1987-12-08-02 |
Previous | 2 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABAEESTLANE
K A B A D E EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
:12Ö;A;:Willowdale:Ave.,W
PÜBLISHER: Free Estonian Piiblishers Ltxl:
IžbÄWiilowdaleA
toimetaja: Arvi Tinits. Toimetaja: OlafKopvilleiii.
Toimetuse kolleegium: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass.
TELEFONID: toimetus 733-4550, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 733-4551 avatud esmaspäevast reedeni 9-3-ni.
Tellnmishininiad Karaadas: ajalehe tariifiga aastas $63,—, poolaastas
$35.50 ja veerandaastas $19.—, kiripostiga lisandub postikulu
- vastavalt $117.-, $63.50, $33.-.
Tellimishiunad väljaspool Kanadat: aastas $85.'---, poolaastas
$46.— ja veerandaastas $25.—. I klassi posti ja lennuposti hinnad
.vastavalt — USA $121.—, $65.—, $34.—, mujal välismaal
$147.-, $78.-, $42.-. •
Aadressi muudatus $1 .— C.
Kuulutuste hinnad: üks toll ühel veerul: $5.50, esiküljel $7.00.
Kpulutusi võetakse vastu nädala esimesse • ajalehte kuni reede
homm: kella 10-ni ja nädala teise ajale,hte kuni teisip., homm. kella
10-ni. Väljaspool tööaega: Leida Marley 223-0080. .
NöOjremasse generatsiooni . muutus Nõukogude valitsuse'
kuuluvad ajaloolased Karl SÜMT suhtumine kodanlikku Eesti
vask ja Heino Arumäe on julge- Vabariiki. Nimelt võeti kurss
nud nüüd Rahva Hääle'.' 18. • Balti riikidega rahu sõlmimise-novembri
veergudel ülaltoodud le, kuid see eeldas valmisolekut
pealkirja all artikli avaldada, tunnustada nende iseseisvust",
mis nõustub väitega, et tõepoo- Niisiis tunnistavad autorid, et
lest võib Vabadussõda ikka küll N. Liit (või tookordne Nõukogu-selleks
nimetada — vähemalt de Venemaa) tõepoolest Eest!
kodanlaste vaatepunktist. Ning Vabariiki ja selle iseseisvust
nõukogude ajaloolased võiksid tunnustas. Selles olevat näha
selle konflikti Nõukogude Vene tookordse välisasjade rahvakoja
Eesti vaheliseks sõjaks 'missari Tshitsherini kohaselt
tembeldada. Sest, ütlevad Vladimir Ilitsh OLenini) võrra-
'siMtõrM, et' saa Ju kodusõjas tu paiiidlli^Sdiis ja poliitiline rea-rahu
sõlmida, nii nagu Tartus lism".
seda 2. veebruaril 1920 tehti — Nad räägivad ka Tartu
kahe suveräänse riigi vahel! See rahulepingust, öeldes et sõ-argument
tundub nagu „kodan- jategevus vene SFNV ja Eesti
laste" poolelt võetuna, alles Vabariigi vahel lõppes 31. dets.
aasta tagasi poideks julgenud 1919 sõlmitud vaherahulepingu
iiepoolne aja- põhjal. S
Ipolane sellise väitega:. välja . mõlema; riigi huvidele ja sellel
:Kuna^
Eesti
orevatv • • oinuü Š \ suur
rahvusvaheline: tähtsus. Nad
^oli korraldusel pee- •ei mainij see,
valgetest, laikudest", mida;• / v kui see-^N. itiidulerenam;
siit- kui sealtpoolt täita kasulik ei olnudv K^^
et Siilivask ja see vastu sealsetele alalistele
kinnitustele, et nemad ei ole
I
tuleks, siis
Arumäe ön selle — vähemalt
osalt — käsile võtnud. Kindlasti
ei julgeks nad aga seda teha, kui
neile ei oleks kindlat seljatagust
lubatud; Kas tõeline glasnösti- lõpuparagrahv, kus tsiteeritak-
99
Moskvas ilmub dissidentide poolt välja antav ajakiri
^Glasnost". Selle peatoimetajaks on endine poliitvainig Sergei
Grigorjants.' 37-aastane Grigorjants, endine kirjanduskriitik,
veetis viis aastat vangilaagreis, 197S--1980. .
