1986-01-14-06 |
Previous | 6 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
ji.hv'L'';;;'.'tit;V'
I .0.
• • * »
VABA EESTLANE teisipäeval, 14. jaaauaril 1986 — Tuesday,
am
Nr: 4
kiromiakvõistlyse poolfincaalid sdgusid
Parve 1
Nagu mujal maailmas valisid ka'
Eestis spordiajakirjanikud 1985.
aasta parimaid sportlasi. Naistest
tuli parimaks^ ^ laskesuusatamise
maailmameistrivõistlustel Shveitsis
kaks ki^lda ja ühe hõbeda võitnud
Kalja Parve (241 . punkti), talle
järgnesid allveeujuja Aini Leik
(189), ujuja Aivi Liiv (113), jalgrattur
Erika, Salumäe (108) ja las»
kur Inna Rose (59).
Meestest valiti parimaks jalgrattur
Riho Suun (482 punkti), teiseks
jäi kergejõustiklane Heino Puuste
(421). Esikümnesse kuuluvad veel
jääpurjetaja Vaiko Vooremaa
(313), kergejõustiklane Valter Kül-
..Teiste
valikud on siiski erinevad. Spordisektsioonide
.ja spordiklubide esin?
esfhsl ciCistalõpyF
pod© yjyniisvSistlusill
22.—14. novembril toimusid
Brantfordis noortele (11 —12-aas-taste
vanusegrupile) korraldatud
ujumisvõistlused. Eestlasist võttis g^^^j ^^^^^^ ^VI kirim^lemeist- ti Vilniuse 8 ja Moskva ning Kau™
852 ujuja hulgas osa Craig Potsep, j-j^öjstiuste poolfinaalid on selgu- nase 6,5 p.. vastu. Tütarlaste lauda-kes
võistles seitsmel alal, saavuta- j poolfinaalis tuli esimeseks del "kogusid võistlejad mõlemad
des hõbemedalid 100 n^ vaba- ja ^^-^^ U€otxi, teine «Vladimir Siht; maksimaalse 7 punkti, poistest oli
100 m hblikujumises, aegadega jj poolfinaalis Rein Kartau, teine parim Olev Sepp 5,5 punktiga.
1.02,80 ja 1.12,19. Pronksmedah ^^^^^ y^jj^^. JU poolfinaalis Ar-saavutas
ta 200 m vabaujumises ^^^^ vihmand, teine Umberto A l - *
las Poolfinaalides niängitakse ring- Y^^,^
^ süsteemis igaühega uks partiL j^^^^^.^^j. 3„tshiga1ajal laual
nov--l dets peeti ESSO * ^^^^ ^^^^^ koondise vahel, Lät-
International võistlused Etobicoke paul Kerese mälestusfestivali J^^^^J "^"^J"^^ lauaf"võS
ujulas, kus 84 klubist võttis osa valga rajooni malenädala keskne S s t S J.^^^^^^^^^^^
695 ujujat, neist mõned Ühendni- üritus oli Valga-Valka kohtumine ^
kidest, Inglismaalt ja Ida-Saksa- 25 laual, Valgalased võitsid 16,5: ^ '
maalt. Eestlasist võttis osa Kia 5^5 yastu. Nad võitsid 13 partiid,
Puhm 13.—14-aastaste klassis ja viigistasid 7. Osavõtjad said kaunid Montpelliefs, Prantsusmaal lõp-
Craig Potsep 11—12-aastaste klas- paul. Kerese III mälestusfestivali pes kuue-partiiline järelmatsh maa-si^
Kia Puhm saavutas esikohad kärgid. , ilmameistrite tiitlipretendentide
200 m selihujunrjises ajaga 2.21,40 • 4, . turniiril 4 . - 5 . kohta jaganud M.
ja 100 m mdividuaalses kompleks- ^ ^^^^ j simmani vahel. Kohtu-ujumises
ajaga 2.26,30, tuli teiseks ^^^^^^^ ^^^^^^^^ Malekooli mine jäi viiki. Kuna põhivõistlusel
100 m seliliujumises ajaga 1.07,19 ^gistkond Vüniuse karikavõistlus- oli J. Timmani koefitsient parem,
ja uhe liikmena Etobicoke Klubi ^^j^ ^9^9 ^ ^^^^^ ^^ndinud jätkab ta heitlust maletrooni pä-naiskonnas.
noortele. Võistlustel saadi 14 punk- mst.
