1982-03-16-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 21 Nr. 21 ^^^A EESTLANE teisipäeval, 16. märtsü 1932 - Tuesday, March 16, 1982 lud Eesti Kee-htusena teostur lite võistlusele (lasid küllaltki st. Kirjutami-ceeieoskust kui '^^5iks järelda-ratud eesti kir-lärtteösed. Väle kaudu tekib selle Olemusest lolikava. leratsioon tun-lorte saavutuste latki kui npo-oma auhindu sammuga on vanemate süles eesti keeles tkata uue loo- I kohaselt peaks korras. j)rel emakeelse [sunduseks. Sõ- (kstis seda, mis lida tuleb kü-selgust otsida, idusliku teose Iva noored leia* selle raama-vui seda saaks milles sõnaya-tõlkeprobleem. olnud katsuda kida võõrkeel-^ [varamu tutvus-ole kaugemale tõlkefondl ja , nagu see kõik problee-juures ei saa e generatsioon lõigata, ketserlik mõte, raamatud eest!. ale eesti kee-ipõlvele? Võib-eabU noortes itada eesti kui-nad püüakidd keelt rohke-eesti kirjandu-tpurielule? Pearaamatud igal landuse tutvusta-oleks mitte ai-ijaidhnvipak-slle lapsed oma-lida alustavad ja pn probleem las-ppetamisega^ aga gsflastest, nende rääkimine. Just miks kodumaal ^hakanud ilmu-raamatuid Eesti maa ja rahva sotsialistliku vär- (liist tõlkekirjan-propagandaliselt saks, et ra^esti ilutatakse pagu-pildi andmiseks Isun sama vahen.^ tuleks katsetada iva teosega. Seda lestel teha ja en- ^ünused lõplikult )n jäänud. Inglis-läratajaks" eesti imisel võib sidu- I kultuuriga, kuhu m ja põhjalikuni idus peaks Uitule- ja kooliaasta [ujandusvõistluste' Et noored leiak-; silku koolitöö ja lise ka teise tee rde lähenemiseks, fna, katsetajatena. aga ulatu ilikur idusega kogemus- Ituleks neid läbi la, võibolla on see la ukse leidmiseks. pent on paar nä^ Bvusvõimetu, kuna [ikoteerivad ja keelr kamast, kui prae-munda oma ener-lanekut, mis hõl-ida energiaküsimu-ivid väidavad, et ^õu peaks jagama Ha neid iseseisvate ^a arutlema. Libe-ivad kogu pakendi jgseltj väitesj etsel-ite, arutlemiseks pole lon tehtud mitmeid lahendamiseks, )artei pole järele- [, /Tegelikult „keel- (Jär^lk, 3) 1 Lfc 3 VALVEARST NÄDALALÕPUL ja 21. märtsil ^ dr. H. Tari, 922-38241 TUHIMAAD Kultuuripärandi Klubi tööpõllult 27. ja 28. märtsü 'Hll, tel. 921-7777 Mööduhnd as^^ organlseeiitrSSIsilni poolt Ees^ i i Klubi, taUti^^^^^^]^^ Tervis- ja Ho(riekkiideiriihik<^numi^^^^ p^ tegevuskava. New Horizoiiilt saadi suurem niajahdus^ toetas, - . z 1 iiriiirn J . ostcti ettenähtud fjoto-video-audio varustnEs. Toetas on antud IS-kon- Kui palju maksab kassi lennupilet Torontost Calgary'sse? KolinK»™mend dollarit. Seda ma maidagi §eks tegevusperioodiks, sisaldades vastava iehnilise varustuse, materjale, ei teadnud enne vesüust Evi iaamaliga, blondi tüdru kuga põhja tuWaaöelt, kes sõnnitseb ehtena k^^ asiäajairiiseks ja osalisteks esemete hoiokohtadeks. TöOo Evi JaamuS Yukon Temti^orieümist, maast akust» loodusest inimestest H.KIRiK Insuraöte Agency KINDLUSTUSED 23 WESTMORE Dr., Süite 200 Rexdale, Ont M9V 3Y7 Tel. 745-4622 Londoni Eesti Selts pidas peakoosoleku Londoni, Ont. Eesti Selts pidas oma korralise aasta-peakoosoleku pühapäeval, 7. märtsü s.a. Kinnitati tegevus- ja kassaaruanded ja valiti juhatus koosseisus: .Kaljo Loone — esiixiees, Väino Emola — abiesimees, Osvald Kõpper — kassapidaja, Lembit Tonnis — ku:ja-toimetaja ja Rob|ert Kreem, kelle ülesandeks jäi kohaliku seltskondliku elu korraldamme, loengute ja muu tegevuse näol. Juhatusliücme kandidaatideks jäid Tiina Hansen ja dr. Jaak Purres. Rcvisjoni-komisjoni valiti Ernst Reima ja Kaljo v^kkerta, kandidaadiks sai Harry Raudvee. Sihtasutus Seedrioru juurde te-gevliikmeteks valiti: Väino Emola, Fanny Karu, Osvald Kõpper, Kaljo Loone, Asta Loone, Karl Martin, Jaak Purres, Valdeko Reücman, ^aul Rohununn, Endel Rätsep, Lembit TÕi^nis ja Artur Vaart. Koosolek kinnitas kä möödunud'sügisel seltsi juhatuse poolt Seedrioru juhatusse Londoni esmda j Ehteks, määratud Kaljo Loone ja Lembit Tonnise, kelledest Kaljo Loone on praegu Sihtasutus Seedrioru esimeheks. / Koosolekul, millest võttis osa kuusteist seltsi lüget, arutati pikemalt Metsaülikoolile eeloleval suvel Seedrioru ruumide ja maa-ala kasutamisele andmist, kusjuures esimehele anti volitus Metsaülikooli soovüe vastu tulla. , rippuvat looduslikku kuUatükM nM^et!!, miMele on Joodetud Kaks tillukest tõngäst. keti. jaokso Ega ma ei saa kassi süa suurlinna põrgusse maha jätta, ütleb ta päev enne, kui vahepeatusega Cal-gary's alustab