Pärast vanglast vabanemist an- liikmed. Grigorjants ise pidi
dis ta välja põrandaalust ajalehte juhatama diskussioone pressiva-
„Bülletään V " , mille eest ta baduse kohta.
uuesti kinni võeti ja aastal 1983 Ülaltoodud info avaldas peal-seitse
aastat sai. Peale vanglat kirja all ,,.Lifeline Letters-Editor
mõisteti ta veel kolmeks aastaks takes on Glasnost*' Toronto suur-
,,asumisele". Ta sai , välja ajaleht ,,The Sun*V oma 29.
Tshistopoli vangilaagrist 5. veeb- novembri numbris, Genya In-ruaril
1987 tookordse amnestia trator'i nimemärgi all. Soovita-tagajärjel.
Ning ta hakkas ühe takse lugejail kirjutada oma parla-väiksema
dissidentide-grupiga mendiliikmeile, et Grigorjantsi ja
llcoos välja andma ajakirja",,Glas- ta ettevõtmist toetada. Grigorjants
nöst*'. Ka eesti dissidente viibis elab Moskvas, Naprudnaja uulit-
Tshistopolis ning vene omadest, sai nr. 3, korter 121. Ning tema
kes seal surid ja kellega Grigor- toetuseks võib helistada Torontos
jants tuttav oli, nimetab ta Anatolil
Martshenkot (kes oli õieti ukrainlane)
ja Mark Morozov' i. Mart-shenkö
suri nälja^treigi tagajärjei.
;Maikuus saatis ta Partei fesk-komiteele
kirja, küs ta teatas õrna
kavast uut ajakirja avada. Kuigi ta
ajakiri ametlikku toetust ei leidnud,
ei keelatud seda ka ära ja
seni on ilmunud 9 numbrit. Kaks
viimast numbrit konfiskeeriti ja
need pidi üniber tehtama; Lähemal
ajal pidid ilmuma ka numbrid
ID, 11 ja 12. Tema ajakirja on
tõlgitud ka inglise keelde ja see on
962-6622, või kirjutada aadressi
,,Genya Intrator, Box 246. Sta-.
tion L, Toronto, M4E 4Z
Reedel, 13. jlovembril toimunud Euroopa: Julgeoleku Ja
stöö Konverentsi järjekordsel plenaaristungil. Inglismaa
gatsiöonijiiM, suursaadik LäurenceO-Keeffe^^^k
e delegatsiooni, yiiriiase hoiaku pärast III
mis puiidiiitab iiiimõigusi Ja eriti
! •
0'Keeffe ütl^s, et delegaadid ei
vs tavam on-või
meeltese^
Artikkel hakkab kohe
- se\ põrandaalust; kommunisti:
le •: Viktor: KiridsseMa^ W
;(püüäme selle meie le^^ •; nä:t,,Kellele iseseisvus, kellele
tulevikus • täielikult, ära. tuua):; ike" .See
ilmunud New Yorgis ,,Genter^^fc saa loota edule, saavutamaks
DemoGracy'- välja-ändel. Esi- usaldust rnaade vahelv keda nad
meses numbris trükiti ära Andrei esindavad siin. Viini konverent-
Sahhafovi artikkel, milles see äsja sil, küna on
?9 äästa28. ja 29. november tema 1918 ilmunud^ W
::,,Selle:^. riigi
sõ-uusima
olulisemate tähtnäeva
hulka." Tõeipkjolest,Iause^^^h^^ yõib Öelda
äsjaselt Toronto Eesti kellele vabadiisisõda, kellele
lusest vabanenud teadu- nende professionaalsus. ^^^^^ & ^
semees ja dissidem nõiidis
Liidu kriminaalkpodeksi muutmist/
kontaktid tähendav^d^ informatsiooni
levikut, mida ei ole võimelised
segama ka mittpmingisugušed
tehnilised vahendid! Ning infor-ud
kahtluse alla matsioon on 'oma aja äraelanud
e Liidu Doliililise ja
eriti ilmnenud mõne viimase ökonoomilise elupäeva
jooksul. Taoline õhkkond vakelkks''. . .
