Vaba eestlane , January 28, 1986

              r J
Lk. 2 V A B A EESTLANE teisipäeval, 28. jaanuaril 1986 — Tuesday, January 28, 1986 >Nr. 8 .
VABADE EESTLASTE
¥ABÄ KESTLÄNE
VÄUAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 1955 Leslie St. Don
Oht. M3B 2M3
PUBLISHER: Free Estonian Publisher Ltd. 1955 Leslie St.
:':;Don Mills, Ont. M3B 2M3-
tEGEVTOlME^IAJA^ Oja. TOIMETAJA: Olaf Kopvillem
;TOIMETUŠE; K O L L E E G I U M : Ka^^ Heino Jõe, Olev Trass
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444^4832 avatud esmaspäevast reedeni 9—-3-ni
TELLIMISHINNAD Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $57.—,
poolaastas .$32.— ja veerandaastas $17.—, kiripostiga lisandub
postikulu --vastavalt $107.—, $57.—, $29.50.
: aastas aas­tas
$42.— ja veerandaastas $22.—. I klassi posti ja lennuposti
hinnad vastavalt — USA $111.—, $59.—, $31.—, mujal välismaal
, $72.—,$
Aadressi muudatus $1 Üksiknumbri hind 70 c.
KUULUTUSTE HINNAD: üks toll ühel veerul: $5.00, esikül­je
$6.—. Kiauluftüsi võetakse vasitiii nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella 10-ni ja nädala teise ajalehte kuni kolmap.
homm.kjella 10-ni. Yäijaspool tööaega: Leida Marley 223-0080
Nr. 8
Rita M . Latsons, Balti Vabadusliidu Wash ingtoni büroo juhataja kohtumisel USA pre­sidendi
Ronald Reaganiga möödunud novembrikuul Valges M^^ üks ka-hestkümnest
organisatsioonist, kes olid kutsutud presidendiga kokkusaamisele;
eesti kirjanduse ja muusika päevad Pariisis Nagu jiiba ette võis arvata, osa propageerivad pidevalt nõukogssde I s S i l S ^ S:::^SJlaESfŠJ£ J.™10.maini pet*«kst so©me.«grä õppekeskuses k<ylwekeelšed eesfr
tuumarelvade Järk-järguliseks täi^^^
iikuks Ukvideer!miseks vallandanud arvatud kommuistUkud aj^^^ j • i • j nn» »
nnitmesiguseid seisukohti K kus alla krSip- Moodunpd aasta eeskujifil toimevad Famsr Ulikooh Sorbonne No Soome-misinü
siin kui «eaipool^^ra^^ Õppekeskuse algatusel Parüsis 5 . — 1 0 . maini eesiti kirjanduse ja muusika päevad
iräet. Venelased loomulikult kasuta- gani-Gorbatshovi tipp . . • « i
vad ära kõik võimalused Gorb^^^^^^
sfeoyi pl^^^^
ra^bek^ja selle üleskütmiseks, kuna kokku ka programmide rakendami-^ taotlevad kahte sihti. Esiteks: käa-kutest Gustav Suits ja Jaan Oks; Korraldajad oleksid väga huvita-
^nm^^wAmm, f^^^ sa^aidata eesti, kirjanduse Ja muu- proosa al^^^^^ Jan^ Järvle-i
e kriitikud ja president Reaganid d Rein Saluri, too- pa^Peeter Tammearu, Avo Sõme-lähemad
nõuandjad, analüüsivad mat koostööd, samuti senisest tihe^ j^as Viht, Vaino Vahing, Viivi ra, Taavo Virkhausi, Roman Toi,
parteipeasekretäri programmi Nne<3amai^ Külvet, Udo Kasemetsa. Lembit AVesspni
pilguga ja paljastavad venelaste et=^ male generatsioonile^ süveneMst Enn NÖu ja ^H^^ Nõu. Kavas on j.t. teoste ettekandmisest lindilt ja
itepanekus esinevaid nõrku kohti. ^endriiM^es on andministraM^ laudkönnavestlus uuest oleksid tänulikud, kui autorid as-
Moskvas on poliitbüroo liikmed ooni esindajate kommentaarid Gor- ^esse ja oluliste autorite lopmin- 1980-ndate aastate põlvkonnast ees- tuksid nendega kontakti.
Js teised kõrgemad partdfunkte^^^ • ti luules Ümar Trulli ja Päevad toimuvad vahetult pärast
mänd ilmselt veendunud, et nad on vaatH^^ ja isegi tõrjuvad. Nii Igale päevale on ette nähtud kaks Ave Alavainuga, kuhu muidugi Estivali Lõuna-Rootsis.
