Vaba eestlane , February 20, 1979

              t
Nr.. M
macsDusstoa
entaarid
ff©s tempos.
^onoahooiie iiindamine
IIBIS majrläflst^
Ja t)lienädikide saadto inõrva-iiBilne
könmiil^^ valitsuse
kontrolli all olevas Afganistanis on
Amniid ameeriklaste rahvusvaheli­se
prestli^hi ohtlikult madalale ta-šemde
ning ömaS ajal kSikvõIm-sana
austsjt
Ameerika öri langenud
tiigri" k a t ^ o o r ^ ^ teeb
nuit kurja liäalt, mida keegi en
karda või näitab oma sõjalaevu
ja lennukeid; mMe^^ ei
KahiUemsita nende
Kestel kõigi ameeriklaste ja teiste
fiikide rahvaste silmad pööratud
yalgde Majale nin^ president
ä^riit oodatakse draštai^^^^ sam­me
ja otsuseid, mis
!|ma tugevama
taas j a Ä šeadmä, iiing asneerlk
iaste huvisid kõigis maaihnakaar-kaitsema,
Ühendifiildde värise^
va prestüzhi languses peetakse
eeskätt peasüüdlaseks Carterit,
kelle juhtimimisoskus on võetud
pidevat l^ubl alla üili^ keda süü­distatakse
sageli saamatuses
geSt
te sammude
armee moo-mis
on võitnud Val-iiišc4
jõt^sen&a-soo-rltamiseks.
Eeltoodule lisaks on
massimeedia Ja
Eongrešs armetult maha tallanud
ja libadeks rebinud ÜhendrUkide
KesMuure Agentuuri (CIA), kes
ei ole enam võimeline endisel ku­jul
opereerima ega tJhendriikide
huvisid vajaiUod määral k^tsma.
Praegune rahvusvaheline olu­kord
nli^ Ühendriikide prestilzhn
Matfö kõige varassHtiast east ktmi ftpskasvähüseni ja Ise^ veel pärast hariduse lõpetamist
• - t a l i tööl hö<Mab ja;Juhlb^^^i^ LIi:'
dus inlmese^ k^^ ja kasvattoiist. Kõig^^ aastani ön lastesõimes jä seS^^^^
kooli mineininl - r lasteaias. Vaatamata seiele; et üks kasvittaja hooldab
, Meb aastaid
Koollkohiisit-useiks ori 8 aastane
ja ka KtsÄstilristtituut; Ku-^
na J!ü9stls Õpil^ed saavad traiiš-tused
jä 'hinded, siis arvestataiks©
president Cartesüe eeldused ^ kau-miseks
madalseisust välja pääse­miseks.
Esmajoones peaks
Ühendriikide valitsus nurka heit­ma
kahjustava ja laostava deten-te
poliitika, mis on toonud amee-rlMasteie
ja teistele ^läänedibidele
palju, ts^ašäööke^ isiiMllseld e! esi­nenud
n.n. >,l£üyia sõja'* perioo­dil.
Teiseks pe^c^ Ühendriigid
uuesti maksma panama sundusli­ku
sõjaväeteenisituse ttii^ lõpeta­ma:
lapsikud yaielused seEe' üfe
kas naissõdurid kõlbavad lahin­gutegevusest
meeste kõrval
kogenematuses ning loodetakse
Büüd, et ta oma tõ^Used riigime­he
omadused avalikkuse iette toob
Ja need rafeendab — kui ta iildse
selliste; Omadustega om varüsta-
: tud. v^'
/ :Ei saa vastu j vaielda, et Carter
on praegiBte oliikördac^ tekkinü-š
d t e a Ä määral süii^ «- kiild
Žiiiski ainu^^^ teatod määral, E^p-tuse
ja teali vahelistele rahulä-
VljiräakhÄele SiSga suure v tähele^
panu omistamine sel momendil,
mil Iraanis aius-praeguste-te
šüiidmustele, tulel
litoiilt darteii arvele. Kuid samal
ajal ei tohi unustada, et see plu-
Isord, mis on looniid Gaifterile va?
