1986-01-14-02 |
Previous | 2 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
iiiifjHiirj
EESTIJWE: teisi Nr. 4
O/tr VM)ä Eestlane; 19^55 LeslieS^
::ünt.:M3B.2M3:.;.:::.;;'^
: • FÜBLIŠHER: Free .Estonian :PublisherOd.;i95 Leslie St. v
:Don Mills,:.Ont.;M3B-2M3\ r - • , -
TEGEVTOIMETAJA: Ä n n e s Ojäv TOIMETAJA:' Olaf^Xopvillem
TOIMETUSE-KOLLEEGIUM: ^^^^^^^^^
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused;
ekspeditsioon) 444-4832 avatud esmaspäevast feedeni 9—3-m
TELLIMiSHINNAD Kanadas: aW $57.--,
poolaastas $32.— jä veerandaastas $17.—, kirippstiga lisandub
postikulu -^vastaval^$l
TELLIMISHINNAD väljaspool.
tis $42.— ja veerandaastas ;$22.—. I klassi imsti
hinnad vastavalt — USA $ 1 1 1 , $59.--, $31.»•
••••$136.---,,;$72.—, $38.—;v;'^ :-:':r':;.:::::J-.;^^^
•Aadressi muudatus $ 1 — Äsiknumbri hio
•KUULUTUSTE: HINNAD: :^ks-• toH:'ühel veerul: • $5.00,
c.
j d $6,—. KiBiBliatusI võetakse vastp nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella 10-ni ja nädala teise ajalehte kuni kolmap.
homm. kella 10-ni. Väljaspool Marley 223-0080
toimus seoses Eesti Rahvusiiõu^^
kus M arutlusel kolm organiseeritud
Rootsis ja ülemaailmselt, millise^^^^^^
sa tõmmata neid eesti noori, kelle eesti keele oskus on puudul^^^
Laudkonda kuulusid (pildil vasakult) Anna Talve, Riina Ojasoo, Peeter Luksep, Targe
Hint, Andres M
Möödunud detsembris m^^
kuus aastat päevast, imlN. Liidu maale tagasi liiiima, kuid neil puu-soomusväed
tungisid suurte õhu- duvad ka väljavaated emigreerumi^
Jõudude toetusel Afganistani ja seks^ küna ükski maa ei taha kergel
alustajsid sell^ maa okupeerimist ja käel yastu võtta mägedes üleskas-irahva
hävitamist. Afganistani anas- vanud vähese
üamisej-ja Moskva rczhiimi alla pai- ke,
Biutamise operatsioon viidi läbi Läänenpaailmale ja Ühinenud
Moskva poolt varem sageli kasuta- Rahvaste Organisatsioonile ori Af-tud
võttega — kohalike kõmmu- ganistanfe käimasolev süsteniäatili-üustide
abiga. Kommunistid haara- ne genotsiid suureks häbiplekiks,
sidN. Liidu saatkonna nõuannetel kuna demokraatlikud riigid
|a toetusel oma kätte pealinnas ühist kedt, kuidas N . Liidule Af-
Rabulis toimunud riigipöörde järe- ganistani afääri lõpetamiseks survet
iie jujitivad positsioonid ja kutsusid avaSdada. AfgaiBistaini küsimusest ei
enne kui opositsioon suutis toibuda taheta läänes palju rääkida ja Ühi-
Liidu punaarmeed viisid maale nenudEahvaste Organisatsid
99kordal lo6ma^^ julgesid ainult Kanada delegaat
See jjkorra locimine" ja kõmmu- Stephem Lewis Ja Ühendriikide pre-mistliku
rezhitnü pealesurumine sMent Reagan
muhamedlusuliseie madala elustan-dardiga
mägestikurahvale on teki- nud hirmutegude eest häbiposti
lUmud venelastele siiski naelutada. Kuid kaubitsemine verisem
probleeme ja raskusi, kui seda nelastega käib endise hooga, ühised
(dsati Kremlis ja Mosk^
staabis arvata ja kalkuleerida^Pä- Venemaale on jooksnud liivale
.rast;-kuus: aastat'kestnud /erakord- nimg: punaarmee; jäähokimeeskon-
Vselt ägedaid võitlusi sõjaliselt ettte- nad sõidavad bravuuriga Kanadas
valmistamata ja primitiivsete relva- ringi ja naeruvääristavad oma
dega varustatud mägüastega on ve- suurte võitudega siinseid paremaid
