagi
uhhuutada, kui Piret juba. tuli.
„Lähme, Toomas!" ütles ta.
Aga Toomas oli just selle üle mõtelnud,
et nimepidi ei ohiud keegi
teda juba kaua kutsunud, aina
hüüti taadiks.
„Ega seal trümmis nii hull olnudki,
kõht sai kenasti täis," ütles
Piret. • •
,,Trümmis?" naeris taas, „vaat,
see oli hästi öeldud!" .
„Kus me nüüd oleme, laeva lael
või tekil?" ütles Piret kelmikalt.
„Mina olen esimest korda elus
laeval..."
Aga sellel lael ehk tekil oli la-mamistoole,
palju supel- ja päevi-tustrikoodes
reisijaid, laia soomekeelset
ja ettevaatlikku saksakeelset
juttu, mõni sõna eesti keeltki.
Küllap venelasigi oli, aga need —
ime küll — ei praotanud suudki.
Neid oli niiviisi instrueeritud.
Häälte tugevuse jätele võis üsna
'täpselt öelda, kus olid daamid ja
härrad, kus ja kes — seltsimehed.
„Vaata sinna paremale, Piret,"
ütles Toomas ja viitas käega Kopli
poolsaare suunas. „Kas tead,
mis maja see on?"
„See —- poolkaarne? Kuule! . . .
Kas see pole meie lapsepõlvekodu
IWWIIHHIWWIHIHWIMIIIinnilSIHItitllUIIHIIHHIIIIHIIIIHIW
nud. Ei midagi ega ridagi! Olen
hullupööra sind igatsenud" JPiret —
ja näe, täna on aastad vahepealt
nagu pühitud! Olen jälle noor..."
„Isegi poisike," naeris Piret. See
oli ühest kunagi ammu koos naerdud
tutvumiskirjast.
,j01ed täpselt nagu enne!" naeris
Toomas.
„Tead, need unistused ja igatsused
ja-mälestused — see on midagi
tühmumatut. See on aidanud
elada meie nõukogude keskajas."
,,01ed sa lö-õmus Piret? Ja õnneliku
,jPraegu ja — ja kindlasti, õnn
on —- sa ise seda kunagi ütlesid —
moment või tund soovide täitumisest.
Ta ei saa ju olla alatasa ja
ühtelugu... Aga kui seda mäletada,
et ta oli ja teada, et ta võib
jälle tulla, siis oledki rõõmus inimene."
Laev ujus väga tasasel käigul
eemale rannast. Vesi sillerdas heledast
päikesest ja kajakad kisendasid.
. Kui ta nüüd võtaks täis-sisse
ja sõidaks ookeanile!
. . . Nagu laps. Poisike muidugi,"
mõtles taat, astudes Piretiga käsikäes
mööda laevalage. Aga oma
lapsemõtteid ta sõnadeks ei hääldanud.
Seal seisid nad mingi me-talltaJivliga
vastamisi, millele oli
valatud kiri teatega sellest, et
„Baltika" oh Nikita Hrustshovi üle
ookeani Washingtoni sõidutanud.
„Sa taevane aeg!" ütles Toomas
„Novodevitshe kalmistult taheti
Nikita hauasammas maha võtta,
aga siin seisab see silt nagu muiste!"
„See ta on. Vaata seda kandilist
ja kõrgemat ehitust vasakul kaard-ehituse
küljes: see on nn. üksikud
—ja ta jalutushoov..."
„t)ksikud? Seesama, mida mõned
hüüdsid „Leningräd", aga teised
jälle «Surmamõistetute". Paplid
jalutushoovi ta^a on ikka veel
alles! Väga kõrgeks kasvanud."
„Eks ole, väljastpoolt vaadates
ilus maja, ei — ilusad majad. Valged
korstnad reas, puhtad ja pühapäevased."
„Kas sä Toomas trelle näed
akende ees? Ja kaste, millega aknad
kinni löödud?"