Moskvas töötab ka, ^Pressiklubi
siin teatud maade Bulgaaria delegatsiooni juhtv
, et nad läbirääkimisie suursaadik Lüben Petrov oma
münüd Vabadussõja alguse
munistlikust vaa
:s:''
vetseda;- /kodanluse
siiski (kom- sid ja
jaks. Seevastu neil,
V . - ^est ^ kes lähtuvad töölisklassi, võ
pealetungiva punaarmeega eesmärkide^^^ oii täielik alus
kaasas pii ju ka eesti kõm- väita, et Šestis oli aastail
sõnavõtus kritiseeris Lääne delegaatide
seisukohta III korvi suhtes
s.t. inimõiguste ja inimkontaktide
alal, et Lääneriigid osutavad
sellele küsimusele rohkem
tähelepanu, kui I ja II kõrvile, mis
tähendab julgeolekut ja koostööd.
Kuid Lääne-delegaatide seisu-
, 9 *
muniste, ning pärast Narva
vallutamist (nendepoolselt ning välisriikide inteErentsioo--
"^kuulutati; seal^' higa.; Muidugi, ei^^^^^d^^
teist; etappi alates 1919. aasta
suvest nimetada lihtsalt Nouko-gude^
Eesti; s^aks, • nagu ; on
üldiselt kasutusel -termin'Nõu-sõda'''.>--
on võtnud aega
muund, mis
'iseseisvat:
Kuid kui hilj
taha asuti, et rahuläbirää-kimisi
PK see
e—
. 0 *•
Glasnöst'" kus kohalikud literaar-juüres^^^s
sed erimeelsed kops käivad ja simise taktikat. Kuid nagu me
maailmaasju arutavad. 10. oleme sii^
detsembril pidi olema Inimõiguste andis taoline taktika otse vastu-
Päev, miil kavatsetakse s^^^ pidist efekti ja selle hind oii nüüd
seminar pidada, Ning 43-daks väga kõrge! ;
detsembriks on kutsutud külla Saksa L i i ^^
mitmete šise- ja välismaiste sioöm juht, suursaadik Ekkehard
; inimõiguste-organisatsioonide Eickhoff^ koht on Mnd^ pärast
päeval kritiseeris Nõukogude seda, kui Nõukogude Liit ja tema
Liidu delegatsiooni, kes keeldub liitlased, hakkavad praktikas
siiani; aktsepteerimast ;Äustriä-^^^^^ä^ kodanike põhilisi
pingu sõlmimisega aga aeti jä- Shveitsi nn. kompromissettepane- inim-õigusi, on aluseid vastastiku-reUäänud
eesti konmmnistlikud^^^^^k^^^ se usalduse loomiseks ka
üks päev enne III faasi lõppu, et läbirääki^ kui ka
viia Viini läbirääkimised ummi-V II korvi suhtes,
kust välja. Ninietätud Austria-münistide
mälus, ning s^^
Rahule-
„kütipolgud" laiali ja
teiste :pünaväe
'Punase Eesti.Korpuse suurtüki-;
vä^kindräli'; Karl., Aru;
Samal toimus veel Malta
muuiiä Moskva delegaatidel aastat, et jyaloolistlafcti tunnus^
liöopis ununenud olevat. Selle lada—^
kohta ütlevad SiiHyaskjä leid
; teerib see 9 )
Kallid seltsimehed — Vabadussõda^
siiski toimus ja selle
vaim elab edasil:
;.;;••-': :.--;':'-;^
Shveitsi kompromissettepanek välisministri dr, VincentTabone
puudutab inimõigusi ja eriti kori- poolt antud pressikonverents, kus
takte inimeste vahel. viimane rääkis Maltast kui riigi^^^^^
Pn ju arusaadav, miks niis saavutas oma iseseisvuse
Nõukogude rezhiim kardab kon^^ ja on nüüd
•takte inimeste, vahe!,.^^to : (Järglk.