mtsemiseks teatud eeltingimused
ja raamistiku, on loodud Carte-rale
eelnenud presidentide päevi,
eriti Richard Nixöni valitsemi­se
perioodi. See bn Nixon-Süssin-geridetente
poliitika, mis 0
nud eeldused ja soodsa pinnase
praegusteks ^ rahvusvahelisteks
sündmusteks ja Ühendriikide
prestüzhi alja IdskBÄ see
önebaõnn^tuhud Vietnami sõda,
järeldused annavad ü^iend-riikide
sise- ja välispoliitüises
võtma VÕI ei sobi nlid selleks oma
lüusüiste omaduste •tõttu. G Ä r
riie ongi juba avaldatud survet, et |
ta- rakendaks uuesti sundusliku
sõjaväeteenistuse, ihillega nõu­takse
teatud aastakäikudelt sõja­väeteenistuseks
registreerimist.....
ellus veel praegugi tunda ning see
.on
:. Nüüd. jääb - ainult oodata,. kas
Gärter^^tasuiäb^i^ soodsa
olukorra, • kus, i^vas m vajalnk-kiideks^^
miiudätusÄs ' ja - • drasti-liste
.säMimUde' 'astumiseks • psüh-höloögiMseit
etfe :viate!stätud,
ühehdriiMde prestiizhi tõstmi­seks
ning rahvusvahelisel; areenil
jala maha panemiselts. Kui ta se­da
ei tee ja ei ole võimeliue tege-siis
ei ole vist enam kaugel
kus segadustele Iraani õli-väljadel
järgnevad samalaadsed
«revolutsioonid" ja aktsioonid ka
Saudi Äraabsas ja • teistes Kesk-
Ida õiriikides katastrofaalsete
lõpptulemustega kogu läänemaa-e.
Ja lõpuks peaks ka kõi^e
.eeriklastele selge olema, et kid
Iljad tahavad oma kõrget elustan­dardit
hoida, häs^ elada ja maa^
ilm^ juhtivat pša mängida, siis
peavad had selleks ka kohustusi
ja vajaduse komi isegi
K. Ä.^
cm mhkem rõhku asetatud mate-maatikale
kui see oli varem.
JäiTgneb tehnikum,: erikutsekool
yõi kesiklkooi — viimane on üld-haridusliik
ja tetab. eesti^
a., see|a Jkesikifcooli lõpetaja; ori
käinud koolis 11 a., vendkeelseM
koolidel on feeskfeobli lõpetaja ha­ridus
lö a.; Põhjendältate
ga, et eeshaste! Miialt suur tim-dide
arv kuiuitatakse v^e keele
õppinilseiks. Eestis asuvad -vene
koolid 'õpivtad ka eesti keelt taid
vädlfcsema tundide aa^ga. Peale
Belle on üldhariduslikes koolides
ka mingi tööstuslik v5i erialaline
eittevaimistus -~ aiÄes^
miasinaJürjutajaks või õmŠjafcs,
lukksepaiks jne. • • • • . I'
On võõifeeele eriikal|aikü^ koo­le.
Mis irigUse, prantsuse Msafc
sa keelt hakatakse juba
taisest dgkoodi Massist} a l ^^
Samuti on s{K>rdlk!asse, kis mõn­da
sipordlham harra&tat&e ja
harjutatakse pidevalt, näl«ks on
ujuimistunnid M tu kord^ |^£vas
jne. Selle küllalt ra-ske trls^
gä kasvatatakse võistlus voirnelisi
sportlasi. Lisaks osi ila erilisi
spordikoole.. - :'\'
Erikuti^ooli näit. Tallinna
neid ka sisseasitumišeksaimite
juures, iriõnikord, võetakse arves­se
ka itöötamine erialal.
Olla õpetaja Eestis nendel ae­gadel
ei ole oinud ja et oie ika
praegu kerge, sesit nii nagu õpe­taja
<m olnud maa sool varem,
nü peab ta seda olema ka niiüd.
õpilased, ^ooredi on' tegemist ja
põliimõtteid; armastav element,
nad* meeleidi tõmbavad eesti li|Sü
kirikutorni, lasšva^ liiöne
ausamba või. teevad ' midagi
muud keelatut ja cihtlikiku.