,•Küllap nad seal on . . . Aga
siit ei paista ju ka müüri paksus."
„Tundub, et merekaldale on ehitatud
mingi laudadest aed . . , se-.
da varem ei olnud."
„Ei mäleta et oh..."
Nõjatudes reelingule vaatasid
need kaks vana vangi Tallinna ilusat
siluetti, mida Toomas oma
poisipõlvest pisut teistsugusena
mäletas.
„Ilus!" ütles Piret — ja taat ei
hakanud seletama, kui,, ilus see
veel muiste oli. SeUeasemel pani
ta käe ümber Pireti piha ja pomises:
• • :'.
„Vaat kus lugu, ma olen äkki
väga õnnelik!"
Piret vaatas mehele tõsiselt näkku,
aga ta silmade põhjas nägi
Toomas selget armastust. See oli
samasugune nagu linna siluett,
võib olla parem, Võib olla targem
kui varem, aga ilus. Väga ilus.
Siis kallutas Piret oma pea vastu
Tooma pead nii, et meelekohad
kokku puutusid ja ütles:
„Mõtleme nüüd koos ühe suure
mõtte!"
„Sa mäletad seda veel?! Mina,"
ütles taat, „ei ole midagi unusta-
N.18
San Fi
Asutati sl
abistamii
Pärast sii^l
San Frandscc
süürkoidiutulel
sakaalus kohuj
de j5Ündn]ii.stik|
S/F/SEGAKd
PEAKOOSOLJ
° 9. sept..toii-|
peakoosolek,
Tamara- SääJ
Lia Grüner, |
Kõivsaar ja
Revisjonikomii
Uudo Sumeril
Viimase aastail
Segakoor olnl
ühendavaiiiaka
sellega liitunvl
segakoori esiij
samatel kokkj
nud igaüks
Nüüd kuulcml
hi Paul Maidi
armastatud pc
eest] laulu uul
CHICAGO 11
SINOO
1. okt. peej
na sinod tai
makordsclt
praost Rud.
dist osa ka^
• Yorgi Eesti
duse saadik
Smodi juhatd
duse esimees
Sinod kütil
de ühendanil
Konsistooriuii
les mõlemad]
davad ühej
teostamiseks,
ametisolevat
nat ja abipi
oma kohusti
Konsistoorii
Kand. Paul
Praostkonna
Järgmisel
dulikul koi
jutlustas praj
deks olid al|
ran Malle
mitri Tzouml
tati ka abipn
a. sünnipäev]
valapse ausj
üle l50-ne.
SUUSAKLl
4. nov. yl
klubi uueks
riku ja kii
Mati Välvuj
aastaid tagas
de poolt. N|
nud täieliku]
sioonilifte
suusakuuroi
eestlastega
pidamiseks
märtsi nädi
osavõtuks oi
ja eestlase,
VABi
TOIMI
avatj
reedi
Toime
TelefoniJ
KIJ
VAI
on tas^
üks toU
kuulutus^
tekstis 1
esiküljel
Äala <4
oniisp. lj
nädala t{
map.