leidnud Gorbatshovi ettepanekutes kaitsemmister Caspar Ww üli- sobib võrdlus väliseesti noorimate
iHÜÜd selle nõiavormeli, millega kui ka' Valge Maja pressiiilem koolis ja teine õhtul ühes vanalin- valmis tä­nad
on surunud Ühendriigid vastu Larry Speakes rõhutasid, et Gor- na keskaegses võlvkeldris, kus Margus Jukkum j t . sutaoomaja pakkuma voimali-seina
ning astunud suure ^^s^^ väljast saabunud
^ 1 Reagani ,,tähtede sõja*^ pro- gil vü^^^ äkustilis- pühendatud Päul-E:enk Rummole f^^^^"*^^*^^*®*®' I
grammi elimineerimiseks. N . Xiidu^^^^ j^^^^ Näib, et Ühendriigid tes ja -Pseu- mida oleks eriti lihtne korraldada
propagandistide seisukoht on väga on ilmselt häiritud ka Gorbatshovl toimub ka kaks eesti muusika kont- dopuseV* prantsuskeelsete tõlgete neile kes oleks rahul öö veetmise
mtne, kuna W^^^^ : - g a kaasavõetud maga
maruumi «^latavai rakettide nis suure propag^^^^^^
Hans-Jörg Fmki Baseli konser- ^"^^""^.^^^^^ ^^f rida programmi teostusmiskoha
vatooriumlst ja Mart Lillet eel^ f j^alda vanalin^
singi konservatooriumist/sopran^ ^^^^^^ kahele, koos dushi^
y i l i a CorradU (Basel), klarnetist ^"^^ ^T^^, \ ^ valimiseelsete hindade alusel
Peteris Prieüdist (Düsseldorf)^^^'®tf'^^^^"o^^
pianist pr. A. ^ Jaksi (Toulouše) Kangro, niis oleks märksa odavam kui sa-
.t.^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ • kavas on esitada ^^K^^^^^^
ärilinnaosas.
?vastast kaitsevööndit enam vaja, selle asemel, et oma seisukohti dlp-
U tuumarelvad on maa pealt jää- lomaatilisel teel Genfis läbirääM^
gitult ära piihitiid. uniste lauale tuua. On selgi, et
Üorbatshoyi programmi piduir- Kremlis on pandud ettepaneku
iamiseks on venelased otsustanud propagandalisele väärtusele erilist
mähtavästi taguda rauda nii kaua rõhku, katsudes sellega ühendriike
kui see on kuum ning organiseeri^ yastii seina suruda.
endi seljfi taha läänes nii palju Huvitaval kombel on Gorbatshdin
pi>ö!däjaid kill see vähegi võimali° vi tuumairelvade likvideerimise Biana KrülH Harrv Oldi i n Kai.
Eriüritusena luule alal toimuksid r^^^
küks osutub. Lääneriikide ajakir- programm esile toonud veel terve Hmar Laabani häälutused Cpoesie Raidi M s t a t u d tood terviku. .^^^S^'"^ ^
janduse mõjutamiseks korraldataks bentre d'^tudes Finho-Ougriennes'
^ Moskvas^i»idevalt^^^^v^ Rootsi Vahur Limiuste, Centre Censier;
liuselepm^^^
vad nutmesugustes k a h i ^^
paganda: ulteannetesse : rakenda^^
purteltuusad, kelledele abiks on anrmes"oma^^ Jaan Kaplins--
gazheeritud ka kõrgemaid sojaväe-^^k^^^ VCKSA-s
lasi. N i i näiteks esinesid 18. jaa- ön võimalik täldikuir B^MI niRW^^^
muaril välflsalakirianikele välismK^ä^^^^
Lugege kaks korda nädalas ilmuvat
ko, parterkesWcomitee whvnsvahe- daja^to^ maaüma valiteeja, V..- ^ega säilitoda. Need mõtted tundu- Arendamiseihingu koosolekul, mi^ -sisukani ja odavam eesti
,.nH««Ml 40 aastat on näidanud, et ^^^^^^^^^ da juhatas uus eämees Rein Frei. ajaleht vabas miaafilmas!