Poliiitehnlkmni, Tall
tuse tehnikumi, Merekooli, Tartu
Kunstikboli jne. — astuiüisei on
võistteksamiid. (Ka üldharidusli­ku
keskkooli 11 kl. lõpetÄd võh
vad nendesse edasi õppima miriim
lühema õppeajaga;
Pärast, -keskkooli lõpetamist
järgneb harilikult •— samuti
yOistlusöksamiga —^ kõrgkool:
Tantu Riiklik ülikool, Tallinna
Pedagoogiline Instituut („Pe-da'*),
TalliraiaPolüfcehniliiiöiiisti-tuiut.
(„TPI"), Kooiservatooraum
^duj^o^^ kõrval ©n
niitud ipoliitiiine kasvatus
esimesest klassist peale bn
oktoobrilapsed,
lo fedipifeat ja an­takse
rnärgike, kÖlmiandaš Id2^^^
nõuab õipstaja, et kõik astuks
pioneeriks — ja 14 aasta Tiiraselt
suunatakse kõik komsomoli —
ELKNÜ — liifcin^. N c ^
dpositsioonimäelt ja enbsekind-lust
s Ä niitte itaasa^ M kmd
on klasse, kus ligi koimiandik on
örgani^ritud; Igaühele on tea­da,
et nii tööl küi ikia kõrgkoolis
orgamseeritüd ncÄi.
teisest kailjest need
nooiTteorganisatsiaonid — kuna
nad ei ole vabatahtlikud ja jsefc^^
gevuslikülit vabad — võtavad pal­judel
;«ioortel ituju ja tahtmise
(kuitsütaikse Ä
ka „.raufltee keedfe'), ^ijudes
kauplustes jne. N o o ^ vahel te­kib
lööminguid rahvuste vahel.
Suuremalt osalt lahendatakse see
omavahel, ka koolides. Seadus
võib mõlemaid pooli raskesti fei-ristada.
Ohtlik on ainult see-^kiii
üks pooltest jääb vähemuase.
ALKOHOLI MDAOHT
l^iseiks r a ^ ^
joomine, ' k a ^ ^ ja
oi^änisatsioo^ irduvad ja sis­setulek,
mida xük-saab alkoholi-iiiüügist,
on eelarves küllalt kaa­luv.
Äl&oihoii aimüügist ® õ l^
ka müüja palk igas toiduainete
kauplusesv kus Seda müüakse.
Sell# kõig^ töfetti ön j(i«ähi^ vii.
maste aa^at^; jooksul " tõusiiud
ligi Mimaiekotfe Ori küH kee­latud
müüaenneföeÜa lOtiõmmi-kul,
bn oiesiiias • feälnektu^
puirjüs tööletuleijad :voiÖ etteütlei
mata päevapealt vallandada, a t o
hoolifcut võib ka simdravüe saa-ka
näitlemist ja la­vastamist),
Kuftšitiinstitudt jt. —
aga kä kõikidesse teistesse jfeõrg-õppeasutustesse
J^. Liidiis võib
minna edasi õfppima.
lüüa.
TöroJifco
Star*V kirjutas ajakirjanik D e i ^
\. Braithwaite oma seSsukohadadest
i2ue etiiüSse TV-jaami selle
jsiõhjendiisega, et immigrsmdid
soowrad^^õ^^ inglise kedt j
neil on vaja ingliskeelsed TV-sj^
: See
miks e^ilaima Maret
tas oma esimese lugeöaiKirja aja­lehele.
Ta/ütleb, eit ta oli ise
migrant 29 aastat tagasi, kui cli
%lles ü^ pole
Ika ta
•keelega, kuid tal on
eesti keele säilltamise-ga,
kuna keel on kergem
k o ^ perdconnale. Selletõttu ita ei
vaja toeerika^ ing­lise
ketäeõppmisekš.M ta viar
jab vahetevahel üht eesti
grammi, et^ näidata oana lastele,
et nende esivaosmate keel on al­les':
elusv'f'-;
Kuid küsimius^e: miks? Te ofe^
te ju nüüd kanadalased? Ta šele-
TUNG H M I D U SE
Tung hariduse järele, imiš on
ja stipendiumiga.: on smn-.^n^^
et tihti ph ühe õppekoha jaoks 8
kandidaati. Viimasel ajal.on po-erlti
psühholoogia, sot-
;Nii kboaides Äd\ kõrgMides
on ehitusmalevad — Eesti õpüas-malev
(1977. a. 4318 c^avõfcjät)
ja Eesti üliõpilaste E^ifcus^alev
(1977. a. 2570 osavõtjat), kuhu
kuuluvad noored lähevad lööktöö
objektidele ehitama nü Eestis
kui ka N. Ludus. Komsomoli kuu­lujad
ära öelda ei tohi. Nii ehita­takse
praegu ka BAM'i —Baikal-
AmuBri magistraali. Noored, kes
ehitustöödel Liidus töötanud on
tunnevad muidugi N; Liidu efc
olu pisut ipõhjalikumalt, ja seis
on tervitaltav ja kasulik, kuigi see
on r A e
Puudub aga kõige olulisem -
ühiskondlik ja seltskondlik huk­kamõist.