Viii
LeidJi
Postiaal
9 Parrf
WilloNV
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 6, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-03-06 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e840306 |
Description
| Title | 1984-03-06-06 |
| OCR text | yABA^-EEŠnTLANE, te^^ märtsü 1984 — Tuesday, Mardi 6, 1984 Nr. 18 NR. 1184 X • ESTO. '84Spoi^toiiökoimMe OE saabunu^ teade. G. Seeklit, Ees- % Kerisejõuštiku (iSydney) a^ajaja-tre^erÜt, et neil on avanemas võimalus saata noorte võisfluste^^^^ aastaste tütarlaste võisü- Jamda (4)koösüIjeTesem^^ , ^ Spordivõistlused peetakse esmas- neeriva esinemise individuaalala-päeval, 9-juulil East-Yorki del, peaksid giate staadionil, millel oa asfalt- j^õigidemasolevateandnietekoha^ kummiga rajakatted. Selle väljaku selt võitma teatejooksud üleoleva saadavus selgus alles paari nädala edumaaga, ka siis, kui paneksime eest ja on tasuline. välja oma B-koosseisu. NoOTte alasid on 15; millest Sydney tütarlapsed võidaksid USA "võiks kärpida teise teatejooksu 4 X100 naiskonda 27 meetriga, (4 X 400 Iil) j ^ odaviske, mida po- Kanada naiskonda üle 33 meetrile k a järgmisel päeval toimuval ga ja 4x400 teatejooksus USA masterite võistlusel. I ^ l i jaotus peaks selguma päkast ed-ktodaläsi 354 registreerimist mmineüleskutse^^^o^ estk>-kanadalasedv teie spordi^^ võiduvõimalus Noortele on ettenähtud seitse va- seisab suurearvulises väljatulekus, miseklassi. Võistlus algab kell 9 et M k punktide saamise kohad hommilml j a peaks dema : loppe- ^i^ksid täidetud. Näiteks, teisest imid keUa3-ks peale lõunat/^ y^^^^ kuuenda^ koham võib saada luste ajatabel püütakse koostada 15 p^^kti esikoha 10 vastu, mi, et Iga noor saaks osajvotta kohnest jooksust (teatejooks kaasaarvatud), ühest hüppest ja ühest tõukest (heitesit, yisfkest). Sooviko^ rai viiel alal võistlemine kuue tunni jooksul ei tolliks olla ülekoor-mav. / Mis puutub auhindadesse s^^^ seoses paljude medalite kuludega, võiks kasutada Põhja-Arneerika Balti kergejõustiku esivõisti^^^ Seck.Tallimi-Npnv Eriti peaks aga rõhutama eelregistreerimise tähtsust. Viimasel silmapilgul ülesandmisi ei võeta vastu, sest see ei Võimalda alade star-diaegu etteplaneerida ega kä küllaldaselt auhindu ettetellidä. - Seoses eeloleva ESTO-ga otsivad kontakti endiste koölikaaslas-tega ja tuttavatega TVwOntos Kal- Paremalež 4. Eesti kindlustuset-tevõtja Torontos. 7. Kuju eesti mütoloogiast. 9. Keskus Põhja-Ees-ti rannikul. 11. Sade. 42. Ehteasi. 13; tuline^ 14. EKN esimees; 16. Kohanimi Tartumaal. 17. Lääge. 18. Ebasiledüs. 20. Põllütööriist. 23. Katse. 26. Pealinn Euroopas. 29. Tugikoht. 30. Lapsuke. 31. Programm. 32. Endine Eesti diplomaat. 