Kuigi Eestis peetud parteite-l
gelaste kõnedest ja ajalehtedes|
avaldatud artiklitest võib
järeldada, et Gorbatshovi uutmise
poliitika ei too mingit
muudatust Kremli senisesse tõrjuvasse
hoiakusse eesti rahva
vabaduse taotluste rahuldamiseks
ning nõukogude vägivalla
tegude paljastamiseks Eestis, on
eestlased siiski siin ja seal
haaranud härjal sarvist kinni
ning hakanud ayalikustamise
poliitika raamides ametivõimudele
esitama küsimusi ja
pärimisi, mis neile üpriski ei
meeldi ja milledele nad sageli
vastuseid ei oska anda.
Pärteiajalehe,,Rahya Hääle"
andmeil on üsna palju võimusid
häirivaid küsimusi üles tõstetud
Pärnus ja ajaleht annab nende
kohta üllatuslikult ka ülevaate
— kui täpselt ja kui asjalikult^
seda on raske kontrollida. Nü
toimus ajalehe andmetel üks
võrdlemisi delikaatne vahejuhtum
Pärnu kalmistul, kuhu
on maetud „Rahva Hääle" artikli
autorite Toomas Roosilehe
ja Tiit Tambi andmetel Suures
Isamaasõjas (Teine maailmasõda,
ToimO langenuid, kuid ka
neid, kelle hauakividel on sur-niaaastaks
1918-1919. Kuigi
ajakirjanikud seda otseselt välja
ei ütle, vihjavad nad siin
Vabadussõjas langenud sõdurite
kalmudele.
Kuid autorid ^ähevad veelgi
kaugemale; Nad kirjutävady et
7. novembril (s.t. oktoobH-revolutsiooni
aastapäeval) kogunes
kalmistule palju rahvast —
ja koondumiskeskmeks sai
koht, kus kunagi oli seinud
skulptor Amandus Adamsoni
loodud monument. Rahva
Hääl" ei ütle seda, kuid üldiselt
ön teada, et kunstnik Adamsoni
monument oli loodud Vabadussõjas
langenud sõjameeste
mälestuseks ja nähtavasti kogunes
rahvas sihilikult sellele
paigale vaikselt oma tundeid
avaldama.
Artiklis märgitakse, et kokkutulekul
ametlikke kõnelejairf
ei olnud, kuid sõna võttis 9.
kooli õpetaja Eduard Rajari,
kes toonitas, et Pärnu elanikud
peaksid säilitama ja kaitsma
oma kultuurimälestisi, millede
hulka kuuluvad ka kalmistud.
Kõne lõpp en u d, esitati
ootamatult küsimusi: Mis on
saanud Amandus Adamsoni
skulptuurist? On see hävitatud?
Või on midagi säilinud? Kas ön
võimalik see kultuurimälestis
taasluua koopiana?
Kohal oley linna täitevkomitee
esimehe asetäitja Rein Kask
ütles, et ta ei ole valmis kõigile
neile küsimustele korrapealt
vastama. Kuid ta lubas asja
selgitada ja kõigile sellest
avalikult teatada.
Kuid sellega asi ei lõppenud.
Nagu artiklist võib jai^eldada,
oli palju teisi sõnavõtjaid, mõned
üsna ägedad. Muretseti
ajaloo valgete laikude ja napi
letipealse pärast. Rein Kask
kutsus kõiki 1. keskkooli saali,
et jatkata seal esitatud
küsimuste arutamist, kuid paN
jud nooriemad suundusid rongkäigus
raekoja poole, järgnedes
vilkuriga miilitsaautole.
