1986-01-28-03 |
Previous | 3 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr.
phtumisel USA pre^
|. BVL oli üks ka-
:usaamisele.
ad Pariisis
lekeelsed ^estl
NOHveHe Soome»
ja mousika päevad
Ijad oleksid väga huvita-far
DanieUi Jan Järvle-
Tammearu, Avo Sõme-
Virkhausi, Roman Toi,
fetsa. Lembit Avessonf
ettekandmisest lindilt ja
[ülikud, kui autorid as-legfl
kontakti. •
)imuvad vahetult pärast
juna-Rootsis.
jstlaskond on valmis ta-iaja
pakkuma võimali-idele
väljast saabunud
lastele,
eriti lihtne korraldada
^leks rahul öö veetmise-
)etud magamiskotis.
on võimalik reservee-
•ammi teostusmiskoha
parema kalda vanalin-tuba
kahele, koos dushi-jeelsete
hindade alusel
lanki ($10—$15) päevas,
jmärksa odavam kui sa-
Ituba vasakul kaldal või
Is.
irumine ja lähem kava
Universite de Paris,
Itudes Finno-Ougriennes,
puste, Gentre Censier,
Santeuil, Paris 5t Tele-
171.
korda nädalas ilmuvat
|A EESTLAST"
|kan) ja odavam eesti
it vabas maailmas!
(rk, kunstimuuseumi di-
Teder, raadio propa-kite
juhata ja Kusta Rein-
[sile „Suure Isamaasõja *'
aastapäeva" auks toi^
;minari välismaa eesti
Mlele korraldati bussi-
:esti. Esile tõsteti ka
fini jt. kunstnike näitusi
idu, mis toimusid Stok-liiS
ei nimetatud kunagi
EESTLANE teisipäeval, 28. jaanuaril 1986 — Tuesday, January 28, 1986 Lk. 3
iomnentaarid
Eestist saabunud andmete koba-selt
on Nanra Mild täielM
Ikn, kus elab siinialt vähesel arvul
eestlasi. Kui ee^ti ajakirjanduses
vahete-vabel Narvast juttu tehakse,
süs eksisteerivad seal ainult
vene mmed — nii asjamehed kui
ka lihttöölised on tulnud kõik püri
(tagant ning on endid käo kombel
võõras.pesas üsna mugavalt sisse
seadnud.
. Kuid venelaste poolt vallutatud
Narvas ei arene siiski elu nii libedalt
nagu kommunistlik partei seda
sooviks. See selgub eriti 5. oktoobril
möödunud aastal partei
peahäälekandjas „Rahva Hääles"
frtammnm i iiwmm .
mille
autoriks on Ivo Karlep'! nimeline
lehemees, kes sai nähtavasti eriloa
Narva sõiduks ning seal venelaste
liistu peale tõmbamiseks. Ja ajalehe
rünnaku [teravad nooled on
seöKord sihitud Narva ehitusmaterjalide
kombinaadi vastu, kus kõik
on pahempidi ja pea peale pööratuid
laskem parteilehe korrespondendil
endal sellest olukorrast
pajatada. Artikkel algab järgmise
,Sügisene Narva linnaäär oma
elektrijaamal korstnate reaga oleks
kui mõtteisse tardunud. Kõik bn
siin hall. Tuha tolm katab hiiglaslikku
turbiinihoonet ja selle mõra-seid
aknaruute. Tee viib otse meie
suurima ehitusmaterjalide kombinaadi
poole. Sealgi sama hallus. Sama
tolm, mida tõsi, ka mõistlikumalt
ära kasutatakse. Ehitame juba
teist aastakümmet põlevkivituhast
plokkidest ja paneelidest
maju ning tootmisruume ja kiidame.
Hea materjal. Eriti gaasbetoonist
väikeplokd mida väga Manatakse.
Aga viimasel ajal kipuvad
ehitusmeestel sageli vandesõnad
üle huulte. Ikka nendesamade plokkide
ning yeel enam paneelide pärast.
Alles^hiljuti oli meiegi lehes
lugu ühest kangast Faide ehitus-brigaa<
list, kes nüüd peaaegu häbipostis
— ei tee tööd. Agz mehed
pole süüdi. Peod lausa sügelevad,
kuid pole, mida seina panna.
Vaadataksegi üksteisele otsa,
tähtajad mööduvad, preemiad kaotad,
paha tuju ei lähe koduski üle.
Ja kui tellitud materjal ime väel
kohale ituuakse, selgub, et ikka vaja
kirvega töödelda — ei ole mõõdus
vdi on nii lagunenud, et lapi
mitme peale kokku. Võtab yandu-
- ma küll kui ise süüdi pole. Aga
Narvani need krõbedad sõnad ei
kosta."
' Nii siis lugu on Narvas rajatud
^eesrindlikust"* ehitusmaterjalide
tööstusest, mis toodab — kui ta
üldse midagi suudab toota — praaki.