Äbielulahuituse^ 1^
seks põhjuseks on ühe poole —
tavähsdt m ^ — aikohqii kuri­tarvitamine,
sea on ka noorsoo
kuritegevuse põhjuste esimestes
'idadös.-.'';-:V
TÄHTSUS -
Alati on olnud niuidügi
ühele ja iteisele /poole keskmikest
perekonnast ja keskmisest noo­rest
Muret tekitab praegu ainiuit
statistika ja sumaga nähtavad
oluikoirad. Sest kuidas ka e! kas­vataks
kool ja komsomol, partei
ja brigaad — peamine kasvatus
Nagu eelmises „Vaba Eestlase"
numbris märgitud, on Eestist pa-gulaseestla^
ele väljasaadetavas
propagandaldies ,JKodnmaa'' too­dud
kirjeldus Vätiseestöastegs^
Kultuurisidemete Arendamise
Ühingu (lühendatut VEKSA) ju­hatusi
kbošb^^M^ kuis esitati
kokkuvõtteid möödunud tegevus-aastast
ning tehti plaane uute
aktsioonide alustamiseks ja uute
ürituste komidiimlseks kultuuri­sidemete
Varjuö ja südi ais välis­maal
elavade eestlaste n^õjuiaml-seks,
nende Eestis valitsevale
kommunistlikule rezhiiinile lä­hendamiseks
ning selle süstee­miga
ning selle rakendajatega le­pitamiseks.
V
Kogu seda kirjeldust analüüsi­des
jääb mulje, et juba möödu­nud
aastal tehti nõhd£»iimetal^<!l
kultuurisidemete alal suuri" pin­gutusi,
kuid iieid pingutusi pee­ti
vist vähestekš, kuna kavas on
oma tegevust veelgi laSen^
mida kinnitab ka uute juhatuš-iükmetie
VEK^ ra,
kehdamihe. Nü tõsteti esi^^^ möö­dunud
aastal organiseeritud iterr
jaapistegevuise leiandamlst ja
niitinekeslst: tegevust lektorite
vahendamisel, i h K kaudu Vafts-eestlastel
olevat laienenud võima­lused
kaasa dada Nõukogude
Eesti kultuuri^ tiÄ^
da Eesti Indtu^ ja
nende töödega: Kuid nüüd võe­takse
töökavva I höorsodtööpröb-leemld
ja võõrsil sündinud ja
seal hariduse saanud? väliseestlas-_
te liue põlvkonna kultuur^
rahuldama võimalus^. ,.kodu-niaa"
märgib uhkelt, et ^lähtudes
kaasmaalastega kidtuurisiihtlemi-se
senisest soodsast arengust ja
silmäš pidades, et ühingu liijfcmes-kottdä
J^iilüväte kulfcui^egelas»
te jä ?isutušte jõud pakuvad täi=
ehdaVaid võimalusi tege­vus
© mitoiekösistainiseks^ kavan­das
kbösblek ühingu tegevussuu­nad
eelseisvaks aastaks." Ja siis
lisatakse, eit k^ksel kohal 1979,
aasta tegevuskavas on „vanima
väliseestlaste ajalehe „Uus Ihn"
70. aastapäeva tähfetaminef ja
noorsoošemliiaii etteve^niSstam
ne. Kõige seiie suure programii^
edulcaks läbiviimiseks valiti
VEKSA ühM^^ esimehe asetäit*
jaks Feliks Meineri nimeline
mees ja vastutavaks sekretäriks
RdnKivi.^^^- • : -
tuleb koduiht. Senini on mingil
määral see vastu pannud kõigile
ajaloo löökidele. Eestlane on pea­le
mjiu snoob, italle on iähtis olla
moodsalt riides see maksab
palgaga võrreldes seal palju roh­kem
kui sün. Kokku võttes —-
loodate, et püsib itugev kodu ja
teadlik algkooli 'õpetaja, kes veel
i jiõüab fcasvatada^e^
.otimaal. •
RUTT ELIASER
NÜ: siis — VEESÄ juhažus lai­endas
oma tegevuskava ja tegi
uusi strateegilisi plaane pagulas­konna
homogeense terviku ja an­tikommunistliku
hoiaku murdmi­seks.