Poleemika jätkus raeko-jaesisel
platsil. Küsimusi sadas
nagu vihma: Miks noortele mi
vähe vaba-aja veetmise kohti
ehitatud? Kas on loota korterite
saamist? Jne. Jne. Küsimustele
katsus vastata partei lin-
'|.- •
8. . . \.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , December 8, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-12-08 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e871208 |
Description
| Title | 1987-12-08-02 |
| OCR text | VABAEESTLANE K A B A D E EESTLASTE HÄÄLEKANDJA :12Ö;A;:Willowdale:Ave.,W PÜBLISHER: Free Estonian Piiblishers Ltxl: IžbÄWiilowdaleA toimetaja: Arvi Tinits. Toimetaja: OlafKopvilleiii. Toimetuse kolleegium: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass. TELEFONID: toimetus 733-4550, talitus (tellimised, kuulutused, ekspeditsioon) 733-4551 avatud esmaspäevast reedeni 9-3-ni. Tellnmishininiad Karaadas: ajalehe tariifiga aastas $63,—, poolaastas $35.50 ja veerandaastas $19.—, kiripostiga lisandub postikulu - vastavalt $117.-, $63.50, $33.-. Tellimishiunad väljaspool Kanadat: aastas $85.'---, poolaastas $46.— ja veerandaastas $25.—. I klassi posti ja lennuposti hinnad .vastavalt — USA $121.—, $65.—, $34.—, mujal välismaal $147.-, $78.-, $42.-. • Aadressi muudatus $1 .— C. Kuulutuste hinnad: üks toll ühel veerul: $5.50, esiküljel $7.00. Kpulutusi võetakse vastu nädala esimesse • ajalehte kuni reede homm: kella 10-ni ja nädala teise ajale,hte kuni teisip., homm. kella 10-ni. Väljaspool tööaega: Leida Marley 223-0080. . NöOjremasse generatsiooni . muutus Nõukogude valitsuse' kuuluvad ajaloolased Karl SÜMT suhtumine kodanlikku Eesti vask ja Heino Arumäe on julge- Vabariiki. Nimelt võeti kurss nud nüüd Rahva Hääle'.' 18. • Balti riikidega rahu sõlmimise-novembri veergudel ülaltoodud le, kuid see eeldas valmisolekut pealkirja all artikli avaldada, tunnustada nende iseseisvust", mis nõustub väitega, et tõepoo- Niisiis tunnistavad autorid, et lest võib Vabadussõda ikka küll N. Liit (või tookordne Nõukogu-selleks nimetada — vähemalt de Venemaa) tõepoolest Eest! kodanlaste vaatepunktist. Ning Vabariiki ja selle iseseisvust nõukogude ajaloolased võiksid tunnustas. Selles olevat näha selle konflikti Nõukogude Vene tookordse välisasjade rahvakoja Eesti vaheliseks sõjaks 'missari Tshitsherini kohaselt tembeldada. Sest, ütlevad Vladimir Ilitsh OLenini) võrra- 'siMtõrM, et' saa Ju kodusõjas tu paiiidlli^Sdiis ja poliitiline rea-rahu sõlmida, nii nagu Tartus lism". seda 2. veebruaril 1920 tehti — Nad räägivad ka Tartu kahe suveräänse riigi vahel! See rahulepingust, öeldes et sõ-argument tundub nagu „kodan- jategevus vene SFNV ja Eesti laste" poolelt võetuna, alles Vabariigi vahel lõppes 31. dets. aasta tagasi poideks julgenud 1919 sõlmitud vaherahulepingu iiepoolne aja- põhjal. S Ipolane sellise väitega:. välja . mõlema; riigi huvidele ja sellel :Kuna^ Eesti orevatv • • oinuü Š \ suur rahvusvaheline: tähtsus. Nad ^oli korraldusel pee- •ei mainij see, valgetest, laikudest", mida;• / v kui see-^N. itiidulerenam; siit- kui