Ajakirjanik selgitab ka, millest
see praagi tootmhie on tingitud.
Ta ütleb, et tehase suur hoone,
on „vaevalt paar aastakümmet
seisnud, kuidj sarnaneb vana raugaga,
kelle tervise eest iial roie hoolt
kantud. Katusest tSlgub vesi, aknad
on ripakil ja klaasid mustad, seinad
kipuvad lagunema. Samuti on
lood seadmetega. Need ei vea
enam välja. Plaan on nagu öeldud
põhjendatud, kuid kumatud masi-m&
äy mille kuullaagrites määrde
asemel .tuhk, •- ,,®l - .nea koormusele
vastu".
Ko®§idQ;iviiii3e|(i
koondyiiiiii®
,,Vaba Eestlase" 2. Jaan.
fcõmmentaarist selgub praktiline
vajadus meie organisatsioonide
koondamiseks. Sellele peaks kahtlematult
lisama meie ajalehetede-ajakirjade
ja koguduste ühendamist,
et teenida meie ühiskonda
edukamalt, tulemusrikkamalt, sisukamalt
ja huvipakkuvamalt.
Samuti oleks meie Eesti Vabariigi
aastapäeva aktus pidulikum ja
rahvarohkem kui kogudused annaksid
ruumi ainuüksi sel päeval
vabaduspäeva aktusele, kuna vaimulik
teenindus on suure aktuse
kavas niikuninii. Meid on liiga vähe,
et massina samaaegselt osalis-tuda
eripaigus.
Kui Vabaduspäeval ulatame
tuttavale käe või tervitame telefoni
teel, siis EKN pälviks meie erilist
tähelepanu ja tunnustust ning
toetust rahaliste annetustega rahvusliku
töö edukuseks, . nagu see
toimus aastavahetuse tervitustega.
Oleks otse hädavajalik, et üks pühapäev
aastas pühendatakse rahvusele.
Tagaplaanil olija
V
iiidas võita raliamängus
Inyesteeriniisfondide populaarsus Kanadas oiajä]rjesisiBMeneaiud.Este
kuu jooksul 1985 oli netoinvesteering fondidesse 1.4 miljardit dollarit. Üheks põhjuseks
on see, et investeerimise fondid pakuvad võimaluse ärakasutada majanduslik©
erinevusi eri
Kuigi mõningad majanduslikud
tõusud ja mõõnad on ülemaailmsed,
töötavad eri maade majandused
erinevate tsüklitega. See oleneb
erinevate maade majanduslikust
struktuurist, mis omakorda oleneb
maapõuevaradest, kapitali ja tehnoloogia
rakendamisest tööstuses ja
kaubanduses, tööviljakusest, rahva
ettevõtlikkusest ja rahanduspoliitikast
ning üldisest poliitilisest olukorrast.
Ülaltoodust annab kujuka pildi
alljärgnev tabel, mis võrdleb kanada
aktsiate keskmist tõusu või langust
mitmete teiste vabamajandus-like
maade aktsiatega aastatel
1982—1984. Kõik hinnanäitajad
on esitatud Kanada dollarites ja on
rajatud „Capital International
World Index'ile", mis jälgib umbes
1100 aktsiat eri maades.
TABEL #!•
Kasv võrireldes
vad töölised. Keegi ea taha vasti-tada,
kombinaati omaks pidada.""
Klassikaline lugu kommunistlikust
süsteemist on niivõrd selge ja
iseloomustav, et see ei vaja enam
Kanada
Rootsi
U.S.A:
Hollandi
Laane'Saksamaa
+23?;
+12%
Millest selline tohuvabohu on tingitud
— ka selle kohta annab ajakirjanik
seletuse ning see on erakordselt
tabav iseloomustus kommunistlikule
süsteemile ja vene
värgile". l,;Kui rää?itakse kulunud
seadmetest, siis on, see pigem ts^ga-lärg
kui põhjus," konstateerib ajakirjanik
ja ^tkab: „Asi on ikka
inimestes,. juhtides, cii^es töö korraldamises
ja vastutustahtes. Seda
viimast otsi Narvas tükutulef^a ta-
•gav
'Poola kommunistlik valitsus toli
välja vana trikiga oma rahvusva-
Ihelise- prestiizM- tõsttmiseks, koarall-dades
möödunud nädalal Intellektuaalide
konverentsi globaalses
ulatuses. Konverents oli mõeldud
37 aastat tagasi Wroclawis (Bres-laus)
korraldatud samalaadse kokkutuleku
kordamiseks ning selle
eesmärgiks o2l rahu propageerimine
— muidugi Moskvas väljatöötatud
mustri kohaselt.