neiastel õnnestunud ainult suure- meeskondi. Ning kõigele sellele
maid linnu vallutada ja bolshevi- ni krooni pähe Nobeli rahuauhm-seerida,
kuid mägedes ja orgudes na komitee Norras, kes otsustas
Sisuvad külad ja asulad on osuta- Nobeli rahuauhinna eelmisel aastal
nud okupantidele erakordselt visa anda vene arstile Jevgeni Tshazö-vastupanu
hing ,^võitmatu punaar- vile, kes on N, Liidus sealse täht-mee"
juhid ei, näe veel kusagilt sama võiriiüorgani —- kommunist-inieid
lipuvardaid, millede otsa või- liku partei keskkomitee - r - liige ja
dulippe heisata. seega kaassiiüdlane Afganistani
; ^ Kuigi venelased • püüavad Afga- rahva hävitamises. •
nistahis toimuvaid liävitamisope^^
sioone kõigiti maha salata ja var- afäär kaklemata mitte aii^
jatä, oh punaarmee hirmutegusid Ilselt kurnavaks operatsiooniks,
siiski paljud valvsad silmad šu^
nud jälgida ja tõde kaugelt Afga- häbipilekiks, mis olnuks Itahtlemata
mštani mägedest läänemaailma palju silmatorkavam lüiilääiBeriiy
tuüa.l Need tõesõnumid räägivad des ei leiduks ^^m^^^^
le pommilennukite, he- inimesi ning Moskva komiiiunstll-terite
ja tankide rünnakutest kn^^r^^
küladele^ naistele ja laste- puhtaks pesemiseks katsuvad venele,
jutustavad põlluviljade põletami-lased^^^^A^
sest, plahvatavate mänguasjade äi- varjata ning süüdistavad lääneriiki-laheitmkest;
lennukitelt ; afgaani de' ajakirjandust, sealsete sündmus-
Basteie, rahulikke elanikke hävita- te suurendamises,
vatest miiniväljadest ja isegi kee^ Kõige kontrastsem seoses Afga-milistest
relvadest. Kõik need jul-nistani sündmustega on siiski^^^^N
mad hävitusvahendid reedavad, et Liidu kommunistliku partei peasek-
9,voidukas punaarmee'' ei vali va- retäri Gorbatshovi äsjane sõnavõtt
õiendeid kaitse^, naiste Ja laste hä- Moskvas - asuvatele: välisajakirjanl-vitamiseks.
kele, kelk^^
^Punaarmee hävitomasoperatsioM)- Ühendriikide hoiaku kritiseerimisel,
oaldest ja jõhkrusest kõnelevad ka et konflikte tuleb W kõha-jieli
miljwt Mgaanlast, kes on saa- like rahvaste õiguslikke huvisid s!l-tei^
ud läbi suurte raskuste põgene- maš pidades hing võimaldada heie
kenia Pakistiani, kus nad elavad pri- väijasppplt sekkumiseta sellist du,
iiitiivsetes tingimustes lot!)tuM^^ nad soovivad.
0
Rahvusnõukogu nüüd juba
aastal eesti noorte koostööd Rootsis ja ülemaailmselt. Arutlüslaudkonda kuu^
(Eesti I^^
({K)Uitilised noorteorganisatsioonid),^^^^^M (OTSE ja JStokholmi
Osakond) ning Mart (BalticPeace and Freedom Cruise). Arutlusiaud-omapoolsete
küsimuste ia kommentaaridega Peeter Luksep ja
Arutluse all oli koini probleemi:
— Kuidas peaks eesti noored
olema organiseeritud Rootsis ja
ülemaailmselt?
-—Millised kogemused saadi Va-badusristlemiselt?
— Kuidas kaasa tõmmata, neid
noori, kelle eesti keele oskus on
puudulik või hoopiski puudub?
: ERN-i esimees Hihkel Mathie-seh
ütles oma avasõnas: et vanem
generatsioon ja selle organisatsioonid
on nelja aastakümne kestel
hästi vastu pidanud ja oma töö
korralikult teinud.
: ; .Küsimus' on, kuidas mõtlevad
. nüüd noored seda tööd jätkata.
See oli siis küsimus arvukalt kok-kutulnud
vanema generatsiooni
enamuselt noortele, kes istusid
arutluslaua taga.