sealtpoolt täita kasulik ei olnudv K^^ et Siilivask ja see vastu sealsetele alalistele kinnitustele, et nemad ei ole I tuleks, siis Arumäe ön selle — vähemalt osalt — käsile võtnud. Kindlasti ei julgeks nad aga seda teha, kui neile ei oleks kindlat seljatagust lubatud; Kas tõeline glasnösti- lõpuparagrahv, kus tsiteeritak- 99 Moskvas ilmub dissidentide poolt välja antav ajakiri ^Glasnost". Selle peatoimetajaks on endine poliitvainig Sergei Grigorjants.' 37-aastane Grigorjants, endine kirjanduskriitik, veetis viis aastat vangilaagreis, 197S--1980. . Pärast vanglast vabanemist an- liikmed. Grigorjants ise pidi dis ta välja põrandaalust ajalehte juhatama diskussioone pressiva- „Bülletään V " , mille eest ta baduse kohta. uuesti kinni võeti ja aastal 1983 Ülaltoodud info avaldas peal-seitse aastat sai. Peale vanglat kirja all ,,.Lifeline Letters-Editor mõisteti ta veel kolmeks aastaks takes on Glasnost*' Toronto suur- ,,asumisele". Ta sai , välja ajaleht ,,The Sun*V oma 29. Tshistopoli vangilaagrist 5. veeb- novembri numbris, Genya In-ruaril 1987 tookordse amnestia trator'i nimemärgi all. Soovita-tagajärjel. Ning ta hakkas ühe takse lugejail kirjutada oma parla-väiksema dissidentide-grupiga mendiliikmeile, et Grigorjantsi ja llcoos välja andma ajakirja",,Glas- ta ettevõtmist toetada. Grigorjants nöst*'. Ka eesti dissidente viibis elab Moskvas, Naprudnaja uulit- Tshistopolis ning vene omadest, sai nr. 3, korter 121. Ning tema kes seal surid ja kellega Grigor- toetuseks võib helistada Torontos jants tuttav oli, nimetab ta Anatolil Martshenkot (kes oli õieti ukrainlane) ja Mark Morozov' i. Mart-shenkö suri nälja^treigi tagajärjei. ;Maikuus saatis ta Partei fesk-komiteele kirja, küs ta teatas õrna kavast uut ajakirja avada. Kuigi ta ajakiri ametlikku toetust ei leidnud, ei keelatud seda ka ära ja seni on ilmunud 9 numbrit. Kaks viimast numbrit konfiskeeriti ja need pidi üniber tehtama; Lähemal ajal pidid ilmuma ka numbrid ID, 11 ja 12. Tema ajakirja on tõlgitud ka inglise keelde ja see on 962-6622, või kirjutada aadressi ,,Genya Intrator, Box 246. Sta-. tion L, Toronto, M4E 4Z Reedel, 13. jlovembril toimunud Euroopa: Julgeoleku Ja stöö Konverentsi järjekordsel plenaaristungil. Inglismaa gatsiöonijiiM, suursaadik LäurenceO-Keeffe^^^k e delegatsiooni, yiiriiase hoiaku pärast III mis puiidiiitab iiiimõigusi Ja eriti ! • 0'Keeffe ütl^s, et delegaadid ei vs tavam on-või meeltese^ Artikkel hakkab kohe - se\ põrandaalust; kommunisti: le •: Viktor: KiridsseMa^ W ;(püüäme selle meie le^^ •; nä:t,,Kellele iseseisvus, kellele tulevikus • täielikult, ära. tuua):; ike" .See ilmunud New Yorgis ,,Genter^^fc saa loota edule, saavutamaks DemoGracy'- välja-ändel. Esi- usaldust rnaade vahelv keda nad meses numbris trükiti ära Andrei esindavad siin. Viini konverent- Sahhafovi artikkel, milles see äsja sil, küna on ?9 äästa28. ja 29. november tema 1918 ilmunud^ W ::,,Selle:^. riigi sõ-uusima olulisemate tähtnäeva hulka." Tõeipkjolest,Iause^^^h^^ yõib Öelda äsjaselt Toronto Eesti kellele