Illse informatsiooniosakonna j
mee k-ntolstaata
vtapsutasid ent, ana__,^tedte ao- rast. Ja siit lähtudes on ka mod- spioon Kanadas, kes seatt oli s u n ^ ^ « " < * I » Ž e ^ »
ja-prognunm. ikyideertoiHrt, dav, et Reagan ja Gorbatshov oma nitud lahkuma ja nüüd on TaUin- gan^asäadet*. juhatajir Kusta Rein
Mlbolevatjeiw^
s«maks eeM^^ TõsWiesafe-Suure Isämaasõ^^^
toamardyade. vahendamise prq- - kas^tomnneks^enna^^^^ hävitamiseks, mis taiidub Koosolekul «li ka varem St(ri^^^ J» viENSV aastapäeva" auks toi
gramnd j t o d e f e ^ asutakse. W ^ M B peah vastu ^ astanu. ««^eödn «toopHIsfena, vald katsu^ nõukogude saätkomiäs sama ™
Koid etti^ek Moskva tugewte^konvM miwdnseld, kuldas tun-taoUsi ülesarideW täitnud FeUx»o<>rtelev kellele korfaWatt bussi-madhnaroumi
kait- le r e l ^ e t e ? J ^ ^ ^ maielvade arvu vähendada ning Meiner, nüüd Yeksa abiesimees läbi EesU Esile tõsteti ka
seyoondi prngraminl UkvideerimI- V o M a t<M!sti JMtakse idtskord Ilmar Malini j t . kunstnike riaitusi
( sega ka det^ute poUifflta l«fflselusta-^^i^^
Bnistnlng IranerUkidelt hädavajaU- enam BlnM tuuiiiai«lvadeta eMa.^^^^^^
/Sm ei V a ^ seUeks, «t elu maa- • s Stokhdmk k^^ kuUuuriministrt VEKSAT); :
väljaEjaapIeiafel. Seda siiimdffl keral Mvitaila, KA. • -asetäitja Jaak Viller, peapiiskop ; • '/• ' EPL
.1
Kornmentaarid
Eestist saabunud andmete koba- K
selt on Narva nüüd täielikult vene ||
linn, kus elab ainult vähesel arvul
eestlasi. Kui eesti ajakirjanduses
vahete-vahel Narvast Juttu tehak- i ^ ,
se, siis eksisteerivad seal afaiult va
vene nimed — nii asjamehed kui
ka tihttöölised on tulnud kõik p M lei
tagant nüig on endid käo kombel
võõras pesas üsna mugavalt sisse
seadnud. ^
. • - . - •
Kuid venelaste poolt vallutatuä
Narvas ei arene siiski elu nii libe­dalt
nagu komniunistlik partei se-da
sooviks. See selgub eriti 5. ok-toobril
möödunud aastal partei
peahäälekandjas „Rahva Hääles" y
ilmunud pikemas artiklis, mille
autoriks on Ivo Karlepi nimeline ^
lehemees, kes isal nähtavasti eriloa ^
Narva sõiduks ning seal venelaste ^
liistu peale tõmbamiseks. Ja aja­lehe
rünnaku teravad nooled on
seekord sihitud Narva ehitusmater- t
jalide kombinaadi vastu, kus kõik
on pahempidi ja pea peale pööra- ^
; t u d . : t
Kuid laskem parteilehe kõrres-pondendil
endal sellest olukorrast ^
pajatada. Artikkel algab järgmise ^
masendava oluliorra kirjeldamise-
,,Sügisene Narva llnnaäär oma
elektrijaama korstnate reaga oleks
kui mõtteisse tardunud. Kõik bn
siin hall. Tuhatolm katab hüglas-likku
turbiinihoonet ja selle mõra-seid
aknaruute. Tee viib otse meie
suurima ehitusmaterjalide kombi­naadi
poole. Sealgi sama hallus. Sa­ma
tolm, mida tõsi, ka mõistHku-mait
ära kasutatakse. Ehitame ju­ba
teist aastakümmet põlevkivi­tuhast
plokkidest ja paneelidest,
maju ning tootmlsruume ia kUda-'
me. Hea materjal. Eriti gaäsbe-natakse.
Aga viimasel ajal kipuvad
ehitusmeestel sageli vandesõnad
üle huulte. Ikka nendesamade plok­kide
ning veel enam paneelide pä­rast.
Alles hiljuti oli meiegi lehes
lugu ühest kangest Paide ehitus-brigaadist,
kes nüüd peaaegu hä­bipostis
^ ei tee tööd. Aga mehed
pole süüdi. Peod lausa sügelevad,
kuid pole, mida seina panna.
Vaadataksegi üksteisele otsa,
tähtajad mööduvad, preemiad kao­vad,
paha tuju ei lähe koduski üle.
Ja kui tellitud materjal ime väel
kohale tuuakse, selgub, et ikka va­ja
kirvega töödelda — ei ole mõõ­dus
v9i on nii lagunenud, et lapi
mitme peale kokku. Võtab vandu-vma
küll kui ise süüdi pole. Aga
Narvani need krõbedad sõnad ei
kosta."
Nii siis lugu oh Narvas rajatud
„eesrindlikust"' ehitusmaterjalide
tööstusest, mis toodab — kui ta
üldse midagi suudab toota —• praa­ki.
Ajakirjanik selgitab ka, mil­lest
see praagi tootmfaie on tingi­tud.
Ta ütleb, et tehase suur hoo­ne,
on «vaevalt paar aastakümmet
seisnud, kuid sarnaneb vana rauga­ga,
kelle tervise eest iial pole hoolt
kantud. Katusest tilgub vesi, aknad
on ripakil Ja klaasid mustad, sei­nad
kipuvad lagunema. Samuti on
lood seadmetega. Need ei vea
enam välja. Plaan on nagu öeldud
põhjendatud, kuid kurnatud masi­nad,
mille kuullaagrites määrde
asemel tuhk, ei nea koormusele
vastu".
Millest selline tohuvabohu on tin
gltud 7- k a selle kohta annab aja
Mrjanik seletuse ning see on era
kordselt tabav iseloomustus kom
munistilkule süsteemile ja „vene
värgUe". „Kui räägitakse kulunud
seadmetest, siis on see pigem taga
Järg kui nõhjtis," konstateerib aja
kirjanik ja Jätkab: „Asi on ikka
inimestes. Juhtides, õi?es töö kor
raldaniises ja vastutustahtes. Seda
vümast otsi Narvas tikutulega ta
ga; Vahetuvad dhrektorid, vahetu-
« > •
" 0 J t .
. ; . (• I
I I I