' Noorteorganisatsioonide esindajate
esitatud seisukohtadest võib
kokkuvõtlikult märkida järgmist:
MART'KIKERPUÜs
NOORTE-:^-: .: •. • ^
ORGANISATSIOONIDE
TOOSTÖÖ ON: NÕRK '
Väbadusristlemisel pandi alus
eesti ja balti noorte tegelikule organiseerimisele.
On loomisel Estonian
Network, mis on esialgne nimi,
seni kui leiame parema. Eesti
mida Gorbatshov oma Kremli
seltsimeestega kunagi ei mõtle austada,
lüii peasekretär tegutseks
onia sõnade järele, siis variseks N.
Liiduks nimetatud kunstlikult ülesehitatud
ja %GM terroril baseeruv
riiklik monstrum päevapealt kokku
ja allaheidetud rahvad saaksid tagasi
oma vabaduse ja iseseisvuse.
Gorbatshovi peetakse iildlselt kavalaks
nieheks, kuid nähtavasti ei
oska ta ved oma sõim sobival vii-valida
ning need võivad teda enü-noorte
osas on koostöö olemas
peamiselt skautidel; Kõigepealt
koostatakse põhikiri, mis saadetakse
laiali. Alustame Euroopast.
Arutleme neid küsimusi järgmisel
aastal kõigepealt ESTIVAL-'86 ajal
Lundiš. Siis tulevad noored Euroopast
kokku Heidelbergis. Lõpliku
kuju saab ülemaailmne eesti noor-teorganisatsioon
ESTO '88 ajal
Melbourne'is Austraalias. Meil ei
ole praegu noorte osas mingit kindlamat
koostööd ülemeremaade vahel.
Noorteorganisatsioonide koostöö
osas on ka Rootsis olukord
praegu vilets, võiks Öelda isegi ka-tastrofaälne.
Eriti kui seda võrrelda
leedu ja kõigepealt läti noorteorganisatsioonidega.
Nii leedulastel
kui ka lätlastel pn näit. oma gümnaasiumid
Saksamaal, kus kasvatatakse
lioorte juhtkonda. Oleme
teistest balti rahvastest kaugele maha
jäänud. Meil oleks palju õppida
lätlaste ELJAS noorteorganisatsioonist.
Mõned nädalad tagasi anti organisatoorne
vorm ka Balti Rahu
ja Vabaduse Liidule. See balti
koostöövorm on eriti sobiv nende
noorte kaasa tõmbamiseks, kelle
emakeele oskus on puudulik või
üldse olematu. Kohtaktikeeleks on
siin nagunü inglise keel või see
keel, kus maal kokku tullakse. '
ÄNMESKÄÄMKr b^^^^^^^A
TULEB TEGELDA NE EESTI
KUI ROOTSI
PROBLEEMIDEGA:
Ükski nporteorganisatsioon ei
saa haarata kõiki noori. Nii on see
ka rootsi noorteorganisatsioonide
juures. Eesti noorte poliitilistel organisatsioonidel
on kaks ülesannet:
kõigepealt noortele selgitada jä sisendada
neid ajaloolisi, poliitilisi ja
ideoloogilisi traditsioone, mis tulenevad
Eesti Vabariigi demokraatlikust
traditsioonist ja seal töötanud
-^parteide ajaloost. Teine ülesanne
on kaasa tõmmata noori rootsi
poliitiliste
ja nende noorteorganisatsioonide
tegevusse, samuti nende rahvusvahelistesse
lütudesse. Tuleb arvestada
erinevate ja mitmete grupeeringutega.
Rootsi parteide juures esindavad
nende noorteliidud tihti erinevaid
ja mõnikord oponeerivaid
seisukohti. See peaks olema, nor-maaine
ka eesti poliitiliste noorteorganisatsioonide
juures. Koostööd
vajame äga ühiste poliitiliste aktsioonide
teostamiseks ja poliitilise
selgitusmaterjali levitamisel ning
siin oli heaks näiteks vabadusristle-mine.
VIRGEHINT:
GENERATSIOONIDE
KOOSTÖÖ ON ALUSEKS
NOORTETÖÖLE
Kui soovitakse eesti noori organiseerida,
siis tuleb neid kaasa
tõmmata juba hästi varakult. Ja seda
on ka eriti skautlus teinud.