vabadiisisõda, kellele lusest vabanenud teadu- nende professionaalsus. ^^^^^ & ^ semees ja dissidem nõiidis Liidu kriminaalkpodeksi muutmist/ kontaktid tähendav^d^ informatsiooni levikut, mida ei ole võimelised segama ka mittpmingisugušed tehnilised vahendid! Ning infor-ud kahtluse alla matsioon on 'oma aja äraelanud e Liidu Doliililise ja eriti ilmnenud mõne viimase ökonoomilise elupäeva jooksul. Taoline õhkkond vakelkks''. . . Moskvas töötab ka, ^Pressiklubi siin teatud maade Bulgaaria delegatsiooni juhtv , et nad läbirääkimisie suursaadik Lüben Petrov oma münüd Vabadussõja alguse munistlikust vaa :s:'' vetseda;- /kodanluse siiski (kom- sid ja jaks. Seevastu neil, V . - ^est ^ kes lähtuvad töölisklassi, võ pealetungiva punaarmeega eesmärkide^^^ oii täielik alus kaasas pii ju ka eesti kõm- väita, et Šestis oli aastail sõnavõtus kritiseeris Lääne delegaatide seisukohta III korvi suhtes s.t. inimõiguste ja inimkontaktide alal, et Lääneriigid osutavad sellele küsimusele rohkem tähelepanu, kui I ja II kõrvile, mis tähendab julgeolekut ja koostööd. Kuid Lääne-delegaatide seisu- , 9 * muniste, ning pärast Narva vallutamist (nendepoolselt ning välisriikide inteErentsioo-- "^kuulutati; seal^' higa.; Muidugi, ei^^^^^d^^ teist; etappi alates 1919. aasta suvest nimetada lihtsalt Nouko-gude^ Eesti; s^aks, • nagu ; on üldiselt kasutusel -termin'Nõu-sõda'''.>-- on võtnud aega muund, mis 'iseseisvat: Kuid kui hilj taha asuti, et rahuläbirää-kimisi PK see e— . 0 *• Glasnöst'" kus kohalikud literaar-juüres^^^s sed erimeelsed kops käivad ja simise taktikat. Kuid nagu me maailmaasju arutavad. 10. oleme sii^ detsembril pidi olema Inimõiguste andis taoline taktika otse vastu- Päev, miil kavatsetakse s^^^ pidist efekti ja selle hind oii nüüd seminar pidada, Ning 43-daks väga kõrge! ; detsembriks on kutsutud külla Saksa L i i ^^ mitmete šise- ja välismaiste sioöm juht, suursaadik Ekkehard ; inimõiguste-organisatsioonide Eickhoff^ koht on Mnd^ pärast päeval kritiseeris Nõukogude seda, kui Nõukogude Liit ja tema Liidu delegatsiooni, kes keeldub liitlased, hakkavad praktikas siiani; aktsepteerimast ;Äustriä-^^^^^ä^ kodanike põhilisi pingu sõlmimisega aga aeti jä- Shveitsi nn. kompromissettepane- inim-õigusi, on aluseid vastastiku-reUäänud eesti konmmnistlikud^^^^^k^^^ se usalduse loomiseks ka üks päev enne III faasi lõppu, et läbirääki^ kui ka viia Viini läbirääkimised ummi-V II korvi suhtes, kust välja. Ninietätud Austria-münistide mälus, ning s^^ Rahule- „kütipolgud" laiali ja teiste :pünaväe 'Punase Eesti.Korpuse suurtüki-; vä^kindräli'; Karl., Aru; Samal toimus veel Malta muuiiä Moskva delegaatidel aastat, et jyaloolistlafcti tunnus^ liöopis ununenud olevat. Selle lada—^ kohta ütlevad SiiHyaskjä leid ; teerib see 9 ) Kallid seltsimehed — Vabadussõda^ siiski toimus ja selle vaim elab edasil: ;.;;••-': :.--;':'-;^ Shveitsi kompromissettepanek välisministri dr, VincentTabone puudutab inimõigusi ja eriti kori- poolt antud pressikonverents, kus takte inimeste vahel. viimane rääkis Maltast kui riigi^^^^^ Pn ju arusaadav, miks niis saavutas oma iseseisvuse Nõukogude rezhiim kardab kon^^ ja on nüüd •takte inimeste, vahe!,.