Craig Potsep võttis osa seitsmel • • • • - - •• •• • • • • • _
alal, kusjuures tema parim tulemus
viies koht 200 m Hblikujumises. gpiQii^Jjinidij^jJ
kodymaalt
kahekordne teatekuld ja 1985. a.
N. Liidu meistrivõistlustel kolm hõbedat
saanud Aivi Liiv. D^n Bosc-dajate
pooU valiti 1985. a. pari- j, ^ Eesti 1985 aasta parimaks nais- S^^i?! "^^^^^^^
maiks sportlasiks allveeonenteeru- test Jevgeni Tanaga ja Anu Kalju- sportlaseks hinnatud Kaija Parve ^oha vStis 4^^^
mise kahekordne maailmameister ^ ^ / ^ võttis osa Permis peetud N . Liidu Kona. voiiis üuroopa rcKoraioma
Aini Leik ja kergejõustiku maail- , ulatusega laskesuusatamise võistlu- idasakslanna Astrid Strauss
makarikavõistlustel odaviskes teise Samal koosolekul kinnitati ka sest ja võitis 4 km ajaga 23,38. ajaga 8.20,38.
koha pälvinud Heino Puuste. aasta jooksul saavutatud uued juu- Teine Eesti suusataja Marina Vahi
Eesti Kergejõustikuföderatsiooni nioride rekordid. 16-aastane Anu sai 13. koha. Pärast võitu olid suu- Eesti 1985. a. parimad tennise-juhatus
tegi kokkuvõtteid kerge- Kaljurand hüppas kaugust 6.33, renenud ta võimalused pääseda mängijad olid: 1) Andres Võsand,
jõustiku hooaja üle ja parimaks 6.45 ja 6.47, jättes kinnitamata te- jälle maailmameistrivõistlustele. 2) Ain Suurthal, 3) Aivo Ojasalu,
Eesti 1985. a. kergejõustiklasist ma tulemuse 6.48, kuna see oli • • - 'j^'- 4) Mart Peterson, 5) Alar Milk;
valiti täiskasvanuist meestest oda- saavutatud nõrga taganttuulega. Ka naistest: 1) Kaja Kõnd, 2) Katrin
viskaja Heino Puuste ja naistest kinnitati Rainer Nõlvaku 2000 m Euroopa ujumiskarikavõistlustel Alvin, 3) Merike Stamberg, 4)
Iile Kukk, juunioridest Rainer takistusjooksu ajad 5.46 ja K a i j a P a r v e : : : 5.44,91. Hollandis võistles ka universiaadi Kersti Orek, 5) Märge Laast.
siiiiiiiiiitiii)iiiiiiii]iiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiisüisi8iiii88iiiniiiB^
UIHiHHtiUim omi
3.
vallutasid Adrianoopoli linna, tegid
Kreeka riigi oma maksualuseks ja
jätsid Konstantinoopoli ainult mongoli
khaani Timuri pealekäimise
pärast äravõtmata. Inglismaal Ed-ward
I, püüdis Wüliam Wollesi juhatusel
Shotimaad vallutada, suutis
aga ainult Walesi oma alla saada.
