1986-07-16-06 |
Previous | 6 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
(...V
.5 O-:
l i . 6- • ¥AiBÄ: EELLANE; kolmapäevaVie. juulil 1986--•Wednesdayv July 1:6, Nr. 53 Nr. 53
OB ' n ' l
Teatavasti jäid ameeriklased jt.
ära Afganistani
imise parast. Afganistan on
veel nüiidki
ruse vaim pän^b sellest
üle vaatamata. Ametliku „The
Gopdwill Gameš'- kõrval on sel
veel teinegi nimi Moskva *86
Gopdwill Games'Vrn)s toimuvad
ajavahemikus 5.---^0. juulini, Seekord
on eriti rohkesti ameeriklasi
ist osa võtmas,
korraldajaks on Turner
Broadcasting, kel on võistluste eda-
;§iandmise õigus.
:Goodwill ••Games' organiseerija'
TedTurnerll on mängude eesmärgiks
aidata inimesi kogu maailmas
ühendada spordi kaudu. See op
esimene USA ja N. Liidu olüm-piameeskondade
kohtumine viimase
kümne aasta jooksul. Üle^ 5000
sportlase esindab neil sÕprusmänr
gudel 40 riiki.
Ameerika purjetajad pole võistelnud
Tallinna lahel pärast 1978
ja 1979, plümpiamängude-eelseil
regattidel, mistõttu purjel
lähevad. Eesti pealinna
— kaheksast kolmekorruselisest
hoteUiblokist, mis mahutab kõik
võištiejad ja treenerid. Burjetus-meisterDaveUilman,
kes purjetas
seal '78 ja ^79^ ütles: „Ma olin ette
vai m ist unud kõigeks, mida oiin
kuulnud, aga tegelikult ma läksin
Midwinters^i võistlusele sel aastal
lootuses kvalifitseeruda neile
GoodwillGames'ile, kuna ma nautisin
nii palju Yenemaaä" (?!).
Tallinna sõprusniängudega on
samaaegsed Finn klassi öpld
Cup'i võistlused Hispaanias, saiiiuti
a meistrivõistlused 3.—13,
il Ida-Saksamiaal; Warnemün-des,
mistõttu meeskondade koostamisel
oii tulnud teha valikut. Nüüd
on kõik koostatud ja võisteldakse
ka Tallinnas Finn, 470, Star, to^
iiado, Soling, Flying Dutchman ja
ka Wiridglider'ite klassides;, viimased
antavat kasutada N.
RoOtsiSj 14. Germaani ja romaani
kangelaslugudes esinev võluese, 15
tähed kirja alguses, 17. Näitav
sõna, 19. Ilus päev maikuus, 21.
Sidesõna, 22; Nahatükk või -äär
24. Väga hea, esmaklassiline, (kõ^
nekeeles), 28. Kaksikvokaal, 29
Keedetud toit, 31. Endine eesti
ajakiri, 33. United Kingdom, 34.
Teatud heli, 37. Paguluses lühemat
aega ilmunud ajakiri, 39. Up-tori
Sinclairi teos, algkeeles, 40. Sugulane,
41. Naisenimi, 42. Hapnikurikas
õhk, 43. trügimine;
Püstread: 1 . O s a Suur-Britah-niast,
2. Tsiviil, 3. Paguluses sur-nud
eesti ajakirjanik-kirjanik, 4
Õpetus, teadus kaunitest asjadest,
5. MöÖbliese, 6.. Väike vaat -~
inglise keeles, 7. Osa sõjajõududest,
8. VanadüSj 9. Alkohoolne jook!
16. Eessõna ladina keeles, 18.
Austraalia lind, 20. Vana-kreeka
draamakirjanik, 21. Isikul, asesõna
saksa keeles, 23. Eesti leidur, 25
Kaksikvokaal, 26. Tuntud eestlane
II maailmasõja aastail, 27. Rahakott,
30. Sinu, 31 .Terava otsaga
osa taimedel ja putukatel, 32.
Spordiriietus, 35. Lille osa- 36.
Võõrkeelne eitus. 38, Omaaegne
kirjastus Eestis;
Fõlkread: I. Nädalalõpp, 6. Pärnurnaal, II. Härja ra^
Sooiuseallikas, 10. Endine vald Sidesõna, 13. Eestl^
kaunis
irjas on avaldatud ka väga
jttärkmeist, et võimalikke kaasvõitlejaid
tunda^ USA Tallinna veteranid
loodavad olukorra seal siiski
kergeks ehk koguni mõõdukaks,
aga hoiatavad, et linn on küllalt
kaugel põhjas, et olla alati avatud.