lendu Whitehorse'! Yukon Territooriumil. Neaide ridade ilmumisel on ta,kas ühes või teises või koguni kuskil mujal. Ja kogu lugu võiks olla ilus romaan, kui see poleks 0silugu algusest lõpuni. Evi Jal^mulil on suur reisimis-huvi. Ta ei taha aga seda rahuldada turistina, vaid soovib kõik need' huvitavad paigad ise läbi elada. Tänapäeval on selleks võimalusi — ^võibolla tüdrukutel veel rohkem kui poistel; Kui ta Torontos 'lõpetas High Schooli, siis ta siirdus kuueks kuuks tööle Bermu-dasse. Sealt Vancouverisse ja sealt Kaliforniasse. Siis tuli tagasi Torontosse vaatama vanemaid ja kontrollima, kas Toronto on vahepeal rohkem meeldima hakanud. Toronto ei olnud paranenud. Nüüd on Evi hoopis kaugemale jõudnud ja arvab oma tõelise kodu asuvat kuskil Alaska kandis, Yukoni Territooriumil. Viimased aastad on ta viibinud seal ega taha kuuldagi, et peaks oma päriskoduks valima mõne tihedasti ^^^^^^^^"^^^ Evi Jaamul ühel tühimaa kalarikk^I Järvel, ja 'matkamas. Mitut seks. 300.000 turisti läbivad seda sõidu ja tanspordikulud toleb issMikult kanda. Klubi juhatusliige Emil Eenne jad" valmistamfst diapositiividel selgitab klubi tegevuskava. See on Kavas on üle paarikümne otsese põhüiselt kolmealaline: foto, vi- programmi nii meie kunstniku, deo, mis haarab peamiselt helilin- muusikute ja avaliku elu tegelas-^ distamist ja kohnaiidana video- test ja organisatsioonide tegevu-/ kaameraga pildistamine ning teh- sest. tud pildistamistulemuste esitamine E. Eerme; ütleb, et oma,des 16 televisiooniaparaadi icaudu. Sisuli- mm filmiprozhektori on sellega selt langeb tegevus kahte tehnilis- esitatud kanada helifilme omava-se ossa, milleks on vastavate pro- helisil kokkutulekuü kui ka mõne jektide läbiviimine nii fotoalal, nädala eest „Ehatare" külaskäigul; helilindistamisel ja videolindista- selle ala on enesele võtnud Hel-misel ning nende lõpliku valiku ja mut Aavik. Hiljuti esitati „Ehata-monteerimise järele tehtud tööde res" värvilisi diapositiive automat-avalikkusele esitamine. Teemasid kast Calgarysse, Banffi, Vancou-on lugematult, lugematult on ka verisse ja tagasi läbi Yellowstone mälestusteraamatuid, võimalusi pargi ning lühiläätsaga tehtud lil-talletada muusikuid, esinemisi, üri- levõtteid E. Eerme kogust, tusi ja meie mitmekülgset kultuu- Viimistlemisel on praegu eelmi-rivara eilsest, tänasest kui ka se aasta ülesvõtted eriprogrammi-homsest. dena ning jätkatakse uue varustu- E. Eerme ütleb, et tekib küsi- se abil intervjuude ja diapositiivi-mus, kes selle kõik teostab. Vas- de tegemist. Lähimaks sarjaks on tusekson, ' eestlaste käsitöö. Nõusolek on M.: . .. , Aerult tema tehtud puutaldrikute et seUele saaksune igaulks kaasa - öllekappade ning vokkide jääd-aidata, kel on seUise tegevuse vustamiseks diapositiivide pro-vastu huvi, aega 3a tahtmist. grammis. = Eelmine aasta oli programmide E. Eerme ütleb, et selline tege-koostamiseks, varem õjjitud varus- vus on huvipakkuv ja kõik, kes tüse: tundmaõppimiseks, milleks sellest on huvitatud, võivad kaasa • J 1 . J / j • • i , V . .-^ asustatud piirkomia. Hoopis vastu- lohedel on ennevad kudemis- paika igal suvel - Yukoni joe k1 a- ^k atsu^ti^ ^k^a.a^s a tõm^m^a^t.a^ v^a^s^t^a^v^a^ hu- taSiduatas ekNse w Hoii'z õm^^^D^ on pidi — ta unistab oma palkmajast ajad, nu et toredaid puugiaegasid nuuretkede algpunkt, oluhne asula kursustest osa. ( "°gi"i"seKS, kärestiku-jõe . kaldal, kus aknast võid näha kudemisvalu^ lõhesid hüpates rühkimas vastuvoolu: Miks sulle seal meeldib? ^ pikutan oma vestluskaaslast iiffg" looduse unelmatest tagasi tänapäeva? Kõigepealt loodus ja maastik — need on nagu filmis — inimese ^^^PP^^^^? polt korraldamata ja Teostamata. — see on mitu. enne Alaskat. Turistidele püütakse Eas sinu pikim lõhe oli sellest serveerida mi palju ajalugu kui lühem või pikem, suiitan käed võimalik. mi. laiali kui..ulatab? ' Kas sa kutsud meidM skna oma Ei, on heatujuline vastus. Minu imedemaale? pikim kala,oli täpselt 45. cm ja Ei kutsu. Aga kui tulete, siis see oli „lake trout" — järveforell. viin teid seda ilu vaatama. Ma Ja selle sa lasksid muidugi täis sain alles möödunud aastal kätte ^ oma lenduri juhiloa ühe-mootorill-oli vana kala ja nii sega lendamiseks. Nii et koini sõp- Senise väikese alguse ja lühikese aja jooksul on: alustatud mitmeid programme ja jäädvustatud mitmesuguseid eestlaste üritusi. Neist võiks nimetada eestlaste hoolduskoda „Ehatare" nurga- Edvi asetamine „Eesti Kodu" et juhatus peaks koosnema isl-^^^^^ kuist, kelle vanus on pension!