1378. a. valitses Inglismaad kuningas
Richard II, kelle elu nälg
vangitornis lõpetas. John Wiklef
tõlkis piibli inglise keelde, mis pärast
usupuhastamise liikumisele
palju kaasa aitas. Katoliku kirikusse
tekkisid usulahud. Venemaad
valitses Dimitri Donskoi, kes esimesena
tatarlastele julges vastu hakata
ja neid kaks aastat peale sabatähe
ilmumist (1380) verises Ku-likovo
lahingus võitis. Sel aastal
nähti sabatähte Hiinas ja Euroo-
1456. aastal paistis sabatäht
,,Armuõpetuse*>kuulutamise ase- laste abiga tehti veel viimane mee- täies hiilguses. Inglismaal möllas
mel aga riisusid nad rahvalt maa, leheitlik vabastamise katse, millel kodusõda Lancasteri ja Yorki troo-varanduse
ja vabaduse. Otepää la- oli õnnetu lõpp: ,,veri voolas jõge
hinguga ,1208 ajgas võitlus maa pä- dena, armu ega halastust ei tuntud, valge roosi sõjaks" hüütakse. Eu- Hallev komeet aastal 684 ü.Kt. nagU see 00 avaldatud
x;israhva ja võõraste onnekuttide Mis hikus — surmas mõõk, mis roopa saatus oli kaalul, ristiusu T . . . . i . J. • • 1 r- i -
v^hel ning otsustavas ja verises seisis sõi tuli, tuhahunnikud ning saatus rippus niidi otsas. Türklased JN ümbergi Kroonikas. Komeeti peeti katastrootlliste tor-
Paala lahingus 1217, kus veel vii- pleekinud surnuluud andsid endi- olid kolm aastat varem (1453) Ida- mide, ikalduste ja katku märgiks. See on vaniin tuntud
mast jõudu kokkuvõttes „raud- sest eluasemest tunnistust" Rooma riigi likvideerinud. Sofia OC^IIA^^
m^eeste'; vastu elu ja surma eest Mujal maailmas sündis sel aas- kiriku torni otsast kuldristi maha P i ^ ^ i " ^ ^^^^^^ ^^A^^y J^omeeaiSL
võideldi, rauges vabade eestlaste tal vähe nimetamise väärilist. Ing- võtnud ^ j ^
võim. Nende vahvam vanem Lem- lismaal paisus paronite võim nii pannud. Tule ja mõõgaga hakkasid kele meelde, et nad ristisõdurite vastupaneku tõttu jõudsid Türgi
bitu langes „tapritalgul" ja pea suureks, et kuningas Henry III se- muhamediusulised türklased Euroo- eest, kes türklastega võitlevad, pai- väed ^ j Alpi mägede-kõik
sõjamehed said „armukuulu- da enam ei suutnud pidurdada. Ta- pa„ristikoeri" hävitama. vetaksid. Juba piirasid türklased ni. Viimases hädas pööras paavst
luse" mõõgatera all surma. Sellest tarlased tungisid Venemaale, 1224. Aaškenne^^^^^ Belgradi linna, mida vahva Hunya- ristiusulise Etioopia kuninga ja
peale eii olnud ,,ristiröövlitel" enam löödi Kal^ kaldal verine lahing, saatis paavst kõikidele ristiusuliste- di kaitses. Ainult see päästis linna Süüria ning teiste Idamaa kristlas-mingisuguseid
takistusi teel. Üks millest mõned ainukesed venelased le üleskutse, ühisel jõul ristisõjas alistumisest, et kristlaste abiväed te poole. Niisuguses olukorras, kus
maakond teise järele langes „suurte eluga pääsesid. vaenlaste vastu võitlemiseks. Kui Kapistranuse ja paavsti legaadi kolm tugevat vaenlast, katk, nälg
patuste" saagiks, nii et sabatähe il- Aastal 1301. istus paavti toolil järgmisel aastal sabatäht tulise kii- Korvajali juhatuse all õigel ajal ja türklased korraga ründasid, tegi
mumise aastal 1222 eestlastel enam auahne Bonifacius VIII. Ta pani rusega paistma hakkas ning paljud appi jõud Türgi väeüksüsist lä- sabatäht rahvale koledat hirmii.