Qodates purjetajaid igalt poolt,
maailmast, koosneb purjetuskeskuis,
rais ehitati 1980. a o l ü^
gudeksr— Tallinna Purjetuskeskus
San Joses peetud kergej
võistlustel jooksis kanadalane
Johnson tänavuse kiireama ajaga
100 m, saavutades 10,01 ja jättis
teisele kohale • olümpiavõitja €ärl
Lewis^e, kelle tulemus oli 10,18.
Harvey Glance pii kölmäs 10,20.
Galvin Smith» kelle nimel on selle
distantsi maailmarekord 9,93 jäi
aasta
parim tulemus oli 10,00 j mille ta
jooksis Austraalias maailmakarika-võistlustel.
Muudest tagajärgedest: Earl Bell
võitis teivashüppe 5.60, Roger
kingdpm jooksis 110 m tõkkeid
13,39, T Aliee Browri jooksis naiste
100 m ajaga 11,33, ja Sue Adison
võitis naiste 1500 m ajaga 4.09,95.
C. Lewis võitis 200 m ajaga 20,1,
sama tulemuse sai ka Kirk Baptiste.
Ajad on võetud käsitsi, kuna
automaatne ajavõtja oli selle jooksu
ajal läinud rikki ja näitas maa-ilmarekprdilist
aega 19^72.
Lewis ütles, et ta võtab käes-aastat
kergemini ja need, kes
Johnsoni võidus tema karjääri
möödumist,'eksivad.
Kiireimad ajad sel aastal oli
Andre Phillipsi tulemus 400 m
jooksus ajaga 47,95, Henry Marsh
3000 m takistusjooksus 8.24,87 ja
brasiillase Jose Luis Barbose tulemuse
800 m 1.45,17. .
Willie Banks hüppas kolmikut
17.83, mis oli väga lähedane tema
nimel olevale maailmarekordile
17.97. : ^ " : r^
LAHENDUS
Põikread: 1. Varamu, 3. Kanada,
5. Toores, 6. Ridala, 8. Lita,
12. Latatara, 15. Kaasavara, 17.
Helena, 19. Maroko, 21. Parimad,
23. Sibul, 24. Linna, 25. Lamama,
28. Malakas, 30. Vohama, 32. Ka-majahu,
34, Rinaldini, 38. Kaste,
40. Salome, 42. Malai, 43. Madeira,
44. Kasari.
Plovdovis, Bulgaarias
kergejõustikuvõistlustel maailmarekordimees
üif timmermarin (Ida-
Saksa) alustas hooaega Bulgaarias
tänavu pikima kuulitõukekaarega
Euroopas saavutades 21.83. Naistest
Irina Meszybski võitis kettaheite
67.80-ga. [
1. Vares, 2. Muri, 3.
Kala, 4. Dali, 5. Toonela, 7. Da-vos,
9. Tamara, 10. Pasta, 11.
Vaasa, 13. Tabarro, 14. Rahe, j5.
Raana, 16. Vasafi, 18. Lepik, 19.
Manila; 20J Kosima, 21 .Panama,
22. Madjakas, 26. Manama, 27.
Viha, 29. Lagedi, 30. Vohu, 31.
Mari, 32. Kajakas, 33. Jagu, 35;
Naljad, 36. Nikolai, 37. Lalo, 29.
Tema, 40. Sara, 41: Meka, 42.
Mari.
0
samuti makaroni ja tanguvalikud.
Värskeid juurvilju ei olnud, selle
asemel oli tomati, sibula ja erisuguseid
juurviljamarinaade. Ka konserve
oli kohane valik.
Piimatooteid oli üsna palju, kuigi
mitte nii rohkesti küi Soomes.
Võid, margariini, võimargariini,
kolme-rielja liiki jiiustu, hapupiima,
koorepiima kefiiri ja piima. Hapupiima
müüd(i samasuguses plastko-tis
kui meil Soomes Imnagi. Piim
oli poole, liitri suurustes klaaspüde-:
ieis. ^ [
- • Lihalett .oli yiletsanäoline; .Saada^
oli ajnult toorest kana, paksu seapekki
ja ebamäärase näoga hakkliha
200-grammistes valmispakkides.