33. Enda. 34. Kirjanduslik teos. meetodit, s.t. anda kolmele esimesele värvilisi linte (5 cm lai ja 2C| cm pikk), miHede tagakülje kaardile kohapeal kirjutatakse võistleja nimi, klass, ala ja tulemus. Medaleid võiks anda iga vanuseklassi võitjale, kusjuures punkte arvestatakse iga ala-klassi esi^ inaesele kuuele (10, 5, 4, 3, 2 ja r melt, P.O. Box 153, Lindfield, 207a-,NSW, ;Augtralia.;; A E Küllaldase võistlejate arvu juures võiks toimi^da kä „mäadevahe-line" Võistlus, näiteks Kanada, USA, Euroopa ja Austraalia vahel sama punktide arvestusega kui vanuseklassi Võitjaile. Võibolla leidub ka mohi ppkaaliannetaja Toitjale riigile" -v/^,^ N^ägu näha AustraaHä eesti ajalehe „Meie kodu" artiklist 14; dets. ,,Meie väljavaadetest ESTO'84-ar on. ^data kõva :„maadevahelist" võistlust esikohale pääsemiseks väikese gnipi esto-austraallaste poolt. Artiklis mainitakse, et ,,tütarlapsed, peale domi-ivSitis J . Talvekuudel on: Toronto Eestr Maleklübi tegevus olnud eriti elav. Rõõmustav on see, et tuleb juurde uusi osavõtjaid. Viimasest maleõh-tust võtsid osa 19 mäletajat, kxis-juures 10 mängisid kiirmale turniiris (2x10 min.) ja teised mängisid sõprusmängusid. TEM pakub häid võimalusi nendele, kes soovivad ESTO '84 niialevõistlustest osa võtta nii noorte kui ka vanemate maletajate klassis. ESTO maleVõistlused pn, korraldatud nii. et need võimaldavad osavõtjatel ka muudest üritustest osa võtta. Eriti soovitav oleks meie noortel järgmistest inaleõhtutest osa-võtma tulla ja ESTO '84 võistlusteks treenida. Maleklübi uksed on alati avatud ka eestlastega abiellunud teiste rahvuste liikmetele, samuti on külalised teretulnud. Jaanuaris peetud kiirmale tumii-rü tuli esikohale A. Loorits 5 punktiga. Teist ja kolmandat kohta jagasid J. Järve ja A. Kpresaar, mõlemad saavutasid 3,5 punkti. Veebruari kiirmale turniiri võitfe J. Järve, saavutades 7,5 punkti 9 võimalikust. Teine oli Pino Verde (7 p.), kolmandale kohale tuli A. Loorits (6,5 p.) ja iieljas oU A. Kõresaar (6 p.). Turniiri juhatas L. Joselin. - Esmakordselt: võtsid • osa Matti Lehesalu ning P. Verde Etobicoke Malddubist, kes meid külastas. - Järgmine maleõhtu leiab aset Toronto Eesti Majas 8.: märtsil kell 7 õhtul. ... ^ •.•.:•/.; >:..:..••:/•. aeg 1. Eesti rahvuslik tegelane USA-s. 2. Lülitusmehhanism 3. Elukutse. 4. Soosik. 5. Ravim rahvakeeles. 6. India osariik. 8. Luu-simine, töölt ära viilimine nõukogude ühiskonnas. 10. Soome kirjanduse suur nimi. 13. Linn Eestis. 14^ Soome kirjanik. 15. Eesti laulja. 19, Väliseesti ajalehe toimetaja. 21. Malend. 22. Matk. 24. Omaaegne maiusituste tööstus Tallinnas. 25. Reostusaine. 27. Määrsõna. 28. Kilbike, plaadike. 31. Kultuurikandja. RISTSÕNA NR. 1183. -LAHENDUS , : Põikread: 1. Äke, 4. Kalev, 7. Amm, 10. Ruut, 11. Enam, 12. Iil, 13. Krupp, 16. Tim, 17. Deka, 18.' Roop, 19. Rrr, 20. Roosa, 23. Nõu, 25, Aa, 26. Tal, 27. Ine, 28. Rr, 29. Ink, .31. Veerg, 33. Onn, 34. Naba, 35. Lumi, 36. Mai; 37. Nenni, 40. Aku, 42. Ikla, 43. Emak, 44, Lea, 45. Troon, 46. Ass. Püstread? 1, Äri, 2. Kuldraima-ke, 3. Euler, 5. Aur, 6. Epp, 7. Anton, 8. Maipõrnikas. 9. Mmm, 13. Karavan, 14. Uno, 15. Prang-li, 19. Rai, 21. Ole, 22. Sir, 24. Urn, 30. Kalla, 32. Em, 33. Omama, 36. Miil, '38. Ekr, 39. Nõo, 41.:Uks. Müügil VABA EESTUSEM^^^ II Sündmusi ja jutustusi mereelust Ee§ti Käobalasfvastilai^ Torontos väljaandel, 302 lk. HIND $8.