jalatäit maad ei olnud, mida nad kõigest väest Prantsuse imperialis- hirmust nälga ja katku ettekuulu- bi tungisid ja need laiali ajasid. Saksamaal oli Gutenberg trüki-
©maks yõinulcsid nimetada. Saba- mile vastu ja püüdis paavsti võimu tasid, siis käskis paavst Jumala vi- Nõnda sai Belgrad päästetud, aga kunsti avastanud ning just sabatähe
täht nägi eesti rahvast kõige meele- ilmalikust võimust kõ tõsta, ha ärapööramiseks kõikides kiriku- Serbia jäi türklaste kätte. Varsti ilmumise aastal ilmus ka esimene
heitlikumas olekus oma vabaduse Ta pani selleaegse Prantsuse ku- tes Jumalat paluda, et kui ta häda hakkas katk sõjaväes möllama ja trükitud raarnat, nimelt ladinakeel
ja varanduse varemetel leinamas. ninga Philippe IV kirikuvande ai- mitte enam tagasivõtta ei saa, selle Kapistranus langes tuhandete teis- ne piibel
Aga veel kord käis rahvast yabadu- la, kes ei hoolinud vandest midagi, siis türklaste kaela saadaks. Et Ju- tega katku ohvriks. Koos katkuga
se eluvaimu tuksatus läbi: 1223 vaid laskis paavsti vangistada, kes maia meelt alaliste palvetega peh- möllas ka suur nälg kristlaste maa- 1
aastal 1 loitis üldine mäss, nagu su- mõne päeva pärast suri. Türklased mendada, selleks tuletati ka kesk^-des, mispärast nende vastupanu
reja, vlDmane hingetõmbus. Vene--: asutasid Väike-Aasias' Türgi riigid •päeval kirikukelli• helistades uskli-türklastele väga nõrgaks jäi. Nõrga'
^v:*:>:*::^^m^
Näo Haridusseltsi sttmfoonil
kestrantide nimede taha on
Esimene rida: Voldemar RiI
juht Jaan Kalam f, Valter
ga. Teine rida: Voldemar
mann (Enn Sooserv), Ottol
thal (Kiviorg) Arved Lil
El
Just nagu keofiõpetaji
Endel Kalam kasvas üles Jm
Raid Väikemäe ja giimnaasil
fa ja Kalamite perekonda;
Kalamite perekond — isa Jaan
Kalam naisega ja lapsed Valter,
Leida ja Endel opteerusid Vene-mait
ja Jaan Kalam valiti Paide
lähedale Mäo algkooli juhatajaks.
Selles koolis õppisin ka mina ja
kahe aasta kestel olime seal klassivennad
Endel Kalamiga. Ta oli
väga vaikne ja korralik poiss - r
ega saanudki teisiti olla, seät Jaan
Kalam oli nõudlik mees nii oma
perekonnas kui ka koolis, riieenu-tab
Raid Väikemäe.
Jaan Kalam oli vana seaduse'*
koolmeister, kes nägi oma ülesannetes
mitte ainult laste õpetamist,
vaid ümbruse kultuurilise taseme
üldist tõstmist. Ta asutas, Mäo Haridusseltsi
juurde sümfooniaorkestri,
mis arvatavasti oli ainus'Järvamaal
sel ajal.
Ta koondas müusikahuvUisi noori
mehi, õpetas nad mängima ja
pani orkestris kaasa tegema ka
oma mõlemad pojad.
Ma olin orkestrist huvitatud, kuna
seal mängis ka mu vend Voldemar
ja ma vaatasin alati, kuidas Endel
käsitas oma esimest instrumenti —
trummi ja kuidas ta vanem vend
Valter mängis oma tshellot.
Mingi lahkheü tõttu Järva Maavalitsuse
haridusosakonnaga lahkusid
Kalamid Mäolt ja Jaan Kalam
pandi Tamsallu algkooli juhatajaks.
Noortena me selliste asjade
telgitaguseid ei uurinud. Põhjuseks
aga võis olla, et Kalamü oli
üldine kultuuritöö tähtsam kui
kool, kus ia õpetas traditsioonilisel
viisil üma vabariigi alg lastatel
harrastatud moderniseerimisi är-yestamata.