Meie noortetöös on teatavasti
skautlus olnud kindlalt ja hästi organiseeritud
ja seda ka mandrite-vahelise
koostöö alal. Kuigi skautlus
on ka rahvusvaheline liikumine,
süs on siiski eesti skaudijuhid
väga suurt tähtsust omistanud just
rahvuslikule kasvatusele. Ka skautlus
peab kohanduma ühiskonna
arengule ja muudatustele. Lipkon-dade
arv väheneb aegamööda Ja
koondub rohkem suuremate eestlaste
keskuste juurde. Just skautluses
oleme kogenud kui tähtis on
koostöö generatsioonide vahel. Tee
noorte juurde käib vanemate ja vanavanemate
kaudu. Need on vanemad
ja vanavanemad, kes on otsustavalt
kaasas noorte hariduskäigus
kõigis kooliastmeis ja tihti isegi ülikooli
perioodü. Need on vanemad
jä vanavanemad, kellede sõprade
seltsid on aluse loonud skautliku
nooruse tegevusvõimalustele ja va-baõhupiirkondadele.
Vanema generatsiooni
abita ja kaastoinjeta oleks
v-;:; (Järg lk. 3)
Nr. 4
lEDD
Kohus laua peal!
õigus all
Möödunud aastal oli Ontarios vähemalt
kaks kohtu otsust, miJ
muutsid talunike meele mustaks]
üks oli, kus farmer oma õunaaias
tabas varga. Kurjategija oli sõit-l
nud veoautoga otse õunapuude vaj
hele ja noppis puudelt õunu. Süüdlane
arreteeriti ja asi läks kohtuj
se, kuid kohalikud vandemehed tunnistasid
mehe süütuks, kuna ta oli
vaene mees, kel palju lapsi. Teinel
masendav lugu oli, et talunik lasi
oma karjamaal võõra koera sur-l
nuks, kuna see taluniku lambaid
taga ajas. Kohtunik leidis, et far-|
mer oli selles kuriteos süüdi ja teda
sunniti trahvi ja kahjutasul
maksma . . .
Talumeeste meel on must, kuid|
aina mustemaid pilvi tõuseb taeva-1
kaarele.
ühendriikides, Kanadas, Inglismaal
ja võib-olla mujalgi, on tegevuses
loomadeõiguste eest võitlev 1
ühing (ALF — Animal Liberation
Front). See humanistlik ühing on 1
nüüd väljakuulutanud (ja ka teos-|
tanud), et ta on sunnitud loomade
õiguste kaitsemisel tarvitama vägi-valda
— rääkimine üksi ei aita.
Uurimislaboratooriumitesse on sisse
murtud, katseloom! vabastatud
ja vabadusvõitluse rõhutamiseks
on osa laboratooriumide sisseseadeid
puruks pekstud. ALF-i aktiivsem
haru ARM (Animal Rights
Miiitia) paigutas pommi Inglise
peaministri Thatcheri kontorisse,
kusjuures üks ametnik säi vigastada.
Ka levitati kuuldusi, et ühe
shokolaadivabriku tooted on ARM
poolt mürgitatud, kuna see kõlvatu
tööstus uuris magusa mõju
hammastele, kasutades katseloomadeks
— ahve . . .
Loomasõbrad propageerivad taimetoitlust
ja taimetoitlust ainult.
Nad mõistavad hukka sigade, kanade
ja muude loomade kasvatamise
selleks moraalivastaseks ja
silmakirjalikuks otstarbeks. Praegu
pole veel selge, kuidas vabadusvõitlus
algab, kas lautade mahapõletamisega
või lihunike külme-tusruumide
rikkumisega . . .
Kohtunikud on leebed humanistide
vastu! ja talunike murepilved
tumenevad aina . . .
Andmed—
Farm and Country 15/1, 9 4 85.
Üks Nova Scotia nooruk tunnistas
end süüdi 15-es sissemurdmise
katses ja sissemurdmises. Ta oli
juba varem sama süü pärast tingimusi
karistatud, pluss — droogidega
hangeldamises. Kohtu ees psühhiaater
tunnistas, et see 18-aasta-ne
poiss on haige, kannatab ,perso-nality
disorder' all ja sel põhjusel
ei saadetud teda vangi, nagu sündis
teiste noorukitega, kes samal
alal tegutsesid, vaid James viidi
üle piiri Ühendriikidesse kuulsasse
parandusasutusse ,ELAN*. Sealse
vangljhaige ülalpidamine maksis
40 000 või rohkem aastas, millist
kulu Jamesi isa võis endale vabalt
lubada.