Vorsti oli paär-kolm sorti.
Kolhoositurul oli pakkuda suiK
sutatud searibi ja tünnis soolatud
sealiha iiing kodustehtud vorsti.
Seal oli; ka värsket kapsast, värs-
•Jkeid ^ õunu, ; porgandeid, kartuleid;
•Bing\mett.:^;;V
Kaiibahaili kalalett oir arjiniettii,
värsket kala ei olnudki, küll mingit
peamises
kalaäris olid valikud veidi paremad.
Oli külmutatud pakendita
makrilli, mingisugust ebamäärast
kakerdist mingi teise kala nime all.
„Räime ei ole äris rohkem kui
mõned korrad aastas," ütles 42-
aastane Enho; „Räime püütakse
küll rohkesti Soome lahel, aga kõik
kuhugi ekspordiks või mu-f.
Liitu. Pole olnud ärides
näha aastaid enam hernekonserve,
ega maasikaid, kuigi neid kasvatatakse
paljudes kolhoosides.
Räägitakse, et kui ärri tuleb
maasikaid, sus teenijaskond ostab
kõik ise jä müüb selle suure võiduga
edasi. Banaane pole olnud
souremiais ärides, või siis juhtumisi,
apelsine on selle asemel, kuid
sed."
FROBIJEEMID lÄ VILETSAÖ
duši ja puuvilja. Mitmed nende
riikide sovhoosidest ja kolhoosidest
-on. N. Liidu musterfarmid.
Neil pn häid põllutõömasinaid,
töödistsipliin on hea ja ettenähtud
normid üldiselt ületatavad.
Samuti on kalurikolhoosid ajakohased,
kes teostavad kalastust
oma traaleritega ja tööstüsläevade-ga
Läänemetie kõrval ka ookeanil.
Uhkeile toodanguplaanidele ja
elatistarvete äride valiku vähesusele
ei leidu muid seletusi kui et põllumajanduslikke
tooteid viiakse
suurel määral teisetesse nõukogude
osariikidesse või > ka välismaale
läände.
,,Kala ja juürviljakonserve läheb
suurel määral Läände," väidab Enno.
„Me toodame elatistarbeid
kümme korda enam kui ise kulutame.
Ekspordiga saadakse dollareid,
mida N. Liit hädasti vajab
kalli Ameerika tehnoloogia ostmi-zseks."-.-:;
toiduainete ärides on selgesti
märgatav jaotusprobleem. Ärisid
on vähe, sellepärast ka aina sabas
seistakse. Toodete pakkimistehnika
oh konservitööstust arviesse võtmata
vilets. Suurel määral rikneb toiduaineid,
halbade pakendite jä mitte
ajakohase transpordi- ja säilitus-
;Olude: tõttu,
See pole niingi saladus. Neist asjust
avaldatakse piki ja põiki N .
Liitu avalikku kriitikat.
„Aga palju räägitud võrdsust ei
ole sel maal. teistel on oma ärid,
oma tervishoiu keskused ja oma
rääkis eestlane Enrio, kes ei
parteisse. Tööstustöölisena
ta teenib 220 rubla kuus ja unistab
ikka veel autost. Ta arvab, et võib
osta neüa aasta
lad, kus on hea teenindus —
ti ja teiste Balti nõukogude vaba- ärides suured valikud, aga need
riikide põllumajandused toodavad teised on vaid parteieliit ja armee
suurel määral vilja^piimatoöpteid, ohvitserid, kõik muud seisavad sa-jiuurvüjas,
aiasaa-.
VENESTAMISE
PROTSESS
Tavaline eestlane iänavamees
paljastab tuttavamaks saades oma
vastumeelsust venelaste vastu. Tallinna
400.000 elanikust öeldakse
olevat juba 60% venelased.
Kusagil Eesti osades, lähemal
põlevkivi piirkonda uutes tööstuslinnades
räägitakse et venelasi olevat
kohati 80%: Selle aseniel maapiirkonna
külades, kolhoosides ja
sovhoosides on selge eestlaste enamus.
••. ' ' V ; .
Venestamine linnades hirmutab
eestlasi. Uued elumajad lähevad
peamiselt venelasile. Ametikohtadel
ja asutustes suureneb venelasist
teenistujate arv ja eesti keelega asjaajamine
raskeneb.