--pinss saatetoilo Kanadas $1.—, mniale $2.— MEMORIAM MIHKEL L^^^^ Volik Milikel Lüdiguloom Ettekantud 100-aastase 8 ^ 9. novembrü 1980 Torontos I Müjel: AVAMÄNG — FAlSfrAASIA, UNDA LAUL» IGATSUS, BAUAAP.^ n kjUljel: JAAMÖO siimfooniline ^ m , PÕLISMETSA JÄRV, Km ja HUNT, lAPSEPÖLVES, ÜKS PISAR VEEREB, K Om Kaastegevad snimfooniaoiktiiter, hoortekods* „Ix>oliiS^, T. E. Meeskoor, T. E. Segakoor, solistid ömie Laikve, Irene l>o»* beig > tdieaist Winona Zelenka. HIND $13.50 1 ^ saatekohi Saadaval „VABA EESTLASE<< taUtoses Eeisti Abistamiskomitee äris, 958 B r o^ MtJÜGIL ARVI TINITSA koostatud Lsnnoväe abiteenistuslaste sõjasõltD II maailm lõpupoolel kirjeldav suurteos rgi 560 lk pluss 80 lk f otosid ja dokumente Mind $47.00 plusis $1.50 saatekulu $3.00 teistele maadele Saadaval Vaba Eestlase talituses IKK Kultuurifondi auhinnaga kroonitud IVAR IVASK'i poeem Ludetaja kaheksas luuleraamat on pühendatud onua snnuid vanemafle „keile vaimust ja vaimustusest sündisid veranda ja veiandaraamatu autor^. Hind $7.00 pluss 50 coR^ti postikulu Müügil VABA EESTLASE talihises Jr logisesid ja klöbi-. sesid üles astudes. Taat upitas vaatama, kas pardal veel kontrolli ori, nägi aga selle asemel ühe naise säärt. See oli tuttav, väga ilus säär), aga taat seda koju ajada ei osanud; Ainult sildame Võttis üleliia hüppama. „01en natuke imelikuks läinud sellest ookeanireisist"^ mõtles ta, aga juba oligi tekil, kust pilgule av^öes kaldal enne muud suurte pookstavitega kiri:. BASA-DAM. Ei mäletanud taat, miks sõna kõva p-ga ei alanud ja miks ei oWud iõpus kahekoixlne M. Tükk aega hiljem nägi ta teisest vaatekohast ka loosungi kolme algustähte: KAU. Palju oli tekil rahvast, kes lihtsalt sellest^i^ "laev oli jalge all ja jalad koos mehega laeva peal. See oli erakordne asi tavalisele nõukogude kodanikule. -Ja Tallinn mere poolt — see oli juba midagi! Ei oldud ju veel merel, ainult sadariias, kai ääres, aga juba siit tegi vaade meeleolu nii pidulikuks, et taadile tülid tah^ mata pähe tema omaaegse direktori Värsid; . „Tomid, Kalevi linna tornid — ajaloos hallunud tornid!" . . . Jah, vana Raudkepp, täna tunnistaks sii kas või hiuletajaks! Laeva reproduktorid kuulutasid, niis iinibri järjekorras keegi^Ä saab — paras eine oli arvestatud juba piletihinna, sisse. Ega siis vene mereflot pole kehvem roflot! • Piret kontrollis oma numbrit — tõsi, tema aeg oli käes. Ta halkkas söögisaali otsima, leidis selle — aga sisse teda ei lastud: see oli vähsmaalastele, omad saavat süüa hoopis allpool, sügavamas-... (Eitsast raudtrepist laskudes jõudis ta mingisse kaiku, kus oli kaks ust. Ta vajutas ühe lingile — uks ei avanenud. Ta proovis ka teist, see avanes. Ta selle taga avanes lihtne söögiruum, laudadega ja puhvetiga. Enamik laudu olid tühjad, mõnede ääres istusid lõbu-sõitjad Ä e s ja juues. ' • „Miks te hilinete!" käratas talle üks kelneri moodi mees, j,teie vahetuse aeg on juba läbi!" Aga ta-juhatati