Mõne aja pärast Jamesi isa, too
mUjonär, esitas provintsivalitsuse-le
nõude, et kandku nemad osa
Jamesi ülalpidamise kuludest. Vastust
pole saabunud. Vahepeal on
avalikuks saanud, et ühe Nova
Scotia kohtuniku poeg oli samuti,
nautinud vangimaja asemel
ELAN*i mugam*ii, ja seda — suures
osas maksumaksjate (tax-arvel.
. .
Andmed — Toronto Star
27|2|85.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , January 14, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-01-14 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860114 |
Description
| Title | 1986-01-14-02 |
| OCR text | iiiifjHiirj EESTIJWE: teisi Nr. 4 O/tr VM)ä Eestlane; 19^55 LeslieS^ ::ünt.:M3B.2M3:.;.:::.;;'^ : • FÜBLIŠHER: Free .Estonian :PublisherOd.;i95 Leslie St. v :Don Mills,:.Ont.;M3B-2M3\ r - • , - TEGEVTOIMETAJA: Ä n n e s Ojäv TOIMETAJA:' Olaf^Xopvillem TOIMETUSE-KOLLEEGIUM: ^^^^^^^^^ TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused; ekspeditsioon) 444-4832 avatud esmaspäevast feedeni 9—3-m TELLIMiSHINNAD Kanadas: aW $57.--, poolaastas $32.— jä veerandaastas $17.—, kirippstiga lisandub postikulu -^vastaval^$l TELLIMISHINNAD väljaspool. tis $42.— ja veerandaastas ;$22.—. I klassi imsti hinnad vastavalt — USA $ 1 1 1 , $59.--, $31.»• ••••$136.---,,;$72.—, $38.—;v;'^ :-:':r':;.:::::J-.;^^^ •Aadressi muudatus $ 1 — Äsiknumbri hio •KUULUTUSTE: HINNAD: :^ks-• toH:'ühel veerul: • $5.00, c. j d $6,—. KiBiBliatusI võetakse vastp nädala esimesse ajalehte kuni esmasp. homm. kella 10-ni ja nädala teise ajalehte kuni kolmap. homm. kella 10-ni. Väljaspool Marley 223-0080 toimus seoses Eesti Rahvusiiõu^^ kus M arutlusel kolm organiseeritud Rootsis ja ülemaailmselt, millise^^^^^^ sa tõmmata neid eesti noori, kelle eesti keele oskus on puudul^^^ Laudkonda kuulusid (pildil vasakult) Anna Talve, Riina Ojasoo, Peeter Luksep, Targe Hint, Andres M Möödunud detsembris m^^ kuus aastat päevast, imlN. Liidu maale tagasi liiiima, kuid neil puu-soomusväed tungisid suurte õhu- duvad ka väljavaated emigreerumi^ Jõudude toetusel Afganistani ja seks^ küna ükski maa ei taha kergel alustajsid sell^ maa okupeerimist ja käel yastu võtta mägedes üleskas-irahva hävitamist. Afganistani anas- vanud vähese üamisej-ja Moskva rczhiimi alla pai- ke, Biutamise operatsioon viidi läbi Läänenpaailmale ja Ühinenud Moskva poolt varem sageli kasuta- Rahvaste Organisatsioonile ori Af-tud võttega — kohalike kõmmu- ganistanfe käimasolev süsteniäatili-üustide abiga. Kommunistid haara- ne genotsiid suureks häbiplekiks, sidN. Liidu saatkonna nõuannetel kuna demokraatlikud riigid |a toetusel oma kätte pealinnas ühist kedt, kuidas N . Liidule Af- Rabulis toimunud riigipöörde järe- ganistani afääri lõpetamiseks survet iie jujitivad positsioonid ja kutsusid avaSdada. AfgaiBistaini küsimusest ei enne kui opositsioon suutis toibuda taheta läänes palju rääkida ja Ühi- Liidu punaarmeed viisid maale nenudEahvaste Organisatsid 99kordal lo6ma^^ julgesid ainult Kanada delegaat See jjkorra locimine" ja kõmmu- Stephem Lewis Ja Ühendriikide pre-mistliku rezhitnü pealesurumine sMent Reagan muhamedlusuliseie madala elustan-dardiga mägestikurahvale on teki- nud hirmutegude eest häbiposti lUmud venelastele siiski naelutada. Kuid kaubitsemine verisem probleeme ja raskusi, kui seda nelastega käib endise hooga, ühised (dsati Kremlis ja Mosk^ staabis arvata ja kalkuleerida^Pä- Venemaale on jooksnud liivale .rast;-kuus: aastat'kestnud /erakord- nimg: punaarmee; jäähokimeeskon- Vselt ägedaid võitlusi sõjaliselt ettte- nad sõidavad bravuuriga Kanadas valmistamata ja primitiivsete relva- ringi ja naeruvääristavad oma dega varustatud mägüastega on ve- suurte võitudega siinseid paremaid neiastel õnnestunud ainult suure- meeskondi. Ning kõigele sellele maid linnu vallutada ja bolshevi- ni krooni pähe Nobeli rahuauhm-seerida, kuid mägedes ja orgudes na komitee Norras, kes otsustas Sisuvad külad ja asulad on osuta- Nobeli rahuauhinna eelmisel aastal nud okupantidele erakordselt visa anda vene arstile Jevgeni Tshazö-vastupanu hing ,^võitmatu punaar- vile, kes on N, Liidus sealse täht-mee" juhid ei, näe veel kusagilt sama võiriiüorgani —- kommunist-inieid lipuvardaid, millede otsa või- liku partei keskkomitee - r - liige ja dulippe heisata. seega kaassiiüdlane Afganistani ; ^ Kuigi venelased • püüavad Afga- rahva hävitamises. • nistahis toimuvaid liävitamisope^^ sioone kõigiti maha salata ja var- afäär kaklemata mitte aii^ jatä, oh punaarmee hirmutegusid Ilselt kurnavaks operatsiooniks, siiski paljud valvsad silmad šu^ nud jälgida ja tõde kaugelt Afga- häbipilekiks, mis olnuks Itahtlemata mštani mägedest läänemaailma palju silmatorkavam lüiilääiBeriiy tuüa.l Need tõesõnumid räägivad des ei leiduks ^^m^^^^ le pommilennukite, he- inimesi ning Moskva komiiiunstll-terite ja tankide rünnakutest kn^^r^^ küladele^ naistele ja laste- puhtaks pesemiseks katsuvad venele, jutustavad põlluviljade põletami-lased^^^^A^ sest, plahvatavate mänguasjade äi- varjata ning süüdistavad lääneriiki-laheitmkest; lennukitelt ; afgaani de' ajakirjandust, sealsete sündmus- Basteie, rahulikke elanikke hävita- te suurendamises, vatest miiniväljadest ja isegi kee^ Kõige kontrastsem seoses Afga-milistest relvadest. Kõik need jul-nistani sündmustega on siiski^^^^N mad hävitusvahendid reedavad, et Liidu kommunistliku partei peasek- 9,voidukas punaarmee'' ei vali va- retäri Gorbatshovi äsjane sõnavõtt õiendeid kaitse^, naiste Ja laste hä- Moskvas - asuvatele: välisajakirjanl-vitamiseks. kele, kelk^^ ^Punaarmee hävitomasoperatsioM)- Ühendriikide hoiaku kritiseerimisel, oaldest ja jõhkrusest kõnelevad ka et konflikte tuleb W kõha-jieli miljwt Mgaanlast, kes on saa- like rahvaste õiguslikke huvisid s!l-tei^ ud läbi suurte raskuste põgene- maš pidades hing võimaldada heie kenia Pakistiani, kus nad elavad pri- väijasppplt sekkumiseta sellist du, iiitiivsetes tingimustes lot!)tuM^^ nad soovivad. 0 Rahvusnõukogu nüüd juba aastal eesti noorte koostööd Rootsis ja ülemaailmselt. Arutlüslaudkonda kuu^ (Eesti I^^ ({K)Uitilised noorteorganisatsioonid),^^^^^M (OTSE ja JStokholmi Osakond) ning Mart (BalticPeace and Freedom Cruise). Arutlusiaud-omapoolsete küsimuste ia kommentaaridega Peeter Luksep ja Arutluse all oli koini probleemi: — Kuidas peaks eesti noored olema organiseeritud Rootsis ja ülemaailmselt? -—Millised kogemused saadi Va-badusristlemiselt? — Kuidas kaasa tõmmata, neid noori, kelle eesti keele oskus on puudulik või hoopiski puudub? : ERN-i esimees Hihkel Mathie-seh ütles oma avasõnas: et vanem generatsioon ja selle organisatsioonid on nelja aastakümne kestel hästi vastu pidanud ja oma töö korralikult teinud. : ; .Küsimus' on, kuidas mõtlevad . nüüd noored seda tööd jätkata. See oli siis küsimus arvukalt kok-kutulnud vanema generatsiooni enamuselt noortele, kes istusid arutluslaua taga. ' Noorteorganisatsioonide esindajate