Poola kommunistlik valitsus võis
1M8. aastal tõesti oma üritusega
ülimal määral rahule jääda> kuna
siis ilmusid Stalinieriotsusega korraldatud
prbpagandakokkutulekule
sellised rahvusvahelised roosadel
pilvedel puhkavad rahvusvahelised
kultuirisuurused nagu Pablo Pi-easso,
Juliän Huxley, Frederic
Joliot-Curie, kirjanikud ' Jorge
Amado Brasiiliast, Martin Ander-sen
Nexö Taanist, Paul Eduard ja
Roger Vailland Prantsusmaalt
nuig Mihail Sholohhov ja Ilja
Ehrenbrug N. Liidust. Eirjalikult
tervitasid kokkutulekut Albert
Einstein ja Jean-Paul Sartre.
Kuid nüüd ei käinud poolakate
käsi kaugeltki enam ' n i i hästi.
Ühendriikidesse saadeti terve rida
kutseid ja loodeti rohket osavõttu.
Kutsed said ErskineCaldvi^ell, Pau!
Newman, L L labi, Arthur Miller,
Yoko Ono, Vassili Leontief, Robert
S. Mckamara, Isaac Bashevis Sin-ger,
Carl Sa?an, Woody Allem,
Leonard Bernstein, David Rocke-feller
ja filmistaar Meryl Streep,
kuid ükski neist ei aktsepteerinud;
Nimekiri naküb siiski huvitavat lugemismaterjali.
Eitavad vastused
andsid ka paljud teised kultuuritegelased
Euroopa fiikidest Ja :mu-
Kanada
Norra
Taani, •
Austraalia
Roots\
Si ngapur
Kanada
Hong Kong'
H Is paanita
Jaapan '
Hoiland
-I-
+7fö
+67°^
+30°^
•^11%
+ 12^0
Rootsi devalveerjs oma krooni
17% 1982. aastal, mis andis rootsi
eksporttööstusele tugeva eelise välisturgudel
võistlemiseks. See peegeldus
nende aktsiates 1982—83.
Norra aktsiate tugev tous 1983 on
arvatavasti seotud õlilesdudega
Norra lääneranniku vetes. Hongkongi
odavad tooted on aastaid
edukalt võistelnud maailmaturgu-
Poola punased m sünnitud konstateerima;
et maailmas on olukor-^
i-ad 1948. aastast saadik muutunud
ning intellektuaalide hvlgas ei ole
kaiigeltlki enam nü nalju naiivseid
hiimesi, kes süütute lapsesilmadega
rfaigi vaatavad nlnf kurja heast
e! suuda ©raldadsi. '
Ilmne on. et neil, kellel on informatsioon
ja ülevaade vabama-janduslike
riikide aktsiaturgudest,
omavad suuremaid võimalusi, raha
ühelt turult teisele paigutamisega,
oma kapitaliväärtust tõsta kui need
kellel seda pole. Raha ühelt maalt
teisele paigutamisele lisanduvad •
veel eri maade vääringute (cur^
rency) omavahelised väärtuse tõusud
ja langused, mis tehinguid keerulisemaks
teeb ja^ riski suurendab.
Üksikinvesteeri jal on peaaegu
võimatu kõike seda informatsiooni
omada, et õigeaegselt oma kapitali
liigutada kasumi saamiseks. On
neid, kes vääringute omavahelise
oodatava liikumisega spekuleerivad,
kuid risk on äärmiselt suur, samuti
ön aga kasum, kui hästi läheb.
Mitmed kanada investeerimisfondid
investeerivad väljaspool Kanadat.
Nagu nimest võime järeldada
on AGF Japan Fund ja Univer-sal
Savings Japan Fund spetsialiseerunud
Jaapani firmade aktsiatele.
American Growth Fund, Indust-rial
American, United American ja
Universal Savings American Fund
on oma erialaks võtipd USA firmade
aktsiad.
Templeton Growth Fundi kapital
oli majandusaasta lõpul, 30. aprillil
1985 investeeritud järgmiselt:
40% USA-s, 14% Kanadas, 12%
Austraalias, 8% Hollandis, 3% Jaapanis,
3 % Inglismaal, 2% Lääne-
Saksamaal ja 4% mitmetes Euroopa
ja muudes maades. Ülejäänud
14% oli investeeritud lühiajalistesse
võlapaberitesse ja eelisaktsiatesse.
,
. Mitmetel teistel fondigruppidel
on fonde, mis on oma kapitali paigutanud
väljaspoole Põhja-Ameeri-kat,
nagu Bolton Tremblay International
j.t.
*
Möödunud seitsme kuu jooksul on
Kanadas loodud kaks uut fondi,
mille otseseks eesmärgiks on ülemaailmne
investeerimine, mis sünnib
koostöös Euroopas väga tuntud
ja edukate investeerimis-eriteadlas-tega.
,
Esimene neist on Global Strate-gy
Trust Fund, mille halduriks on
kanada firma Worldwide Capital
Management Limited, Euroopa-poolseks
kaastööliseks on . N.M.