siiski lauda, mis paiknes ühes poolsemtega eraldatud kabiinis. Ühest niisugusest kabiinist möödudes peatus Piret ja hüüdis: „Toomas, tere!" „Piret!" peaaegu karjatas taat, teretas kättpidi ja palus siis kelnerilt • et daam Võiks istuda tema lauda •— seal oli kolm vaba keh-ta. ;-. „Ei tohi!" ütles kelner. „Teraa number on teises lauas ja kord peab olema. „Õigus" üües Piret „koTd aa-gu muiste muhu kirikus- naised siin ja mehed seal, pole siin seea- Ta istus ettenäidatud kohale oma lauas — see oli juba kaetud, muudkui söö. Aga juba oli taatki sinna jõudnud ja pakkus nüüd Piretile söögi alla klaasi õlut. Seda kelner ei keelanud. Kui aga Toomas Pu-etilaüais istet võtma hak^ kas—seal oli 3 tühja kohta, siis oli kelner, kohe kohal ja ajas'taadi oma latrisse.. Mees oli Leningradist. • „Oi-oi!" ohkas Piret, aga lisas: „Sööme ruttu. Toomas ja läheme ära. Või hakkame nagu venelased üle saali vestlema." „Ei saa ju," ütles taat, „meil on juba seinad vahel." jjOlgu seinad, need kostavad läbi!" „Hea küll," oli Toomas nõus, „kui midagi ütlema hakkame, hüüame enne uhh-huu!" Taat ei jõudnud veel kordagi uhhuutada, kui Piret juba. tuli. „Lähme, Toomas!" ütles ta. Aga Toomas oli just selle üle mõtelnud, et nimepidi ei ohiud keegi teda juba kaua kutsunud, aina hüüti taadiks. „Ega seal trümmis nii hull olnudki, kõht sai kenasti täis," ütles Piret. • • ,,Trümmis?" naeris taas, „vaat, see oli hästi öeldud!" . „Kus me nüüd oleme, laeva lael või tekil?" ütles Piret kelmikalt. „Mina olen esimest korda elus laeval..." Aga sellel lael ehk tekil oli la-mamistoole, palju supel- ja päevi-tustrikoodes reisijaid, laia soomekeelset ja ettevaatlikku saksakeelset juttu, mõni sõna eesti keeltki. Küllap venelasigi oli, aga need — ime küll — ei praotanud suudki. Neid oli niiviisi instrueeritud. Häälte tugevuse jätele võis üsna 'täpselt öelda, kus olid daamid ja härrad, kus ja kes — seltsimehed. „Vaata sinna paremale, Piret," ütles Toomas ja viitas käega Kopli poolsaare suunas. „Kas tead, mis maja see on?" „See —- poolkaarne? Kuule! . . . Kas see pole meie lapsepõlvekodu IWWIIHHIWWIHIHWIMIIIinnilSIHItitllUIIHIIHHIIIIHIIIIHIW nud. Ei midagi ega ridagi! Olen hullupööra sind igatsenud" JPiret — ja näe, täna on aastad vahepealt nagu pühitud! Olen jälle noor..." „Isegi poisike," naeris Piret. See oli ühest kunagi ammu koos naerdud tutvumiskirjast. ,j01ed täpselt nagu enne!" naeris Toomas. „Tead, need unistused ja igatsused ja-mälestused — see on midagi tühmumatut. See on aidanud elada meie nõukogude keskajas." ,,01ed sa lö-õmus Piret? Ja õnneliku ,jPraegu ja — ja kindlasti, õnn on —- sa ise seda kunagi ütlesid — moment või tund soovide täitumisest. Ta ei saa ju olla alatasa ja ühtelugu... Aga kui seda mäletada, et ta oli ja teada, et ta võib jälle tulla, siis oledki rõõmus inimene." Laev ujus väga tasasel käigul eemale rannast. Vesi sillerdas heledast päikesest ja kajakad kisendasid. . Kui ta nüüd võtaks täis-sisse ja sõidaks ookeanile! . . . Nagu laps. Poisike