esitatud seisukohtadest võib kokkuvõtlikult märkida järgmist: MART'KIKERPUÜs NOORTE-:^-: .: •. • ^ ORGANISATSIOONIDE TOOSTÖÖ ON: NÕRK ' Väbadusristlemisel pandi alus eesti ja balti noorte tegelikule organiseerimisele. On loomisel Estonian Network, mis on esialgne nimi, seni kui leiame parema. Eesti mida Gorbatshov oma Kremli seltsimeestega kunagi ei mõtle austada, lüii peasekretär tegutseks onia sõnade järele, siis variseks N. Liiduks nimetatud kunstlikult ülesehitatud ja %GM terroril baseeruv riiklik monstrum päevapealt kokku ja allaheidetud rahvad saaksid tagasi oma vabaduse ja iseseisvuse. Gorbatshovi peetakse iildlselt kavalaks nieheks, kuid nähtavasti ei oska ta ved oma sõim sobival vii-valida ning need võivad teda enü-noorte osas on koostöö olemas peamiselt skautidel; Kõigepealt koostatakse põhikiri, mis saadetakse laiali. Alustame Euroopast. Arutleme neid küsimusi järgmisel aastal kõigepealt ESTIVAL-'86 ajal Lundiš. Siis tulevad noored Euroopast kokku Heidelbergis. Lõpliku kuju saab ülemaailmne eesti noor-teorganisatsioon ESTO '88 ajal Melbourne'is Austraalias. Meil ei ole praegu noorte osas mingit kindlamat koostööd ülemeremaade vahel. Noorteorganisatsioonide koostöö osas on ka Rootsis olukord praegu vilets, võiks Öelda isegi ka-tastrofaälne. Eriti kui seda võrrelda leedu ja kõigepealt läti noorteorganisatsioonidega. Nii leedulastel kui ka lätlastel pn näit. oma gümnaasiumid Saksamaal, kus kasvatatakse lioorte juhtkonda. Oleme teistest balti rahvastest kaugele maha jäänud. Meil oleks palju õppida lätlaste ELJAS noorteorganisatsioonist. Mõned nädalad tagasi anti organisatoorne vorm ka Balti Rahu ja Vabaduse Liidule. See balti koostöövorm on eriti sobiv nende noorte kaasa tõmbamiseks, kelle emakeele oskus on puudulik või üldse olematu. Kohtaktikeeleks on siin nagunü inglise keel või see keel, kus maal kokku tullakse. ' ÄNMESKÄÄMKr b^^^^^^^A TULEB TEGELDA NE EESTI KUI ROOTSI PROBLEEMIDEGA: Ükski nporteorganisatsioon ei saa haarata kõiki noori. Nii on see ka rootsi noorteorganisatsioonide juures. Eesti noorte poliitilistel organisatsioonidel on kaks ülesannet: kõigepealt noortele selgitada jä sisendada neid ajaloolisi, poliitilisi ja ideoloogilisi traditsioone, mis tulenevad Eesti Vabariigi demokraatlikust traditsioonist ja seal töötanud -^parteide ajaloost. Teine ülesanne on kaasa tõmmata noori rootsi poliitiliste ja nende noorteorganisatsioonide tegevusse, samuti nende rahvusvahelistesse lütudesse. Tuleb arvestada erinevate ja mitmete grupeeringutega. Rootsi parteide juures esindavad nende noorteliidud tihti erinevaid ja mõnikord oponeerivaid seisukohti. See peaks olema, nor-maaine ka eesti poliitiliste noorteorganisatsioonide juures. Koostööd vajame äga ühiste poliitiliste aktsioonide teostamiseks ja poliitilise selgitusmaterjali levitamisel ning siin oli heaks näiteks vabadusristle-mine. VIRGEHINT: GENERATSIOONIDE KOOSTÖÖ ON ALUSEKS NOORTETÖÖLE Kui soovitakse eesti noori organiseerida, siis tuleb neid kaasa tõmmata juba hästi varakult. Ja seda on ka eriti skautlus teinud. Meie noortetöös on teatavasti skautlus olnud kindlalt ja hästi organiseeritud ja seda ka mandrite-vahelise koostöö alal. Kuigi skautlus on ka rahvusvaheline liikumine, süs on siiski eesti skaudijuhid väga suurt tähtsust omistanud just rahvuslikule kasvatusele. Ka skautlus peab kohanduma ühiskonna arengule ja muudatustele. Lipkon-dade arv väheneb aegamööda Ja koondub