Rothschild International Asset Management
Limited, kes tegutseb
nõuandjana. Viimase peakontor on
Londonis, harukontoritega Genfis,
Pariisis, Tokios, Hongkongis, New
Yorgis ja Austraalias. N.M. Rothschild
International Asset Management
Limited on N.M. Rothschild
& Sons tütarfirma. N.M. Rothshild
& Sons haldab varasid, mille väärtus
ületab üle 8 miljardi USA dollari
ja millest üle poole on investeeritud
väljaspool Inglismaad. Firma
rajati 1808. aastal.
Global Strategy Trust Fundi kapital
on paigutatud järgmiseh:
41 % USA-s, 17% Jaapanis, 12%
Lääne-Saksamaal, 7% Inglismaal,
5% Hollandis, 4% Prantsusmaal.
1% Shveitsis, 5% mujal ja 6% on
sularahas.
Fondi ühikud pandi Kanadas
müügile 1. augustü 1985 ja 1. novembriks
oli väärtus tõusnud 11 %
võrra. Peamiseks tõusu põhjuseks
oli Kanada dollari langus teiste,
eriti 'Euroopa ja Jaapani vääringute
suhtes. Samal ajal Toronto börsi
300 aktsia indeks langes 3%.
N .M. Rothschild International
Asset Management Limited loodi
aastal 1982, et täita Põhja-Amee-rikas
tekkinud globaalse investeerimise
vajadusi. Esimeseks kliendiks
oli üks USA pensionifond.
Philippe de Nicolay, kes on
N.M. Rothschild International Asset
Management Limited Londoni
osakonna peadirektor, viibis novembri
keskel Torontos, et uut
fondi tutvustada. Lähemal isiklikul
usutlemisel koorus välja järgmine
ennustus majandusliku olukorra
kohta. Järgmise 9—12 kuu jooksul
on veel oodata tugevat majanduslikku
tõusu. USA intressimäär on
oodatud madalseisule lähedal. Intressimäärad
Lääne-Euroopas aga
langevad veelgi. Lääne-Euroopa
majandus on tublisti tugeynenud,
kuna Lääne-Euroopa riikide valitsused
on paljusid vabamajanduse
tegevust takistavaid määrusi ja seadusi
eemaldanud. See on teinud
sealsed firmad palju võistlusvõimelisemaks.
Samuti on oodata Jaapanis
tugevat kasvu. Õlihinnad võivad
langeda 20-le USA dollarile
vaadilt, mis aitab inflatsiooni pi°
durdada. De Nicolay arvates inflatsioon
ei ületa viit protsenti aastas
peamistes vaba maailma riikides
järgmise üsna mitme aasta jooksul,
vaatamata sellele, et . käibelolev
rahahulk USA-s on tugevalt kasvanud.
Teiseks ülemaailmseks investeerimisfondiks
ön Industrial Global
Fund, mille Kanada-poolseks halduriks
on MacKenzie Financial.
Corporation ja kelle Euroopa-pool-seks
kaastööliseks on Londonis
asuv Henderson Administration
Group. Hendersoni firma on investeerimisega
tegelenud üle 50 aasta
ja praegu haldab kapitali, mis ületab
3.5 miljardit USA dollarit. Üle
40% sellest on investeeritud väijas-jaoöl
Briti saari. Firma poolt hal-datud
investeerimisfondid on pidevalt
ületanud aktsiaturgude keskmisi
tagajärgi.
MacKenzie Financial Corpora-tioni
halduse all olev kapital on viimase
kümne aasta jooksul kasva- *
nud 23-lt miljonilt 2.3 miljardini.
Mitmed selle firma halduse all olevad
fondid kuuluvad kanada parimate
hulka. Uue fondi kapital investeeritakse
peamiselt Lääne-Eu-rööpasse.
Jaapanisse ja Vaikse ookeani
äärsetesse tööstusriikidesse,
USA-sse ja Kanadasse.
Tarvo Toomes
Qolillt09fi9iniHiI0HI!iilil»9lllllllilllllllllilllllliillililllllll»
KATÜSETÖÖD
uued ja parandamiffKSo
Soome ehitajad
Veli Salminen 492.1351
Metro licence2422
3!ii!iii9iiniiDisHiiiioiiiiiiiiiii8iQiiiiiiiiiiiinitii"nit"niii
KÕIGE PAREMAD HINNAD TORONTOS
17 korterit 36-est juba müüdud
m% UPPER BEACHES KONDOMilNIUM
3736 St. Clair Ave. E.
Uus, moodne, avar, privaatne, kvaliteedilinfe kondomnnium.
Liiklusele kättesaadav ja jalutuskaugusel rannapargast. Ehitamine
algab aprillis 1986'ja valmib mais 1887.
Ostke nüüd eelmüügi hinnaga enne kui hinnad uiuiesti tõusevad.