Igal juhul — muusikariistad, mis
osalt olid muretsetud kooli rahadega,
pandi koolimajas kapi otsa
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , January 14, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-01-14 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860114 |
Description
| Title | 1986-01-14-06 |
| OCR text | ji.hv'L'';;;'.'tit;V' I .0. • • * » VABA EESTLANE teisipäeval, 14. jaaauaril 1986 — Tuesday, am Nr: 4 kiromiakvõistlyse poolfincaalid sdgusid Parve 1 Nagu mujal maailmas valisid ka' Eestis spordiajakirjanikud 1985. aasta parimaid sportlasi. Naistest tuli parimaks^ ^ laskesuusatamise maailmameistrivõistlustel Shveitsis kaks ki^lda ja ühe hõbeda võitnud Kalja Parve (241 . punkti), talle järgnesid allveeujuja Aini Leik (189), ujuja Aivi Liiv (113), jalgrattur Erika, Salumäe (108) ja las» kur Inna Rose (59). Meestest valiti parimaks jalgrattur Riho Suun (482 punkti), teiseks jäi kergejõustiklane Heino Puuste (421). Esikümnesse kuuluvad veel jääpurjetaja Vaiko Vooremaa (313), kergejõustiklane Valter Kül- ..Teiste valikud on siiski erinevad. Spordisektsioonide .ja spordiklubide esin? esfhsl ciCistalõpyF pod© yjyniisvSistlusill 22.—14. novembril toimusid Brantfordis noortele (11 —12-aas-taste vanusegrupile) korraldatud ujumisvõistlused. Eestlasist võttis g^^^j ^^^^^^ ^VI kirim^lemeist- ti Vilniuse 8 ja Moskva ning Kau™ 852 ujuja hulgas osa Craig Potsep, j-j^öjstiuste poolfinaalid on selgu- nase 6,5 p.. vastu. Tütarlaste lauda-kes võistles seitsmel alal, saavuta- j poolfinaalis tuli esimeseks del "kogusid võistlejad mõlemad des hõbemedalid 100 n^ vaba- ja ^^-^^ U€otxi, teine «Vladimir Siht; maksimaalse 7 punkti, poistest oli 100 m hblikujumises, aegadega jj poolfinaalis Rein Kartau, teine parim Olev Sepp 5,5 punktiga. 1.02,80 ja 1.12,19. Pronksmedah ^^^^^ y^jj^^. JU poolfinaalis Ar-saavutas ta 200 m vabaujumises ^^^^ vihmand, teine Umberto A l - * las Poolfinaalides niängitakse ring- Y^^,^ ^ süsteemis igaühega uks partiL j^^^^^.^^j. 3„tshiga1ajal laual nov--l dets peeti ESSO * ^^^^ ^^^^^ koondise vahel, Lät- International võistlused Etobicoke paul Kerese mälestusfestivali J^^^^J "^"^J"^^ lauaf"võS ujulas, kus 84 klubist võttis osa valga rajooni malenädala keskne S s t S J.^^^^^^^^^^^ 695 ujujat, neist mõned Ühendni- üritus oli Valga-Valka kohtumine ^ kidest, Inglismaalt ja Ida-Saksa- 25 laual, Valgalased võitsid 16,5: ^ ' maalt. Eestlasist võttis osa Kia 5^5 yastu. Nad võitsid 13 partiid, Puhm 13.—14-aastaste klassis ja viigistasid 7. Osavõtjad said kaunid Montpelliefs, Prantsusmaal lõp- Craig Potsep 11—12-aastaste klas- paul. Kerese III mälestusfestivali pes kuue-partiiline järelmatsh maa-si^ Kia Puhm saavutas esikohad kärgid. , ilmameistrite tiitlipretendentide 200 m selihujunrjises ajaga 2.21,40 • 4, . turniiril 4 . - 5 . kohta jaganud M. ja 100 m mdividuaalses kompleks- ^ ^^^^ j simmani vahel. Kohtu-ujumises ajaga 2.26,30, tuli teiseks ^^^^^^^ ^^^^^^^^ Malekooli