. ,;Miilitsas võib minna juba nii,
et kohapeal pole ainsatki eesti keele
oskajat. Aga sama protsess on
tasapisi käimas kõikjal"; rääkis En-no.
,,Koolides on eesti keele tundide
arvu vähendatud, vene keelt
lisatud."
Sõjaväeteenistuse eesti mehed
sooritavad väljaspool Eestit, sageli
kaugel Hiina piiri ääres asetsevas
garnisonis. Üldiselt ei paigutata samasse
üksusse kahte eestlast. Nii
on sõjaväeteenistuses olles sundus
õppida vene keelt. See on punaarmee
ainus komandokeel.
Kui jalaväes on teenistusaeg ta-
2 aastat, mereväes
3 aastat, on paratamatus midagi
õppida kui täiesti tummaks ei
jaa.
Enno jutustab, et ta vennapoeg
olnud ajateenistuses Kaug-Idas Ja-barovskis
asetsevas garnisonis. Ta
ei olnud saanud ühtki puhkusesõi-
!u koju kogu sel ajal ega perekonnal
polnud raha minna teda külastama.
Eesti Kommunistlikus Parteis on
kantud selle eest hoolt, et eestlasist
nobred ei tunneks huvi ohvitseri
ega allohvitseri elukutsele.
„Eestlasi on tõesti väga vähe
ohvitseri või .allohvitseri ülesannetes
punaarmees. Üheks põhjuseks
on keeleprobleem, teiseks see, et ei
soovita ametit, mis sunnib asuma
muudesse N. Liidu osadesse. Pp'^
kunagi kuuldud, et eestlasest ohvitser
või allohvitser pääseks Eestis
asetsevasse garnisoni."
Enno räägib et Afganistanis^sur-nud
mitmed eestlasist ajateenijad.
Laibad on toodud kodumaa mulda,
aga hauakividele pole vanemad
märkida langemise kohta.
argne
ige
organil
Eesti õppetO(
Jelinekile üle
ie õppejõud dl
Eesli kd
Teatavas
likä Toronto
erihariduselt
sustatud õppel
tulevased küll
Kuidas jääb aj
keelga? õppeaai
kutsutud seda kt
Vello Salo, kes
li juures tegutse
tinuing Etudies
õpetanud juba l |
Esialgu on et
algajaile (Elemj
mis kestab kaksi
res esimese sei
tuks oleks Ai
„Estoman for
aastal 1987/8 ji
aste (edasijõudi
leviku kohta
tud. Esiteks oi
kursustel on
Kuna sedakordi
arvestuspunkte
(Torontos pole
Eud), siis seisa!
Stseen mei
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 16, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-07-16 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860716 |
Description
| Title | 1986-07-16-06 |
| OCR text | (...V .5 O-: l i . 6- • ¥AiBÄ: EELLANE; kolmapäevaVie. juulil 1986--•Wednesdayv July 1:6, Nr. 53 Nr. 53 OB ' n ' l Teatavasti jäid ameeriklased jt. ära Afganistani imise parast. Afganistan on veel nüiidki ruse vaim pän^b sellest üle vaatamata. Ametliku „The Gopdwill Gameš'- kõrval on sel veel teinegi nimi Moskva *86 Gopdwill Games'Vrn)s toimuvad ajavahemikus 5.---^0. juulini, Seekord on eriti rohkesti ameeriklasi ist osa võtmas, korraldajaks on Turner Broadcasting, kel on võistluste eda- ;§iandmise õigus. :Goodwill ••Games' organiseerija' TedTurnerll on mängude eesmärgiks aidata inimesi kogu maailmas ühendada spordi kaudu. See op esimene USA ja N. Liidu olüm-piameeskondade kohtumine viimase kümne aasta jooksul. Üle^ 5000 sportlase esindab neil sÕprusmänr gudel 40 riiki. Ameerika purjetajad pole võistelnud Tallinna lahel pärast 1978 ja 1979, plümpiamängude-eelseil regattidel, mistõttu purjel lähevad. Eesti pealinna — kaheksast kolmekorruselisest hoteUiblokist, mis mahutab kõik võištiejad ja treenerid. Burjetus-meisterDaveUilman, kes purjetas seal '78 ja ^79^ ütles: „Ma olin ette vai m ist unud kõigeks, mida oiin kuulnud, aga tegelikult ma läksin Midwinters^i võistlusele sel aastal lootuses kvalifitseeruda neile GoodwillGames'ile, kuna ma nautisin nii palju Yenemaaä" (?!). Tallinna sõprusniängudega on samaaegsed Finn klassi öpld Cup'i võistlused Hispaanias, saiiiuti a meistrivõistlused 3.