^^to : (Järglk. Kuigi Eestis peetud parteite-l gelaste kõnedest ja ajalehtedes| avaldatud artiklitest võib järeldada, et Gorbatshovi uutmise poliitika ei too mingit muudatust Kremli senisesse tõrjuvasse hoiakusse eesti rahva vabaduse taotluste rahuldamiseks ning nõukogude vägivalla tegude paljastamiseks Eestis, on eestlased siiski siin ja seal haaranud härjal sarvist kinni ning hakanud ayalikustamise poliitika raamides ametivõimudele esitama küsimusi ja pärimisi, mis neile üpriski ei meeldi ja milledele nad sageli vastuseid ei oska anda. Pärteiajalehe,,Rahya Hääle" andmeil on üsna palju võimusid häirivaid küsimusi üles tõstetud Pärnus ja ajaleht annab nende kohta üllatuslikult ka ülevaate — kui täpselt ja kui asjalikult^ seda on raske kontrollida. Nü toimus ajalehe andmetel üks võrdlemisi delikaatne vahejuhtum Pärnu kalmistul, kuhu on maetud „Rahva Hääle" artikli autorite Toomas Roosilehe ja Tiit Tambi andmetel Suures Isamaasõjas (Teine maailmasõda, ToimO langenuid, kuid ka neid, kelle hauakividel on sur-niaaastaks 1918-1919. Kuigi ajakirjanikud seda otseselt välja ei ütle, vihjavad nad siin Vabadussõjas langenud sõdurite kalmudele. Kuid autorid ^ähevad veelgi kaugemale; Nad kirjutävady et 7. novembril (s.t. oktoobH-revolutsiooni aastapäeval) kogunes kalmistule palju rahvast — ja koondumiskeskmeks sai koht, kus kunagi oli seinud skulptor Amandus Adamsoni loodud monument. Rahva Hääl" ei ütle seda, kuid üldiselt ön teada, et kunstnik Adamsoni monument oli loodud Vabadussõjas langenud sõjameeste mälestuseks ja nähtavasti kogunes rahvas sihilikult sellele paigale vaikselt oma tundeid avaldama. Artiklis märgitakse, et kokkutulekul ametlikke kõnelejairf ei olnud, kuid sõna võttis 9. kooli õpetaja Eduard Rajari, kes toonitas, et Pärnu elanikud peaksid säilitama ja kaitsma oma kultuurimälestisi, millede hulka kuuluvad ka kalmistud. Kõne lõpp en u d, esitati ootamatult küsimusi: Mis on saanud Amandus Adamsoni skulptuurist? On see hävitatud? Või on midagi säilinud? Kas ön võimalik see kultuurimälestis taasluua koopiana? Kohal oley linna täitevkomitee esimehe asetäitja Rein Kask ütles, et ta ei ole valmis kõigile neile küsimustele korrapealt vastama. Kuid ta lubas asja selgitada ja kõigile sellest avalikult teatada. Kuid sellega asi ei lõppenud. Nagu artiklist võib jai^eldada, oli palju teisi sõnavõtjaid, mõned üsna ägedad. Muretseti ajaloo valgete laikude ja napi letipealse pärast. Rein Kask kutsus kõiki 1. keskkooli saali, et jatkata seal esitatud küsimuste arutamist, kuid paN jud nooriemad suundusid rongkäigus raekoja poole, järgnedes vilkuriga miilitsaautole. Poleemika jätkus raeko-jaesisel platsil. Küsimusi sadas nagu vihma: Miks noortele mi vähe vaba-aja veetmise kohti ehitatud? Kas on loota korterite saamist? Jne. Jne. Küsimustele katsus vastata partei lin- '|.- • 8. . . \. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-12-08-02