Büroo avatud igal laupäeval ja pühapäeval kella 1-—5 p.l.
või kokkuleppel 444-6405, 444-2897 ja 266-5019
BOB
Möiia Eesti Vabariigi metaUmiiiite ja paberrahasid
soodsate hindadega
Sobiv Mngitvs jõuludeks kõigile, noortele Ja vanadele, Tea Invesit*
ment Küsige tassota hinnakirja: Koit Vanema, (Eesti Numilsma-tist).
Aadress: Sulte 306, 117 West 17th Sft. North Van-cöuver,
B.C. Canada. Tel. (604) 984^9672
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , January 28, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-01-28 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860128 |
Description
| Title | 1986-01-28-03 |
| OCR text | Nr. phtumisel USA pre^ |. BVL oli üks ka- :usaamisele. ad Pariisis lekeelsed ^estl NOHveHe Soome» ja mousika päevad Ijad oleksid väga huvita-far DanieUi Jan Järvle- Tammearu, Avo Sõme- Virkhausi, Roman Toi, fetsa. Lembit Avessonf ettekandmisest lindilt ja [ülikud, kui autorid as-legfl kontakti. • )imuvad vahetult pärast juna-Rootsis. jstlaskond on valmis ta-iaja pakkuma võimali-idele väljast saabunud lastele, eriti lihtne korraldada ^leks rahul öö veetmise- )etud magamiskotis. on võimalik reservee- •ammi teostusmiskoha parema kalda vanalin-tuba kahele, koos dushi-jeelsete hindade alusel lanki ($10—$15) päevas, jmärksa odavam kui sa- Ituba vasakul kaldal või Is. irumine ja lähem kava Universite de Paris, Itudes Finno-Ougriennes, puste, Gentre Censier, Santeuil, Paris 5t Tele- 171. korda nädalas ilmuvat |A EESTLAST" |kan) ja odavam eesti it vabas maailmas! (rk, kunstimuuseumi di- Teder, raadio propa-kite juhata ja Kusta Rein- [sile „Suure Isamaasõja *' aastapäeva" auks toi^ ;minari välismaa eesti Mlele korraldati bussi- :esti. Esile tõsteti ka fini jt. kunstnike näitusi idu, mis toimusid Stok-liiS ei nimetatud kunagi EESTLANE teisipäeval, 28. jaanuaril 1986 — Tuesday, January 28, 1986 Lk. 3 iomnentaarid Eestist saabunud andmete koba-selt on Nanra Mild täielM Ikn, kus elab siinialt vähesel arvul eestlasi. Kui ee^ti ajakirjanduses vahete-vabel Narvast juttu tehakse, süs eksisteerivad seal ainult vene mmed — nii asjamehed kui ka lihttöölised on tulnud kõik püri (tagant ning on endid käo kombel võõras.pesas üsna mugavalt sisse seadnud. . Kuid venelaste poolt vallutatud Narvas ei arene siiski elu nii libedalt nagu kommunistlik partei seda sooviks. See selgub eriti 5. oktoobril möödunud aastal partei peahäälekandjas „Rahva Hääles" frtammnm i iiwmm . mille autoriks on Ivo Karlep'! nimeline lehemees, kes sai nähtavasti eriloa Narva sõiduks ning seal venelaste liistu peale tõmbamiseks. Ja ajalehe rünnaku [teravad nooled on seöKord sihitud Narva ehitusmaterjalide kombinaadi vastu, kus kõik on pahempidi ja pea peale pööratuid laskem parteilehe korrespondendil endal sellest olukorrast pajatada. Artikkel algab järgmise ,Sügisene Narva linnaäär oma elektrijaamal korstnate reaga oleks kui mõtteisse tardunud. Kõik bn siin hall. Tuha tolm katab hiiglaslikku turbiinihoonet ja selle mõra-seid aknaruute. Tee viib otse meie suurima ehitusmaterjalide kombinaadi poole. Sealgi sama hallus. Sama tolm, mida tõsi, ka mõistlikumalt ära kasutatakse. Ehitame juba teist aastakümmet põlevkivituhast plokkidest ja paneelidest maju ning tootmisruume ja kiidame. Hea materjal. Eriti gaasbetoonist väikeplokd mida väga Manatakse. Aga viimasel ajal kipuvad ehitusmeestel sageli vandesõnad üle huulte. Ikka nendesamade plokkide ning yeel enam paneelide pärast. Alles^hiljuti oli meiegi lehes lugu ühest kangast Faide ehitus-brigaa< list, kes nüüd peaaegu häbipostis — ei tee tööd. Agz mehed pole süüdi. Peod lausa sügelevad, kuid pole, mida seina panna. Vaadataksegi üksteisele otsa, tähtajad mööduvad, preemiad kaotad, paha tuju ei lähe koduski üle. Ja kui tellitud materjal ime väel kohale ituuakse, selgub, et ikka vaja kirvega