-, eas, kaastöötajate Icoiita yanose määra ei ole. Meie noored saaksid rakendada oma tehnilisi teadmisi või sel alal ja avaaaktus, õppida ning praktiseerida vastava-külastamine, te seadmete kasutamisel „KilIamängud 1981", helilooja Klubi esimeheks on S. Veiden- Eoman Toi sünnipäeva märki- baum, abiesimees Helmi Hansen, See tejcitab otsemaid teistsuguse ^r^^t)itud ja kriimuline, et polnud ra saan kaasa võtta. Ja kindlasti mine Vana Andrese koguduses, sekretär .Ellen Irs, laekur Ä. Soots, tunde, oled nagu osa sellest. K5i- >"ing't mõjet- Aga mu kõige väge- läheme mõne mägioja juurde M - ^^^^ 'Zm^mtasHn^atl i^^mmii-ririlZp^K^Äl ge rohkem mõju avaldavad aga vamad kalad on veel püüdmata, da pesema. Liustücuveedja kevad- ^j^^^^^. ^^^^ Intervjuud vik. E. Eerme, Maria Veskoja, sealsed inimesed - tulvil, pionee- kmmtab Evi Jaamul. rt,!?M«vf'^l alustatud Liis teke ja Salme Stella Kerson, Helen Peterson ja Kas sa ei igatse vahest eest! oesnudkuUaliiva alla orgudesse. ^ .^^^ ., • ^ , / • T • TI rivaimu, julgust ja ettevõtlikkust, seltskonda? . Enamasti ei, tasu see pesemist, s'.t. ^'^'"'««•Sa. Alustatud m seeria Lame Pant. . ja külalislahkust. Ei ole tunglemist, „Mälestuste maja"^ mis näitab Lõpuks ütleb E. Eerme, et kõik (Algus lk. 2) dumine liivakastis mängimisest" ei ole kal^justanud Kanada elu ja valitsus töötab tavakohaselt edasi. Parlamendi töölesundimiseks on siiski üks võimalus olemas kui parlamendi juht Jeanne Sauve parlamendiliikmed kokku kutsuks. Kuid Jeanne Sauve ütleb, et ta oioi parlamendis korrapidaja ülesannetes, mitte valitsev jõuallikas. Ta on väitnud, et kui parlament tekitab ise segaduse, sius tuleb see tal enesel ka klaarida. Kanadas on samasuguse koira lahendanud 1936. aastal selleaegne parlamendi juht R. B. Ben-nett, kes väitis, et juhi ülesanne on võimu valvamke, vabaduste ja privileegiumite kaitsmine parlamendis. Praeguse sammuga on üks partei võtnud i^arlamendilt selle jõu ja parlamendi auväärsus on alla kistud, kusjuures Kanada rahvas on pettunud sellisest poliitili-^ sest „näitemängust"* Jeanne Sauve kardab oma sammu astumist põhjusel, et konservatiivid võiksid tul^vik^s teda vihata nende boiko^ teerimise lõpetamine pärast ja ta tegevuse parlamendi juhina tulevikus võimatuks ttha. Liberaalidel on omad põhjused järeleandmisest keeldumiseks, sest küi konservatiividele antakse seekord sellise taktikaga järgi, siis võiksid uued parlamendi „hõiva-mised" toimuda väga sageli ja muuta parlamendi töö peaaegu viljatuks. Kogu probleemi suur traagilisus aga seisab asjaolus, et ajal kui Kanadas valitseb tohutd tööpuudus, nia]andus(iilu on kriisiajajärgus, inflatsioon on tõusul, pangaprotsent hävitavalt kõrgel, et siis meie parlament, kus peaks tehtama hädavajalikke lahendust toovaid samme, on jätnud oma kohustused ja jonnakate lasteni keelduvad selle Itöö tegemisest; milleks neid Otta-wasse on saadetndo . HA VABA EESTLANE kaks korda nädalas Poolaastas feerandaasta Msiksab Kanadass $45.- $55.- $29.- $15.- on Andres Küngi tõukejõuks ei ole kiirustamist,Kõik tumievad Jah aga usu voi ei ka seal mees ei tee sellega omale elamist . ^ ^ - .^^^^^ ^hine teineteist ja kõik on nagu üks pe- on uks eesrtane pede minu: Toi- kuid vahest juhtuvad isegi mõned ^ , ^ ^ ^rile (Ellen re. Seal elavad täiesti teist tüüpi vo Suurkask - abielus -ja nelja suuremad tukid näppu. ^ ^ ' j 762-5329) inimesed. l^pse isa. Oli alul piirivalvur. Kas see on su oma leitud nug- ^^^"^ „liestiaste suvema irs, lei. /oz DJZ^;. • Kust see Inimtüüp õieti pärineb, ^^^^ tegeleb kinnisvarade' müügi- get? -— silitan kaelaehteks kujun _— -eks need ole kanadalased nagu ga. Sinna mahub inimesi veel — datud lamedat kullakildu; Ei, vas-siingi — paljude rahvaste segu? eestlasi, kui ka teisi. Aga neil kõi- tab Evi, ma olen leidnud ainult ük- Muidugi. Sinnagi tuleb uusi ini- peab olema hinges see looduse sikuid kullatolmu terakesi. Aga — mesi. Mõned tüdinevad ja lähevad kutse, mis inimesed seal õnneli- ma pole ju sinna läinud kulda ot-ära, mõned jäävad. Mõned käivad kuks teeb. Ilma selleta tunned end sima. kaks kuni kolm korda edasi tagasi pärapõrgus, inimestest ja jumala- Iga uus päev on veidi pikem, enne kui selgub;—- kas jäävad või test mahajäetjid Siberi vangina. Räästad tüguvad jä vahest jookse-lähevad tagasi