mine jäi viiki. Kuna põhivõistlusel 100 m seliliujumises ajaga 1.07,19 ^gistkond Vüniuse karikavõistlus- oli J. Timmani koefitsient parem, ja uhe liikmena Etobicoke Klubi ^^j^ ^9^9 ^ ^^^^^ ^^ndinud jätkab ta heitlust maletrooni pä-naiskonnas. noortele. Võistlustel saadi 14 punk- mst. Craig Potsep võttis osa seitsmel • • • • - - •• •• • • • • • _ alal, kusjuures tema parim tulemus viies koht 200 m Hblikujumises. gpiQii^Jjinidij^jJ kodymaalt kahekordne teatekuld ja 1985. a. N. Liidu meistrivõistlustel kolm hõbedat saanud Aivi Liiv. D^n Bosc-dajate pooU valiti 1985. a. pari- j, ^ Eesti 1985 aasta parimaks nais- S^^i?! "^^^^^^^ maiks sportlasiks allveeonenteeru- test Jevgeni Tanaga ja Anu Kalju- sportlaseks hinnatud Kaija Parve ^oha vStis 4^^^ mise kahekordne maailmameister ^ ^ / ^ võttis osa Permis peetud N . Liidu Kona. voiiis üuroopa rcKoraioma Aini Leik ja kergejõustiku maail- , ulatusega laskesuusatamise võistlu- idasakslanna Astrid Strauss makarikavõistlustel odaviskes teise Samal koosolekul kinnitati ka sest ja võitis 4 km ajaga 23,38. ajaga 8.20,38. koha pälvinud Heino Puuste. aasta jooksul saavutatud uued juu- Teine Eesti suusataja Marina Vahi Eesti Kergejõustikuföderatsiooni nioride rekordid. 16-aastane Anu sai 13. koha. Pärast võitu olid suu- Eesti 1985. a. parimad tennise-juhatus tegi kokkuvõtteid kerge- Kaljurand hüppas kaugust 6.33, renenud ta võimalused pääseda mängijad olid: 1) Andres Võsand, jõustiku hooaja üle ja parimaks 6.45 ja 6.47, jättes kinnitamata te- jälle maailmameistrivõistlustele. 2) Ain Suurthal, 3) Aivo Ojasalu, Eesti 1985. a. kergejõustiklasist ma tulemuse 6.48, kuna see oli • • - 'j^'- 4) Mart Peterson, 5) Alar Milk; valiti täiskasvanuist meestest oda- saavutatud nõrga taganttuulega. Ka naistest: 1) Kaja Kõnd, 2) Katrin viskaja Heino Puuste ja naistest kinnitati Rainer Nõlvaku 2000 m Euroopa ujumiskarikavõistlustel Alvin, 3) Merike Stamberg, 4) Iile Kukk, juunioridest Rainer takistusjooksu ajad 5.46 ja K a i j a P a r v e : : : 5.44,91. Hollandis võistles ka universiaadi Kersti Orek, 5) Märge Laast. siiiiiiiiiitiii)iiiiiiii]iiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiisüisi8iiii88iiiniiiB^ UIHiHHtiUim omi 3. vallutasid Adrianoopoli linna, tegid Kreeka riigi oma maksualuseks ja jätsid Konstantinoopoli ainult mongoli khaani Timuri pealekäimise pärast äravõtmata. Inglismaal Ed-ward I, püüdis Wüliam Wollesi juhatusel Shotimaad vallutada, suutis aga ainult Walesi oma alla saada. 1378. a. valitses Inglismaad kuningas Richard II, kelle elu nälg vangitornis lõpetas. John Wiklef tõlkis piibli inglise keelde, mis pärast usupuhastamise liikumisele palju kaasa aitas. Katoliku kirikusse tekkisid usulahud. Venemaad valitses Dimitri Donskoi, kes esimesena tatarlastele julges vastu hakata ja neid kaks aastat peale sabatähe ilmumist (1380) verises Ku-likovo lahingus võitis. Sel aastal nähti sabatähte Hiinas ja Euroo- 1456. aastal paistis sabatäht ,,Armuõpetuse*>kuulutamise