Selleks ralcehdatakse isegi
Eestis tegutsev wjupSs&bp Ed­gar
Hark, kellele tehakse arvata­vasti
ülesandeks välismaailmas
elavate eesti usklike mõjutami­ne.
Ja VEKSÄ uueks abiesime.
heks nimeitati 48-aastane jurist
Miks Melnerj kes varem olev ait
tegutsenud N. Liidu Välfsmhiistee-riumi
süsteemis. Mitte diplomas-tilisei
alal vaid just „süsteemis".
Mida, see' „süsteeni" siin Mien-dab,
võib ainult mõistatada. Võib
oletada, et siin on tegemist KGB
ä väüsteeninduse alal.
kunagi Minud, aga millest ta cn
kuulnud väga palju räägitavat.
Ta oleks elanud seal — maal, mis
on antud kommunismi võimu al­la,'
kuid mis pole unustatud, ei
t^na vanemate, et tema "enese
ega lootuste kohaselt ka teirns^
taib, et jah, fta on kanadalane. Ta |iaste poolt,
armastab seda maad, võibolla
rohkemgi kui paljud sündinud
kanadalased, s ^ teab milline
on danokraatia alternatiiv.
Aga ta armastab ka seda väi-
Kuna Eestis cn töökäte
ja noored alates 16. eluaastast ön
tööõiguslikud ~- s^o. võivad ise-sioloogia,
ka arsMteaduslSite, seisvalt töölepingut sõlmida ja
Tallinnas rohkem masin^tuse | teenida, siis 1 ^ paljud jõ­rast
eriala praktikat tööle. Vane­mad
näeksid meeMdi, et noored
õpiksid, kuid tung is^isva tee­nistusi
ja elu järgi vub noored
tööle. Vähestd jätkub hiljem ise­loomu
ja snergiat itöö
kool lõpetada ka® õhtukoolis või
kaugõppes, missugused võimalu­sed
on olemas.
inglise.: keelega; 1 kest maad. .Eestit,.' mida -ta
ta ei usu, et
Ameerika TV-jaama
kanadalastele, tühiruumi,
Koolides ja üldse kc@u Eestis
on praegu 'peamiseks probleemiks
suur veneiasite sissevool
pealegi kui kuninganna inglise
keelt oh võimalik ka ühe kanada hestamise ohu
TV-j'aama tadu.%pida.^ :.. kontoris,
niis paratamatidt toob kaa^a ve-
• vene keel post-eriti:
vajalik
kuks alla kriipsutada, et VEKSÄ
tähistab käesoleval aastal keskse
sündmusena väliseestlaste ajalehe
„üus ihh** 70^stapäeva. Kiis
„Kodumaa" suvatseb poüitilistel
põhjustel nimetada ka kõiki pa-giilaseestlasi
yälišeestlasteks, ^
need väliseestlased „üue Ilma"
nimelist eesti ajalehjte sünsel
laainy
IffiLSINGI>. Wärtsüä laevaehi-
[skompanü dokkis anti detsemb­ris
Argentiinale üle nende podt
ud lõuhanaba piirkonna jaoks
ehitatud jäälõhkuja
mandril ei tunne ning „Kodumaa'
paneb medevaSdselt ühte patta
pagulas-väliseeštlased ühe pisikie-se
kommuiüshiist läbümbutatud,
ajast ja aru^ jäänud ning eest!