töödelda — ei ole mõõdus vdi on nii lagunenud, et lapi mitme peale kokku. Võtab yandu- - ma küll kui ise süüdi pole. Aga Narvani need krõbedad sõnad ei kosta." ' Nii siis lugu on Narvas rajatud ^eesrindlikust"* ehitusmaterjalide tööstusest, mis toodab — kui ta üldse midagi suudab toota — praaki. Ajakirjanik selgitab ka, millest see praagi tootmhie on tingitud. Ta ütleb, et tehase suur hoone, on „vaevalt paar aastakümmet seisnud, kuidj sarnaneb vana raugaga, kelle tervise eest iial roie hoolt kantud. Katusest tSlgub vesi, aknad on ripakil ja klaasid mustad, seinad kipuvad lagunema. Samuti on lood seadmetega. Need ei vea enam välja. Plaan on nagu öeldud põhjendatud, kuid kumatud masi-m& äy mille kuullaagrites määrde asemel .tuhk, •- ,,®l - .nea koormusele vastu". Ko®§idQ;iviiii3e|(i koondyiiiiii® ,,Vaba Eestlase" 2. Jaan. fcõmmentaarist selgub praktiline vajadus meie organisatsioonide koondamiseks. Sellele peaks kahtlematult lisama meie ajalehetede-ajakirjade ja koguduste ühendamist, et teenida meie ühiskonda edukamalt, tulemusrikkamalt, sisukamalt ja huvipakkuvamalt. Samuti oleks meie Eesti Vabariigi aastapäeva aktus pidulikum ja rahvarohkem kui kogudused annaksid ruumi ainuüksi sel päeval vabaduspäeva aktusele, kuna vaimulik teenindus on suure aktuse kavas niikuninii. Meid on liiga vähe, et massina samaaegselt osalis-tuda eripaigus. Kui Vabaduspäeval ulatame tuttavale käe või tervitame telefoni teel, siis EKN pälviks meie erilist tähelepanu ja tunnustust ning toetust rahaliste annetustega rahvusliku töö edukuseks, . nagu see toimus aastavahetuse tervitustega. Oleks otse hädavajalik, et üks pühapäev aastas pühendatakse rahvusele. Tagaplaanil olija V iiidas võita raliamängus Inyesteeriniisfondide populaarsus Kanadas oiajä]rjesisiBMeneaiud.Este kuu jooksul 1985 oli netoinvesteering fondidesse 1.4 miljardit dollarit. Üheks põhjuseks on see, et investeerimise fondid pakuvad võimaluse ärakasutada majanduslik© erinevusi eri Kuigi mõningad majanduslikud tõusud ja mõõnad on ülemaailmsed, töötavad eri maade majandused erinevate tsüklitega. See oleneb erinevate maade majanduslikust struktuurist, mis omakorda oleneb maapõuevaradest, kapitali ja tehnoloogia rakendamisest tööstuses ja kaubanduses, tööviljakusest, rahva ettevõtlikkusest ja rahanduspoliitikast ning üldisest poliitilisest olukorrast. Ülaltoodust annab kujuka pildi alljärgnev tabel, mis võrdleb kanada aktsiate keskmist tõusu või langust mitmete teiste vabamajandus-like maade aktsiatega aastatel 1982—1984. Kõik hinnanäitajad on esitatud Kanada dollarites ja on rajatud „Capital International World Index'ile", mis jälgib umbes 1100 aktsiat eri maades. TABEL #!• Kasv võrireldes vad töölised. Keegi ea taha vasti-tada, kombinaati omaks pidada."" Klassikaline lugu kommunistlikust süsteemist on niivõrd selge ja iseloomustav, et see ei vaja enam Kanada Rootsi U.S.A: Hollandi Laane'Saksamaa +23?; +12% Millest selline tohuvabohu on tingitud — ka selle kohta annab ajakirjanik seletuse ning see on erakordselt tabav iseloomustus kommunistlikule süsteemile ja vene värgile". l,;Kui rää?itakse kulunud seadmetest, siis on, see pigem ts^ga-lärg kui põhjus," konstateerib ajakirjanik ja ^tkab: „Asi on ikka inimestes,. juhtides, cii^es töö korraldamises ja vastutustahtes. Seda viimast otsi Narvas tükutulef^a ta- •gav 'Poola kommunistlik valitsus toli välja vana trikiga oma rahvusva- Ihelise- prestiizM- tõsttmiseks, koarall-dades möödunud nädalal Intellektuaalide konverentsi globaalses ulatuses. Konverents oli mõeldud 37 aastat tagasi Wroclawis (Bres-laus) korraldatud samalaadse kokkutuleku kordamiseks ning selle eesmärgiks o2l rahu propageerimine — muidugi Moskvas väljatöötatud mustri kohaselt. Poola kommunistlik valitsus võis 1M8. aastal tõesti oma üritusega ülimal määral rahule