muidugi," mõtles taat, astudes Piretiga käsikäes mööda laevalage. Aga oma lapsemõtteid ta sõnadeks ei hääldanud. Seal seisid nad mingi me-talltaJivliga vastamisi, millele oli valatud kiri teatega sellest, et „Baltika" oh Nikita Hrustshovi üle ookeani Washingtoni sõidutanud. „Sa taevane aeg!" ütles Toomas „Novodevitshe kalmistult taheti Nikita hauasammas maha võtta, aga siin seisab see silt nagu muiste!" „See ta on. Vaata seda kandilist ja kõrgemat ehitust vasakul kaard-ehituse küljes: see on nn. üksikud —ja ta jalutushoov..." „t)ksikud? Seesama, mida mõned hüüdsid „Leningräd", aga teised jälle «Surmamõistetute". Paplid jalutushoovi ta^a on ikka veel alles! Väga kõrgeks kasvanud." „Eks ole, väljastpoolt vaadates ilus maja, ei — ilusad majad. Valged korstnad reas, puhtad ja pühapäevased." „Kas sä Toomas trelle näed akende ees? Ja kaste, millega aknad kinni löödud?" ,•Küllap nad seal on . . . Aga siit ei paista ju ka müüri paksus." „Tundub, et merekaldale on ehitatud mingi laudadest aed . . , se-. da varem ei olnud." „Ei mäleta et oh..." Nõjatudes reelingule vaatasid need kaks vana vangi Tallinna ilusat siluetti, mida Toomas oma poisipõlvest pisut teistsugusena mäletas. „Ilus!" ütles Piret — ja taat ei hakanud seletama, kui,, ilus see veel muiste oli. SeUeasemel pani ta käe ümber Pireti piha ja pomises: • • :'. „Vaat kus lugu, ma olen äkki väga õnnelik!" Piret vaatas mehele tõsiselt näkku, aga ta silmade põhjas nägi Toomas selget armastust. See oli samasugune nagu linna siluett, võib olla parem, Võib olla targem kui varem, aga ilus. Väga ilus. Siis kallutas Piret oma pea vastu Tooma pead nii, et meelekohad kokku puutusid ja ütles: „Mõtleme nüüd koos ühe suure mõtte!" „Sa mäletad seda veel?! Mina," ütles taat, „ei ole midagi unusta- N.18 San Fi Asutati sl abistamii Pärast sii^l San Frandscc süürkoidiutulel sakaalus kohuj de j5Ündn]ii.stik| S/F/SEGAKd PEAKOOSOLJ ° 9. sept..toii-| peakoosolek, Tamara- SääJ Lia Grüner, | Kõivsaar ja Revisjonikomii Uudo Sumeril Viimase aastail Segakoor olnl ühendavaiiiaka sellega liitunvl segakoori esiij samatel kokkj nud igaüks Nüüd kuulcml hi Paul Maidi armastatud pc eest] laulu uul CHICAGO 11 SINOO 1. okt. peej na sinod tai makordsclt praost Rud. dist osa ka^ • Yorgi Eesti duse saadik Smodi juhatd duse esimees Sinod kütil de ühendanil Konsistooriuii les mõlemad] davad ühej teostamiseks, ametisolevat nat ja abipi oma kohusti Konsistoorii Kand. Paul Praostkonna Järgmisel dulikul koi jutlustas praj deks olid al| ran Malle mitri Tzouml tati ka abipn a. sünnipäev] valapse ausj üle l50-ne. SUUSAKLl 4. nov. yl klubi uueks riku ja kii Mati Välvuj aastaid tagas de poolt. N| nud täieliku] sioonilifte suusakuuroi eestlastega pidamiseks märtsi nädi osavõtuks oi ja eestlase, VABi TOIMI avatj reedi Toime TelefoniJ KIJ VAI on tas^ üks toU kuulutus^ tekstis 1 esiküljel Äala <4 oniisp. lj nädala t{ map. Viii LeidJi Postiaal 9 Parrf WilloNV |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-03-06-06