tsivilisatsiooni. See Ega Whitehorse polegi see vii- vad lausa sorinal, õhus lõhnab ke-tm ürglooduse kutse ja inimese si- mane kolgas.. Seal on oma^kinod, vadet. Ei ole raske mõista, miks semine võitlus, mUlest Jacklx)nrkõrts^^ kohvikud ja tantsuklubid, Evi Jaamul Torontost ära sõitis ja don on kirjutanud. Kaljud, järved, liuväljad, draamaringid, laulukoo- isegi oma kassi ei jätnud siia kivi-jõed, mäed, kalaveed ja suusanõl- rid ja kõik, mida inimesed vaja- ja tsemendi-dzhunglisse vaevlema vakud ja siis see tunne, et see kõik vad seltskondlikuks rõõmustaini- Eeino Jõe on sinu oma. . Tööolud? ' o • B L A i .. OJL ' Töid on igasuguseid, sellele, kes ICOOrSI Q[meM kmibl töötada tahab. Whitehorse ise on 16.000 elanikuga linn, kus elavad mitmesugused ametnikud, kaevurid, geoloogid — mineraalide otsijad ja teeninduspersonal nende Rootsi ajalehe Svenska Dagbladeti „Namn idag" alalises rubrii-jaoks. Talvel olen töötanud linnas, gig esitatakse 36-aastase Andres Küngi kohta küsunus: mis on tema ka Calgarys sekretäri ja ametniku- tõukejõuks? Küsunust põhjustab eestlasest publitsisti erakordne pro-na, suvel aga geoloogide kämpi- duktsioon — tema sulest ilmus just 25. raamat „Dessa mina minsta" des. Telklaager püstitatakse tava- (Harriere), mis käsitleb individuaalse inimaM asutaja ja juhi Britta liselt mõnda kohta, kuhu saab ai- Hohnströmi elp. nult helikopteriga. Laagris' on pe- . Ajaleht annab Andres Küngi tausta: tsiviilökonomist, sündinud Rootsis; eestlasist vanematest, oli raadio kultuuriveerandtunni OBS-i toimetajaks aastatel 1969—1972, taks, kaljud, okaspuud ja telgid, seejärele vaba ajakirjanik ja kirja- Kõigest sellest ei saa siiski küllas: kaastööga ajalehtedes, raadios tj^ks tema raamatutest, „Bruce! tanuks. Koos sõpradega, kes ena- Ja TV-s, samal ajal' loehgupidajaks Driven av kärlek eller...", mis masti kuuluvad meditsiinipersonali koolides, ühingutes ja kogudustes, käsitles; lõuna-ameerika misjonär hulka, käin telkimas^ kalastamas, TV lasteprogrammi väliskommen- Brule Olsonit, tekitas intensiivse taator, kolumnist kristlikus ülerii- vaidluse küsimuses, kas' kristlik gilises ajalehes Dagen ja Eesti misjcnitegevus surmab kultuuri. Päevalehes ning oma TV-kolIeegi- kirjutab SvD ja küsib uuesti: de portreteerija • ajakirjas Aret „Mis tõukab Andres Küngi?" Üht Runt. ilmselt väsimatut vabadusvõitlejat. Küngile on Författarförbundet poolaastas m EIMPOSTIGA -t- SAATEEULlü $49.» $26.- $14- H- $39.— $19.5(0 $ 9.25 E^anadat: $44.— $22,~ reema, kes valmistab meeskonnale toitu, ja annab vajadusel esmaabi. Evil on terve peotäis pilte nendest kämpidest: sini-sinine taevas ja sini-sinine vesi,. mäetipud taus-ja aastail 1979 sai t^ Herbert Tingestini nimelise auhinna oma laamatute ja vabadusvõitluse eest, mis hõlmab, nii läänt^ VÄLJASPOOL KANADAT ja USAd: LENNUPOSTIGA aastas . $49.—, poolaastas $26 |a veerandaastas $14,— -h SAATEKULU -—aastas $66.—poolaastas $33.— |a veerandaastas $16.5® Aadressi muudatus 50 ceriti. üksiknumbri hind 60 oenti Kanada aadressidele palume märkida„POSTAL€ODr* ja USA aadressidele „ZIP CQiDW Pangatshekk või rahakaart kkjutada Free Estonian Publishers nimele. Liilia Corradi Liina Merilo kontsertmatkal^ Euroopasse Euroopamatkale lendasid sopran Liilia Corradi ja pianist Lüna Me-rüo. Nende esimene peatus oli Genfis, kus Liüia Corradü oli kontsert ^0. veebruarU Liina Merilo' klayerisaatel. Järgmine kontsert oli 28. veebruarü Zürichis. Shveitsist jätkub reis Saksamaale, kus Liüia porradü seisab ees mitmeid esinemisi We'stfalenis, Düsseldorfis j.t. kohtades. Aprüüs tahetakse esineda Stokholmis ja sealt siirduda esinema Helsmgisse. Tagasi New Yorki loodetakse Jõuda aprilli keskel. andnud „eluaegse stipendiumi" EPL: F A M I L Y T R U B T C O R P O R A T I O N R E A L T OR 1052.KINGST0N RD., SCARBOROUGH. ONT. Olen kaasmaalaste teenistuses selle firma juures .kinnisvarade agendina. 50 kontorit Torontos ja lõuna Ontarios. VICTORLIBE TEL KONTORIS: 694-3336 KODUS: 488-0129 T@fffmine saota: ^ VABA EESTLANE 1955 Leslie %U Don Milts, Ont. MSB 2M3 I Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates ...... 19. / Tellimise katteks lisan $••........ siinjuures rahas / tshddga/ rahakaardiga. (Raha saata amualttähtkiijas). Nimi KINNiSVARADiVAHENDUS!
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , March 16, 1982 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1982-03-16 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e820316 |