jääda> kuna siis ilmusid Stalinieriotsusega korraldatud prbpagandakokkutulekule sellised rahvusvahelised roosadel pilvedel puhkavad rahvusvahelised kultuirisuurused nagu Pablo Pi-easso, Juliän Huxley, Frederic Joliot-Curie, kirjanikud ' Jorge Amado Brasiiliast, Martin Ander-sen Nexö Taanist, Paul Eduard ja Roger Vailland Prantsusmaalt nuig Mihail Sholohhov ja Ilja Ehrenbrug N. Liidust. Eirjalikult tervitasid kokkutulekut Albert Einstein ja Jean-Paul Sartre. Kuid nüüd ei käinud poolakate käsi kaugeltki enam ' n i i hästi. Ühendriikidesse saadeti terve rida kutseid ja loodeti rohket osavõttu. Kutsed said ErskineCaldvi^ell, Pau! Newman, L L labi, Arthur Miller, Yoko Ono, Vassili Leontief, Robert S. Mckamara, Isaac Bashevis Sin-ger, Carl Sa?an, Woody Allem, Leonard Bernstein, David Rocke-feller ja filmistaar Meryl Streep, kuid ükski neist ei aktsepteerinud; Nimekiri naküb siiski huvitavat lugemismaterjali. Eitavad vastused andsid ka paljud teised kultuuritegelased Euroopa fiikidest Ja :mu- Kanada Norra Taani, • Austraalia Roots\ Si ngapur Kanada Hong Kong' H Is paanita Jaapan ' Hoiland -I- +7fö +67°^ +30°^ •^11% + 12^0 Rootsi devalveerjs oma krooni 17% 1982. aastal, mis andis rootsi eksporttööstusele tugeva eelise välisturgudel võistlemiseks. See peegeldus nende aktsiates 1982—83. Norra aktsiate tugev tous 1983 on arvatavasti seotud õlilesdudega Norra lääneranniku vetes. Hongkongi odavad tooted on aastaid edukalt võistelnud maailmaturgu- Poola punased m sünnitud konstateerima; et maailmas on olukor-^ i-ad 1948. aastast saadik muutunud ning intellektuaalide hvlgas ei ole kaiigeltlki enam nü nalju naiivseid hiimesi, kes süütute lapsesilmadega rfaigi vaatavad nlnf kurja heast e! suuda ©raldadsi. ' Ilmne on. et neil, kellel on informatsioon ja ülevaade vabama-janduslike riikide aktsiaturgudest, omavad suuremaid võimalusi, raha ühelt turult teisele paigutamisega, oma kapitaliväärtust tõsta kui need kellel seda pole. Raha ühelt maalt teisele paigutamisele lisanduvad • veel eri maade vääringute (cur^ rency) omavahelised väärtuse tõusud ja langused, mis tehinguid keerulisemaks teeb ja^ riski suurendab. Üksikinvesteeri jal on peaaegu võimatu kõike seda informatsiooni omada, et õigeaegselt oma kapitali liigutada kasumi saamiseks. On neid, kes vääringute omavahelise oodatava liikumisega spekuleerivad, kuid risk on äärmiselt suur, samuti ön aga kasum, kui hästi läheb. Mitmed kanada investeerimisfondid investeerivad väljaspool Kanadat. Nagu nimest võime järeldada on AGF Japan Fund ja Univer-sal Savings Japan Fund spetsialiseerunud Jaapani firmade aktsiatele. American Growth Fund, Indust-rial American, United American ja Universal Savings American Fund on oma erialaks võtipd USA firmade aktsiad. Templeton Growth Fundi kapital oli majandusaasta lõpul, 30. aprillil 1985 investeeritud järgmiselt: 40% USA-s, 14% Kanadas, 12% Austraalias, 8% Hollandis, 3% Jaapanis, 3 % Inglismaal, 2% Lääne- Saksamaal ja 4% mitmetes Euroopa ja muudes maades. Ülejäänud 14% oli investeeritud lühiajalistesse võlapaberitesse ja eelisaktsiatesse. , . Mitmetel teistel fondigruppidel on fonde, mis on oma kapitali paigutanud väljaspoole Põhja-Ameeri-kat, nagu Bolton Tremblay International j.t. * Möödunud seitsme kuu jooksul on Kanadas loodud kaks uut fondi, mille otseseks eesmärgiks on ülemaailmne investeerimine, mis sünnib koostöös Euroopas väga tuntud ja edukate investeerimis-eriteadlas-tega. , Esimene neist on Global Strate-gy Trust Fund, mille halduriks on kanada firma Worldwide Capital Management Limited, Euroopa-poolseks kaastööliseks on . N.M. Rothschild International Asset Management Limited, kes tegutseb nõuandjana. Viimase peakontor on Londonis, harukontoritega Genfis, Pariisis, Tokios, Hongkongis, New Yorgis ja Austraalias. N.M. Rothschild International Asset Management Limited on N.M. Rothschild & Sons tütarfirma. N.M. Rothshild & Sons haldab varasid, mille väärtus ületab üle 8 miljardi USA dollari ja millest üle poole on investeeritud väljaspool Inglismaad. Firma rajati 1808. aastal. Global Strategy Trust Fundi kapital on paigutatud järgmiseh: 41 % USA-s, 17% Jaapanis, 12% Lääne-Saksamaal, 7% Inglismaal, 5% Hollandis, 4% Prantsusmaal. 