—13, il Ida-Saksamiaal; Warnemün-des, mistõttu meeskondade koostamisel oii tulnud teha valikut. Nüüd on kõik koostatud ja võisteldakse ka Tallinnas Finn, 470, Star, to^ iiado, Soling, Flying Dutchman ja ka Wiridglider'ite klassides;, viimased antavat kasutada N. RoOtsiSj 14. Germaani ja romaani kangelaslugudes esinev võluese, 15 tähed kirja alguses, 17. Näitav sõna, 19. Ilus päev maikuus, 21. Sidesõna, 22; Nahatükk või -äär 24. Väga hea, esmaklassiline, (kõ^ nekeeles), 28. Kaksikvokaal, 29 Keedetud toit, 31. Endine eesti ajakiri, 33. United Kingdom, 34. Teatud heli, 37. Paguluses lühemat aega ilmunud ajakiri, 39. Up-tori Sinclairi teos, algkeeles, 40. Sugulane, 41. Naisenimi, 42. Hapnikurikas õhk, 43. trügimine; Püstread: 1 . O s a Suur-Britah-niast, 2. Tsiviil, 3. Paguluses sur-nud eesti ajakirjanik-kirjanik, 4 Õpetus, teadus kaunitest asjadest, 5. MöÖbliese, 6.. Väike vaat -~ inglise keeles, 7. Osa sõjajõududest, 8. VanadüSj 9. Alkohoolne jook! 16. Eessõna ladina keeles, 18. Austraalia lind, 20. Vana-kreeka draamakirjanik, 21. Isikul, asesõna saksa keeles, 23. Eesti leidur, 25 Kaksikvokaal, 26. Tuntud eestlane II maailmasõja aastail, 27. Rahakott, 30. Sinu, 31 .Terava otsaga osa taimedel ja putukatel, 32. Spordiriietus, 35. Lille osa- 36. Võõrkeelne eitus. 38, Omaaegne kirjastus Eestis; Fõlkread: I. Nädalalõpp, 6. Pärnurnaal, II. Härja ra^ Sooiuseallikas, 10. Endine vald Sidesõna, 13. Eestl^ kaunis irjas on avaldatud ka väga jttärkmeist, et võimalikke kaasvõitlejaid tunda^ USA Tallinna veteranid loodavad olukorra seal siiski kergeks ehk koguni mõõdukaks, aga hoiatavad, et linn on küllalt kaugel põhjas, et olla alati avatud. Qodates purjetajaid igalt poolt, maailmast, koosneb purjetuskeskuis, rais ehitati 1980. a o l ü^ gudeksr— Tallinna Purjetuskeskus San Joses peetud kergej võistlustel jooksis kanadalane Johnson tänavuse kiireama ajaga 100 m, saavutades 10,01 ja jättis teisele kohale • olümpiavõitja €ärl Lewis^e, kelle tulemus oli 10,18. Harvey Glance pii kölmäs 10,20. Galvin Smith» kelle nimel on selle distantsi maailmarekord 9,93 jäi aasta parim tulemus oli 10,00 j mille ta jooksis Austraalias maailmakarika-võistlustel. Muudest tagajärgedest: Earl Bell võitis teivashüppe 5.60, Roger kingdpm jooksis 110 m tõkkeid 13,39, T Aliee Browri jooksis naiste 100 m ajaga 11,33, ja Sue Adison võitis naiste 1500 m ajaga 4.09,95. C. Lewis võitis 200 m ajaga 20,1, sama tulemuse sai ka Kirk Baptiste. Ajad on võetud käsitsi, kuna automaatne ajavõtja oli selle jooksu ajal läinud rikki ja näitas maa-ilmarekprdilist aega 19^72. Lewis ütles, et ta võtab käes-aastat kergemini ja need, kes Johnsoni võidus tema karjääri möödumist,'eksivad. Kiireimad ajad sel aastal oli Andre Phillipsi tulemus 400 m jooksus ajaga 47,95, Henry Marsh 3000 m takistusjooksus 8.24,87 ja brasiillase Jose Luis Barbose tulemuse 800 m 1.45,17. . Willie Banks hüppas kolmikut 17.83, mis oli väga lähedane tema nimel olevale maailmarekordile 17.97. : ^ " : r^ LAHENDUS Põikread: 1. Varamu, 3. Kanada, 5. Toores, 