Description
Title | 1982-03-16-03 |
OCR text | Nr. 21 Nr. 21 ^^^A EESTLANE teisipäeval, 16. märtsü 1932 - Tuesday, March 16, 1982 lud Eesti Kee-htusena teostur lite võistlusele (lasid küllaltki st. Kirjutami-ceeieoskust kui '^^5iks järelda-ratud eesti kir-lärtteösed. Väle kaudu tekib selle Olemusest lolikava. leratsioon tun-lorte saavutuste latki kui npo-oma auhindu sammuga on vanemate süles eesti keeles tkata uue loo- I kohaselt peaks korras. j)rel emakeelse [sunduseks. Sõ- (kstis seda, mis lida tuleb kü-selgust otsida, idusliku teose Iva noored leia* selle raama-vui seda saaks milles sõnaya-tõlkeprobleem. olnud katsuda kida võõrkeel-^ [varamu tutvus-ole kaugemale tõlkefondl ja , nagu see kõik problee-juures ei saa e generatsioon lõigata, ketserlik mõte, raamatud eest!. ale eesti kee-ipõlvele? Võib-eabU noortes itada eesti kui-nad püüakidd keelt rohke-eesti kirjandu-tpurielule? Pearaamatud igal landuse tutvusta-oleks mitte ai-ijaidhnvipak-slle lapsed oma-lida alustavad ja pn probleem las-ppetamisega^ aga gsflastest, nende rääkimine. Just miks kodumaal ^hakanud ilmu-raamatuid Eesti maa ja rahva sotsialistliku vär- (liist tõlkekirjan-propagandaliselt saks, et ra^esti ilutatakse pagu-pildi andmiseks Isun sama vahen.^ tuleks katsetada iva teosega. Seda lestel teha ja en- ^ünused lõplikult )n jäänud. Inglis-läratajaks" eesti imisel võib sidu- I kultuuriga, kuhu m ja põhjalikuni idus peaks Uitule- ja kooliaasta [ujandusvõistluste' Et noored leiak-; silku koolitöö ja lise ka teise tee rde lähenemiseks, fna, katsetajatena. aga ulatu ilikur idusega kogemus- Ituleks neid läbi la, võibolla on see la ukse leidmiseks. pent on paar nä^ Bvusvõimetu, kuna [ikoteerivad ja keelr kamast, kui prae-munda oma ener-lanekut, mis hõl-ida energiaküsimu-ivid väidavad, et ^õu peaks jagama Ha neid iseseisvate ^a arutlema. Libe-ivad kogu pakendi jgseltj väitesj etsel-ite, arutlemiseks pole lon tehtud mitmeid lahendamiseks, )artei pole järele- [, /Tegelikult „keel- (Jär^lk, 3) 1 Lfc 3 VALVEARST NÄDALALÕPUL ja 21. märtsil ^ dr. H. Tari, 922-38241 TUHIMAAD Kultuuripärandi Klubi tööpõllult 27. ja 28. märtsü 'Hll, tel. 921-7777 Mööduhnd as^^ organlseeiitrSSIsilni poolt Ees^ i i Klubi, taUti^^^^^^]^^ Tervis- ja Ho(riekkiideiriihik<^numi^^^^ p^ tegevuskava. New Horizoiiilt saadi suurem niajahdus^ toetas, - . z 1 iiriiirn J . ostcti ettenähtud fjoto-video-audio varustnEs. Toetas on antud IS-kon- Kui palju maksab kassi lennupilet Torontost Calgary'sse? KolinK»™mend dollarit. Seda ma maidagi §eks tegevusperioodiks, sisaldades vastava iehnilise varustuse, materjale, ei teadnud enne vesüust Evi iaamaliga, blondi tüdru kuga põhja tuWaaöelt, kes sõnnitseb ehtena k^^ asiäajairiiseks ja osalisteks esemete hoiokohtadeks. TöOo Evi JaamuS Yukon Temti^orieümist, maast akust» loodusest inimestest H.KIRiK Insuraöte Agency KINDLUSTUSED 23 WESTMORE Dr., Süite 200 Rexdale, Ont M9V 3Y7 Tel. 745-4622 Londoni Eesti Selts pidas peakoosoleku Londoni, Ont. Eesti Selts pidas oma korralise aasta-peakoosoleku pühapäeval, 7. märtsü s.a. Kinnitati tegevus- ja kassaaruanded ja valiti juhatus koosseisus: .Kaljo Loone — esiixiees, Väino Emola — abiesimees, Osvald Kõpper — kassapidaja, Lembit Tonnis — ku:ja-toimetaja ja Rob|ert Kreem, kelle ülesandeks jäi kohaliku seltskondliku elu korraldamme, loengute ja muu tegevuse näol. Juhatusliücme kandidaatideks jäid Tiina Hansen ja dr. Jaak Purres. Rcvisjoni-komisjoni valiti Ernst Reima ja Kaljo v^kkerta, kandidaadiks sai Harry Raudvee. Sihtasutus Seedrioru juurde te-gevliikmeteks valiti: Väino Emola, Fanny Karu, Osvald Kõpper, Kaljo Loone, Asta Loone, Karl Martin, Jaak Purres, Valdeko Reücman, ^aul Rohununn, Endel Rätsep, Lembit TÕi^nis ja Artur Vaart. Koosolek kinnitas kä möödunud'sügisel seltsi juhatuse poolt Seedrioru juhatusse Londoni esmda j Ehteks, määratud Kaljo Loone ja Lembit Tonnise, kelledest Kaljo Loone on praegu Sihtasutus Seedrioru esimeheks. / Koosolekul, millest võttis osa kuusteist seltsi lüget, arutati pikemalt Metsaülikoolile eeloleval suvel Seedrioru ruumide ja maa-ala kasutamisele andmist, kusjuures esimehele anti volitus Metsaülikooli soovüe vastu tulla. , rippuvat looduslikku kuUatükM nM^et!!, miMele on Joodetud Kaks tillukest tõngäst. keti. jaokso Ega ma ei saa kassi süa suurlinna põrgusse maha