rohkem suuremate eestlaste keskuste juurde. Just skautluses oleme kogenud kui tähtis on koostöö generatsioonide vahel. Tee noorte juurde käib vanemate ja vanavanemate kaudu. Need on vanemad ja vanavanemad, kes on otsustavalt kaasas noorte hariduskäigus kõigis kooliastmeis ja tihti isegi ülikooli perioodü. Need on vanemad jä vanavanemad, kellede sõprade seltsid on aluse loonud skautliku nooruse tegevusvõimalustele ja va-baõhupiirkondadele. Vanema generatsiooni abita ja kaastoinjeta oleks v-;:; (Järg lk. 3) Nr. 4 lEDD Kohus laua peal! õigus all Möödunud aastal oli Ontarios vähemalt kaks kohtu otsust, miJ muutsid talunike meele mustaks] üks oli, kus farmer oma õunaaias tabas varga. Kurjategija oli sõit-l nud veoautoga otse õunapuude vaj hele ja noppis puudelt õunu. Süüdlane arreteeriti ja asi läks kohtuj se, kuid kohalikud vandemehed tunnistasid mehe süütuks, kuna ta oli vaene mees, kel palju lapsi. Teinel masendav lugu oli, et talunik lasi oma karjamaal võõra koera sur-l nuks, kuna see taluniku lambaid taga ajas. Kohtunik leidis, et far-| mer oli selles kuriteos süüdi ja teda sunniti trahvi ja kahjutasul maksma . . . Talumeeste meel on must, kuid| aina mustemaid pilvi tõuseb taeva-1 kaarele. ühendriikides, Kanadas, Inglismaal ja võib-olla mujalgi, on tegevuses loomadeõiguste eest võitlev 1 ühing (ALF — Animal Liberation Front). See humanistlik ühing on 1 nüüd väljakuulutanud (ja ka teos-| tanud), et ta on sunnitud loomade õiguste kaitsemisel tarvitama vägi-valda — rääkimine üksi ei aita. Uurimislaboratooriumitesse on sisse murtud, katseloom! vabastatud ja vabadusvõitluse rõhutamiseks on osa laboratooriumide sisseseadeid puruks pekstud. ALF-i aktiivsem haru ARM (Animal Rights Miiitia) paigutas pommi Inglise peaministri Thatcheri kontorisse, kusjuures üks ametnik säi vigastada. Ka levitati kuuldusi, et ühe shokolaadivabriku tooted on ARM poolt mürgitatud, kuna see kõlvatu tööstus uuris magusa mõju hammastele, kasutades katseloomadeks — ahve . . . Loomasõbrad propageerivad taimetoitlust ja taimetoitlust ainult. Nad mõistavad hukka sigade, kanade ja muude loomade kasvatamise selleks moraalivastaseks ja silmakirjalikuks otstarbeks. Praegu pole veel selge, kuidas vabadusvõitlus algab, kas lautade mahapõletamisega või lihunike külme-tusruumide rikkumisega . . . Kohtunikud on leebed humanistide vastu! ja talunike murepilved tumenevad aina . . . Andmed— Farm and Country 15/1, 9 4 85. Üks Nova Scotia nooruk tunnistas end süüdi 15-es sissemurdmise katses ja sissemurdmises. Ta oli juba varem sama süü pärast tingimusi karistatud, pluss — droogidega hangeldamises. Kohtu ees psühhiaater tunnistas, et see 18-aasta-ne poiss on haige, kannatab ,perso-nality disorder' all ja sel põhjusel ei saadetud teda vangi, nagu sündis teiste noorukitega, kes samal alal tegutsesid, vaid James viidi üle piiri Ühendriikidesse kuulsasse parandusasutusse ,ELAN*. Sealse vangljhaige ülalpidamine maksis 40 000 või rohkem aastas, millist kulu Jamesi isa võis endale vabalt lubada. Mõne aja pärast Jamesi isa, too mUjonär, esitas provintsivalitsuse-le nõude, et kandku nemad osa Jamesi ülalpidamise kuludest. Vastust pole saabunud. Vahepeal on avalikuks saanud, et ühe Nova Scotia kohtuniku poeg oli samuti, nautinud vangimaja asemel ELAN*i mugam*ii, ja seda — suures osas maksumaksjate (tax-arvel. . . Andmed — Toronto Star 27|2|85. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-01-14-02