6. Ridala, 8. Lita, 12. Latatara, 15. Kaasavara, 17. Helena, 19. Maroko, 21. Parimad, 23. Sibul, 24. Linna, 25. Lamama, 28. Malakas, 30. Vohama, 32. Ka-majahu, 34, Rinaldini, 38. Kaste, 40. Salome, 42. Malai, 43. Madeira, 44. Kasari. Plovdovis, Bulgaarias kergejõustikuvõistlustel maailmarekordimees üif timmermarin (Ida- Saksa) alustas hooaega Bulgaarias tänavu pikima kuulitõukekaarega Euroopas saavutades 21.83. Naistest Irina Meszybski võitis kettaheite 67.80-ga. [ 1. Vares, 2. Muri, 3. Kala, 4. Dali, 5. Toonela, 7. Da-vos, 9. Tamara, 10. Pasta, 11. Vaasa, 13. Tabarro, 14. Rahe, j5. Raana, 16. Vasafi, 18. Lepik, 19. Manila; 20J Kosima, 21 .Panama, 22. Madjakas, 26. Manama, 27. Viha, 29. Lagedi, 30. Vohu, 31. Mari, 32. Kajakas, 33. Jagu, 35; Naljad, 36. Nikolai, 37. Lalo, 29. Tema, 40. Sara, 41: Meka, 42. Mari. 0 samuti makaroni ja tanguvalikud. Värskeid juurvilju ei olnud, selle asemel oli tomati, sibula ja erisuguseid juurviljamarinaade. Ka konserve oli kohane valik. Piimatooteid oli üsna palju, kuigi mitte nii rohkesti küi Soomes. Võid, margariini, võimargariini, kolme-rielja liiki jiiustu, hapupiima, koorepiima kefiiri ja piima. Hapupiima müüd(i samasuguses plastko-tis kui meil Soomes Imnagi. Piim oli poole, liitri suurustes klaaspüde-: ieis. ^ [ - • Lihalett .oli yiletsanäoline; .Saada^ oli ajnult toorest kana, paksu seapekki ja ebamäärase näoga hakkliha 200-grammistes valmispakkides. Vorsti oli paär-kolm sorti. Kolhoositurul oli pakkuda suiK sutatud searibi ja tünnis soolatud sealiha iiing kodustehtud vorsti. Seal oli; ka värsket kapsast, värs- •Jkeid ^ õunu, ; porgandeid, kartuleid; •Bing\mett.:^;;V Kaiibahaili kalalett oir arjiniettii, värsket kala ei olnudki, küll mingit peamises kalaäris olid valikud veidi paremad. Oli külmutatud pakendita makrilli, mingisugust ebamäärast kakerdist mingi teise kala nime all. „Räime ei ole äris rohkem kui mõned korrad aastas," ütles 42- aastane Enho; „Räime püütakse küll rohkesti Soome lahel, aga kõik kuhugi ekspordiks või mu-f. Liitu. Pole olnud ärides näha aastaid enam hernekonserve, ega maasikaid, kuigi neid kasvatatakse paljudes kolhoosides. Räägitakse, et kui ärri tuleb maasikaid, sus teenijaskond ostab kõik ise jä müüb selle suure võiduga edasi. Banaane pole olnud souremiais ärides, või siis juhtumisi, apelsine on selle asemel, kuid sed." FROBIJEEMID lÄ VILETSAÖ duši ja puuvilja. Mitmed nende riikide sovhoosidest ja kolhoosidest -on. N. Liidu musterfarmid. Neil pn häid põllutõömasinaid, töödistsipliin on hea ja ettenähtud normid üldiselt ületatavad. Samuti on kalurikolhoosid ajakohased, kes teostavad kalastust oma traaleritega ja tööstüsläevade-ga Läänemetie kõrval ka ookeanil. Uhkeile toodanguplaanidele ja elatistarvete äride valiku vähesusele ei leidu muid seletusi kui et põllumajanduslikke tooteid viiakse suurel määral teisetesse nõukogude osariikidesse või > ka välismaale läände. ,,Kala ja juürviljakonserve läheb suurel määral Läände," väidab Enno. „Me toodame elatistarbeid kümme korda enam kui ise kulutame. Ekspordiga saadakse dollareid, mida N. Liit hädasti vajab kalli Ameerika tehnoloogia ostmi-zseks."-.