1% Shveitsis, 5% mujal ja 6% on sularahas. Fondi ühikud pandi Kanadas müügile 1. augustü 1985 ja 1. novembriks oli väärtus tõusnud 11 % võrra. Peamiseks tõusu põhjuseks oli Kanada dollari langus teiste, eriti 'Euroopa ja Jaapani vääringute suhtes. Samal ajal Toronto börsi 300 aktsia indeks langes 3%. N .M. Rothschild International Asset Management Limited loodi aastal 1982, et täita Põhja-Amee-rikas tekkinud globaalse investeerimise vajadusi. Esimeseks kliendiks oli üks USA pensionifond. Philippe de Nicolay, kes on N.M. Rothschild International Asset Management Limited Londoni osakonna peadirektor, viibis novembri keskel Torontos, et uut fondi tutvustada. Lähemal isiklikul usutlemisel koorus välja järgmine ennustus majandusliku olukorra kohta. Järgmise 9—12 kuu jooksul on veel oodata tugevat majanduslikku tõusu. USA intressimäär on oodatud madalseisule lähedal. Intressimäärad Lääne-Euroopas aga langevad veelgi. Lääne-Euroopa majandus on tublisti tugeynenud, kuna Lääne-Euroopa riikide valitsused on paljusid vabamajanduse tegevust takistavaid määrusi ja seadusi eemaldanud. See on teinud sealsed firmad palju võistlusvõimelisemaks. Samuti on oodata Jaapanis tugevat kasvu. Õlihinnad võivad langeda 20-le USA dollarile vaadilt, mis aitab inflatsiooni pi° durdada. De Nicolay arvates inflatsioon ei ületa viit protsenti aastas peamistes vaba maailma riikides järgmise üsna mitme aasta jooksul, vaatamata sellele, et . käibelolev rahahulk USA-s on tugevalt kasvanud. Teiseks ülemaailmseks investeerimisfondiks ön Industrial Global Fund, mille Kanada-poolseks halduriks on MacKenzie Financial. Corporation ja kelle Euroopa-pool-seks kaastööliseks on Londonis asuv Henderson Administration Group. Hendersoni firma on investeerimisega tegelenud üle 50 aasta ja praegu haldab kapitali, mis ületab 3.5 miljardit USA dollarit. Üle 40% sellest on investeeritud väijas-jaoöl Briti saari. Firma poolt hal-datud investeerimisfondid on pidevalt ületanud aktsiaturgude keskmisi tagajärgi. MacKenzie Financial Corpora-tioni halduse all olev kapital on viimase kümne aasta jooksul kasva- * nud 23-lt miljonilt 2.3 miljardini. Mitmed selle firma halduse all olevad fondid kuuluvad kanada parimate hulka. Uue fondi kapital investeeritakse peamiselt Lääne-Eu-rööpasse. Jaapanisse ja Vaikse ookeani äärsetesse tööstusriikidesse, USA-sse ja Kanadasse. Tarvo Toomes Qolillt09fi9iniHiI0HI!iilil»9lllllllilllllllllilllllliillililllllll» KATÜSETÖÖD uued ja parandamiffKSo Soome ehitajad Veli Salminen 492.1351 Metro licence2422 3!ii!iii9iiniiDisHiiiioiiiiiiiiiii8iQiiiiiiiiiiiinitii"nit"niii KÕIGE PAREMAD HINNAD TORONTOS 17 korterit 36-est juba müüdud m% UPPER BEACHES KONDOMilNIUM 3736 St. Clair Ave. E. Uus, moodne, avar, privaatne, kvaliteedilinfe kondomnnium. Liiklusele kättesaadav ja jalutuskaugusel rannapargast. Ehitamine algab aprillis 1986'ja valmib mais 1887. Ostke nüüd eelmüügi hinnaga enne kui hinnad uiuiesti tõusevad. Büroo avatud igal laupäeval ja pühapäeval kella 1-—5 p.l. või kokkuleppel 444-6405, 444-2897 ja 266-5019 BOB Möiia Eesti Vabariigi metaUmiiiite ja paberrahasid soodsate hindadega Sobiv Mngitvs jõuludeks kõigile, noortele Ja vanadele, Tea Invesit* ment Küsige tassota hinnakirja: Koit Vanema, (Eesti Numilsma-tist). Aadress: Sulte 306, 117 West 17th Sft. North Van-cöuver, B.C. Canada. Tel. (604) 984^9672 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-01-28-03