ühiskonnast eraldunud vaoaees^-
laste grupiga, kes on New Yorgis
iiks kord kuus Ilmuva tibatillu­kese
kommunistliku eesti ajalebe
lugejad ja toetajad. Kui VEKÖÄ
peab selle kommunistliku propa-
,Almirante Irizar'^ Jäämurdja tel- gandalehe aastapäeva suureks
'— . - juubeliks ja tähtsaks siindmu-seks,
siis soovime VEKSÄ mees­tele
ja „Uus Ilma" toimetajatel©
Lenini ja StalM pütide all Maa-side
tõstmiseks head pidutuju jsi
loodame, et nad jäävad tulevikus
oma seltskoihia ja oma lüsttude
juurde ning jätavad paguluses
eesti rahvakülü rahule omg^
liti juba 1975. aastal.
Jäämurdja on ehitatud A^genti^
na Lõunanabamandril asetseva
üurimisjaama varustamise jaoks.
Tellija soovi kohaselt võivad lae­val
talvitada 210 inknest. Muudest
Wärtsiläs ehiitatud jäämurdjaist
eraldub üle antud laev peamiselt
lastikapatsiteedi tõttu. See võib
võtta kaasa kuni 100 reisijat. Mees-
01 233 inimest.
•J •.
Nr. 14
VALVEA
I N^DALAll
; 34. ja 25. veebr.
m.9863.
S. ja 4. märisU
921-7777.
lesti Komifrei
gKassari
/ STCÄCHOLM' (EPI
. Komitee juhatus
; koosoüekul otsustas
, käesoleva aasta a\
Rahvatantsu ühing
; paljude aastate joo]|
noori yütiud aktiivf
na eesti rahvakunstil
Mvetie juurde ja QI
©asti rahvatantsu jai
^ korduvalt Eur^w
Ameerikas ja eriti
•vatel esinemistel
publikule pidudel ja|
Axihinna suurus oi
(ca $1250.—) ja a\
Kiassarile üle Eesti
miketoogu koosolu
17. märtsü 3tokhol
hotelli hõbesaalis.
, Aidake
..VABAEES'
leviks kõikidesse ees
BSJ»
3)
Kommefitaoi
(Algus lk.|
propagandaaktsiooi
hestamiskatsetega/
tatakse sageli abit
tide kontrbW att^
kultuuriinimesi.
Millest see tuleb,
ajalöhed tunnevad vt
välissündmuste ja
probleemide vastu?]
sieletada,/et
^Ukem huvitatud
partei Joe Clarki
sell kaduma läinud j
rist kui sellistest
kaalu ja tulevikku
sündniustest n s ^
lutsloon Iraanis?
Inimestel ei ole
vastu huvi, kinpitai
Sel lihtsal põhjusel
ajalehtedel vajalik o|
välissündmusi käs|t£
gejad loevad seila
külgede kaupa jää|
kirjtiilusi ja uurivj
navalitsue koosolel
sõnavõtte, kuidas
dadega naissoost ki
jäid sundida endile
panema.
On Imelik, et Kai
kuni poole miljonU
ajalehti, millede juJ
ühtegi väüskorrespi
ned neist suürajalell
tavad vastavate koi
šd ühendriikide k(
ja kOmmentaatorei(
ei tunne ka selle
mingit huvi ning
' maailma poliitöisi s|
gn ei puudutaks m
nadat.
See on põhiliselt
ila kui ajaleht peJ
rahvale ainult sedaj
rahvas tahab. Ajale]
sdsab ka selles, ei
vale andma informaj
ta peab rahva jä rij
seisukohast lähtudej
Kanada tulevüc ja n
ning heaolu oleneva^
osaliselt sisepoÜitUisj
de ja majandusi!
Mmikust j^^^ riiginu
hendamisest, kuid kj
on Kanada tulevik
tud ka maailmas es
põlevate prohleemidi
uada elanikkond pea]
de probleemidega j?
vusvahelisel sümaplij
Mvate kõuepüvedegfi
ajalehed ja teised
vahendid selle eest
^ s võib juhtuda, ej
seisab ühel päeval ü|
vaks pumbatud
ees või kuuleb hoi
rabava uudise, et
töö ära teinud Casti
sooritanud üllatusil
misoperatsiooni Floi