ase- laste abiga tehti veel viimane mee- täies hiilguses. Inglismaal möllas mel aga riisusid nad rahvalt maa, leheitlik vabastamise katse, millel kodusõda Lancasteri ja Yorki troo-varanduse ja vabaduse. Otepää la- oli õnnetu lõpp: ,,veri voolas jõge hinguga ,1208 ajgas võitlus maa pä- dena, armu ega halastust ei tuntud, valge roosi sõjaks" hüütakse. Eu- Hallev komeet aastal 684 ü.Kt. nagU see 00 avaldatud x;israhva ja võõraste onnekuttide Mis hikus — surmas mõõk, mis roopa saatus oli kaalul, ristiusu T . . . . i . J. • • 1 r- i - v^hel ning otsustavas ja verises seisis sõi tuli, tuhahunnikud ning saatus rippus niidi otsas. Türklased JN ümbergi Kroonikas. Komeeti peeti katastrootlliste tor- Paala lahingus 1217, kus veel vii- pleekinud surnuluud andsid endi- olid kolm aastat varem (1453) Ida- mide, ikalduste ja katku märgiks. See on vaniin tuntud mast jõudu kokkuvõttes „raud- sest eluasemest tunnistust" Rooma riigi likvideerinud. Sofia OC^IIA^^ m^eeste'; vastu elu ja surma eest Mujal maailmas sündis sel aas- kiriku torni otsast kuldristi maha P i ^ ^ i " ^ ^^^^^^ ^^A^^y J^omeeaiSL võideldi, rauges vabade eestlaste tal vähe nimetamise väärilist. Ing- võtnud ^ j ^ võim. Nende vahvam vanem Lem- lismaal paisus paronite võim nii pannud. Tule ja mõõgaga hakkasid kele meelde, et nad ristisõdurite vastupaneku tõttu jõudsid Türgi bitu langes „tapritalgul" ja pea suureks, et kuningas Henry III se- muhamediusulised türklased Euroo- eest, kes türklastega võitlevad, pai- väed ^ j Alpi mägede-kõik sõjamehed said „armukuulu- da enam ei suutnud pidurdada. Ta- pa„ristikoeri" hävitama. vetaksid. Juba piirasid türklased ni. Viimases hädas pööras paavst luse" mõõgatera all surma. Sellest tarlased tungisid Venemaale, 1224. Aaškenne^^^^^ Belgradi linna, mida vahva Hunya- ristiusulise Etioopia kuninga ja peale eii olnud ,,ristiröövlitel" enam löödi Kal^ kaldal verine lahing, saatis paavst kõikidele ristiusuliste- di kaitses. Ainult see päästis linna Süüria ning teiste Idamaa kristlas-mingisuguseid takistusi teel. Üks millest mõned ainukesed venelased le üleskutse, ühisel jõul ristisõjas alistumisest, et kristlaste abiväed te poole. Niisuguses olukorras, kus maakond teise järele langes „suurte eluga pääsesid. vaenlaste vastu võitlemiseks. Kui Kapistranuse ja paavsti legaadi kolm tugevat vaenlast, katk, nälg patuste" saagiks, nii et sabatähe il- Aastal 1301. istus paavti toolil järgmisel aastal sabatäht tulise kii- Korvajali juhatuse all õigel ajal ja türklased korraga ründasid, tegi mumise aastal 1222 eestlastel enam auahne Bonifacius VIII. Ta pani rusega paistma hakkas ning paljud appi jõud Türgi väeüksüsist lä- sabatäht rahvale koledat hirmii. jalatäit maad ei olnud, mida nad kõigest väest Prantsuse imperialis- hirmust nälga ja katku ettekuulu- bi tungisid ja need laiali ajasid. Saksamaal oli Gutenberg trüki- ©maks yõinulcsid nimetada. Saba- mile vastu ja püüdis paavsti võimu tasid, siis käskis