jätta, ütleb ta päev enne, kui vahepeatusega Cal-gary's alustab lendu Whitehorse'! Yukon Territooriumil. Neaide ridade ilmumisel on ta,kas ühes või teises või koguni kuskil mujal. Ja kogu lugu võiks olla ilus romaan, kui see poleks 0silugu algusest lõpuni. Evi Jal^mulil on suur reisimis-huvi. Ta ei taha aga seda rahuldada turistina, vaid soovib kõik need' huvitavad paigad ise läbi elada. Tänapäeval on selleks võimalusi — ^võibolla tüdrukutel veel rohkem kui poistel; Kui ta Torontos 'lõpetas High Schooli, siis ta siirdus kuueks kuuks tööle Bermu-dasse. Sealt Vancouverisse ja sealt Kaliforniasse. Siis tuli tagasi Torontosse vaatama vanemaid ja kontrollima, kas Toronto on vahepeal rohkem meeldima hakanud. Toronto ei olnud paranenud. Nüüd on Evi hoopis kaugemale jõudnud ja arvab oma tõelise kodu asuvat kuskil Alaska kandis, Yukoni Territooriumil. Viimased aastad on ta viibinud seal ega taha kuuldagi, et peaks oma päriskoduks valima mõne tihedasti ^^^^^^^^"^^^ Evi Jaamul ühel tühimaa kalarikk^I Järvel, ja 'matkamas. Mitut seks. 300.000 turisti läbivad seda sõidu ja tanspordikulud toleb issMikult kanda. Klubi juhatusliige Emil Eenne jad" valmistamfst diapositiividel selgitab klubi tegevuskava. See on Kavas on üle paarikümne otsese põhüiselt kolmealaline: foto, vi- programmi nii meie kunstniku, deo, mis haarab peamiselt helilin- muusikute ja avaliku elu tegelas-^ distamist ja kohnaiidana video- test ja organisatsioonide tegevu-/ kaameraga pildistamine ning teh- sest. tud pildistamistulemuste esitamine E. Eerme; ütleb, et oma,des 16 televisiooniaparaadi icaudu. Sisuli- mm filmiprozhektori on sellega selt langeb tegevus kahte tehnilis- esitatud kanada helifilme omava-se ossa, milleks on vastavate pro- helisil kokkutulekuü kui ka mõne jektide läbiviimine nii fotoalal, nädala eest „Ehatare" külaskäigul; helilindistamisel ja videolindista- selle ala on enesele võtnud Hel-misel ning nende lõpliku valiku ja mut Aavik. Hiljuti esitati „Ehata-monteerimise järele tehtud tööde res" värvilisi diapositiive automat-avalikkusele esitamine. Teemasid kast Calgarysse, Banffi, Vancou-on lugematult, lugematult on ka verisse ja tagasi läbi Yellowstone mälestusteraamatuid, võimalusi pargi ning lühiläätsaga tehtud lil-talletada muusikuid, esinemisi, üri- levõtteid E. Eerme kogust, tusi ja meie mitmekülgset kultuu- Viimistlemisel on praegu eelmi-rivara eilsest, tänasest kui ka se aasta ülesvõtted eriprogrammi-homsest. dena ning jätkatakse uue varustu- E. Eerme ütleb, et tekib küsi- se abil intervjuude ja diapositiivi-mus, kes selle kõik teostab. Vas- de tegemist. Lähimaks sarjaks on tusekson, ' eestlaste käsitöö. Nõusolek on M.: . .. , Aerult tema tehtud puutaldrikute et seUele saaksune igaulks kaasa - öllekappade ning vokkide jääd-aidata, kel on seUise tegevuse vustamiseks diapositiivide pro-vastu huvi, aega 3a tahtmist. grammis. = Eelmine aasta oli programmide E. Eerme ütleb, et selline tege-koostamiseks, varem õjjitud varus- vus on huvipakkuv ja kõik, kes tüse: tundmaõppimiseks, milleks sellest on huvitatud, võivad kaasa • J 1 . J / j • • i , V . .-^ asustatud piirkomia. Hoopis vastu- lohedel on ennevad kudemis- paika igal suvel - Yukoni joe k1 a- ^k atsu^ti^ ^k^a.a^s a tõm^m^a^t.a^ v^a^s^t^a^v^a^ hu- taSiduatas ekNse w Hoii'z õm^^^D^ on pidi — ta unistab oma palkmajast ajad, nu et toredaid puugiaegasid nuuretkede algpunkt, oluhne asula kursustest osa. ( "°gi"i"seKS, kärestiku-jõe . kaldal, kus aknast võid näha kudemisvalu^ lõhesid hüpates rühkimas vastuvoolu: Miks sulle seal meeldib? ^ pikutan oma vestluskaaslast iiffg" looduse unelmatest tagasi tänapäeva? Kõigepealt loodus ja maastik — need on nagu filmis — inimese ^^^PP^^^^? polt korraldamata ja Teostamata. — see on mitu. enne Alaskat. Turistidele püütakse Eas sinu pikim lõhe oli sellest serveerida mi palju ajalugu kui lühem või pikem, suiitan käed võimalik. mi. laiali kui..ulatab? ' Kas sa kutsud meidM skna oma Ei, on heatujuline vastus. Minu imedemaale? pikim kala,oli täpselt 45. cm ja Ei kutsu. Aga kui tulete, siis see oli „lake trout" — järveforell. viin teid seda ilu vaatama. Ma Ja selle sa lasksid muidugi täis sain alles möödunud aastal kätte ^ oma lenduri juhiloa ühe-mootorill-oli vana kala ja nii sega lendamiseks. Nii et koini sõp- Senise väikese alguse ja lühikese aja jooksul on: alustatud mitmeid programme ja jäädvustatud mitmesuguseid eestlaste üritusi. Neist võiks nimetada eestlaste hoolduskoda „Ehatare" nurga- Edvi asetamine „Eesti Kodu" et juhatus peaks koosnema isl-^^^^^ kuist, kelle vanus on pension!