-:; toiduainete ärides on selgesti märgatav jaotusprobleem. Ärisid on vähe, sellepärast ka aina sabas seistakse. Toodete pakkimistehnika oh konservitööstust arviesse võtmata vilets. Suurel määral rikneb toiduaineid, halbade pakendite jä mitte ajakohase transpordi- ja säilitus- ;Olude: tõttu, See pole niingi saladus. Neist asjust avaldatakse piki ja põiki N . Liitu avalikku kriitikat. „Aga palju räägitud võrdsust ei ole sel maal. teistel on oma ärid, oma tervishoiu keskused ja oma rääkis eestlane Enrio, kes ei parteisse. Tööstustöölisena ta teenib 220 rubla kuus ja unistab ikka veel autost. Ta arvab, et võib osta neüa aasta lad, kus on hea teenindus — ti ja teiste Balti nõukogude vaba- ärides suured valikud, aga need riikide põllumajandused toodavad teised on vaid parteieliit ja armee suurel määral vilja^piimatoöpteid, ohvitserid, kõik muud seisavad sa-jiuurvüjas, aiasaa-. VENESTAMISE PROTSESS Tavaline eestlane iänavamees paljastab tuttavamaks saades oma vastumeelsust venelaste vastu. Tallinna 400.000 elanikust öeldakse olevat juba 60% venelased. Kusagil Eesti osades, lähemal põlevkivi piirkonda uutes tööstuslinnades räägitakse et venelasi olevat kohati 80%: Selle aseniel maapiirkonna külades, kolhoosides ja sovhoosides on selge eestlaste enamus. ••. ' ' V ; . Venestamine linnades hirmutab eestlasi. Uued elumajad lähevad peamiselt venelasile. Ametikohtadel ja asutustes suureneb venelasist teenistujate arv ja eesti keelega asjaajamine raskeneb. . ,;Miilitsas võib minna juba nii, et kohapeal pole ainsatki eesti keele oskajat. Aga sama protsess on tasapisi käimas kõikjal"; rääkis En-no. ,,Koolides on eesti keele tundide arvu vähendatud, vene keelt lisatud." Sõjaväeteenistuse eesti mehed sooritavad väljaspool Eestit, sageli kaugel Hiina piiri ääres asetsevas garnisonis. Üldiselt ei paigutata samasse üksusse kahte eestlast. Nii on sõjaväeteenistuses olles sundus õppida vene keelt. See on punaarmee ainus komandokeel. Kui jalaväes on teenistusaeg ta- 2 aastat, mereväes 3 aastat, on paratamatus midagi õppida kui täiesti tummaks ei jaa. Enno jutustab, et ta vennapoeg olnud ajateenistuses Kaug-Idas Ja-barovskis asetsevas garnisonis. Ta ei olnud saanud ühtki puhkusesõi- !u koju kogu sel ajal ega perekonnal polnud raha minna teda külastama. Eesti Kommunistlikus Parteis on kantud selle eest hoolt, et eestlasist nobred ei tunneks huvi ohvitseri ega allohvitseri elukutsele. „Eestlasi on tõesti väga vähe ohvitseri või .allohvitseri ülesannetes punaarmees. Üheks põhjuseks on keeleprobleem, teiseks see, et ei soovita ametit, mis sunnib asuma muudesse N. Liidu osadesse. Pp'^ kunagi kuuldud, et eestlasest ohvitser või allohvitser pääseks Eestis asetsevasse garnisoni." Enno räägib et Afganistanis^sur-nud mitmed eestlasist ajateenijad. Laibad on toodud kodumaa mulda, aga hauakividele pole vanemad märkida langemise kohta. argne ige organil Eesti õppetO( Jelinekile üle ie õppejõud dl Eesli kd Teatavas likä Toronto erihariduselt sustatud õppel tulevased küll Kuidas jääb aj keelga? õppeaai kutsutud seda kt Vello Salo, kes li juures tegutse tinuing Etudies õpetanud juba l | Esialgu on et algajaile (Elemj mis kestab kaksi res esimese sei tuks oleks Ai „Estoman for aastal 1987/8 ji aste (edasijõudi leviku kohta tud. Esiteks oi kursustel on Kuna sedakordi arvestuspunkte (Torontos pole Eud), siis seisa! Stseen mei |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-07-16-06