paavst Jumala vi- Nõnda sai Belgrad päästetud, aga kunsti avastanud ning just sabatähe täht nägi eesti rahvast kõige meele- ilmalikust võimust kõ tõsta, ha ärapööramiseks kõikides kiriku- Serbia jäi türklaste kätte. Varsti ilmumise aastal ilmus ka esimene heitlikumas olekus oma vabaduse Ta pani selleaegse Prantsuse ku- tes Jumalat paluda, et kui ta häda hakkas katk sõjaväes möllama ja trükitud raarnat, nimelt ladinakeel ja varanduse varemetel leinamas. ninga Philippe IV kirikuvande ai- mitte enam tagasivõtta ei saa, selle Kapistranus langes tuhandete teis- ne piibel Aga veel kord käis rahvast yabadu- la, kes ei hoolinud vandest midagi, siis türklaste kaela saadaks. Et Ju- tega katku ohvriks. Koos katkuga se eluvaimu tuksatus läbi: 1223 vaid laskis paavsti vangistada, kes maia meelt alaliste palvetega peh- möllas ka suur nälg kristlaste maa- 1 aastal 1 loitis üldine mäss, nagu su- mõne päeva pärast suri. Türklased mendada, selleks tuletati ka kesk^-des, mispärast nende vastupanu reja, vlDmane hingetõmbus. Vene--: asutasid Väike-Aasias' Türgi riigid •päeval kirikukelli• helistades uskli-türklastele väga nõrgaks jäi. Nõrga' ^v:*:>:*::^^m^ Näo Haridusseltsi sttmfoonil kestrantide nimede taha on Esimene rida: Voldemar RiI juht Jaan Kalam f, Valter ga. Teine rida: Voldemar mann (Enn Sooserv), Ottol thal (Kiviorg) Arved Lil El Just nagu keofiõpetaji Endel Kalam kasvas üles Jm Raid Väikemäe ja giimnaasil fa ja Kalamite perekonda; Kalamite perekond — isa Jaan Kalam naisega ja lapsed Valter, Leida ja Endel opteerusid Vene-mait ja Jaan Kalam valiti Paide lähedale Mäo algkooli juhatajaks. Selles koolis õppisin ka mina ja kahe aasta kestel olime seal klassivennad Endel Kalamiga. Ta oli väga vaikne ja korralik poiss - r ega saanudki teisiti olla, seät Jaan Kalam oli nõudlik mees nii oma perekonnas kui ka koolis, riieenu-tab Raid Väikemäe. Jaan Kalam oli vana seaduse'* koolmeister, kes nägi oma ülesannetes mitte ainult laste õpetamist, vaid ümbruse kultuurilise taseme üldist tõstmist. Ta asutas, Mäo Haridusseltsi juurde sümfooniaorkestri, mis arvatavasti oli ainus'Järvamaal sel ajal. Ta koondas müusikahuvUisi noori mehi, õpetas nad mängima ja pani orkestris kaasa tegema ka oma mõlemad pojad. Ma olin orkestrist huvitatud, kuna seal mängis ka mu vend Voldemar ja ma vaatasin alati, kuidas Endel käsitas oma esimest instrumenti — trummi ja kuidas ta vanem vend Valter mängis oma tshellot. Mingi lahkheü tõttu Järva Maavalitsuse haridusosakonnaga lahkusid Kalamid Mäolt ja Jaan Kalam pandi Tamsallu algkooli juhatajaks. Noortena me selliste asjade telgitaguseid ei uurinud. Põhjuseks aga võis olla, et Kalamü oli üldine kultuuritöö tähtsam kui kool, kus ia õpetas traditsioonilisel viisil üma vabariigi alg lastatel harrastatud moderniseerimisi är-yestamata. Igal juhul — muusikariistad, mis osalt olid muretsetud kooli rahadega, pandi koolimajas kapi otsa |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-01-14-06