-, eas, kaastöötajate Icoiita yanose määra ei ole. Meie noored saaksid rakendada oma tehnilisi teadmisi või sel alal ja avaaaktus, õppida ning praktiseerida vastava-külastamine, te seadmete kasutamisel „KilIamängud 1981", helilooja Klubi esimeheks on S. Veiden- Eoman Toi sünnipäeva märki- baum, abiesimees Helmi Hansen, See tejcitab otsemaid teistsuguse ^r^^t)itud ja kriimuline, et polnud ra saan kaasa võtta. Ja kindlasti mine Vana Andrese koguduses, sekretär .Ellen Irs, laekur Ä. Soots, tunde, oled nagu osa sellest. K5i- >"ing't mõjet- Aga mu kõige väge- läheme mõne mägioja juurde M - ^^^^ 'Zm^mtasHn^atl i^^mmii-ririlZp^K^Äl ge rohkem mõju avaldavad aga vamad kalad on veel püüdmata, da pesema. Liustücuveedja kevad- ^j^^^^^. ^^^^ Intervjuud vik. E. Eerme, Maria Veskoja, sealsed inimesed - tulvil, pionee- kmmtab Evi Jaamul. rt,!?M«vf'^l alustatud Liis teke ja Salme Stella Kerson, Helen Peterson ja Kas sa ei igatse vahest eest! oesnudkuUaliiva alla orgudesse. ^ .^^^ ., • ^ , / • T • TI rivaimu, julgust ja ettevõtlikkust, seltskonda? . Enamasti ei, tasu see pesemist, s'.t. ^'^'"'««•Sa. Alustatud m seeria Lame Pant. . ja külalislahkust. Ei ole tunglemist, „Mälestuste maja"^ mis näitab Lõpuks ütleb E. Eerme, et kõik (Algus lk. 2) dumine liivakastis mängimisest" ei ole kal^justanud Kanada elu ja valitsus töötab tavakohaselt edasi. Parlamendi töölesundimiseks on siiski üks võimalus olemas kui parlamendi juht Jeanne Sauve parlamendiliikmed kokku kutsuks. Kuid Jeanne Sauve ütleb, et ta oioi parlamendis korrapidaja ülesannetes, mitte valitsev jõuallikas. Ta on väitnud, et kui parlament tekitab ise segaduse, sius tuleb see tal enesel ka klaarida. Kanadas on samasuguse koira lahendanud 1936. aastal selleaegne parlamendi juht R. B. Ben-nett, kes väitis, et juhi ülesanne on võimu valvamke, vabaduste ja privileegiumite kaitsmine parlamendis. Praeguse sammuga on üks partei võtnud i^arlamendilt selle jõu ja parlamendi auväärsus on alla kistud, kusjuures Kanada rahvas on pettunud sellisest poliitili-^ sest „näitemängust"* Jeanne Sauve kardab oma sammu astumist põhjusel, et konservatiivid võiksid tul^vik^s teda vihata nende boiko^ teerimise lõpetamine pärast ja ta tegevuse parlamendi juhina tulevikus võimatuks ttha. Liberaalidel on omad põhjused järeleandmisest keeldumiseks, sest küi konservatiividele antakse seekord sellise taktikaga järgi, siis võiksid uued parlamendi „hõiva-mised" toimuda väga sageli ja muuta parlamendi töö peaaegu viljatuks. Kogu probleemi suur traagilisus aga seisab asjaolus, et ajal kui Kanadas valitseb tohutd tööpuudus, nia]andus(iilu on kriisiajajärgus, inflatsioon on tõusul, pangaprotsent hävitavalt kõrgel, et siis meie parlament, kus peaks tehtama hädavajalikke lahendust toovaid samme, on jätnud oma kohustused ja jonnakate lasteni keelduvad selle Itöö tegemisest; milleks neid Otta-wasse on saadetndo . HA VABA EESTLANE kaks korda nädalas Poolaastas feerandaasta Msiksab Kanadass $45.- $55.- $29.- $15.- on Andres Küngi tõukejõuks ei ole kiirustamist,Kõik tumievad Jah aga usu voi ei ka seal mees ei tee sellega omale elamist . ^ ^ - .^^^^^ ^hine teineteist ja kõik on nagu üks pe- on uks eesrtane pede minu: Toi- kuid vahest juhtuvad isegi mõned ^ , ^ ^ ^rile (Ellen re. Seal elavad täiesti teist tüüpi vo Suurkask - abielus -ja nelja suuremad tukid näppu. ^ ^ ' j 762-5329) inimesed. l^pse isa. Oli alul piirivalvur. Kas see on su oma leitud nug- ^^^"^ „liestiaste suvema irs, lei. /oz DJZ^;. • Kust see Inimtüüp õieti pärineb, ^^^^ tegeleb kinnisvarade' müügi- get? -— silitan kaelaehteks kujun _— -eks need ole kanadalased nagu ga. Sinna mahub inimesi veel — datud lamedat kullakildu; Ei, vas-siingi — paljude rahvaste segu? eestlasi, kui ka teisi. Aga neil kõi- tab Evi, ma olen leidnud ainult ük- Muidugi. Sinnagi tuleb uusi ini- peab olema hinges see looduse sikuid kullatolmu terakesi. Aga — mesi. Mõned tüdinevad ja lähevad kutse, mis inimesed seal õnneli- ma pole ju sinna läinud kulda ot-ära, mõned jäävad. Mõned käivad kuks teeb. Ilma selleta tunned end sima. kaks kuni kolm korda edasi tagasi pärapõrgus, inimestest ja jumala- Iga uus päev on veidi pikem, enne kui selgub;—- kas jäävad või test mahajäetjid Siberi vangina. Räästad tüguvad jä vahest jookse-lähevad tagasi tsivilisatsiooni. See Ega Whitehorse polegi see vii- vad lausa sorinal, õhus lõhnab ke-tm ürglooduse kutse ja inimese si- mane kolgas.. Seal on oma^kinod, vadet. Ei ole raske mõista, miks semine võitlus, mUlest Jacklx)nrkõrts^^ kohvikud ja tantsuklubid, Evi Jaamul Torontost ära sõitis ja don on kirjutanud. Kaljud, järved, liuväljad, draamaringid, laulukoo- isegi oma kassi ei jätnud siia kivi-jõed, mäed, kalaveed ja suusanõl- rid ja kõik, mida inimesed vaja- ja tsemendi-dzhunglisse vaevlema vakud ja siis see tunne, et see kõik vad seltskondlikuks rõõmustaini- Eeino Jõe on sinu oma. . Tööolud? ' o • B L A i .. OJL ' Töid on igasuguseid, sellele, kes ICOOrSI Q[meM kmibl töötada tahab. Whitehorse ise on 16.000 elanikuga linn, kus elavad mitmesugused ametnikud, kaevurid, geoloogid — mineraalide otsijad ja teeninduspersonal nende Rootsi ajalehe Svenska Dagbladeti „Namn idag" alalises rubrii-jaoks. Talvel olen töötanud linnas, gig esitatakse 36-aastase Andres Küngi kohta küsunus: mis on tema ka Calgarys sekretäri ja ametniku- tõukejõuks? Küsunust põhjustab eestlasest publitsisti erakordne pro-na, suvel aga geoloogide kämpi- duktsioon — tema sulest ilmus just 25. raamat „Dessa mina minsta" des. Telklaager püstitatakse tava- (Harriere), mis käsitleb individuaalse inimaM asutaja ja juhi Britta liselt mõnda kohta, kuhu saab ai- Hohnströmi elp. nult helikopteriga. Laagris' on pe- . Ajaleht annab Andres Küngi tausta: tsiviilökonomist, sündinud Rootsis; eestlasist vanematest, oli raadio kultuuriveerandtunni OBS-i toimetajaks aastatel 1969—1972, taks, kaljud, okaspuud ja telgid, seejärele vaba ajakirjanik ja kirja- Kõigest sellest ei saa siiski küllas: kaastööga ajalehtedes, raadios tj^ks tema raamatutest, „Bruce! tanuks. Koos sõpradega, kes ena- Ja TV-s, samal ajal' loehgupidajaks Driven av kärlek eller...", mis masti kuuluvad meditsiinipersonali koolides, ühingutes ja kogudustes, käsitles; lõuna-ameerika misjonär hulka, käin telkimas^ kalastamas, TV lasteprogrammi väliskommen- Brule Olsonit, tekitas intensiivse taator, kolumnist kristlikus ülerii- vaidluse küsimuses, kas' kristlik gilises ajalehes Dagen ja Eesti misjcnitegevus surmab kultuuri. Päevalehes ning oma TV-kolIeegi- kirjutab SvD ja küsib uuesti: de portreteerija • ajakirjas Aret „Mis tõukab Andres Küngi?" Üht Runt. ilmselt väsimatut vabadusvõitlejat. Küngile on Författarförbundet poolaastas m EIMPOSTIGA -t- SAATEEULlü $49.» $26.- $14- H- $39.— $19.5(0 $ 9.25 E^anadat: $44.— $22,~ reema, kes valmistab meeskonnale toitu, ja annab vajadusel esmaabi. Evil on terve peotäis pilte nendest kämpidest: sini-sinine taevas ja sini-sinine vesi,. mäetipud taus-ja aastail 1979 sai t^ Herbert Tingestini nimelise auhinna oma laamatute ja vabadusvõitluse eest, mis hõlmab, nii läänt^ VÄLJASPOOL KANADAT ja USAd: LENNUPOSTIGA aastas . $49.—, poolaastas $26 |a veerandaastas $14,— -h SAATEKULU -—aastas $66.—poolaastas $33.— |a veerandaastas $16.5® Aadressi muudatus 50 ceriti. üksiknumbri hind 60 oenti Kanada aadressidele palume märkida„POSTAL€ODr* ja USA aadressidele „ZIP CQiDW Pangatshekk või rahakaart kkjutada Free Estonian Publishers nimele. Liilia Corradi Liina Merilo kontsertmatkal^ Euroopasse Euroopamatkale lendasid sopran Liilia Corradi ja pianist Lüna Me-rüo. Nende esimene peatus oli Genfis, kus Liüia Corradü oli kontsert ^0. veebruarU Liina Merilo' klayerisaatel. Järgmine kontsert oli 28. veebruarü Zürichis. Shveitsist jätkub reis Saksamaale, kus Liüia porradü seisab ees mitmeid esinemisi We'stfalenis, Düsseldorfis j.t. kohtades. Aprüüs tahetakse esineda Stokholmis ja sealt siirduda esinema Helsmgisse. Tagasi New Yorki loodetakse Jõuda aprilli keskel. andnud „eluaegse stipendiumi" EPL: F A M I L Y T R U B T C O R P O R A T I O N R E A L T OR 1052.KINGST0N RD., SCARBOROUGH. ONT. Olen kaasmaalaste teenistuses selle firma juures .kinnisvarade agendina. 50 kontorit Torontos ja lõuna Ontarios. VICTORLIBE TEL KONTORIS: 694-3336 KODUS: 488-0129 T@fffmine saota: ^ VABA EESTLANE 1955 Leslie %U Don Milts, Ont. MSB 2M3 I Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates ...... 19. / Tellimise katteks lisan $••........ siinjuures rahas / tshddga/ rahakaardiga. (Raha saata amualttähtkiijas). Nimi KINNiSVARADiVAHENDUS! |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-03-16-03